Júma, 20 Mamyr 2022
Qogham 7154 0 pikir 6 Qantar, 2017 saghat 13:43

QARIYaLARYMYZDY «ShAL» DEP ATAUYMYZ DÚRYS PA?

 «Shal» jayly býgingi úrpaqtyng biletini:

1. «Shal» (kaz. Shal, rus. Stariyk);

2. Shal men Kempir (auyz eki әngime de jәne ertegilerde «Bayaghy da bir kempir men shal bolypty» dep bastalatyn ertegini bәrimizde oqyghan bolarmyz);

3. «Shal men teniz» (roman Ernest Heminguey);

 5. Ermek Túrsynovtyng «Shal» atty filimi;

6. «Shal» aqyn. Aqyn Tileuke Qúlekeúlynyng laqap aty;

 7. «Shal» - toponomikalyq atau;

8. «Shal» - búiryq ray (ayaqtan shal);

9. «Shal» - qariyalar jayly әr týrli kemsituler men jaghymsyz anekdottargha arqau bolghan jaghymsyz «keyipker»;

10. «Shal» – shaytannyng aty.

Tolyghyraq tarqatar bolsaq:

 «Qazaqstannyng Shyghys Qazaqstan oblysyndaghy Semey qalasynda «Kempir» tauy bar bolsa, Jambyl oblysyndaghy Túrar Rysqúlov audany men Qyrghyzstannyng shekarasynda «Shal» tauy bar. Qyrghyz Alatauynyn batysynda ornalasqan. Osy tau bókterinen Shalsu ózeni bastau alady.

Soltýstik Qazaqstan oblysynda «Shal aqyn» audany bar. Ortalyghy Sergeevka dep atalady. 25 jyl boyy qazaqsha atauyn qaytara almaghan bolyp túr.

 «Nayman Ókiresh Shal. Shejirelerding әrtýrliligine oray «Ókiresh Shal»  keyde -Toqpan degen kisining laqaby. Keyde, Toqpan-Ókiresh Shaldyng úly. Óz zamanynda Ókiresh Shaldy - «Aqmyrza», «Aqsofy» dep te atapty. Qalay dep atasa da sol shejiredegi «Ókiresh Shal» qazir eng kemi ýsh milliongha juyq naymannyng úly babalary, naymannyng «Ókiresh Shal» tarmaghynyng bastauy» (Kamal Abdrahmanov NaimanKZ  gazeti (http://yvision.kz/post/48555().

«Shal Aqyn», Tileuke Qúlekeúly (1748-1819) halyq aqyny, Abylay hannyng zamandasy.

(gazetten (http://www.inform.kz/kz/shal-akyn_a2192486).

Chal (iya, әueli de osylay aitylghan) — ózimizding tól týrki sózimiz. Bastapqy maghynasy — súr; aq (shashqa qatysty). Shashyna aq týsken adamdy chal degen («Kerekinfo» gazetinen http://kerekinfo.kz/blog/16821.html). Qosarym, Qazaqtyng tól Alyp biyinde (Álippesinde)  «Ch» degen tanba joq. Búl bizding tilimizge orys otarshyldyghymen birge engen kirme tanba.

«Qausaghan kim-kimgede qara shalmyn.

Kempirim kónilime jara saldyn.

Ókpelep teris qarap otyrsanda,

Men saghan janbyr jausa qarasarmyn!» (I.Qajymúqan «Shal»).

Derekkózi: https://www.zharar.com/kz/olen/1844-shal.html#read Qosarym: Shal men Kempir degen sózdi ekeui birine-biri aitsa ghana jarasymdy bolyp túr. Sebebi, búl kempirining shalyna «Sen dúrys qartaymadyn, Aqsaqaldy Abyz Ata bola almadyn» degen syny qaljyny bolsa, shaly da odan qalyspay Sende Pir (ústaz) bola almay, bir qaynauyng kem bolyp «Kem Pir» bolyp qartaydyng degeni bolyp shyghady. Ekeuinikin de birin-biri Adamy qasiyetting eng biyik shynynan kóru ýshin aitylghan syny sózi dese әdemi jarasyp túrghan joq pa?

