Júma, 1 Shilde 2022
Din 4336 0 pikir 26 Qantar, 2017 saghat 11:03

QMDB QÚRSAQ ANA (SURROGAT ANA) TURALY PÁTUA ShYGhARDY

Qazaqstan músylmandary diny basqarmasyna kelip týsken kóptegen súraqtar men ótinishterge baylanysty Ghúlamalar Kenesi qúrsaq ana boludyng sharighy ýkimin berdi.

Kenesting XV mәjilisinde qabyldanghan pәtua mәtini mynaday:

«Qúrsaq ana (surrogat ana) qazirgi tanda ózekti mәselelerding birine ainaldy.  Búl әdis boyynsha erli-zayyptylardan alynghan atalyq úryq pen analyq kletkany arnayy týtikshelerde syrttay úryqtandyryp, qúrsaq ana (surrogat) qyzmetin aqyly nemese aqysyz týrde atqarugha rizashylyghyn bildirgen bóten әielding jatyryna salady. Múnday jolmen bala tabugha sharighatta rúqsat joq. Sebebi:

Er  kisi men qúrsaq ananyng arasynda neke joq. 

Sharighatymyzda «nekemen tuylghan bala» degen mәrtebege ie bolu ýshin onyng ata-anasy bolyp tabylatyn er men әielding arasynda sharighy túrghydan nekening rýkinderi men sharttary tolyq oryndaluy tiyis. Alla Taghala Qúran Kәrimde «Nahyl» sýresining 72-ayatynda:

«Alla Taghala óz jynystarynnan júbaylar jaratty. Júbaylarynnan senderge balalar, nemereler nәsip etti. Sonday-aq senderdi tap-taza nәrselerden rizyqtandyrdy. Osylay bola túra olar jalghangha senip, Allanyng nyghmetine shýkirsizdik ete me?» dep bayandaydy.

Áyel jatyry sauda-sattyqqa, alys-beriske jaramdy mýbah zattardyng sanatyna jatpaydy.

Sharighatta keybir zattar, mәselen, tagham týrleri, susyndar, kiyim, kólik, baspana, kitap, bau-baqshalar, t.b. sauda-sattyqqa, alys-beriske jaramdy sanalady. Osy zattardy satugha, jalgha beruge, sadaqa etuge, syigha tartugha bolady. Al keybir dýniyeler sauda-sattyqqa, alys-beriske rúqsat etilmeydi. Mәselen, әielding jynystyq qalauyn tek nekeli kýieui ghana jýzege asyra alady. Kýieui ózine jýktelgen isterdi ózge er kisige beruine bolmaydy. Sol sekildi, әiel de kýieuinen ózge er kisige osy isterdi (yaghny kýieuine ghana shektelgen isterdi) sadaqa etuine, jalgha beruine, satuyna aqysy joq. Áyelding býkil tәni, jatyry kýieuinen basqa er kisige haram bolghandyqtan jatyryn jalgha beruge, satugha rúqsat etilmeydi.

Eger әielge jatyryn satugha nemese jalgha beruge rúqsat etilse, bala óz tegin bilmey, onyng әkesi de: «Mynau mening balam», – dep aita almas edi. Teksizdikke alyp baratyn múnday ersi, sóket isti sharighat esh uaqytta qúptamaydy.

Nekeli erli-zayyptylardyng bala sýng qúqyghy.

Bala sýng – erli-zayyptylardyng ortaq nyghmeti. Áyeli kýieuining rúqsatynsyz «bala kótermeymin» dep aita almaydy. Sebebi, bala sýy kýieuining de qúqyghy. Tek jýktilik әielding densaulyghyna ziyan keltiretin bolsa ghana bala kótermeuge rúqsat etiledi.

Ýkim:

  • Erli-zayyptylardyng atalyq úryghy men analyq júmyrtqa jasushasyn arnayy týtikshelerde syrttay úryqtandyryp, ony qúrsaq ana qyzmetin atqarugha rizashylyghyn bildirgen bóten әielding jatyryna eguge tyiym salynady.
  • Áyel jatyry ózgege jalgha da, aqysyz da berilmeydi.

 Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar