Seysenbi, 21 Mamyr 2024
Ýmit pen kýdik 6718 0 pikir 25 Qantar, 2017 saghat 10:07

JANÚZAQ ÁKIM. MÁNGILIK ELDING DERTI - RUShYLDYQ

Múnar kýnning múrasy,

Tilin bilseng súrashy.

Qyr basynda balbal tas,

San ghasyrdyng kuәsi.

Túghyry bar mәngilik,

Jadynda onyng – janghyryq.

Jel keptirer kóz jasyn,

Shólin janbyr qandyryp.

Janardan jas tógilse,

Sener me edin, egilse?

Osy tastyng jýregi,

Bar sekildi meninshe.

Syryn úghyp bókterdin,

Shejireni tókken kim?

...Balbal tastan estidim,

Qobyz ýnin ótkennin...

           Alma Týsipbekova

Qazaq órkeniyeti ayasynda jazylyp otyrghan búl maqalda, 40 tomdyq (1200 baspa tabaq)  «Qazaq etnikalyq tarihynyn» negizindegi b.d.d. III mynj bastap býginge deyingi qazaq halqynyng tarihy men Qazaq memlekettiligining evolusiyasy saralanyp, «Mәngi El» iydeyasyn damytu mәseleleri talqylanady. Sonymen qatar, qazaq ru-taypalarynyng Halyqtardyng Úly kóshi (b.d. IV-V ghgh.), Úly týrik qaghanaty, Altyn Orda jәne basqa әlemdik tarihty ózgertken prosessterdegi jәne tәuelsiz Qazaqstandy qúrudaghy qazaq halqynyng basty róli qaralady.

Búl maqaladaghy negizgi materialdar 2015 jyly Halyqaralyq Adam institut (Institut) jәne «Alash» tarihiy-zertteu Ortalyghynyng (Ortalyq) úiymdastyruymen YuNESKO-nyng shtab-pәterinde (Pariyj) ótken «Qazaq handyghynyng 550-jyldyghyna» arnalghan halyqaralyq ghylymy konferensiyada bayandaldy.

«Alash» tarihiy-zertteu Ortalyghy (Ortalyq) ghalymdarynyn, Instituttyng qatysuymen akademiyalyq ýlgide dayyndaghan «Qazaq etnikalyq tarihy» kóptomdyghynyng shyghuy qazaq tarihy men jalpy týrki halyqtary tarihyn damytudaghy eleuli qúbylys boldy. Ony jazudaghy maqsat qazaq tarihy men memleket qúru erekshelikterin saralap, sonymen birge jalpy týrki halyqtarynyng adamzat órkeniyetindegi ýlesin aiqyndau bolyp tabylady.

*Týrki (Týrki-stan, Týrki-men) - kóne týrkiler jәne barlyq týrki halyqtary. Týrik – týrkilerding Oghyz taypasynan taraghan Osman týrikteri nemese týrik memleketi. Týrk qaghanaty - Kýltegin men Tonykókterding anghar tastaryndaghy jazu (ol kezde «i» әrpi bolmaghan)

**Sivilizasiya nemese Órkeniyet, keyde mәdeniyetting keneytilgen maghynasynda qoldanylady

 yNESKO-nyng shtab-pәterinde (Pariyj) ótken «Qazaq handyghynyng 550-jyldyghyna» arnalghan halyqaralyq ghylymy konferensiya

 «Qazaq etnikalyq tarihy»  zertteuleri polietnikalyq Qazaqstan qoghamynyng birigui men túraqtylyghyn qamtamasyz ete alatyn, sonday-aq onyng jahandanu jaghdayyndaghy sayasy jәne ruhaniy-mәdeny tútastyghyn qamtamasyz etuge negiz bolyp tabylady.

Joba boyynsha qazaqtyng ejelgi jәne әuelgi ortaghasyrlardaghy tarihyn, sonyng ishinde etnonim qúrylymdaryn, ejelgi týrki dәuirindegi ornalasuyn, memleketter qúru tarihy men onyng damu kezenin, halyqtardyng Úly kóshi men monghol shapqynshylyghy dәuirindegi ornalasuy men sayasi, mәdeny ómirdegi ornyn anyqtaugha mýmkindik tuady.

Sonday-aq Altyn Orda memleketining ydyrau prosesi túsyndaghy etnosayasy mәselelerdi taldau, qazaq halqy qalyptasuynyng songhy kezeni turaly tújyrymdar jasau boyynsha zertteu júmystaryn jýrgizu Qazaq handyghynyng etnikalyq qúramyn zerdelep, sayasi, әleumettik-sharuashylyq jәne mәdeny negizderin kórsetedi.

Qazaqtyng etnikalyq tarihyonyng últ bolyp qalyptasu jәne memlekettiligining tarihy bolyp tabylady. Sondyqtan, halqymyzdyng tarihyn týgendeu arqyly últymyzdyng ruhyn kóterip, jas úrpaqtyng boyyndaghy otanshyldyq sezimin oyatu, – ol Tәuelsiz elding manyzdy mindeti.

Jýrgizilgen ghylymiy-zertteu júmysynyng nәtiyjeleri qazaq halqynyng etnogenezi, qalyptasu kezenderi, sonday-aq HV ghasyrdan keyingi tarihynyng kóptegen mәselelerin qayta qaraugha negiz beredi.

Álemde alghash ret Úly týrk qaghanatynda (b.d. VI-VIIIghgh.) Kýltegin men Tonykókting kezinde payda bolghan «Mәngi El» iydeyasyn N. Nazarbaev Qazaqstannyng bolashaqtaghy negizgi maqsaty bolady dep jariyalady. Búl iydeyany iske asyru maqsatynda «Alash» Ortalyghy men Halyqaralyq Adam institutynyng Almaty men Týrkistan qalalary men uniyversiytetterde ótkizgen «Qazaq halqynyng tarihynyng Mәngilik El iydeyasyn damytudaghy róli» atty ghylymy konferensiyalary men dóngelek ýstelderi jәne Ortalyq diyrektory Q.M. Ghabjәlelovtyng Birikken Últtar Úiymynyng Niu-Yorktegi shtab-pәterinde 2014 jyl 8-10 jeltoqsanda úiymdastyrghan «Mәngilik El – Qazaqstan» túsaukeserleri, jogharydaghy iydeyanyng iydeologiyasyn aiqyndaudaghy eleuli qadam boluda.

Qazaqtyng (týrkinin) tili, óneri, últty qúraytyn ru-taypalarynyng (etnikalyq) tarihy men tastan salghan eskertkishteri (negizinen balbal tastar) yaghny memleket qúraytyn negizgi atributtary mәngi bolghandyqtan, Úly týrk qaghanatynyng - «Mәngi El» atanuy zamanynda әlem tarihyndaghy progressivti iydeya jәne zandy qúbylys boldy:

A). Qazaqtyng (týrkinin) tili agglutivti tilder tobyna jatady. Búl tildegi sózderding týbiri mәngi ózgermey saqtalady da, ol jalghaulardyng ózgerui arqyly damidy. Mysaly, professor Davydov, «Breton degen sózden bastap Angliyadaghy 327 jer, su, eldi mekenderding attarynyng týbiri týrkiniki» ekenin aitady. Astek, Mayya, Ink órkeniyetterin jasaghan Amerika ýndisterining «baqa», «balta», «bahan» (osman týrikterinde «han») t.b. 400-den astam sózding aityluy men maghynasy týrki tilimen birdey bolghandyqtan, ghalymdar olardyng kóne týrkining úrpaghy ekenin, al Tur Heyerdal Tynyq múhittaghy Pashi, Poliyneziya araldarynyng negizgi túrghyndary inkter ekenin dәleldedi. Týrkining qúramyndaghy chuvashtar kóne sibur («sibir» osy taypanyng atymen atalady) taypasynyn, al «siburlar Ýndi múhitynyng týbinde jatqan limurlar órkeniyetining úrpaghy» ekenin ghalymdar algha tartady. Týrki halyqtaryndaghy (chuvash, qazaq...) «albasty» amazonkalarda da bolghany dәleldendi. Tanais (qazirgi Don) ózeni amazonkalardyng patshayymynyng osy ózenge batyp ketken balasynyng atymen atalady. Ghalymdar, kishi jýzdegi Tana taypasy osy amazonkalardyng úrpaghy dep dәleldeydi yaghny amazonkalar men kóne týrkilerding tili bir bolghany.  Osynday dәlelderding ózderi qazaq (týrki) tilining joyylmaytyn, mәngi til ekenining dәleli;

ә). Tasqa qashap jazylghan týrkining runikasy Baykal-Orhon- Enesay-Altay-Pamiyr-Úlytau-Oral-Qap taularynan Alipige deyin men múndalap túrsa, balbal tastar batystan-shyghysqa Europa men Norvegiyadan bastap Ontýstik Koreyanyng Tynyq múhittaghy Chedju aralyna deyin, ontýstikten-soltýstikke Kashmirdan-Sibirge deyin taraluy, - ol týrki halyqtary tarihynyng mәngi ekenin kórsetedi;

b). B.d. III-Vghgh. Úly kóshting kezinde Europagha deyin jetken týrkining epostary Skandinaviya halqtaryndaghy Nebelungma turaly anyz, anglo-saks, german taypalary epostarynyng negizin salghanyn Fon Gabaiyn, Á. Marghúlan t.b. ghalymdar dәleldedi.

Skripka, violenchely t.b. barlyq shertpe aspaptardyng atasy qobyzdy (vikiypediya ens.) VII-VIIIghgh. Qorqyttyng kezinde payda boldy degen, tolyq zerttelmey aitylghan jansaq pikir qalyptasqan. Týrki taypalary biylegen Qúshan patshalyghynyng (b.d.d. 134-b.d. 395jj.) ónerin zerttegen ghalymdar men óner adamdary sol kezde qobyzdyng birneshe týrining bolghanyn biledi. Qobyz da kóne babalarymyzdyng múnyn-múndap, zaryn-zarlau ýshin kóne týrkimen bir tughan bolu kerek;

V). Qazaqtyng ru-taypalarynyng tarihy kóne dәuirden bastalatyny belgili. Mysaly, kerey (kereyt) taypasynyng tarihyn ghalymdar shumerlerding kezinen bastasa, maqalada keltirgen tana, ghún, kerderi, adaylardyng da tarihy mynjyldyqtargha ketedi. 1991 jyly osy joldardyng avtory súhbat alugha barghanda L.N.Gumiylev, «tarihta halyqtar joyylyp ketui mýmkin, biraq alghashqy qauymdyq qúrylys kezinen osy uaqytqa deyin jetken ru-taypalar joghalmaydy» degen edi. Qazaq halqynyng tarihy men últ bolyp qalyptasuy jәne derbes memleket qúruda, onyng qúramyndaghy mәngi jasap kele jatqan ru-taypalardyng tarihy tәjiriybesining róli zor. Sondyqtan, ol «Qazaqtyng etnikalyq tarihynyn» negizgi arqauyna ainaldy.

Búl mәselening ekinshi jaghy bar. Ol qazaq halqy HHI ghasyrda aryla almay kele jatqan birtútas halyqty ru-jýzge bólu mәselesi. Búl, Afrika qúrlyghyndaghy ondaghan jyldargha sozylghan soghystyng sebepteri bolghan     traybolizmdey bolmaghanymen, eldegi birlik pen últ tútastyghyna núsqan keltirip, qazaqtyng algha basqan qadamyn keri ketiretin últtyq dertke ainaluda. Jeke rugha arnalghan zirat (búl qazaq «o» dýniyede de bólinedi me?), meshitter, auyl, eshqanday tarihy qúndylyghy joq jeke rudyng shejirelerinen bastap, Astanagha deyin jetetin ru men jýz negizindegi basshylyqqa taghayyndau men sol negizdegi korrupsiya qazaq pen tәuelsiz Qazaqstannyng ghasyrlyq derti, últtyq iydeologiyasy men ishki sayasaty qalyptaspaghan memleketting kórine ainaluda.

Búl rette býgingi Qazaqstannyng uaqyt ozdyrmay sheshetin kompleksti mәseleleri mynalar:

-         Diny ekstremizmning qoghamda tarauyna tosqauyl qoyyp, din mәselesin zandastyru;

-         Qoghamnyng barlyq salasyna taraghan rushyldyq pen jýzshildikpen kýresti diny ekstremizmge tenestirip, onymen kýresti zandastyru qajet;

-         Sybaylas jemqorlyqpen kýresti memleketting basymdy baghytyna ainaldyru;

-         Memlekettik instituttyng negizi qazaq tiline basymdyq beru arqyly tilderdi damytu baghdarlamasyn qabyldap, Konstitusiyagha tiyisti ózgerister engizu.

Qazaq tarihy turaly M. Tynyshpayúly, «... úrpaqtyng úyasy últ bolghannan keyin, últtyng tarihy últqa kerek». Pliniy aitqanday, «sheber jazylmady degen tarihtyng ózi sýikimdi, al el tarihy odan da qymbat». Álem tarihy úly estelikterimen aqyldy qozghasa, otan tarihy jýrekti terbeydi. Býgingi zamanda qazaq halqy ózin, tilin saqtap, tәuelsiz memleketin damytu ýshin últtyn, elding tarihyn bilui abzal.

Kóptomdyqtyng birinshi ereksheligi, tarihty jazghanda ghylymda qoldanyp jýrgen akademiyalyq stilimen qatar shejire tarihy әdis retinde keninen engizildi. Onyng sebebi, K.Markstyng tarihy formasiyalar turaly ilimi, A.Toynbiyding kóshpendiler órkeniyeti turaly atýsti jasalghan tújyrymy, eurosentristik jәne Kenestik ilimderding birjaqty kózqarastary kóptegen jaghdayda bizding tarihymyzdy jazuda tayazdyq tanytyp, tyghyryqqa tireude.

Shejirening tarihty zertteudegi róline kelesi mysaldardy keltireyik. Ismaildyng ekinshi úly Kidar (Byt. 25:13) b.d.d. VIII po IV ghasyrlarda órkendegen ismailit (izmailityan) taypasynyng negizin saldy. Búl taypa assiriy jәne vavilon jazbalarynda Kadar degen atpen belgili. Kidaritterding jeke attary semit tilining ontýstik tarmaghymen baylanysty (http://fb2.booksgid.com/content/01/-dzhon-x-uolton-viktor-x-metyuz-mark-u-chavales-bibleyskiykulturnoistoricheskiy-kommentariy-v-dvuh-chastyah-chast-1-vethiy-zavet/ Djon X. Uolton, Viktor X. Metiuz, Mark U. Chavales. Bibleyskiy kuliturno–istoricheskiy kommentariy. V dvuh chastyah. Chasti 1 VETHIY ZAVET (439 bet).

Ismaildyng úly Kidaranyng úrpaqtary kidaritter úzaq uaqyt Mekkede túrdy. Odan úldary Adnan jәne Maada taraydy. Arab-adnanitter tegin osy Adnannan taratady. Adnan Múhamed payghampardyng (gh.s.) jiyrma birinshi atasy. Ghalymdar Adnannyng Ibrahim payghampardyng (gh.s.) qyryqynshy úrpaghy ekenin dәleldedi. Múhamed payghampar (gh.s.), «Alla Ibrahimnyng úldarynyng ishinen Ismaildy, Ismaildyng úldarynyng ishinen Kinandy, Kinannyng úldarynyng ishinen Qúrayshyny, jәne Ol Hashim úldarynyng ishinen meni tandady» dedi. Maadanyng úly Nizardyng úrpaqtarynan qúrayshy taypasy taraydy.

Búl jerdegi kidaritter (kidaris) – ol b.d.d.VI-II ghgh. Qytaygha salyq tóletip biyligin jýrgizgen Úly iozylar (qytaylar solay ataghan). Olar Qúshan patshalyghyn qúryp, sonynan ol ydyraghanda 419 jyly Aral tenizi manynda Kerderi memleketin qúrghan qazirgi qazaqtyng kerderi taypasy. Týrki, monghúldarda keninen taraghan Geser (Tiybetting 760 myng joldan túratyn әlemdegi eng kólemdi eposy «Geser han»), Keder (Europada Djordj, Jorgan, Georgiy bessmertnyi) jәne Qyzyr baba osy taypanyng atymen atalady (Veselovskiy, Tynyshpaev, Tolstov, Kabanov, Adji, QSE).

Kerderilerding Aziyagha jetkenge deyingi tarihtaghy izderin Afina men Stambúl qalalarynyng mandarynan aghyp jatqan Kidaris atty ózenderden de kóremiz. Amazonkalar men Iran shahtarynyng (Kiyr, Dariy...) bas kiyimderi kidaris dep atalghan.

Kelesi mysal, ol amerikanyng ýndi taypalaryna baylanysty. AQSh-tyng Ayova shtatynyng adaylary (ýndi taypasy) ózderining qory men muzeylerin ashyp, endi arnayy sayt arqyly әlemdegi adaylardy izdestirude. Olar Shteynning «Vsemirnaya hronologiya istoriidaghy» b.d.d. 32,0-2,0 mynj arasynda Aziyadan Amerikagha Beringov búghazy arqyly ýzdin-ýzdik kóship otyrghan kóne týrki taypalarynyng úrpaqtary. Naqtyraq aitsa, ol Baykal manynda b.d.d. 2,0 deyin túrghan day taypalarynyng úrpaqtary adaylar. Olar qazaqtyng kishi jýzining bayúly tarmaghyna kiretin aday taypasymen bir atalastar.