Biraq, búl Sózdi jastarymyz aitsa ýlkendi mensinbegen qorlau sóz bolyp shyghady.

Pushkinning «Balyqshy men balyghyn» audarghan A.Baytúrsynov sol ertegini qazaqshalaghanda ondaghy erli-zayypty qarttardy bylay ataydy:

«Tenizding jaghasynda kempir men shal,

Túrypty otyz ýsh jyl naq dәlme-dәl».

«Qara tauda qara shal» romany. (Bayahmet JÚMABAYÚLY).

Kempir-shal shuaq izdep, bala shular,

Mal mazatsyp, quanyp, aunap-qunap (Abay).

«Kәrilik, shal degen – bir, at qylghanday,

 Aynaday aqylyndy tat qylghanday» (Shәkәrim).

 «Zamanyng týlki bolsa, tazy bolyp shal» (maqal).

 «Zamanyng shabuylshy bolsa, qorghaushy bolyp shal» (Jas Alash №2 (16084) 12 qantar, seysenbi 2016 jyl).

"Rabbyng ýshin qúrban shal!" aksiyasyna qatys! - Muslim.kz.

Songhy ýsh ghasyrgha juyq basynda patshalyq Reseyge, keyinnen Kenestik qyzyl ýkimetke bodan bolghan jyldary el arasynda qariyalarymyzdy «shal» dep atau  dәstýrimizge myqtap  engen. Sebebi, bodandyq pen Qyzyl úkimetting súmpayy sayasaty auzy dualy Qariyalarymyzdy jappay qyrghyngha úshyratyp (Alashordashylar), tiri qalghandaryn shalgha ainaldyryp jiberdi.  Olardyng tújyrymynda «shal» degen sóz  «Ata», «Aqsaqal», «Qariya», «Qart» degen sózderge teng syily sózder sapyndaghy atau degen pikirler berik ornaghan. Biraq, búl tújyrym shyndyqqa esh janaspaydy.

«Altygha deyin bala erke, alpystan keyin shal erke». Búl maqalda shaldyng  dengeyi aqyly tolyspaghan balagha tenelip túr.

Atam qazaqtyng auzynan tastamaytyn «Bala-shagha» deytin sózi bar. Balamyz sirә, ata da emes, agha da emes – kәdimgi bala. Al shaghamyz shal agha, yaghny jasaryn jasap, asaryn asasa da ata bolugha jete almaghan adam degen maghyna berip, baladan keyin atalyp, dәrejesi baladan da tómen bolyp túr.

Shal sózining týpki maghynasy «týngi tósekke jaramay qalghan er adam» degen sóz (gazetten «Alash ainasy»).

«Redaksiyamyzgha shaqyra salyp edik, ebelektep kele qaldy shal. Ishindegisin kýbidegi airanday aqtara saldy shal. Payghambar jasynan assa da, bala siyaqty shal. Betindegi әjimi jarasyp túrghan shal… Birtýrli jýregimizdi zyrq etkizdi… Qayran bizding shal…» (JAZGhAN: ZHASORKEN.KZ · QANTAR 14, 2013 jyl).

«Shal» sózi búl jerde jas adamnyng jas ýlkenge qúrmetining joq ekendiginen aiqyn habar berip, jasy kelgen qariyagha mensinbeushilik, keleke, kelemej túrghysynda qoldanylghan. Búl jerde pәlenshe degen aghamyz, nemese atamyz keldi dese óte jarasymdy bolar edi.

«Shaldarymyz nege sonshama jaghympaz bolyp ketken» (gazetten). Shynynda da, jaghympazdyq ýlken kisiler ýshin asa jaghymsyz qasiyet. Elding aryn arlap, joghyn joqtaytyn Aqsaqaldy Ata, Abyz Qariya bolsa «bas kespek bolsa da, til kespek joq» dep, hannyng aldynda da, qaranyng aldynda da әrqashanda sózding Ádilin (aqiqatyn) aitar edi. El-júrtqa aiqyn kórinip túrghan jaghympazdyq bir auyz sózding ózi qariyany әp-sәtte shalgha ainaldyryp jiberedi. Demek, әrbir qazaq balasy ýshin Ata, Aqsaqal, Qariya, Abyz atanyp әdemi qartaya biluden asqan erlik te, baqyt ta joq.

«Shal - shaytannyng aty» degenimizde, shaytan men shal «sha» degen bir týbirden bastalyp, shal bolyp qartayghan adamnyng shaytan siyaqty, eldi azdyrghannan basqa eline, úrpaghyna esh paydasy joq tek qana «as iship ayaq bosatar» tiri jan iyesi  degendi bildirip túr.  Aljyghan shal mәngi ólmeytin eldi azdyrushy shaytanmen tenestirilip otyr. Jaraysyndar, Atalarym! Danalyq dep osyny ait. Qazaq ta osyghan oray «jyn-shaytan» dep qosarlanyp aitylatyn sóz tirkesi bar. Jynnyng týbiri «yn», ary qaray qyn, qynap, yaghny әiel adam degendi bildiredi. Demek, shaytannyng tegi әiel. Jyn-peri delinetini de osydan. Mine biz búl sóz tirkesterinen «Shaldyn» jasyna jetpey eli, ruy týgili otbasyna da qadiri joq, әieli men balasynyng auzyna qaraghan «bishara» adam degendi bildirip túr. Qazaqtyng «Azghyn» degen sózi de osy maghyna da qoldanylady. Maghynasy, eshqashan eki sóilemey, bir auyz sózge toqtaytyn  qazaq balasynyng sanasy azyp, uәdesinde túra almaytyn, kóp sózdi әielge ainalghany degendi  bildiredi. Býgingi teatr sahnasynan kýnde kóretin, әielding keypine engen (әielding kiyimin kiyip әielding rolin somdaytyn), qúlaghyna syrgha salyp, basyna oramal tartqan, jynysyn almastyrghan erkekterimiz  ben «qazaqtyng bir auyz sózge toqtaytyn mәrt minezin» tәrk etip, biylikte jýrip, eki sózining birinde kózindi baqyraytyp qoyyp ótirik aitatyndar osy aitqanymyzdyng aiday aighaghy bolmaq. «Erding eki sóilegeni ólgeni» (maqal).

«Erte, erte, erte de, Qanbaq shal degen shal bolypty. Mal men basqa zar bolypty. Kedeylikten shyqpapty. Ol au salyp, balyq ústap, tamaq asyrapty. Jel soqsa, shal domalap jóneledi eken. Sodan oghan Qanbaq shal dep at qoyylghan eken» degen ertegiden «Shal» degen úghymnyng әleumettik dәrejesining qanday dengeyde ekenin aiqyn kóremiz. Eger de «shal» degen sózding dәrejesi Ata, Aqsaqal, Qariyamen teng bolatyn bolsa, onda biz Olargha da «úsharyn jel, qonaryn say» biletin «Qanbaqty» qosaqtap Qanbaq Ata, Qanbaq aqsaqal, Qanbaq qariya degen bolar edik. Demek, Shal degen úghymdy Ata, nemese Qariyamen bir dengeyde dep aitugha  tipten de kelmeydi.

