Beysenbi, 29 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 111100. Jazylghandar — 106059. Qaytys bolghandar — 1825
«Soqyr» Femida 11640 0 pikir 13 Qantar, 2017 saghat 09:03

BILIM SALASYNDAGhY REFORMALARDYNG GhYLYMY NEGIZI JOQ

Álemdik tarihta derbes bilim beru jýiesinen airylu keybir últtyq memleketterding joyyluyna әkep soqqan sebepterding biri retinde keltiriledi. Yaghni, halyqtyn, elding bolashaghy, onyng ruhani, intellektualdyq damu baghyty oqu jýiesine, bilimning sapasyna, bilim beru mekemelerining jay-kýiine tikeley baylanysty.           

Qazaqstandyq bilim salasynyng shynayy jay-kýii, keybir teris qúbylystardyng sebepteri men saldary, reformalardyng paydasy men ziyany jayynda ghalym, Qazaqstandaghy salystyrmaly pedagogika jәne oqulyq sapasy monitoringi baghytynyng negizin salushy, Pedagogika ghylymdary akademiyasynyng preziydenti Asqarbek Qúsayynovtyng pikirine qúlay týreyik. 


Qazirgi qazaqstandyq bilim beru kenestik dәuirding bilim jýiesin múra etip aldy. Al, kenestik orta bilim sapasy joghary boldy dep moyyndalady.  Onda nege bilim sapasy tómendep ketti?        

A.Qúsayynov: Ras, Kenes Odaghynda orta bilim sapasy joghary boldy, ol әlemde alghashqy ýshtikten oryn aldy. Barlyq mektepterde, qazaq mektepterinde de, barlyq pәnder boyynsha әr sabaqty joghary dengeyde ótkizuge mýmkindik boldy. Tek orta bilim jýiesin qajetti oqu-әdistemelik jәne zerthanalyq qúral-jabdyqtarmen qamtamasyz etu maqsatynda 100-den asa iri kәsiporyn júmys jasady. 

Ústazdar әleueti joghary edi, jaqsy jalaqy da aldy. Olargha Ýkimet tarapynan kóptegen qamqorlyq jasaldy. Sondyqtan ústazdyq mamandyqqa kóptegen talantty jastar bardy, olar jaqsy bilim aldy. Ýlkendi-kishili bilim mekemelerinde ózderining saliqaly is-әreketterinin, adamy qasiyetterining arqasynda halyqtyng qúrmetine bólene bildi. 

Ol uaqytta bilim sapasynyng joghary dengeyde boluynyng taghy bir sebebi, bilim beru salasy ghylymy negizde damyp otyrdy. Kenester Odaghynyng Pedagogikalyq ghylymdar akademiyasy Odaqtyng Últtyq ghylym akademiyasy dengeyinde baghalanatyn, on mynnan asa ghalymdar júmys jasaytyn, qúzyrly akademiya bolatyn. Bilim salasyn damytugha qatysty Ýkimettik, ministrlik dengeylerde qabyldanatyn barlyq sheshimder, negizinen, osy Akademiyanyng ghylymy jәne tәjiriybelik zertteulerine negizdelip dayyndaldy. Bir sózben aitqanda, kenestik bilim beru jýiesi ghylymy negizde damydy.

Kenestik bilim jýiesining әmbebap adam qalyptastyrugha úmtylghany mәlim. Búl jýiening taghy qanday kemshilikteri boldy? 

- Kenestik bilimning de teris tústary boldy. Sonyng birerine toqtalayyn. HH ghasyrdyng 80 jyldary ghylym men tehnika qarqyndy damu jolyna týsti. Sala mamandary men ghalymdary mektepte oqytylatyn pәnderding mazmúnyn sol jetistikter negizinde tolyqtyryp otyru qajettigin aityp, solardyng yqpalymen pәnderding mazmúny úlghayyp, tipti jana pәnder de engizile bastady. Osynday sayasattyng arqasynda HH ghasyrdyng ayaghynda mektepte oqytylatyn pәnder boyynsha beriletin bilim kólemi balalardyng bilimdi mengeru qabiletinen artyp ketti. Mysaly, K.D.Ushinskiy: «Biz balalardyng basyna eshtenege de keregi joq әrtýrli qoqysty ýiip-tógip jatyrmyz, keyin adam ony ómirde qoldanbaydy», – dep jazdy. Biraq, odan tiyisti qorytyndylar jasalmady. Múnday qatelikter bilim sapasyna keri әser etti.     

Qazaqstannyng óz maqsat-múratyna say jana bilim beru jýiesin jasau júmystaryn qolgha alghanda, biz osynday kelensizdikterdi eskerip, aldymen bilim beru salasyn damytudyng ghylymy jýiesin jasauymyz kerek edi. Ókinishe oray, onday júmystar der kezinde atqarylmady. Birinshiden, kadr tapshylyghy qatty sezildi, ekinshiden,   qarajat tapshylyghy qol baylau boldy. Ókinishke oray, odan keyingi jyldarda jýrgizilgen barlyq reformalar da ghylymy negizsiz jýrgiziletin boldy.   

- Jyldan jylgha bilim beru sapasy da, tiyisinshe, mamandardyng biliktilik dengeyi de tómendep barady. Otandyq bilim sapasyn kóteru ýshin ne isteu kerek?  

- Ol ýshin, aldymen, bilim beru jýiesi jaqsy damyghan elderdi anyqtap, olar osynday kórsetkishterge jetude qanday ústanymdardy negizge alghandaryn bilu kerek; ekinshiden, әlem elderining bilim beru jýielerin zerttegen ghylymiy-tәjiriybelik enbekterdi múqiyat taldap, bilim beru jýiesin qúraushylardy anyqtau kerek; ýshinshiden, osy qúraushylar negizinde elimizde aqtarylghan júmystardy zerdelep, qajetti qorytyndylar jasau  qajet.

Bizder osy maqsatta biraz júmystar atqardyq. Songhy 10–12 jylghy Halyqaralyq  PISA, TIMSS, PIRLS zertteulerining qorytyndylaryn zerdeley otyryp, Shanhay (Qytay), Singapur, Gonkong (Qytay), Finlyandiya, Ontýstik Koreya, Japoniya, Tayvani, Kanada jәne Jana Zelandiya elderining oqushylary túraqty týrde joghary nәtiyjeler kórsetetinin anyqtadyq.

Búl elderde ghylymy negizde dayyndalghan bilim beru sayasaty iske asyrylady. Olardyng basty maqsattary: últtyq erekshelikter men mәdeniyetti, ana tilin saqtap damytu, ruhany bay adam tәrbiyeleudi iske asyru jәne múghalimderding kәsiby qúzyrettiligin kóteru. Bir sózben aitar bolsaq, basty maqsat – adam tәrbiyesi. Búl elderde bilim reformasy, orta eseppen, 10 jylda bir ret jýrgiziledi.    

Jalpy, bilim beru sapasyn ýsh jaghdaydy eskere otyryp jaqsartugha bolady. Birinshiden, bilim beru jýiesining qarastyrylyp otyrghan kezdegi naqty jaghdayyn, jetistikteri men kemshilikterin anyqtau kerek; ekinshiden, oqytu nәtiyjelerin jaqsartu ýshin qanday júmystar atqaru qajettigin tújyrymdau kerek; ýshinshiden, әr elding orta bilim beru jýiesinining ereksheligin, tarihyn, mәdeniyetin, sayasaty men qúrylymyn eskere otyryp, atqaryluy qajetti is-sharalar klasterin dayyndap, iske asyru kerek.

Bilim sapasyn anyqtau maqsatynda jýrgiziletin halyqaralyq zertteuler boyynsha  Qazaqstandaghy bilim sapasynyng dengeyi qanday?    

