Beysenbi, 30 Mamyr 2024
46 - sóz 10614 1 pikir 23 Qantar, 2017 saghat 12:01

AQYNDYQ TURALY


(Múqaghaly Maqataevting aitqandary)

***
…Poeziya – ghylym. Zertteu kerek. Adam ómirinin, adam janynyng zerttelmegen, qalam tartylmaghan nesi qaldy? Sony tabu, sony zertteu kerek. Adam sezimin jan-jaqty zertteytin qúdiret bolsa, ol tek – poeziya. Basqa eshqanday da ghylymnyng qolynan kelmeytin sharua búl!

***
Poeziya - jurnalistika emes, al aqyn - dabyra tughyzatyn jaghdaylargha jýgire beretin jurnalist emes. Altynmen kiyindirip qoyghan qanqa sýiek tabylghany ýshin ghana poeziya jazugha bola ma?! Altyngha malynghan adam turaly jazghansha, elsiz dalada kómusiz qalghan adamnyng bas sýiegi jayynda quana-quana poema jazar edim.

***
Shyn talantty aqyn bererin bergenen keyin, syiymen óle bilgeni de jaqsy. Alayda tandamalylarynyng tolyq jinaghyna ózi redaktor bolghannyng da ziyany joq...

***
Qazirgi naghyz aqyn aldymen oishyl, yaghny filosof boluy qajet. Poeziyanyng jalang súlulyghy jalanash súlugha úqsaydy: ony tek qyzyqtaugha ghana bolady. Aqynnyng mindeti surettep shyghu, bayandap beru emes, qayta sol súlulyqtyng qúpiyasyn, onyng ar jaghyndaghy naq sol jasyryndy ashyp berude. Osy zamanghy aqyn tәjiriybeli qúbylnamashyday uaqyt tamyryn dәl basyp, dәuirdin, qoghamnyng dertin óz dertindey qabyldaugha tiyis. Poeziyada filosof bolu degen sóz - ózin qorshaghan әlemdi úghynu, әr zattyng mәnin bilu. Alayda, salqynqandy, aqylgóy filosof bolu jaramaydy, aqyryna deyin "adam janynyng injeneri" bolyp qalu kerek.

***
Aqyn bolu ýshin aqynda ne boluy kerek? 
Birinshi: talant. Bilimdi, súnghyla talant (diplom mindetti emes). 
Ekinshi: úyat, ózining nashar ólenderin oqyghanda ózinen ózi úyaluy ýshin. 
Ýshinshi: qarapayymdylyq. Pushkin men Abaydikindey bolmasa da, basqalar týsinetindey adamdyq qarapayymdylyq. Aqyldymsymau, týsindirmeu, tek jyrlau. 
Tórtinshi: týisik. Basqalar kóre almaytyndy kóru jәne tanu. 
Besinshi: enbek, ýnemi shyndalyp otyru ýshin. 
Altynshy: jan. Jan baylyghyn әmәnda saqtau qajet.

***
Meni adamnyng ózi, syrtqy sýlderi emes, minez-qúlqy, qatynasy, oiy men psihologiyasy qyzyqtyrady. Olardy týsinuge tyrysamyn. Adamdardy týsine otyryp olardyng da meni týsingenin qalaymyn. Mening býkil poeziyamnyng mәni, mine, osy Poeziya – men ýshin janymnyng shyryly. Basqa eshtene de emes…

***
Óleng shygharu – eng әueli qajyrly enbek. Azapty, jýikege salmaq salatyn júmys. Onashalanudy jәne tynyshtyqty sýiedi. Eger men onday tolghaq ýstinde jarym jolda toqtay qalsam, keyin onda oy sonynan qualau maghan qiyn. Alghashqy qúmarlyqtan ajyrap qalam.

***
Ey, qalam ústaghan, qalamdas bauyr-qaryndastarym, halyqty úmytpandar! Halyqsyz kýndering qaran! Ony sýiemin dep baybalam salmandar. Oghan tek ghashyq bola bilinder!

(Aqyn kýndeliginen)

Asylbek Janbyrbaydyng Feysbuktegi paraqshasynan alyndy

1 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2427
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2746
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3210
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1822