Shal degen sózdi  Ata, Aqsaqal, Qariya, Abyz, Qart («Qarttarym aman sau jýrshi!») degen asa qúrmetti ataularmen qatar qoldanylatyn jaqsy sóz dep qanshalyqty aqtap alghymyz kelse de, el arasynda jii kezdesetin «aljyghan shal», «sanyrau shal», «osyraq shal», «aqsaq shal», «toqsaq shal», «soqyr shal», «qynyr shal», «qisyq shal», «malshy shal», «jalshy shal», «jaghympaz shal», «qayyrshy shal», «qajyghan shal», «jútyr shal», «súm shal», «qu shal», «jalmauyz shal», «jasyna jetpey qartayghan shal», «shal-shalshyq», «shal-shauqan», «shal-shapyr» degen sózder Shal men Qariyanyng arajigining qanshalyqty alys ekendigin aiqyn kórsetip túrghan joq pa?! Ózderiniz kórip otyrghanday, býkil jaghymsyz sipattaghy sózderding bәri tek qana «Shalgha» qosaqtalyp túr.

 Tarih taghlymy: Sózding parqyn bilmey ózinen ýlkenderge «shal» dep sóiletinder osy ataulardyng bәrine әbden ylayyq bolady.

Birde marqúm әkem bir jerge baru ýshin atyna minip jatyrghan bolatyn. Qasymyzgha  jasy  otyzdar shamasyndaghy bir kisi  kelip amandyq joq, saulyq joq «Shal! Sen mynany bilesing be?» sóiley jóneldi. Ol kisining myna sózin ersi kórip, әkemning betine qarasam, әkemning týri órt sóndirgendey bolyp týtigip ketipti. Mening jauabymdy estiging kelse «jaqynda beri» dedi.  Álgi jigit әkemning qasyna kelgende Ákemning qamshysy, әlgining jaurynyn da «oynay» jóneldi. Jauyrynan «taspa tilingen» әlgi jigit «Ata múnynyz ne?», «Mening Sizge ne jazyghym bar edi? dep shyr-pyry shyghyp bezildegende  baryp, әkemning qolyndaghy qamshy «oynauyn» toqtatty. Sondaghy әkemning әlgi jigitke aitqany, «Kimning balasysyn? dep súrap aldy da,  búdan bylay, birinshiden, ózinnen jasy ýlken adamgha Sәlem beretin bol. Ekinshiden, eshkimge «Shal» dep aitpaytyn bol. «Shal-shaytannyng aty», Sen mening shaytan ekenimdi qaydan bilesin»  dedi. Álgi jigit «Ata keshiriniz!» endi qaytalamaymyn dep uәdesin berip jónine ketti.

Qazaqtyng barlyq úly men qyzy ózinen jasy ýlkenderdi «Ata (Atay)», «Áke (Ákey), «Agha (Aghay), «Áje (Ájey), «Apa (Apay)», «Jenge»,  «Jeneshe», Baqyt bolsa Bәke, yaghny Baqyt әke, Ereke, Sәke dep qúrmettegen. Búl da qazaqtyng «at tergeu» ghúrpynyng bir týri. At tergeu – bizding halqymyzdyng adam syilau jónindegi izettilik, kórgendik, kishipeyildilik qasiyetterining biyik kórinisi. Qazirgi uaqytta  jastarymyzdyn, әsirese biylikte jýrgender men qaltalylardyng  arasynda ýlken kisini «Shal», «Áy, Shal», «Myna shal», nemese «Stariyk» dep aitushylar jii kezdesedi. Búlay deu jәne ózinen ýlken adamnyng atyn tura atau baryp túrghan  anayylyq pen jabayylyq. Jogharyda aitqanymday, Bizding auyldyng qariyalary ózinen kishige ózin «shal» dep aitqyzbaytyn. Keybir sózding parqyn bilmeytin әumeser (essiz, bilimsiz, kórsoqyr, milau) bireu tabyla qalsa, sol qariyanyng qamshysy әumeserding jauyrynynda oinaytyn. Ýlkenderding ýnemi ózinnen ýlken kisige «shal» dep aitpandar, «shal-shaytannyng aty» deytinderi, ekeuining de alghashqy buyndarynyng birdey bolatyny sodan. Qazaqta bastauyn osy sózden alatyn «shala», «shalajansar», «shalaghay», «shalaqay», «shalapay» (pispegen, jetispegen, kemeline kelmegen), «shaljii», «shalqai» (a. dúrys otyrmau, b. jaghymsyz әreket), Kir shalu (ylas bolu), «shalshyq» (teniz de emes, kól de emes, kishkentay ghana shúnqyrgha jinalghan, las su), «shalys» (qate), «shalash» (ýy dep, ýy emes, soghan úqsas birdene, kýrke), «shalan» (suda ghana ósetin baldyrdyng quraghan kezindegi atauy), «shalam» (shóp-shalam, tolyq qandy as emes, yaghny qúnarsyz tagham), shalyqtau (esi auysu),  «shaly» (tek qana qara sumen qorektenip, suda pisetin dәndi daqyl, shalghy (oraq), shalghyn (kók maysa)  degen sózder bar. Demek, «shal» degenimiz, ómirining bәrin tek qana «as iship, ayaq bosatqannan basqa dym bilmey, úrpaqqa ýlgi bolatynday eshtene qaldyrmay, maghynasyz ótkizgen «nadan (beyshara) adam» degendi bildirip túr.

