Senbi, 6 Nauryz 2021
Danghyl 15818 0 pikir 31 Qantar, 2017 saghat 09:47

ELBASYNYNG JOLDAUY (tolyq mәtini)

«Qazaqstannyng ýshinshi janghyruy: jahandyq bәsekege qabilettilik»

 

Qúrmetti qazaqstandyqtar!

Men Qazaqstan halqyna jana dәuir qarsanynda sóz arnap otyrmyn.

Elimiz ózining 25 jyldyq damu kezeninen abyroymen ótti. Biz elimizdi maqtan tútamyz. Tabystarymyz ben jetistikterimiz turaly Tәuelsizdigimizding 25 jyldyq mereytoyynda atap óttik. Olardy býkil әlem biledi jәne joghary baghalaydy.

2017 jyldyng basynan bastap Qazaqstan Birikken Últtar Úiymy Qauipsizdik Kenesining mýshesi boldy.

Biyl Astanada «EKSPO-2017» halyqaralyq kórmesi ótedi. Múnday óte manyzdy әlemdik dengeydegi is-sharany biz TMD jәne Ortalyq Aziya elderining arasynda birinshi bolyp ótkizemiz.

Almatyda Uniyversiada-2017 sport oiyndary ótip jatyr.  Oghan 57 memleketten 2 mynnan astam  sportshy men delegasiya mýsheleri qatysuda.

Osynyng barlyghy Qazaqstannyng halyqaralyq arenada joghary bedelge ie bolghanyn jәne sayasatymyzdyng dúrystyghyn kórsetedi.

Qazaqstan 2050 jylgha qaray әlemdegi eng aldynghy qatarly 30 memleketting qataryna qosylugha tiyis. Biz osy maqsatqa qaray tabandylyqpen ilgeriley beremiz.

Jahandyq bәsekelestikting ósui jәne әlemdegi túraqsyzdyq jaghdayynda, 2012 jyly halqyma úsynghan «Qazaqstan-2050» strategiyasynyng ózektiligi arta týsedi. Biz qiyndyqtardy uaqtyly boljay aldyq.

«Núrly jol» ekonomikalyq sayasatynyng jәne «100 naqty qadam» Últ josparynyng nәtiyjesinde osynau qiyn, jahandyq transformasiyanyng alghashqy kezeninen layyqty ótip kelemiz. Tek 2014-2016 jyldar aralyghynda biz ekonomikany qoldaugha qosymsha 1,7 trillion tenge júmsadyq. Múnyng barlyghy ekonomikalyq ósimdi jәne biznesti qoldaugha, 200 mynnan astam jana júmys oryndaryn ashugha mýmkindik berdi.

Nәtiyjesinde, 2016 jyly biz ishki jalpy ónimning 1% ósimin qamtamasyz ettik. Búl qazirgi kýrdeli jaghdayda aitarlyqtay manyzdy.

Álem qarqyndy týrde ózgerip keledi.

Búl – jana jahandyq bolmys, ony biz qabyldaugha tiyispiz.

 

Qymbatty otandastar!

Bolashaghyn aiqyndap, syn-qaterlerdi kýtip otyrmastan, oghan tabandy týrde qarsy túra alatyn halyq qana jeniske jetedi. Álemde kezekti, Tórtinshi ónerkәsiptik revolusiya bastaldy.

Ekonomikany jappay sifrlandyru tútas salanyng joyyluyna jәne mýlde jana salanyng payda boluyna alyp keledi. Bizding kóz aldymyzda bolyp jatqan úly ózgerister – әri tarihy syn-qater, әri Últqa berilgen mýmkindik.

Býgin men Qazaqstandy Ýshinshi janghyrtu jóninde mindet qoyyp otyrmyn. Elding jahandyq bәsekege qabilettiligin qamtamasyz etetin ekonomikalyq ósimning jana modelin qúru qajet.

Qazirgi kezde kóptegen elder osynday mindetti oryndaugha úmtyluda. Ósimning jana modeline kóshu tәsili әr jerde әr týrli ekenine senimdimin. Biz ózimizding myqty tústarymyzdy paydalanyp, Tәuelsizdigimizding 25 jylynda birge qalyptastyrghan әleuetimizdi joghaltyp almauymyz kerek qoy.

Qazaqstannyng Birinshi janghyruy bәrimizding esimizde. 25 jyl búryn KSRO-nyng qirandysynan shyghyp, óz jolymyzdy qalay bastaghanymyz jadymyzda túr. Sol kezde bizding buyn irgetasynan bastap qolgha alyp, әlem kartasynda bolmaghan jana memleket qúrdy.

