Beysenbi, 23 Mamyr 2024
Qogham 6074 0 pikir 23 Qantar, 2017 saghat 01:58

ORYS TILI ÓRKENIYET KÓShINE ILESUIMIZGE BÓGET BOLYP JATYR

Orys tili tәuelsizdikten búryn qazaq eli ýshin dýnie tili, ghylym tili, mәdeniyet tili, últaralyq qatynas tili, úiytqylyq til, óktemdikting tili bolatyn. Qazir zaman ózgerdi. Tәuelsizdik alghan qazaq eli óz tilimen әlemge ýnile bastady. Orys tili býgin qazaq qoghamy ýshin tek kórshini syilaudyng belgisi ghana bolyp otyrghany belgili. 

Býgingi tanda, orys tili qazaq elining ghylym-tehnika jaqtan algha basuyna, jastarymyzdyng jana kózqarastarmen qarulanyp, dýniyejýzilik ghylym-tehnikanyng aldynghy kóshine ilesuine bóget boluda. 

Qazirgi әlem tili aghylshyn tili. Álemdegi informasiyanyng 70%y aghylshyn tilinde taralady. Qytay elinde túratyn kompiuterding jiligin shaghyp, mayyn ishken, aghylshyn tilin jettik biletin, qytay tilin óz ana tilindey mengergen, jeke mektep ashyp últymyzdyng úrpaqtaryn ghylym-bilimge tәrbiyelep jýrgen últjandy bauyrymyz Yqlas Orazbayúly «Ýrimjinyng kórkem jigitteri» atty maqalasynda belgili bir seriktikting tor betine quat qosu ýshin qajetti informasiyany jer sharyndaghy jana dýniyeni kýnbe-kýn audaryp otyrady degen qytay tilinde taba almay, tek aghylshyn tilinde tapqanyn, «Aghylshyn tilin bilmeseng adymyng ashylmaydy» degen sózding shyndyghyna moyynsal bolghandyghyn aitypty. Qytay joghary oqu ornynda júmys jasaytyn himiya ghylymynyng doktory Kýndәulet Álimәjiúly bir әngimesinde "ishki qytayda doktorlyq júmyspen jýrgende bayqaghanym qazirgi qytay ghalymdary orys ghylymyn, orys tilin mensinbeydi eken" dep edi. Shyn mәninde izdenip jýrgen jandargha aghylshyn tilining orys tilimen, qytay tilimen salystrghanda әlemnin, órkeniyettin, ghylymnyng tili ekenin aitu basy artyq sharua. 

Qazaq eli aghylshyn tilin ýirenuding manyzdylyghyn qansha dәriptegenmen, әdis-sharalar atqarghanmen әli de aghylshyn tilin qajetti dengeyde jalpylastyra almady. 

Orys tilining býgingi qazaq qoghamynda tildik ortasy bar. Balalarymyz kishkentay kezden oinap jýrip oryssha ýirenip alady. Orys tili - qazaq tilimen salystyrghanda qazirde ghylymnng tili. Orys tilin iygergen bala aghylshyn tilin iygermese de qajetti bilimdi, informasiyany internet әleminen taba alady, mәlim dengeyde óz qajetin jaqsy qanaghattandyrady. Qazaqstannyng el ishindegi býgingi qazaq tildi jogharghy oqu oryndarynda oqyp jatqan studentterding ghylymy zertteuding negizgi arnasyna jol salatyn diplom júmystaryn jazu barysynda negizinen orys tildi derek kózderinen kóp paydalanatyny belgili. Aghylshyn derek kózderinen paydalatyndar óte az, tipti keybir doktorlyq dessertasiyamyzdyng orys tilindegi maqalalardyng kóshirmesi bolyp jatatyn kýlkili jaghday. Bizding joghary oqu oryndaghy studenitterimiz aghylshyn tilin ýirenip bas auyrtpay-aq, ózderining qajetin orys tilimen sheship toqmeyilsip jan qinamay tirlik jasaydy. Búl ýrdis qazaq ghylym әlemin, qazaq mәdeniyetin, әlem órkeniyetining aldynghy legine shygharugha tosqauyl bolady. Qazaqtyng ruhany sanasyn orys qorasyna qamap qoyady. Býgingi kýni orys tili qazaq qoghamyn alatayday býldiretin faktorgha ainaldyryp bara jatyr. Oljas Sýleymenov Qazaqstangha tolyq qandy tәuelsizdik qauipti dep qoryqqanymen, qazaq halqy qoryqpaydy. Oljastyng búl sózi keshegi sanasy orystanghan úrpaqtyng janayqayy. 