Al oraqtyng shalghy (shalghy oraq) dep atalatyn sebebi, «shal» bolyp qartayghan qariyanyng kók shalghyndy (qazaqtyng úly mәdeniyetin) qyryqqan sol shalghydan aiyrmasy joq degen sóz.

«Shal» sózining etimologiyasyna kelsek, Sha jәne Al degen eki buynnan túrady.

Sóz týbiri  Al - alghashqy atalarymyzdyng jiyntyq atauy. Osy týbirden Alghy (aldynghy, alghashqy, aldymyzdaghy), Alash, Alty Alash úghymdary tuyndaydy.

1.Sha – shab (shabys, shabynu, shabarman), 2.shagh (bala-shagha, shaghala, shaghadam), 3.shad (shat-shadyman), 4.shay (shayy oramal), 5.shaq (shaqyru, shaqyrym), 6.shal (shala, shalapay, shalaghay, shalaqay, shalajansar, shalyq, shalyqtau, shalshyq, shalqyma, shaly, shalu (ayaqtan shalu), shalghy shalt (qimyl), shala qazaq t.t.), 7.sham (sham-shyraq), 8.shan (shana, shandyr), 9.shang (shan-tozan, shanghy), 10.shap, shapan, shapalaq, shapqylau 11.shar (domalaq shar, sharyqtau), 12.shat (shattyq), 13.shau (shau tartu), 14.shash (bastaghy shash), barlyghy 14 sóz jasalyp túr. Ejelgi Qazaq Alyp biyinde 30 dybys-tanba bar, qalghan 12-si orystyng yqpalymen engen kirme tanbalar. Búl tanbalardyng ornalasuynda tura Qúran Kәrimdegi siyaqty 50/50 payyz qaghidasy saqtalghan. Demek, «Sh» dybysy songhy 28 tanbanyng jartysyn berip, Shal dep atalyp túr. Songhy Alashtyng balasy (úly, qyzy, úrpaghy) degen maghyna beretin 29-shy «Y» jәne 30- «I» tanbasy búghan enbey qalghan. Aqiqatyn da,  qazaqtyng tolyq qandy sóz týbirlerining bәrinde qoldanylatyn 15/15 bolyp, 50/50 payyzdy qúraugha tiyis edi. Demek, búl jerde de tolyq qandy sóz jasalmay, bir qaynauy ishinde qalghan bolyp túr.

 «Shal – shalaqay, qariya – qadirli» (Tóregeldi Sharmanov, akademiyk, Qazaqstan Memlekettik syilyqtyng laureaty: Aqsaqal – halyqtyng ar-úyaty degen sóz).

«Sózding mәn-maghynasyn týsinbey, terenine ýnilmey, oryndy-orynsyz jerine qoldana beretin kezimiz bolady. Jazylghan sóz tasqa basqan tanbaday bop óshpey, keyingi buyngha qaldyrylady. Úrpaghymyz qatelespey, әr sózdi óz maghynasynda qoldansyn desek, ózimiz barlyq sózding týp-tórkinine zer salyp, qoldanylu ayasyn bilip jýrgenimiz abzal. 

Ádette aqsaqaldy – shal, shaldy – qariya dep shatastyryp, sinonim retinde kezektestirip aita beremiz. Shyntuaytqa kelgende, sinonim sózderding de qoldanylar orny bar.

Bauyrjan Momyshúly jasy ýlken qarttardy shal, qariya, aqsaqal, abyz dep tórtke bólgen. Otbasy, oshaq qasynan úzap shygha almay, týtin andyp, ýy aralap, sayasy ósek aitatyn qart – shal. Óz әuletin shashau shygharmay uysynda ústap, biylik jýrgizgen qartty qariya dep, tútas bir auyldyng joq-jitigin týgendep, jyrtyghyn býtindep, azamatyn atqa mingizip, aidynyn asyryp otyratyn qartty aqsaqal dep, býkil elding sózin sóilep, namysyn jyrtyp, dau-damayyn sheship, arghy-bergi tarihtan әngime qozghap, túla boyyna últtyq ruh, izgi qasiyetterdi molynan sinirgen qartty abyz dep ataghan». Meninshe búghan eshqanday kommentariy qajet emes.

Tolyghyraq: http://massaget.kz/layfstayl/debiet/bauyirjan_momyishulyi/35726/

Materialdy kóshirip basqanda Massaget.kz saytyna giypersilteme mindetti týrde qoyyluy tiyis.   

Joghary da kórsetilgen derekterden «Shal» sózining birneshe maghyna beretinin kóremiz.

 A. Qazaq dalasynyng keybir ónirleri ýshin jaghymdy sóz, qúrmetti atau. Áytpese, «Shal» degen sóz ru atyn iyemdenip, taugha, ózenge, eldi meken ataularyna berilmegen bolar edi.

 Á. Shal – búiryq ray, (shal (shala) bolmay әdemi qartay ýshin qarsy әreket et, qúrbandyq shal, ayaqtan shal (qastandyq jasa),  óltir, kes, aldyn al degen maghynalardy qamtidy.

B. Shal - Qazaq halqy asa qúrmetteytin  Ata, Aqsaqal, Qariya, Abyz degen eng qúrmetti úghymdardyng siraghyna da tatymaytyn qariyalarymyzdyng atyna aitylatyn qorlau sóz.  

Úly Atalarymyz bizge «Óser elding balasy, birin-biri batyr der, ósher elding jigiti birin-biri qatyn der» degen úlaghatty sóz qaldyrghan.

Jogharydaghy mysaldar sózding mәn-maghynasyn týsinbey, terenine ýnilmey, oryndy-orynsyz jerine qoldana beretinimizdi kórsetedi. «Aytylghan sóz, atylghan oq», keri qaytara almaysyn, hatqa jazghanymyz tasqa basqan tanbaday bop óshpey, keyingi buyngha qalady. Úrpaghymyz qatelespey, әr sózdi óz maghynasynda qoldansyn desek, ózimiz barlyq sózding týp-tórkinine zer salyp, qoldanylu ayasyn bilip jýrgenimiz abzal.   