Josparly ekonomikadan naryqtyq ekonomikagha kóshu jýzege asyryldy. Bizding bәrimiz birlesip, sol kezde elimizdi kýireuge, azamat soghysyna, ekonomikalyq kýizeliske úshyratpaghanymyz men ýshin óte manyzdy. Qazaqstan búl kezende az shyghyn shygharyp, zor jetistikterge qol jetkizdi.

Ekinshi janghyru «Qazaqstan-2030» strategiyasynyng qabyldanuymen jәne jana elorda – Astananyng salynumen bastaldy. Onyng nәtiyjeli bolghany dau tudyrmaydy. Elimiz ekonomikalyq túrghydan artta qalghan aimaqtan shyghyp, әlemdegi ekonomikasy bәsekege qabiletti 50 memleketting qataryna kirdi.

Tabysty ótken eki janghyru arqyly bagha jetpes tәjiriybe jinaqtadyq. Biz endi algha batyl qadam basyp, Ýshinshi janghyrudy bastaugha tiyispiz. 

Búl janghyru – qazirgi jahandyq syn-qaterlermen kýres jospary emes, bolashaqqa, «Qazaqstan-2050» strategiyasy maqsattaryna bastaytyn senimdi kópir bolmaq. Ol Últ jospary – «100 naqty qadam» bazasynda ótkiziledi.

Men onyng bes negizgi basymdyghyn kórip otyrmyn. Olar ekonomikanyng әlemdik ósimining orta dengeyden joghary qarqynyn qamtamasyz etuge jәne 30 ozyq elding qataryna qaray túraqty týrde ilgerileuge layyqtalghan. 

Birinshi basymdyq – ekonomikanyng jedeldetilgen tehnologiyalyq janghyrtyluy.

Biz sifrlyq tehnologiyany qoldanu arqyly qúrylatyn jana industriyalardy órkendetuge tiyispiz. Búl – manyzdy keshendi mindet.

Elde 3D-printing, onlayn-sauda, mobilidi banking, sifrlyq qyzmet kórsetu sekildi densaulyq saqtau, bilim beru isinde qoldanylatyn jәne basqa da perspektivaly salalardy damytu kerek. Búl industriyalar qazirding ózinde damyghan elderding ekonomikalarynyng qúrylymyn ózgertip, dәstýrli salalargha jana sapa darytty.

Osyghan oray, Ýkimetke «Sifrlyq Qazaqstan» jeke baghdarlamasyn әzirleudi jәne qabyldaudy tapsyramyn.

Bizding zannamamyzdy jana jaghdaygha beyimdeu kerek.

Kommunikasiyanyng damuy men optikalyq-talshyqty infraqúrylymgha jappay qoljetimdilikti de qamtamasyz etu kerek. Sifrlyq industriyany damytu basqa barlyq salalargha serpin beredi. Sondyqtan Ýkimet IT salasyn damytu mәselesin erekshe baqylauda ústaugha tiyis.

Jana industriyalar qalyptastyrudyng manyzdy sharty innovasiyany qoldau jәne olardy óndiriske tezirek engizu bolyp sanalady.

Ýkimetke «EKSPO-2017» nysandarynyng birining bazasynda IT-startaptar halyqaralyq tehnoparkin qúrudy tapsyramyn. Ol әlemning barlyq elinen kәsipkerler men investorlar tartudyng platformasy bolugha tiyis. Búl ýshin tiyisti infraqúrylym jәne salyq jenildikterin, onaylatylghan viza men enbek rejimin qosa alghanda, qolayly jaghday kerek.

Biz joghary oqu oryndary, Nazarbaev Uniyversiyteti jәne «Alatau» innnovasiyalyq tehnologiyalar parki bazasynda ózimizding ghylymy jәne innovasiyalyq әleuetimizdi damytuymyz kerek.

Ekinshi keshendi mindet. Jana industriyalar qúrumen qatar dәstýrli bazalyq salalardy damytugha serpin beruimiz kerek.

Búl – ónerkәsip, agroónerkәsiptik keshen, kólik pen logistika, qúrylys sektory jәne basqa salalar.

Birinshi. Enbek ónimdiligin aitarlyqtay arttyru kerek.

Búl jerdegi negizgi faktor Tórtinshi ónerkәsiptik revolusiya elementterin jappay engizu bolugha tiyis.

Búl – avtomattandyru, robottandyru, jasandy intellekt, «auqymdy mәlimetter» almasu, taghy basqa mindetter.