"Qazaqstannyng bolashaghy qazaq tilinde, qazaq tili qazaqstandyqtardy biriktirushi kýsh" dep Elbasymyz aitqanymen ainalasynda qazaq tilin bilmeytin qazaqtar az emes, olardyng úrpaqtary da qazaq tilin bilmeydi. Oryssha súraqqa qazaqsha jauap bersen, júmystan quylasyn. Endi ýsh túghyrly til iydeyasy sahnagha shyqty. Mine búlar býgingi biylik iske asyryp otyrghan әmәly tirlikter. "Ýsh túghyrly til" iydeyasy orys tilining qúrmeti ýshin oilap tabylghan iydeya. Áyitpese. Zandyq negizi, bedeli bar orys tilin bir túghyrgha ainaldyryp, sanany aljastyrmay, aghylshyn tilin damytudyng jana sharalarymen ainalyssa, qazaq tili memelekettik tildik ornymen dәriptelse, orys tili aqyryndap yghysatyn edi. Býgingi biylik óz qoldarymen bolashaqta jarylatyn bombyny jasauda. Búl jaghdaydy 70 jyl otarlyqtan song tәuelsizdik jariyalasaqta, otarsyzdandyru sayasatyn jýrgizbegenimizding aighaghy dep sipattaugha bolady. Orys shoviniyzimi qaghynyp túrghan býgingi tanda, orys tilin bilgen jas úrpaghymyz ózin әlemning qojasynday sezinude. Eger qazaq elinde orys tilining qoldanyluy dәl osy dengeyden týspese, bolashaqta qazaq tili men orys tilining keskilesken kýresi tuylady. Áli esimde, 2012-jyly kýzding bir kýni Astanadan Almatygha qaray poyyzben jolgha shyqtym. Qarsy tósektegi jas shamasy 25-26-lardaghy jas qazaq jigitpen әngimelestim. Euraziya unversiytetining matematika fakulitetining magistri eken. Qosymsha baklavrgha sabaq beredi. Osy sózderdi qazaqsha әreng jetkizgen ol birden búrynghy kenes kezin, qazirgi Reseydi maqtay jóneldi. Sol kezde Euraziyalyq ekonomikalyq odaqqa qol qoi uaqyty tayap qalghan, ekonomikalyq odaq turaly aluan týrli kózqarastar qoghamda talqylanyp jatqan. Men synap kóreyin dep búl jigitke "Qazaqstan Reseyge qayta qosylsa bola ma?" dedim. Álgi jigit: "Bolady, qosylu kerek" dedi. Osy kezde ýstingi tósekte jatqan 40 jas shamasyndaghy әiel jas shala qazaqqa dýrse qoya berdi. Bir-birine maydan ashqan ekeuin jabylyp әreng ajyratyp, qoydyrdyq. Mine búl saqtanbasaq bolashaqta bolatyn qaqtyghystyng shaghyn kórinisi. Bolashaqtaghy Ermek Tayshybekovterdi jetistirip jatqandyghymyzdyng belgisi (Ermek Tayshybekov Qazaqstan Reseyge qosylu kerek dep әleumettik jelide ashyq ýndeu tastaghandyghy ýshin 4 jyl bas bostandyghynan airylyp, qazir qamauda otyrghan adam). Osynday jaghdaydy bolghyzbau ýshin býgingi qazaq jastary orys tilinen sanaly týrde bas tartuy kerek. Tek qazaqtardyng osy kezde orys tilinen sanaly týrde bas tartuy arqyly ghana bolashaqta bolatyn últaralyq qaqtyghystan ainalyp ótuge bolady.

Orys tilinen bas tartuda biylikting pәrmenin, bastamasyn, qatysty zandy ózgertudi tosudyng qajeti joq. Biylik pen zannyng orys tiline tyng minez kórsetui dәl qazir qazaq elin sayasy túraqsyzdyqqa әkelui mýmkin. Tek jastar, últshyldar, әrbir jeke túlgha iydeyany azat etip, azamattyq jauapkershilikpen, óz erkimen, ózining jeke isi túrghysynan orys tilinen sanalyqpen bas tartuy kerek. Býgingi biylikting orysshyldyghynyng artynan salpaqtau bolashaqta qazaq elin ot pen suday otaspaytyn qayshylyqqa bastau ekenin týsinu kerek. 

Bektúrghan Áubәkirúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2274
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2626
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2658
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1718