- Elimiz alghash ret 2007 j. TIMSS zertteuine qatysty. Búl zertteuge bizden tek 4-synyp oqushylary ghana qatysyp, matematika pәni boyynsha 5-oryn, jaratylystanu pәni boyynsha 11-oryn alda. Búl jaqsy kórsetkish boldy, halyq quandy. Al 2011 j. zertteuge 4 jәne 8-synyp oqushylary qatysty. 4-synyp oqushylary sәikesinshe 27-shi jәne 32-oryndardy iyelenip, 4 jylda bilim sapasynyng 22 jәne 21 satygha tómendep ketkenin, al 2007 jyly 4-synypta oqyghan oqushylar 2011 jyly 8-synypqa kelgende, olar osy pәnderden sәikesinshe 17-shi jәne 20-oryndardy iyelenip, ózderining bilim sapasyn 4 jylda 12 jәne 9 satygha tómendetip alghandaryn kórsetti. Búl jaqsy nyshan emes.   

PISA zertteuine elimiz 2009 jәne 2012 jyldary qatysty. Qazaqstandyq oqushylar oqu sauattylyghy boyynsha osy jyldary 59-shy jәne 63-oryndardy, matematikalyq sauattylyq boyynsha 53-shi jәne 49-oryndardy, al jaratylystanu-ghylymy sauattylyqtary boyynsha 58-shi jәne 52-oryndardy iyelendi. Búl nәtiyjeler Ekonomikalyq yntymaqtastyq jәne damu úiymy elderi boyynsha ortasha nәtiyjeden kóp tómen.    

- Otandyq bilimdi qiyn jaghdaydan alyp shyghyp, bәsekege qabiletti etuding bir joly qalyptasqan jýiening teris tústarynan bas tartu. Siz jogharyda qazirgi uaqytta mektepterde qoldanylyp otyrghan «Bilim, bilik, daghdy» paradigmasyn ózgertu kerek dediniz. Osyny týsindirip berseniz.  

-  Orta bilim beru jýiesinde bilim beru «Bilim, bilik, daghdy paradigmasy» negizinde iske asyrylghan uaqytta, oqu prosesinde oqushylargha mýmkindiginshe molyraq materialdar beriledi. Ol bilim, kóbine, ómirdegi naqty jaghdayattarmen, adamnyng túrmys-tirshiligimen úshtastyryla berilmeydi.

Mysaly, qazir túrmys-tirshilikte ydys-ayaq juu ýshin kóptegen súiyq jughysh zattar paydalanylady. Olardyng syrtynda himiyalyq qúramdary jazylghan. Men birde, bilim jetildiru institutynda dәris bergende, múghalimderden osy zattardyng qasiyetterin aityp, týsindirip berulerin súradym. Eshkim dúrys jauap bere almady. «Himiya pәnin sonshama jyl oqyp, sodan alghan biliminizdi ómirde qalay paydalanyp jýrsizder?» – degen súraqqa da eshkim mardymdy jauap bermedi.

Damyghan elder osyny erterek týsinip, oqu mazmúnyn jýieleumen birge oqushylardy tek bilim alushy ghana emes, oqu ýderisine belsene aralasushy dengeyine kótere aldy. Olardyng ózdiginen bilim alu, ony ómirdegi jaghdayattarda paydalana bilu, izdenushilik qúzyrettilikterin qalyptastyryp, damytyp otyr.

Ókinishke oray, biz әli bilim beru mazmúnyn jenildete almay otyrmyz. Taghy bir mysal, astauysh synyptardyng bekitilgen jana standartyna sәikes aqparattyq-kommunikasiyalyq tehnologiyalar pәnin 3-synyptan bastap  oqytu josparlanghan. Osy pәnning 3-shi jәne 4-synyptargha arnalghan oqu baghdarlamasynda  «Jelide ornalasqan aqparattyng barlyghy naqty jәne paydaly ekenin anyqtau», «Jelide etikalyq jәne qúqyqtyq normalardy búzu saldary turaly oy qorytu» degen siyaqty tapsyrmalardy oryndau qajettigi jazylghan. Osynshama kýrdeli dýniyeni 3-shi jәne 4-synyp oqushylary mengere ala ma?  

Basqa baghdarlamalarda da osynday asa kýrdeli dýniyeler kóptep kezdesedi.  