Qazaq taypalary jeke ózderi Ýisin, Qanly, Qúshan, Kerderi, Qarlúq, Oghyz, Qimaq, Desht-Qypshaq, Nayman t.b. memleketter qúrdy. Mysaly, osynday memleketting biri Qúshan turaly 1985 jyly shyqqan Qytay ensiklopediyasynda, «Ótken dәuirding sony men bizding dәuirding alghashqy ghasyrlarynda Rim jәne Hanmen (Qytay) qatar Qúshan patshalyghy (b.d.d. 134-b.d.- 390 jyldary) adamzat órkeniyetin damytugha eleuli ýles qosty» degen.

Sonymen qatar, qazaq ru-taypalary Móde qaghan qúrghan (b.d.d. II gh.) ghún taypalar odaghy, Attila negizin salghan Europadaghy ghún memleketi, Bilge qaghan qúrghan Úly týrk qaghanaty (552-742jj.), Shynghys-Batilar qúrghan Altyn Orda siyaqty әlemdik tarihta eleuli iz qaldyrghan Úly imperiyalardy qúrady.

1456 jyly Kerey jәne Jәnibek súltandardyng basshylyghymen jeke Qazaq handyghy-Últtyq memleketin qúrdy. Qazaq handyghynyng shekarasyn úlghaytyp, irgesin bekitude Jәnibekting úly Qasym hannyng oryny erekshe boldy. Onyng manyna bir millionnan astam adam jinalyp, sarbazdarynyng sany 300 myngha jetti. Ol el basqarghan tús qazaq dalasyndaghy han biyligi berik, eng bedeldi jәne jer kólemi keneygen kez edi. Qasym han Qazaq handyghynyng jerin soltýstik-batysta, soltýstikte jәne ontýstikte keneyte týsip, myqty kórshi memlekettermen teng baylanys ornatty. Haydar Dulaty onyng Deshti Qypshaqta tolyq biylik jýrgizip, Joshy hannan keyingi eng bedeldi jәne aibyndy han bolghanyn jazady.

Handyq biylikti kýsheytip, qazaqtyng jerin keneytu jolynda han Qasymnyng isin jalghastyrghan onyng úly Haqnazar boldy. Haqnazar hannyng sayasy kýshi qazaq qoghamyn biriktiruge jәne ony syrtqy jaulardan saqtaugha baghyttaldy. Ol Embi men Jayyq boyyn qazaqtargha qaytaryp, batystaghy shegarany úlghaytyp, kórshi noghay jәne qyrghyz halyqtaryna óz biyligin jýrgizdi. Sondyqtan da ony әr kezde “qazaq pen noghaydyng hany” jәne “qazaq pen qyrghyzdyng hany” dep atady. Ol Mәskeuge óz elshilerin jiberip, Reseymen túraqty diplomatiyalyq qatynastar ornatty jәne Búharanyng hany Abdulla-hanmen “dostyq odaqqa” qol qoyyp, onymen de әskery odaqta boldy.

XVI ghasyrdyng ayaghynda Qazaq handyghynyng sayasy túraqtylyghyn kýsheytudegi jәne Syrdariya boyyndaghy qalalardy qazaq jerine kirgizudegi jetistikter Tәuekel hannyng atymen baylanysty. Ol shaybanidtermen soghysyp az uaqytta Sayram, Tashkent, Týrkistan, Andijan, Samarqan qalalaryn basyp aldy. Sonynan olardyng aldynghy ýsheui qazaq handyghynyng qúramynda qaldy. Tәuekel han ózining bir balasyn qaraqalpaq elin basqarugha qoysa, inisine qalmaqtardy basqartty. Sonymen qatar, Tәuekel han Ýndistan jerindegi Úly Moghol memleketining ishki isterine aralasyp, onda memleket basqaru isine óz adamdaryn qoya bildi.

Búhar handyghyndaghy tarihshy Hafiyz-y Tanysh Tәuekel han turaly, “ol dýniyedegi eng batyr, batyl jәne er, sonymen qatar, Deshti Qypshaqa danqty boldy” dedi. Olardan keyingi Tәuke, Ábilqayyr, Abylay, Kenesary handar qazaq halqy men memleketin damytuda óshpes iz qaldyrghandary belgili.