Ýkimetke biznes ókilderimen birge 2025 jylgha deyin bazalyq salalardy tehnologiyalyq túrghydan qayta jaraqtandyrudyng keshendi sharalaryn әzirleudi tapsyramyn.

Ekinshi. Basymdyghy bar salalardaghy bәsekege qabiletti eksporttyq óndiristi damytudy kózdeytin industriyalandyrudy jalghastyru kerek.

Ýkimet aldynda qazirding ózinde 2025 jylgha qaray shiykizattyq emes eksportty 2 ese úlghaytu mindeti túr.

Búl baghyttaghy júmysty jandandyru ýshin eksportty damytu men ilgeriletu tetikterin bir vedomstovagha shoghyrlandyru qajet. Eksporttaushylargha «bir tereze» qaghidaty boyynsha ónirlerde de qoldau kórsetu kerek.

Ýkimet janynan Eksport sayasaty jónindegi kenes qúrudy tapsyramyn. Oghan biznes qoghamdastyghynyng ókilderi kiruge tiyis.

Biylghy 1 qyrkýiekke deyin Ýkimet әkimdermen jәne biznes ókilderimen birlesip, Birynghay eksport stretegiyasyn әzirleui kerek.

Qazaqstan shetel investisiyalaryn tartu isindegi kóshbasshylyghyn saqtap qaluy qajet.«Astana» halyqaralyq qarjy ortalyghy el ekonomikasyna qarjy resurstaryn tartuda manyzdy ról atqarugha tiyis.

Biz tauar óndiru men ótkizu, qyzmet kórsetu isin jahandyq jelige beyimdeuimiz kerek. Múny, eng aldymen, transúlttyq kompaniyalardy tartu arqyly jasaghan jón.

Qazaqstanda óndirister ashu jónindegi Qytaymen birlesken investisiyalyq baghdarlamany tiyimdi jýzege asyru kerek. Qytay tarapymen uaghdalastyqqa qol jetkizildi. Nysandar belgilendi. Naqty júmys isteu qajet.

Búl qazaqstandyqtar ýshin 20 myng jana júmys ornyn ashatyn zamanauy óndiris bolmaq. Qazir 6 joba jýzege asyryla bastady, al 2 joba iske qosyldy. Sonyng biri – gibridtik jәne tolyqtay elektrli JAC avtomobiliderin iri qúrylghylardan qúrastyratyn zauyt.

Qajetti infraqúrylym qalyptastyru jayyn eskerip, eksportqa baghdarlanghan elektromobili óndirisin odan әri damytu mәselesin pysyqtaudy tapsyramyn.

Tútastay alghanda, Qazaqstannyng óz Investisiyalyq strategiyasy bolugha tiyis. Ýkimet ony biylghy 1 qyrkýiekke deyin әzirleui kerek.

Halyqaralyq yntymaqtastyq ayasynda últtyq ekonomikalyq mýddelerdi qorghap, ilgeriletu qajet. Búl, eng aldymen,  EAEO, ShYÚ ishinde Jibek joly Ekonomikalyq beldeuimen úshtasatyn júmystargha qatysty. Ol ýshin ekonomikalyq diplomatiya júmysyn qayta qúryp, jandandyra týsu qajet.

Ýshinshi. Ekonomikalyq ósimning túraqtylyghy ýshin elding tau-ken metallurgiyasy men múnay-gaz keshenderi ózining strategiyalyq manyzyn saqtaugha tiyis.

Álemdik súranys bәsendep ketken kezde jana naryqtargha shyghyp, ónim jetkizu aumaghyn keneytu kerek. Miyneraldyq-shiykizattyq bazany keneytuge basa nazar audarylugha tiyis. Geologiyalyq barlau júmystaryn belsendi jýrgizu kerek.

Búl salalardy odan әri damytu isi shiykizatty keshendi týrde qayta óndeudi terendete týsumen berik úshtastyryluy tiyis.

Jyl sonyna deyin Jer qoynauy turaly jana kodeksti qabyldap, salyq zannamalaryna qajetti ózgerister engizudi tapsyramyn.

*****

Tórtinshi. Agrarlyq sektor ekonomikanyng jana drayverine ainaluy kerek. Qazaqstannyng agroónerkәsip keshenining bolashaghy zor.

Kóptegen pozisiyalar boyynsha biz әlemde iri agrarlyq eksporttyq ónim óndirushilerding biri bola alamyz. Búl, әsirese, ekologiyalyq taza taghamdargha qatysty. «Made in Kazakhstan» brendi sonday ónimderding etalony bolugha tiyis.

