Dýisenbi, 27 Mausym 2022
Satira 3654 0 pikir 26 Qantar, 2017 saghat 11:55

GhABBAS QABYShÚLY. BIZGE ENDI NE QAJET?

                                          

Osy bar-au, ómir men taghdyrdy shatystyryp jýretin әdetti biz qashan, kimnen jәne qalay júqtyryp aldyq eken?.. Áriyne, bilmeymiz. Bilmeytinimiz kóp, mysaly, bilmeytinimizding ózi nemen, qalay  sanalatynyn da bilmeymiz. Áyteuir, birese: «ómir – qyzyq, taghdyr – shyjyq», birese: «taghdyr – qyzyq, ómir – shyjyq» deymiz. Onyng da anyq-tanyghynda sharuamyz joq, parlamentimizdegi keybir deputat myrzalarsha  aytpaghymyzdyng bas-ayaghyn auystyryp, esi dúrys ekining biri úgha almaytyn etip, bylymyqtap sóiley beremiz.

Al ekining biri, jo-joq, ekining ekeui de eki jerde eki - tórttey biletin, týp-týgel týsinetin sózderimiz – «Elbasymyz atap kórsetkendey» dep turalanyp, «әlemde» degen anyqtauyshpen túzdyqtalyp, jer betindegi jetistik, jaqsylyq, janalyq ataulynyng bәr-bәri bizding tәuelsiz Qazaqstanda deytinimiz. Ol da az: «Mine, jiyrma bes jyl boldy, Qazaqstan dýnie jýzining qauipsizdigine kepil bolyp keledi!» dep te kósilipti bir deputat, - búl merzimde qaysybir memleketterding ózara qaqtyghysuy, soghysuy bylay túrsyn, eshbirining kóshesinde jayautóbeles te bolmaghanday. Tyndap, oqyp otyrasyng da: Mine, ómirde ne bolmaydy, sonau Hrushev «kósemnin» kezinde kommunizmdi kóre jazdap, biraq, taghdyr qyzyq qoy, ol «kósem» ornatugha shaq qalghan  kommunizmin ózi de kóre almay, bizge de kórsete almay tonqalang asty, al ol kókesin tonqalang astyrghan Brejnev «kósem»  kommunizmge basa-kóktep jetip barmay, әueli onyn  koridorynan – «damyghan sosializmnen» ótip alu kerektigin ósiyettep,  ol da onysynyng ne ekenin ózi de bilmey, bizge de bildire almay, jaghy týsip, kete bardy. Ómir ghoy! Ol ekeuinen keyin payda bolghan «tanbalybas Mihaiyl» - Gorbachev «kósem» kókeleri en taqqan «kommunizm» men «damyghan sosializmdi» dereu «qayta qúrugha» kirisip, kýndiz-týni túryp ta sóilep, jatyp ta sóilep, ózining kóbik sózine ózi shashalyp,  Amerikadan em-dom alyp, «KSRO» degen baytaq eldi әlgi-әlgi «kommunizmnen» de, «damyghan sosializmnen» de azat etip, shanyraghyn shaghyp, sol sóilegen kýii, ómir men taghdyrdyng eki ortasyna sinip joq boldy.

Sol taghdyrlardy oilap, ózimizdegi býgingi  ómir turaly tolghaulargha qúlaq týremin de, biyligimizding búqaralyq aqparat qúraldary tәulik boyy aighaqtap jatqan janaghy jetistik, jaqsylyq, janalyq, qauipsizdik ataulynyng bәri ózimizde ekenine, «damyghan sosializm» Esil ózenining ong jaghasynda, al «kommunizm» Esilding sol jaghasynda ekenin kórip otyrghanymyzgha senemin. Senbegende she?! Bismillәsi «Elbasymyz atap kórsetkendey» dep bastalatyn ýlken-kishi maqalanyng kez kelgenin oqysan: bizding Qazaqstannyng auyl sharuashylyghynda, ónerkәsibinde, mәdeniyetinde, iyә, býkil túrmys-tirliginde shirkeyding kirpigindey min joq-au, joq! Álemdi tandantyp, tamsandyryp otyrmyz. Álemdegi bay delinetin elderde, yrghyn «ghúlamalarymyzdyn» ilgerirek bireui aitqanday, qaysysy ekeni esimde qalmapty, kódedey kóp qoy olar, iyә, solardyng biri aitqanday, sol elderde Qazaqstannyng ekonomikalyq әlemdik damuynyng kodyn (kiltin) zertteytin arnauly instituttar qúrylypty. Ánekiy!..

Áytkenmen, qay ghasyrda, qay memlekette bolsyn, júrtqa birdene jetpey jatady jәne onyng ne ekenin bilu әrqashan qiyamet bolady. Bizde de solay siyaqty. Shirengen sheneunikterding alghy-artqy shepterinde jýrmesem  de, sonyng ne ekenin úiyqtap oilap, oyanyp oilap, songhy aida salmaq joghalta bastap edim: «Uәi, ómir-ay!» ma, әlde «Uәi, taghdyr-ay!» ma, әiteuir, mening de kókeyimdegi «Bizge endi ne kerek?» degen súp-súiyq súraqqa qop-qoi jauap tabyla qalghany: Esilding ýstine kópir.., toyyst, saghat ornatylypty!  O, әne, bizge jetpey jýrgen sol bolatyn! Oipyrym-ay, oilana-oylana jýikemning neshe talshyghy júqaryp, neshe talshyghy ýzildi eken?! E, meyli, keregimiz tabylghanynyng ózi qanshalyq!

Ras aityp otyrmyn, kóp oilandym. «Qazaqta shekara bolmaghanyna» «býgingi shekarasynda memleketi bolmaghanyn», «Qazaqstannyng tarihy 1991-jyldan bastap jazyluy kerek ekenin», taghy sonday әldu-dәldulerdi týgel  qosa oilap, azan men aqshamnyng jәne aqsham men azannyng arasyn metrmen de, litrmen de, kilogrammen de ólshep... әi, ózim de qyzyq-shyjyqpyn ghoy... respublikalyq esep-qisap agenttigine typyrlatyp telefon shalyp, bizde: nannyn, sýttin, airannyn, maydyn, etting 1992-jylghy men býgingi baghalarynyng aiyrmalaryn salystyryp sayrap aityp berulerin ótinip edim, ondaghylar: «Elbasymyz atap kórsetkendey», úsaq-týiek súraqqa jauap izder uaqytymyz joq, bәrining de  baghasy orta eseppen 100 ese óskenin әuelde 4 tenge 70 tiyn túrghan dollardyng qazirde 340 tengege jetkenimen dolbarlay ber! Álde saghan shet elderding nesheuinen jylyna qansha et satyp alyp jýrgenimizdi aityp beru kerek shyghar?!»  dep shaqyldady. Ói, qyzylkózder-ay! Pәleden әlgi nemene qashqan deushi edi, men, nemene, solghúrly joqpyn ba, auzymdy taqiyammen tars jaba saldym. Biraq oilanudy dogharmadym.

Oylana bilgen jaqsy ghoy, Esildi әlemge tanytqan, betining jalpaqtyghy 17 metr anau saghattan basqa taghy da birdenening jetispeytinin sezdim. Sonda bizge endi ne kerek? «Elbasymyz atap kórsetkendey»... jo-joq, ol kisi nening jetispeytinin atap kórsetken emes. Álemge, iyә, әlemge, aidar taghylghany bar, taghylmaghany bar, elu shaqty millioner-milliarderdi berip otyrghan bizding elde nening jetispeytinin oilau ol kisige ynghaysyz ghoy! «Elbasymyz atap kórsetkendey», tobyrdyn, bizshe - halyqtyng qataryndaghy biz oilasaq ta jetip jatyr. Mysaly, men: respublikamyzda neshe jýz myng júmyssyz baryn; aldymyzdaghy tamaghymyz ben ýstimizdegi kiyimimiz, pәteraqymyz jәne basqasy jylyna ay sayyn nege qymbattaytynyn; jýikeleri elden búryn tozatyn múghalim men dәrigerge 50-60 myng tenge ghana ailyqaqy búiyryp, parlament pen mәslihattarda, assambleya deytinde qalghyp-shúlghyp otyratyn, tym bolmasa jylyna bir ret selt etip: «Qymbatty myrzalar, bizding auylda, audanda qylayaghy auyz su joq, ol qalay?»  dey almaytyn «halyq qalaulysy»  2-3 myng dollar ailyqaqy alatyny ne ýshin ekenin jii oilaymyn. Nemese 1986-jylghy jeltoqsannyng 17-18-i kýnderi Almatyda  jastardyng kóterilisi bolghanyna keshe ghana 30 jyl toldy, biraq jogharghy-tómengi biylikting basshy-qosshylary lәm-mim demedi. Eshbir jerde resmy jiyn ótkizbedi. Mәn-manyzy zor ol Kóterilis  bolmaghanday. Sony da qinala oiladym. Áriyne, men ghana emes, myndar oilady. Búl oilarymyz bizde birdenening jetispeytinimen baylanysty emes pe әlde? Mýmkin, bizde bәri de mýmkin. Oilanghanymyz ýshin ertender jauapqa tartyluymyz da mýmkin. Endeshe...

IYә, әzirshe oy erkindigimiz bolyp túrghanda oilana bereyin...

Esil ózenining suyn túshytuy mýmkin ol saghatty ornatugha neshe million tenge júmsaldy eken?.. Sirә, on shaqty auylgha auyzsu jetkizip beretin jýie jasaugha júmsalar qarjydan әldeqayda kóp shyghar, ә?  Áriyne!..

Áytkenmen... әi, Astanagha sol saghattyng paydasy az emes. Meninshe, birinshi paydasy: «Mine, biz mynaday saghat ornattyq! Ginnesting rekordtar kitabyna jazdyryp, «Álemdegi eng ýlken saghat – Qazaqstanda!» degizip, uәi, әne!» dep sheshinip tastap maqtanuymyzgha sebep bar (sebepsiz de maqtana beruge tóselip aldyq  qoy!).

Ekinshi paydasy: altynmen aptalyp, kýmispen kýptelip jatqan ai-hoy Astananyn, iyә, qaulymen qaptalyp, qanyrap jatqan auyldyng emes, ózimizding Astananyng shәkirtinen ministrine deyingi birde-bir túrghyny mektebine, kensesine, meyramhanasyna, teatryna, týngi klubyna, dýkenine, bazaryna búdan bylay bir miynót te keshikpeydi! Syrttan, sonau shet elderden kelip-ketip jatatyn meymandarymyz da esil uaqyttaryn bizding Esildegi osy mәrtebeli saghatymyzben esepteytin bolady! Tak chto...

Sonda bizge endi ne kerek? Ony oilan... O, «oylan – tap» degen, men taptym: bizge jetpey túrghany – Qonyrau! Da, da, NASTOYaShIY QONYRAU! Ony da Esilding eng kórnekti túsyna ornatu kerek! Altynnan ba, kýmisten be, qoladan ba, titannan ba... neden jasatudy biylik biledi, ornattyratyn da – ózi. Áyteuir, Reseyding Patsha-qonyrauynan әldeqayda ýlken etip jasatu kerek! Áriyne, Putin V.V. myrzany renjitip almay.

Ol qonyrauymyz da Ginness kitabyna jazylyp, әlemge aighaqtalsa,  astanalyqtar taghy da bir jasap qalar edi! Ásirese, ainalayyn shәkirtterimiz ben studentterimiz sabaq-leksiya  arasyndaghy ýziliske uaqtyly shyghyp jýrer edi!

Solay, aghayyndar! Bizding Qazaqstangha endi bir ghana qajet nәrse – osy, Qonyrau! Jetispeytinimizding orny sonymen lyqa tolady! Aldyn ala aita otyrayyn: QONYRAUYMYZ QÚTTY BOLSYN!

Abai.kz

0 pikir