Balalardy erte jastan kýrdeli baghdarlamalarmen oqytyp, kýrdeli tapsyrmalar beru olardyng psihofiziologiyalyq jәne aqyl-oy damuyna teris әser etetinin, sonymen birge olardyng bilimge degen yntasy shekteletinin әlemdik tәjiriybe dәleldep otyr

- Bilim beruding bir qúraly – oqulyq. Oghan qosa oqulyq tәrbiyelik te, iydeologiyalyq ta qyzmet atqarady. Oqulyq sapasyna qatysty kóp syn aityluy da osydan tәrizdi.

- Sapaly oqulyq jazu – asa kýrdeli júmys. Jaqsy oqulyqtar jazu  

ýshin, birinshiden, elimizde oqulyqtanu ghylymyn damytu kerek. Oqulyq jasaudyng bar qiyndyghyn basynan keshken akademik A.Kolmogorov ony reaktivti úshaq qúrastyrumen salystyrghan.  

Oqulyq sapasy tómendigining birneshe sebebi bar.  

Birinshiden, búryn oqulyq jazbaghan, oqulyq jazu teoriyasyn mengermegen avtorlar oqulyqtar jaza bastady.

 Ekinshiden, oqulyq avtorlaryna qajetti jaghday jasalmady.  Oqulyqtanu ghylymy damyghan Fransiya elining ghalymdary jaqsy oqulyq jazu ýshin 3-5 jyl uaqyt qajet deydi. Bizde oqulyqtar jazugha bar-joghy bir jyl kóleminde uaqyt beriledi.

 Ýshinshiden, dayyndalghan oqulyqtyng sapasyn anyqtau ýshin, oghan Teoriyalyq jәne Tәjiriybelik saraptama jýrgizilui kerek. Ol ýshin ghylymy negizde dayyndalghan kriyteriyler jýiesi boluy tiyis. Ókinishke oray, bizde múnday jýie jasalmaghandyqtan oqulyqtar sapasyna obektivti bagha berilmey otyr.  

 Tórtinshiden, damyghan elderde bir pәnnen barlyq synyptargha arnalghan bir konsepsiyagha negizdelgen jelilik oqulyqtar men innovasiyalyq oqu-әdistemelik keshenderi dayyndalady. Olardy dayyndau ýshin arnayy avtorlyq újym qúrylady. Sebebi, oqushylar bir pәnnen әr synypta әr týrli avtorlardyng jazghan oqulyqtarymen oqityn bolsa, sapaly bilim ala almaydy.  

Besinshiden, qazirgi uaqytta әr oqulyqpen birge sol oqulyqtyng mulitiymediyalyq oqu qúraly, disk retinde qosa dayyndalady. Onda oqulyqta berilgen materialdy tereng týsinuge qajetti internette bar materialdar jýielenip beriledi. Bizde búl júmys ta nәtiyjeli atqarylmay otyr.

- «Bizdi oqytatyn adamdar múghalim dep atalady, biraq, bizdi oqytatyndardyng bәri birdey búl ataqqa layyq emes» degen eken nemis oishyly Gete. Múghalimderding bilim dengeyine halyqtyng kónili tola bermeydi. Búghan ne aitasyz?    

- Biz bәrimiz jaqsy ústazdan oqyghan balalardyng jaqsy bilim alatynyn bilemiz. Mysaly, bastauysh mektepte kәsiby dengeyi tómen ústazdardan bilim alghan oqushylardyng tek 25%-y ghana joghary synyp standartynyng talaptaryna say bilim ala alady, al qalghan 75%-y onday bilim ala almaydy. 

Ústazdyq enbek asqan talghampazdyqty, mol adamy qasiyetti, ruhany tazalyqty qajet etetin, jauapkershiligi mol, asa kýrdeli mamandyq. Damyghan elderde ústazdyng boyynda bala qyzygha qaraytyn, men de osynday bolsam eken dep elikteytin qasiyetterding bolghany dúrys. Sebebi balanyng ústazyna degen sýiispenshilik sezimining boluy onyng jaqsy bilim aluyna ong yqpal etedi. Kez kelgen adam jaqsy ústaz bola almaydy.  

Búl elderde pedagogikalyq oqu oryndaryna mektepti jaqsy ayaqtaghan, mysaly, Ontýstik Koreyada ýzdik 5%-gha, Finlyandiyada – 10%-gha, Singapur men Gonkongta – 30%-gha kiretin týlekterding ghana qújattary qabyldanady; olar pedagogikalyq kәsipke beyimdiligin anyqtaytyn arnayy test tapsyrady; magistr-múghalim mektepke júmysqa kelgende, qoghamdyq qomissiya aldynda kýrdeli synaqtan ótedi; júmysqa qabyldanghan jas magistr-múghalimge tәlimger (koucher) bekitiledi. Ol jas múghalimmen birinshi kýnnen bastap, qashan ol óz betinshe jaqsy sabaq bere alatynday dengeyge jetkenshe, birge júmys jasaydy.  

Al, bizde ústazdar qalay dayyndalady? Pedagogikalyq JOO men kolledjderge, negizinen, mektepte ortasha oqyghan balalar barady. Olardyng  kóbi ortaqol múghalim bolyp shyghady. Mektepke kelgende, birden júmysqa qabyldanyp, sabaq bere bastaydy. Olargha tәlimgerler bekitilmeydi, bekitilgen kýnning ózinde olar qosymsha aqy almaghandyqtan, olar búl júmysty jasaugha qyzyqpaydy.

Eng bastysy, ústazdar mәrtebesin kóteru kerek. Álemdik tәjiriybe múghalim mәrtebesi joghary bolsa jәne olargha joghary bazalyq enbekaqy tólense, onda kóptegen daryndy adamdar múghalim bolatynyn, búl osy mamandyq mәrtebesining odan әri arta týsetinin dәleldep otyr.   

Bilim salasyndaghy sheneunikterding taghy bir sәtsiz eksperiymenti –  

Últtyq birynghay test jýiesi. Búl ústazdar qauymyn tútas bir sýrginge salyp qoydy, joghary synyp oqushylary tek test tapsyrumen kýni ótedi. Tipti, mektep týlekterining ÚBT-dan alghan ortasha balldary sol mektepting negizgi kórsetkishi retinde baghalanatyn boldy. Sizding búghan kózqarasynyz qalay?  

- Búl jýie elimizde 2004 jyly engizildi. Sodan beri kóptegen syny pikirler aitylyp keledi, ústazdar qauymy da ony qoldamaydy.

Birinshiden, ÚBT kezinde 5 pәnnen berilgen 125 súraqqa jauap beru ýshin 3,5 saghat, yaghny 1 súraqqa jauap beru ýshin, orta eseppen, 1,7 minut uaqyt beriledi. Bir jarym minutta bir teoremany dәleldemek túrmaq, qanday da bir kýrdeli esepti shygharu da mýmkin emes.

Ekinshiden, úsynylghan tórt jauaptan bir jauapty tandau arqyly oqu jetistigin anyqtau testisi, adamnyng bilimin emes, tek este saqtaghan nemese boljaghan aqparatyn ghana anyqtay alady.

Ýshinshiden, berilgen 5 pәnning 4-i barlyq mektep týlekteri ýshin ortaq pәnder, 1 pәndi ghana oqushylar ózderi tandaydy. Aytalyq, bir bala mektepte himiya pәnin jaqsy oqyp, ýnemi izdenip, kóptegen olimpiadalargha qatysyp, alghashqy ondyqtan oryn aldy delik. Sonda ol jýz mynnan asa mektep bitirgen týlekterding ishinde himiya pәnin eng tereng mengergen on balanyng biri bolady. Osy bala ÚBT negizinde himiya fakulitetine oqugha týse almauy mýmkin. Sebebi, ÚBT erejesi boyynsha, ol himiya pәninen basqa mindetti 4 pәnnen emtihan tapsyrady jәne 4 pәnning nәtiyjesinde, qazaq jәne orys tili pәnderining bally eseptelmey, ortaq ball shygharylady. 

Tórtinshiden, eng auyry, ÚBT elimizde jalpy bilim sapasyn kóteruge keri әser etip otyr. ÚBT kórsetkishin jaqsartu býkil mektep újymynyng negizgi maqsatyna ainaldy. Býkil mektep újymy oqushylarmen tek ÚBT-gha kiretin negizgi 4 pәndi dúrys tapsyrulary ýshin júmys isteytin boldy, al basqa sabaqtardy oqytugha asa mәn berilmeydi. Sonymen, negizgi maqsat – tereng bilim beru emes, qaytken kýnde de ÚBT-dan jaqsy kórsetkishke qol jetizu boldy. Kórsetkishteri jaqsy boluy ýshin mektep basshylyghy nashar oqyghan balalardy oghan qatystyrmau jaghyn da iske asyryp jýr.  

Elimizde pedagogikalyq testologiya ghylymy damymaghan, testolog mamandardy dayyndaytyn «pedagogikalyq kvaliymetriya» mamandyghy birer joghary oqu oryndarynda jaqynda ghana ashyldy.

- «Bir jyldyghyndy oilasang kýrish ek, on jyldyghyndy oilasang aghash otyrghyz, myng jyldyghyndy oilasang úrpaghyndy tәrbiyele» degen ataly sóz bar. Bilim beru jýiesining bir maqsaty jastargha ruhani-adamgershilik jәne patriottyq tәrbie beru ghoy. Osy júmystar bizde  qalay atqaryluda?

- Qazaqtardyng ózindik ruhany filosofiyasy tughan jerine degen sýiispenshilikke, danalyqqa, tózimdilikke toly bolghan. Ókinishke oray, kóptegen qúndylyqtarymyz joghalyp, úmyt boldy jәne sayasattandy. Songhy  jyldary  oqushylardyng resmy bilimdik jetistikterine, emtihan tapsyrulary men jaqsy bagha alghandaryna erekshe den qoyylatyn boldy.  

Oqu qúraldary dayyndalghanda oqu materialdary dúrys súryptalyp berilui kerek. Ókinishke oray, biz búl júmysqa jetkilikti kónil bólmey otyrmyz. Bir ghana mysal keltireyin. Birde mening qolyma fransuz tili oqulyghy týsti. Múqiyat qaray otyryp, onyng avtorlarynyng Fransiya elin óte jaqsy biletinderine qayran qaldym. Súrastyryp kórsem, olar alghashqyda materialdar qarau ýshin Fransiya elshiligine barghan eken. Kelu sebebin týsingen elshilik qyzmetkerleri olargha kómek kórsetip, sodan oqulyqqa endiru ýshin kóptegen materialdar bergen. Avtorlar sol materialdardy óz oqulyqtarynda paydalanghan. 

Elshilik basqa oqulyq avtorlaryna da osylay kómek kórsetken. Nәtiyjesinde, barlyq fransuz tili oqulyqtarynda Fransiya eline qatysty materialdar óte tartymdy әri maghynaly. Onymen oqyghan balalardyng boyynda Fransiya eline degen erekshe qúrmet sezimi oyanady, ol elding bizding elge qaraghanda artyqshylyghyn sezinedi. Sonda, fransuz tilin oqytqandaghy bizding maqsatymyz osy ma?

Aghylshyn tili oqulyqtary da osylay jazylghan. Osynday oqulyqtarmen oqyghan keyin de balalarymyz shet elderge eliktegish bolyp barady. 

Biz Ontýstik Korey elining 7-shi, 8-shi jәne 9-synyptargha arnalghan aghylshyn tili oqulyqtaryn múqiyat qarap shyqtyq. Olardan Korey elinen basqa, shet elge qatysty, birde-bir material taba almadyq. Japoniya elining aghylshyn tili oqulyghynda da tek japon eline qatysty materialdar berilgen.

Búdan jasaytyn týiinimiz, barlyq oqulyqtarda beriletin materialdar jastarymyzdyng boyynda elimizge, jerimizge, halqymyzgha degen shynayy qúrmet, maqtanysh, sýiispenshilik sezimderin qalyptastyrugha baghyttaluy kerek.

- Býgingi kýnning basty taqyryptarynyng biri – 1- synyptan bastap ýsh tilde oqytu. Osy mәselege siz ne deysiz?   

- Men komparativist-ghalym retinde әlemning ozyq 20 elinde bastauysh synyptarda, yaghny 1 - 6-synyptarda qansha til oqytylatynyn zerttedim. Sonda bayqaghanym, osy elderding ishinde 2 til 1-synypta 4 elde, 2-synypta 5 elde, 4-shi jәne 6-synyptarda 13 elde oqytylady eken. Birde-bir elde 3 til birdey oqytylmaydy. 

Elimizde biraz jyldardan beri birqatar mektepterde 3 til oqytylyp keledi. Sonyng nәtiyjesin bilu ýshin, biz, Almaty qalasy men Almaty oblysynyng 8 qazaq mektebinde әleumettik zertteu jýrgizdik. Zertteuge bastauysh synyptarda sabaq beretin 103 múghalim tartyldy. Osy ústazdardyng 83,97%-y oqushylargha 3 til oqytqanda olardyng 3 tildi de mengeru dengeyi tómendeytinin ashyq jazdy. Balalar tilderdi shatastyryp, sóilegende, ózderi de oghan mәn bermey, ýsh tildi  qosyp sóileu faktileri kezdesetinin aitypty.

Múghalimder 1-synypqa kelgen kóptegen qazaq balalary qazaq tilin nashar biletinin, bәri derlik orys tilinde jaqsy sóileytinin aita kele, 1-synypta tek qazaq tilin ghana oqytu kerek dep jazypty. Orys tilin 2-shi ne 3-synyptan bastap oqytyp, al aghylshyn tilin 6-synyptan bastap qazaq tili negizinde intensivti týrde, yaghny aptasyna 3-4 saghat kóleminde ýiretu kerek degen. Aghylshyn tili osylay oqytylatyn bolsa, 2-3 jylda barlyq balalar ony jaqsy ýirenip shyghatyndaryna senim bildiripti.

Búl pikirdi lingvist-ghalymdar da qoldap otyr. Men de osy pikirdi ústanamyn.

- Bilim beru jýiesi dúrys damuy ýshin ghylymgha negizdelui tiyis dediniz. Orta bilim salasy problemalaryna qatysty ghylymiy-zertteu júmystary (GhZJ) qalay jýrgizilude?    

- Orta bilim beru jýiesi óte kýrdeli jýie, sondyqtan bilim sapasyn kóteru maqsatynda jýrgizilgen reformalar ghylymy negizde jýrgizilui kerek edi. Ókinishke oray, әli kýnge deyin bilim beru salasyndaghy zertteu júmystary qaldyq prinsiypimen qarjylandyru negizinde jýrgizilip keledi. Mysaly, 2009 jyly elimizde ghylymiy-zertteu júmystaryn jýrgizuge 6 mlrd. 163,5 mln. tenge bólingen bolsa, sol somadan tek 44,1 mln. tenge (0,7%)

GhZJ jýrgizuge bólingen, al osy somadan 12 jyldyq bilim beru problemalaryn zertteuge bar bolghany 12 mln. tenge bólingen. Keyingi jyldardaghy jaghday da osynday.   

Búdan elimizde bilim sapasyn kóteruge baghyttalghan barlyq reformalar eshqanday ghylymy negizsiz jýrgizilgen degen qorytyndy shygharugha bolady.

Múnday kózqarasty ózgertu kerek. Biz bilim sapasyn kóteremiz desek, irgeli jәne qoldanbaly GhZJ-nyng tolyq әri nәtiyjeli jýrgiziluin qamtamasyz etuimiz qajet. 

Bilim sapasyn kóteru ýshin býkil júmys jýieli týrde atqaryluy tiyis. Ghylymy mekemeler men ortalyqtar, joghary oqu oryndary, kolledjder, mektepter, ghalymdar men ústazdar, oqu әdebiyeti avtorlary men baspalar júmyla otyryp jәne olar bir-birining atqarghan júmystaryn birlese talqylap, qajetti sheshim qabyldap otyrghanda ghana nәtiyje bolady.  

Súhbatynyzgha rahmet.

Súhbatty jýrgizgen Dina Imambay

Abai.kz

 

 

 

 

 

0 pikir