Barshanyzgha mynaday kenes berer edim. Kýn sayyn bir mezgil óz jýrekterinizden súrap otyrynyzdar, Ata-analarynyzgha jәne ózderinizden jasy ýlkenderge degen jýrekterinizdegi meyirim degen sezimning dengeyi qanday? Eger Sizder óz Ata men Analarynyzgha jәne jasy ýlken qariyalargha qúrmet pen meyirim degen sezimdi sezine almasandar, onda Sizderdi Qúdaydyng atqany. Onda Sizder Úly Atalarymyzdan qalghan «Ata-Anang jyndy bolsa, baylap baq!» degen ósiyetine say bola almaghandarynyz. Sizderding ózderinizden jasy ýlkendi syilay almay, olardy kemsitip, qorlap «Shal» dep kinofilim shygharyp, әdeby shygharmalar men maqala jazatyndarynyz jәne olardy «Shal» dep ataytyndarynyz, keleshek te qazaq halqynyng eng ýlken qasireti bolmaq. Qasireti bolyp ta jýr. Jasy ýlkenderge degen syi-qúrmetting azayyp, songhy jyldardaghy elimizde Qarttar ýiining kóbeyip bara jatqany osy aitqanymyzdyng aiday aighaghy bolmaq.

Osy jerde arnayy esimizde ústaytyn jaiyt, ózimizden jasy ýlkenderdi kemsitip, qorlaghanmen bizge eshkim jaqsy Atasyn, jaqsy Aghasyn bermeydi. Baryna razy bolyp, ózimizden jasy ýlkendi Agha, Ata, Áje, Apa dep syilap, qúrmet kórsete sóileudi ýireneyik. Ózimiz jaqsy Agha, jaqsy Ata bolyp qartaya bilsek, arty jaqsylyqqa jalghasyp ketetin bolady.

Al Qariyalargha aitarym: Ejelde, tipti kýni keshegi bizderding bala kezimizde ýlkender jastardyng keybir jaghymsyz is-әreketterine renjise, renishterin  «Bar bolghyr!», «Kóbeygir!», «Myng bolghyr!»,  «Túqymyng qúrymaghyr!» degen siyaqty sózdermen bildiretin. Úrsyp otyryp úrpaghyna batalaryn beretin. Al, qazirgilerding auyzdarynan ýnemi «aq it kirip, qara it shyghady», bar  biletinderi boqtyq, balaghat, ól, óle ghal, joghal, joq bol t.t. bolyp barady. Búghan «Alla artynyng qayyryn bersin!» degennen basqa ne aitugha bolar.

Jogharyda aitylghandardan jәne óz tәjriybemnen jasaghan qorytyndym, búl dýniyede ózinen basqa jan joqtay, ózgeni mensinbeytinder,  menmensip sóileytinder ghana  «Shal» degen sózdi jii qoldanady eken.  Aqiqatynda, menmensip sóileu (ózinnen jasy ýlkendi Ata, Agha demey, shal dep atauyng soghan jatady), bireuge qatty sóz aitu, balaghattau t.t. kez-kelgen jannyng biliminin, tәrbiyesinin, mәdeniyetining tómen ekendigin kórsetedi. Ejelde ýlkender ondaylardan «Kimning balasysyn?» dep súraytyn. Demek, ol sening otbasyndaghy Atang men Anannan alghan tәrbiyene jәne ósken ortana baylanysty degen sóz. Ony Atalarymyz «Úyada ne kórsen, úshqanda sony ilesin» dep tújyrymdaghan.

Men Sizderge «Shal, Shala, Shalaghay, Shalaqay, Shalapay, Shalajansar (tiri ólik)» bolmay, auzynan tek qana jaqsy sóz shyghatyn, elge, úrpaqqa jaqsy isimen, jaqsy sózimen ýlgi bolatyn Aqsaqaldy Ata, Aqsaqaldy Qariya, Abyz Ata bolyp qartailarynyzgha tilektespin.

Tarih taghlymy: «Atana ne istesen, aldyna sol keledi».

OSY JOLDARDY OQYGhAN BARShANYZGhA ÚLY JARATUShY – ALLA IMAN BERGEY!

Qojyrbayúly Múhambetkәrim, Manghystau

Abai.kz

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1094