Senbi, 28 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 129213. Jazylghandar — 115384. Qaytys bolghandar — 1990
Biylik 5123 0 pikir 3 Qantar, 2017 saghat 16:42

2017 JYL. BILIM SALASY ÝSh TILGE KÓShEDI

Sonymen mine, 2017 jyldyng alghashqy kýnderi de bastalyp ketti. Resmy kýntizbe boyynsha ghasyrdyng taghy bir paraghy ashylyp, júrt jana jyldy qarsy alyp, tynys tauyp jatyr. Naqtyraq aitsaq, qazaqstandyqtar jappay demalysta. Alayda adamzat qoghamynyng qarbalas tirligi  toqtap túrghan joq, tipti, qantardyng 1-i kýni-aq shetin oqighalardyng sheti kórinip ýlgerdi. Búl, әriyne, bólek әngime. Qazir kópshilikti aghymdaghy jyldyng alda boluy yqtimal әleumettik-túrmystyq mәseleleri tolghandyryp otyr. Mәselen kópting oiyndaghy súraq: kýnkóris dengeyin qamtamasyz etetin qarajattyng kólemi qanday bolady? Zeynetaqy, jәrdemaqy toqtap qalmay ma?, t.b. Osylardyng bәrine shetinen jauap berip kórelik. IYә, janalyqtyng kókesi taqyrypta túrghan mәselede. Bilim salasy biyl ýsh tilge kóshedi...

Eng tómengi ailyq pen zeynetaqy ósedi. Birden emes, birtindep...

Eng tómengi enbekaqy dengeyin belgilegen «2017 -2019 jyldargha arnalghan respublikalyq budjet» turaly zangha baylanysty tómengi zeynetaqy 28 148 tenge, tómengi kýnkóris mólsheri 24 459 tenge bolady. Dýniyege kelgen әr sәbiyge beriletin aqsha 20 payyzgha óspek, biraq birden emes, birtindep. Zeynetaqy da birden óspeydi. 1 – qantardan bastap zeynetaqygha 9 payyz, shilde aiynda 11 payyz ýsteme qosylady.

Abaylap jýriniz, aiyppúl kýsheydi

Biyl avtokólik iyelerine jol erejesin búzbay, tәrtipti qatang saqtap jýruge turap kelip túr. Óitkeni aiyppúl aspandamaq. Mәselen, alyp-úshyp asyghyp, alqyn-júlqyn jýretin jýrgizushi jyldamdyqty saghatyna 10-20 shaqyrymgha arttyrsa, 22 690 tenge, ayaldamalar men avtotúraqtarda tәrtip búzsa, 11 345 tenge aiyppúl tólemek. Tólemesen, MAY qyzmetkeri tóbendi oiady.

Jyldaghyday taghy da kommunaldyq qyzmet týrleri qymbattaydy

Biyl da jyldaghyday  kommunaldyq qyzmet týrleri qymbattaydy. Atap shyghayyq. Elektr quatyna tóleytin qarajatynyz – 5,9 payyzgha, suyq sugha beretininiz – 7,2 payyzgha, jylu quatyna «jyljytatyn» aqynyz – 10,2 payyzgha, ystyq sugha «ysyrap» qylatyn tengeniz – 11,8 payyzgha óspek.  

Orystyng "arbasyna" otyramyz

Qymbatshylyq ishimdikke әues jandar men shylymqorlardy da ainalyp ótpeytin siyaqty. Endi eng arzan temekining ózi 300 tengege satylmaq. Al, bir litr «otty su»  - 1560, onyng jarty bótelkesi – 780 tengege shyqty. «Otty sudan» tartyp jiberip, sayasat soghatyndar ýshin taghy bir әngime: Euraziya ekonomikalyq odaghynyng ayasynan tys elden avtokólik aidap kele qalsanyz qaltanyzdan qaghylasyz. Nege? Sebebi EAEO shenberinen shyghandap baryp әkelgen kóliginizde dabyl qúrylghy bolmaydy. Ol ne ýshin kerek dersiz? 1-qantardan bastap jolaushylar tasymaldaytyn barlyq avtokólik týrinde tótenshe shúghyl qyzmet ortalyghymen baylanysatyn avtomatty dabyl qúrylghysy ornatyluy tiyis. Ol qúrylghyny EVAK jýiesi ghana jasaydy. Demek, ekonomikalyq odaqqa mýshe emes elderden mashina satyp aludyng endige qajeti shamaly. Al búl odaqqa mýshe elder búdan bylay tek Reseyding «arbasyna» ghana ayaq artpaq degendi bildirse kerek.     

 Qazaq әdebiyeti men Qazaqstan tarihy ghana qazaq tilinde oqytylady

Osy jyly biylik ýshtúghyrly til sharuasyna shyndap kirisetinin kórsetip otyr. Biyl elimizdegi oqu oryndary – mektepter ýsh tilge kóshedi. Qazaq әdebiyeti men Qazaqstan tarihy ghana qazaq tilinde oqytylady. 2, 5 jәne 7synyp oqushylary aptasyna bes ret oqidy. Soghan baylanysty bolsa kerek, oqushylar jazghy kanikulgha keshirek shyghady. Joghary oqu ornyna týskisi keletin talapkerler aldymen mektepte, sodan song qalaghan oqu ornynda emtihan tapsyrady. ÚBT-nyng formasy ózgeredi. Oqushylar әskery dayyndyq sabaghynda kólik jýrgizudi ýirene bastaydy. Sóitip 18 jasynda kólik jýrgizuge jaramdy kuәlik alyp shyqpaq.

 «Núrly jer» baghdarlamasy. Núrlanatyn siyaqtymyz!

Biyl әredik aitylyp qalyp jýrgen «Núrly jer» baghdarlamasy iske qosylady. Atalghan baghdarlama shynymen dúrys júmys istep, jolgha qoyylsa, 2031 jylgha deyin jarty million qazaqstandyq baspanamen qamtamasyz etiledi eken. 600 myng jer uchaskesi, 35 000 arendalyq baspana jәne 280 000 nesiyelik baspana da osy baghdarlamanyng barysynda el iygiligine jarmaq degen jospar bar. Búl josparlardyng jýzege asuyna qatysty kýmәndansanyz da jogharyda atalghan jayttardyng janynyzdan tabylatynyna bas qatyrmay-aq qoysanyz da bolady.

Abai.kz

0 pikir