Dýisenbi, 5 Jeltoqsan 2022
Kókmúnar 5600 1 pikir 26 Qantar, 2017 saghat 11:27

ÁLEMDI KIMDER ÓZGERTEDI?

Kóbimiz ómirde tabysty bolghymyz keledi, qanday bir maqtan tútarlyq jetistikke jetsek deymiz. Teledidardan, gazet jәne kitaptardan kórgen-bilgen tabysty adamdargha qarap qyzyghamyz. XXI-ghasyrdaghy aqpararattyq tehnologiyanyng arqasynda qolymyzdy sozsaq әlemdegi barlyq bolyp jatqan manyzdy oqighalardan habardar bola alamyz, jәne qalaghan informasiyamyzdy lezde taba alamyz. Búl tehnologiya zamanynda barlyq nәrseler ózgerip, búrynghysynan tanylmas halge jetse de, tabysqa jetu formulasy әrqashan qalpynsha qalmaq.

Áriyne, әrbir adamnyng ózindik ereksheligi bolghany siyaqty, әrbirining tabys sózin joramaldau tәsilderi de әrqalay. Yaghni, bireuler ýshin tabysqa jetu mol aqshaly bolu bolsa, keybireuler ýshin  bilimdi bolu, nemese basqalargha kómek kórsetu bolyp tabylmaq.

Árbireuimiz óz qalaghan salalarymyzda tabysqa jetu ýshin ne isteuimiz kerek?

Búl súraqqa Pennsilvaniya uniyversiytetining Psihologiya ghylymynyng professory Anjela Dukvorttyng oilandyratyn jauaby bar. Ótken jyldyng mausym aiynda jaryq kórgen kitaby jәne osydan shamamen 9 jyl búryn jazghan maqalasynda Dukvort professor tabysqa jetkenderding birinshi jәne eng manyzdy kórsetkishi yntyqtyq jәne tabandylyq ekenin bayandaghan. Ol әskery akademiyadaghy әskerlerden, mektep múghalimderine deyin, últtyq  sayystargha qatysatyn oqushylardan, jeke menshik kompaniyalardaghy júmysshylargha deyin tabysqa jetkenderdi zerttegen. Solardyng negizinde jasaghan saraptamasynda Dukvort professor talantty nemese ziyatkerlik dengeyleri (IQ)  jogharylar emes kerisinshe talantsyz jәne de kóbinese ziyatkerlik dengeylerileri (IQ) ortasha biraq yntyq jәne tabandy jandar ekenin anyqtaghan.

Sonda búl yntyqtyq, tabandylyq degenimiz ne?

Yntyqtyqty týsinu ýshin eng alghash ghashyq bolghan kezinizdi esinizge týsiriniz. Siz sol kezderi ghashyq bolghan adamynyzdy kýndiz týni oilap, onsyz kýn ótpey, onymen uaqyttyng tez ótetinin angharghan bolarsyz. Bir sózben aitqanda sol adamgha yntyq bolyp jýrgen keziniz. Dәl sol siyaqty qanday salada bolmasyn jetistikke jetu ýshin óz isinizge ghashyq, yntyq boluynyz kerek eken. Eger siz tanghy 9-dan keshki 5-ke deyin júmys jerinizdegi uaqytynyzdyng tez ótuin qalaytyn, júmys uaqyty bite sala ýige asyghatyn jandardyng biri bolsanyz, siz júmysynyzgha yntyq emessiz jәne de búl júmysynyzda tabysqa jetuiniz de eki talay degen sóz.

Iphone qol telefondaryn, Macintosh kompiuterlerin bilmeytin jan joq shyghar. Solardyng negizin qalaushy Stiv Jobs yntyqtyghymen әigili bolghan. Ol Stanford uniyversiytetining 2005-jylghy uniyvesiytet bitiru rәsiminde sóilegen sózinde; ''Yntyq adamdar әlemdi ózgerte alady. Árbir adam ózining ne nәrsege yntyq ekenin tabuy kerek, eger tappaghan bolsa taymay izdeudi jalghastyruy kerek, esh týsip bermesten'' degen.