Qazaqtyng últ bolyp qalyptasyp, memlekettiligin damytuda jogharydaghy ýsh týrli memlekettik qúrylymdardyng da manyzy zor boldy. Býgingi tәuelsiz elding irgesin qalaghan da sol tarihy prosesster. Jer kólemi әlemde toghyzynshy oryn alatyn Qazaqstan bir kýnde aspannan týse qalghan joq. Ol tarihtyng qaynaghan kýresinde myng ólip, myng tirilgen qazaqtyng Atamekeni.

Tarihtyng әr kezeninde týrki-qazaq taypalary qúrghan nemese qúrugha qatysqan otyryqshy, jartylay kóshpendi jәne kóshpendi memleketter men imperiyalar (Rene Grusse) batystaghy otyryqshy memleketterden qúrylymy mýldem bólek, mobilidi, batys tarihshylaryna negizinen týsiniksiz edi. Ony tolyghyraq týsinu ýshin osynday kóptomdyq etnikalyq tarih kerek boldy.

Býgingi tәuelsiz memleketimizding irgesi berik, tórt qúbylasy teng bolsyn deytin әrbir azamat óz ata-babasynyn, últtyng órkendeuine qosqan ýlesin aiqyndap, dúrys payymdaytyn uaqyt bastaldy.

Halyq atauyn, yaghny onyng etnoniymin anyqtau etnostyng shyghu tegin jan-jaqty zertteuge kómektesedi. Halyqtardyng shyghu tegi, olardyng ataulary nemese etnonimiya ghylym salasynyng tiyanaqty damuy 1980-jyldardyng sonynda ghana bastaldy. Etnostyng ortaqtyq sipatyn jәne onyng iyerarhiyasyn memlekettik-sayasy qúrylymdarmen baylanystyru maqsatynda «etnos sózining tar ayasy» nemese etnikos (bir últtyng adamdary nemese etnos), sonymen birge «keng maghynasyndaghy» etnoәleumettik ortaqtyq, yaghny halyqtyn, dәlirek aitqanda «әr últtyng óz últtyq-memlekettik qúrylym shenberinde ómir sýrui» týsinikteri qalyptastyryldy.

Qazirgi zamanghy últtardyng qayta órkendeui jәne halyqtardyng sana-sezimining artuy últaralyq qarym-qatynas mәdeniyetin de janasha qalyptastastyrugha iytermeleydi. Yaghny etnos, subetnos, metaetnos, halyq, últ mәseleri sekildi súraqtar zaman talabyna qaray zertteludi qajet etedi.

Etnostardyng payda bolyp, damuy, joyylyp ketu ýderisin tek tarihy oqighalar tizbegin bir-birimen baylanystyra qarau arqyly ghana týsindiruge bolady. Demek, halyqty tanu nemese etnologiya ýshin tarih qosymsha material. Tarihty qajetinshe bile otyryp, geografiyanyng da rólin aiqyndaymyz. Etnos - ol marginalidy (latyn sózi «margo» – shekara) jýie, demek ol materiya qozghalysynyng әleumettik formasyn tabighattyng bar týrlerimen baylanystyrady.

Yaghny adamnyng tabighatqa yqpal etui әri adamnyng tabighattyng bar baylyghyn qabyldauy jәne ony óz mәdeniyetine ainaldyruy. Demek, etnos – homo sapiens týrining ómir sýru formasy. Tәuelsiz elding órkeniyetti joldaghy arshyndy qadamdary halqymyzdy ruhany ruhtandyryp, sayasy sergitip qana qoymay, ózimizding ótkenimizdi tanyp biluge degen qúshtarlyqty, ekpindi, yntany kóteredi. Bizding ziyaly qauym tól tarihymyzdy jazugha, jariyalaugha belsendi bet búrystar jasay bastady.

Shejire–ol ata-baba jylnamasyn anyqtap beretin tarihy derek. Al tarihy derek tariyhqa qyzmet etui ýshin, әrbir qazaq ruynyng halqymyz bastan keshken tarihy prosesterdegi ózindik, sony jәne erekshe tarihyn aiqyndap aluymyz kerek. Mine, sonda ghana bizding últtyq tarihymyz auqymdy sipat alyp, keng qúlashpen kósilip jazylady.

Qazaq tarihy kóneden alghanda týrik halyqtarynyng barlyghyna ortaq, sonymen qatar últ tarihynyng qúramdas jәne ajyramas bóligi bolyp tabylady. «Týbi bir-týrki», «Qargha tamyrly qazaq» degen kóneden qalghan ataly sózder qazaqtyng ru-taypasy tarihynyng kýlli qazaqqa jәne týrik halyqtaryna ortaq ekendigin dәleldeydi.