Jobs komputerding apparattyq tehnologiasyna yntyq bolmady, ol әr adamnyng ózindik shygharmashylyghyna kómektesetin tehnologialyq qúraldar oilap tabugha, qúrugha yntyq bolatyn. Jobs, әriptesterining aituynsha, óz isine óte әues bolghan jәne júmysynyng әrbir egjeyine erekshe mәn beretin. Júmysyna yntyqtyghy sonshalyq ''Stiv Jobs bolu'' atty ómirbayandyq kitabynda ol júmysy turaly jana iydeyalar oilap tapqanynda esh oilanbastan tanghy saghat 3-te әriptesterine telefon shalyp habar beretin.4 Jobs tehnologiya arqyly әlemdi ózgertuge yntyq edi, ózgertti de.

Al tabandylyq sózin túraqtylyq, týsip bermeushilik jәne de sabyr sózimen teng maghynada týsinsek bolady. Áriyne tabys adamgha aspannan salbyrap týspeytini bәrimizge mәlim. Árbir adam jetistikke jetu saparynda qaytken kýnde sәtsizdikke úshyrauy yqtimal. Dәl osynday sәtsiz jaghdaylarda tabystylar tabandylyq kórsetip, qúlaghan oryndarynan qayta túrsa, basym kópshiligi  týsip beredi. Tabandylyq-ol sabyr.

Al tabandylyq kórsetuding eliktirerlik ýlgisi Jak Ma bolsa kerek. Ol keng auqymdy kórshimiz Qytay elining 2-nshi bay adamy jәne milliard dollarlyq Alibaba kompaniasynyng negizin salushy. Jak Manyng ómirining teng jartysy tabandylyq kórsetuge arnalghan desek te bolady.

Jak Ma bastauysh jәne orta mektepke qabyldanu emtihandarynan neshe mәrte qúlaghanymen qatar uniyversiytetke qabyldanu ýshin 3 mәrte emtihan tapsyrypty. Keyinnen 30-day  is ornyna júmysqa túru ýshin ótinish jazghanymen eshbiri júmysqa qabyldamaghan. Tipti biz biletin KFC-ding ózi 24 adamnan 23-in júmysqa alghanda, tek Jak Many ghana keri qaytarghan. Saqshy akademiasyna da qabyldanbaghan ol, biraz uaqyt aiyna 12 dollargha aghylshyn pәnining múghalimi bolyp istepti. Garvard uniyversiytetine 10 mәrte qabyldanbaghan ol, esh qamyqpay bir sózinde; ''Mýmkin bir kýni Gavardda sabaq berermin''  degen eken. 1999-jyly ornaghan Alibaba kompaniasy 3 jyl qatarynan eshqanday kiris әkelmegenimen Jak Manyng tabandylyghy arqasynda 4-nshi jyldan bastap kirisi molaya bastaghan.5 Onymen qoymay    2016-jyly tehnologia salasynda Jak Ma  Alibaba kompaniyasynyng negizin salushy retinde әlemning 8-nshi auqatty adamy atalghan. Týsingeninizdey, neshe mәrte sәtsizdikke úshyraghan ol, eger tabandylyq kórsetpegen jaghdayda býgingi Jak Ma bolmas edi.

Áriyne, yntyqtyghy men tabandylyghy jetistikke, ýlken tabysqa jetelegen adamdar sany Stiv Jobs nemese Jak Mamen shektelmeydi. Biz biletin barlyq tabystylardyng ómirinde yntyqtyq pen tabandylyqtyng izin kóruge, úshqynyn tabugha bolady. Sonda sizde, eger solardyng qataryna qosylghynyz kelse, yntyq bolghan isinizdi tastamanyz jәne búl jolda tabandylyqtan taymanyz. Al eger qanday iske yntyq ekeninizdi bilmeytin bolsanyz, eng jaqyn arada izdeudi bastanyz. Sebebi  izdegen adam qalayda bolsyn әrqashan izdegenin tappaq. 

Ámiyne Qydyr

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2379
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1249
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1501