Týrik (qazaq) halyqtarynyng ru-taypalaryn alghash ret H ghasyrda jýielep jazghan Mahmúd Qashqari. XVI-XVII ghasyrlarda zertteushiler Ábilghazy, Haydar Dulati, Qadyrghaly Jalairi, odan keyin P.IY.Rychkov, V.V.Veliyaminov-Zernov, A.IY.Levshiyn, Sh.Qúdayberdiúly, A.I.Aristov, G.E.Grumm-Grjimaylo, V.V.Bartolid, M.Tynyshpayúly t.b.

HV ghasyrdyng 50–60-jyldarynan bastap, «qazaq» sózi jana mәnge ie bolyp, etnostyq qauymdastyqtyng bir bóligine tanylady. Ol – әleumettik top emes, odan anaghúrlym keng maghynadaghy úghym.

Deshti Qypshaqtaghy Shaybanilar әuletining biyligine qarsy ru-taypalar Qazaq handyghyna kóship kelip, olardyng sanyn kóbeytse, syrtqy qarsylastar: Sibirdin, manghyttardyn, Ýlken Ordanyn, biyleushileri, sonday-aq Qazaq handary shaybanilyq әuletke jan-jaqtan qarsy әskery әreketter jasaydy. Kóp úzamay Ábilhayyrdyng múrageri Shayhaydar han óltiriledi de, «Deshti Qypshaqtyng basym bóliginde Qazaq handarynyng biyligi ornyghady».

HV ghasyrdyng sony – HVI ghasyrdyng basyndaghy Qazaq handyghynyng Mauerennahr biyleushilerimen jýrgizgen kýresin bayandaytyn tarihy shygharmalarda Deshti Qypshaq túrghyndary jalpy ataumen qazaqtar dep atalady. Mysaly, Abdallah Balhy «Zubdat al-asar» atty enbeginde 1510 jyly bolghan oqighalardyng biri retinde Múhammed Shaybany hannyng qazaqtargha qarsy songhy joryghyn bayandady. HVI ghasyrdaghy oqighalardy bayandaytyn shygharma – «Tanghajayyp oqighalar» enbeginde etnostyq mәndegi qazaq sózimen qatar, alghash ret «Qazaqstan» atauy kezdesedi.

HVI ghasyrdyng 1-jartysyndaghy enbekterde qazaq sózining etnostyq mәnde qoldanyluy qalypty jaghday bolsa, «Qazaqstan» termiynining kezdesui kónil audararlyq. Búl jerde jana sóz – Qazaqstan, etnostyq mәndegi qazaq sózine parsy júrnaghynyng qosyluy arqyly payda bolyp, jana úghymdy bildirip túr, yaghny qazaq halqynyng territoriyasyn kórsetip túr.

Mine, HV ghasyrdyng ortasynda Qazaq handyghynyng qúryluymen qatar etnostyq mәnge ie bolghan qazaq sózi kýni býginge deyin óz mәnin joghaltpay, elimizding bayyrghy, negizgi, basty, memleket qúraushy halqynyng atauy retinde qoldanylyp kele jatyr.

Qazaq memlekettiligi turaly Qazaq halqyn qúraghan ejelgi ru-taypalardyng Úly daladaghy memleketterdi qúrudaghy róli nemese ózderi qúrghan úlystardyng tarihy manyzyn jan-jaqty saralap zertteu kóne dәuirden býgingi tәuelsiz Qazaqstangha deyingi tarihy kezenderde qalyptasqan memlekettik instituttardyng evolusiyasyn anyqtaytyn manyzdy mәsele.

Sondyqtan, kóne týrki dәuirinde qúrylghan alghashqy memleketterden bastap tәuelsiz Qazaqstangha deyingi tarihymyzdy jan-jaqty jýielep zertteu elimizdi bolashaq órkeniyetke aparatyn birden-bir sara jol bolmaq.

Kóptomdyqta kóne dәuirden bergi Úly dalada bolghan memlekettik qúrylymdargha saq (skiyf), sarmat, ghún, týrkiler qúrghan qaghanattar, Qúshan patshalyghy, ýisin, qanly, kerderi, týrgesh, qyrghyz, qarlyq, úighyr, qarahan, qypshaq, oghyz, kereyt, nayman memleketteri men qazaq ru-taypalarynyng tarihy alghash ret tolyq qamtylghan. Búl memleketterding kópshiligi býgingi qazaqtyng qúramyndaghy ru-taypalardyng attarymen atalady. Yaghny olardy qúruda belgili ru-taypanyng róli zor nemese sheshushi boldy.

Sondyqtan, ru-taypalardyng jeke tarihyn zertteumen qatar, olardyng memleket qúrudaghy rólin, ol memlekettik qúrylymnyng erekshelikteri men jetistikterin sol zamandardaghy basqa eldermen salystyra zertteuding tәuelsiz Qazaqstan ýshin manyzy zor bolmaq. Sebebi jogharydaghy qaghanattyng biregeyi, «Týrki memleketining qúryluy - býkil adamzat tarihynyng betbúrys kezeni. ...Týrkilerding qoghamdyq ómiri men әleumettik instituttarynyng kýrdeli týrleri qayran qaldyrady: el, menshikting satylyq jýiesi, shender iyerarhiyasy, әskery tәrtip, elshilik dәstýri, sonday–aq, kórshi otyrghan elderding iydeologiyalyq jýielerine qarsy qoyatyn, múqiyat әzirlengen dýniyetanymnyng bolghandyghy tanqaldyrady» deydi L.Gumiylev.

Euraziyadaghy geosayasat pen tarihta, jәne adamzat órkeniyetinde belgili iz qaldyrghan negizinen qazirgi qazaqtyng qúramyndaghy ru-taypalar odaghynan qúralghan ghún memleketin, Qúshan patshalyghyn jәne Úly týrki qaghanattaryn qúraghan ru-taypalar men osy memleketterding tarihy kóptomdyqta jan-jaqty zerttelip jazylghan.

Tarihymyzda monghol basqynshylyghyna deyingi memleketter jan-jaqty tolyq zerttelmese, odan keyingi payda bolghan memlekettik birlestikter, negizinen sayasy túrghydan jazyluda.

Qazaq halqynyng myndaghan jyldar boyy jýrip ótken sara joly men onyng qúramyndaghy ru-taypalar qúrghan úlystar, handyqtar jәne imperiyalardyng memlekettik qúrylymdary men olardyng tәuelsiz Qazaqstandy damytudaghy rólin tolyghyraq týsinu ýshin osynday kóptomdyq tarih kerek boldy. Osy kóptomdyqtyng 16 kitaby memlekettik tapsyryspen «Mәdeny múra» baghdarlamasy boyynsha jaryq kórdi.

Maqala sonynda, Halyqaralyq Adam institutynyng 2013 jyly Týrik elderining Preziydentterine jazghan baghdarlama-hatyn qosyp otyrmyz. Búl hatta kóterilgen mәseleler Aqorda, Týrkiya jәne Ázirbayjan elderining basshylyghynyng qoldauymen iske asuda. Ony, «Mәngi el» iydeyasyn týrki halyqtarynyng birligi arqyly iske asyratyn mehanizm dep qarau kerek.

Paydalanghan ghylymy enbekter:

Veliyaminov-Zernov V.V. Issledovanie o Kasimovskih saryah y sarevichah. – SPb., 1864.

Levshin A.I. Opisanie kirgiyz-kazachiiyh, ily kirgiyz-kaysaskih ord y stepey. 2-basyluy. – Almaty, 1996.

Qúdayberdiúly Shәkәrim. Týrik qyrghyz-qazaq hәm handar shejiresi. – Almaty, 1991.

Aristov A.I. Zametky ob etnicheskom sostave turkskih plemen y narodnostey y svedeniya ob ih chislennosti. – SPb., 1897.

Grumm-Grjimaylo G.E. Zapadnaya Mongoliya y Uryanhayskiy kray. – T.2. – L., 1926.

Bartolid V.V. Raboty po istoriy y filologiy turkskih y mongoliskih narodov. – M., 2002.

Tynyshbaev M. Istoriya kazahskogo naroda. – Almaty, 1993.

Rychkov P.I. Istoriya Orenburgskaya (1730 – 1750). – SPb. 1896.

Tynyshbaev M. Istoriya kazahskogo naroda. – Almaty, 1993.

Dulaty M.H. Tariyh-y Rashidiy...

Zubdat al-asar. Myna jinaqta: MIKH... – 133-b.

Baday al-vakay. Myna jinaqta: MIKH... – 180-b.

Avtor: Janúzaq ÁKIM –«Qazaq etnikalyq tarihy» kóptomdyghynyng ghylymy jetekshisi

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2244
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2600
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2568
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1687