Sonymen qatar, astyq ónimderi boyynsha biz Euraziyada «nan kәrzenkesi» boluymyz kerek. Shiykizat óndirisinen sapaly óndelgen ónim shygharugha kóshu qajet. Tek sonda ghana biz halyqaralyq naryqtarda bәsekege qabiletti bola alamyz.

Osy maqsattargha qol jetkizu ýshin  Ýkimet pen әkimderge mynaday tapsyrmalar beremin:

birinshiden, subsidiyalardy bólu qaghidalaryn qayta qarastyryp, birtindep ónimdi saqtandyrugha kóshu qajet;

ekinshiden, bes jyl ishinde 500 mynnan astam jeke ýy sharuashylyqtary men shaghyn fermerlerdi kooperativterge tartugha mýmkindik beretin jaghday jasau kerek;

ýshinshiden, ónimning óndeu sapasyn jaqsartyp, tauarlardy saqtaudyn, tasymaldaudyng jәne ótkizuding tiyimdi jýiesin qúru qajet;

tórtinshiden, enbek ónimdiligin belsendi týrde arttyryp, óndiris shyghyndaryn tómendetu kerek;

besinshiden, jerdi paydalanu tiyimdiligin arttyrugha tiyispiz. Suarmaly egis alanyn 5 jyl ishinde 40%-gha keneytip, 2 million gektargha jetkizu qajet;

altynshydan, óndiriste súranysqa ie agrarlyq ghylymy zertteulerge salynatyn investisiya kólemin arttyru kerek.

Auyl sharuashylyghyn әrtaraptandyryp, 2021 jylgha qaray azyq-týlik tauary eksportyn 40%-gha kóbeytudi tapsyramyn.

Búl mindetter agroónerkәsip keshenin damytudyng jana memlekettik baghdarlamasy ayasynda iske asyryluy qajet.

*****

Besinshi. Jana euraziyalyq logistikalyq infraqúrylymdy damytu – manyzdy basymdyqtardyng biri.

Oghan qazirding ózinde qomaqty investisiya júmsaldy. Endi odan ekonomikalyq qaytarym ala bastau qajet.

Ýkimetke 2020 jylgha qaray tranzittik tasymaldyng jyldyq kólemin:

- konteynerlermen tasymaldanatyn jýkter ýshin 7 ese – 2 million konteynerge deyin;

- jolaushylardy әue kóligimen tasymaldaudy 4 ese – 1,6 million tranzittik jolaushygha deyin arttyrudy tapsyramyn.

Tranzittik tasymaldaudan týsetin tabysty 5,5 ese – jylyna 4 milliard dollargha deyin kóbeytu qajet.

2015 jyly men «Núrly jol» infraqúrylymdyq damu baghdarlamasyn úsyndym. Ótken 2 jyl ishinde baghdarlama ózin tolyq aqtady.

Biyl respublikalyq manyzy bar 4400 shaqyrym avtojol qúrylysy men qayta janghyrtu júmystary jýrgiziledi. Jyl sonyna deyin sonyng kem degende 600 shaqyrymy paydalanugha berilip, kezen-kezenimen aqyly jýie engiziledi.     

Elimizding kólik jәne tranzit әleuetin tolyq ashu ýshin kórshi eldermen ýilesimdi is-qimyl qajet. Jýkterding erkin tranziytin, kólik dәlizderin qúru men olardy janghyrtu isin qamtamasyz etu kerek. Kólik infraqúrylymyn basqarugha, qyzmet kórsetu dengeyin arttyrugha jәne әkimshilik kedergilerdi joygha erekshe kónil audaru qajet.

Transkaspiy dәlizi boyynsha tasymaldau kólemining úlghangyna baylanysty Qúryq portyn saludyng ekinshi kezeni – avtomobili ótkeli qúrylysyn iske asyrugha kirisu qajet.

Altynshy. Urbanizasiya ýderisi qúrylys sektoryn damytu qajettigin algha tartyp otyr. Ol otandyq ekonomikanyng tolyqqandy drayverine ainalugha tiyis.  

Jol, túrghyn ýy jәne basqa da infraqúrylym qúrylysyna investisiya sala otyryp, biz qalalarymyzdyng úzaq jyldargha deyin syrtqy jәne tehnologiyalyq kelbetin aiqyndaytynymyzdy úmytpaghanymyz jón. Sondyqtan qúrylysqa da, qúrylys materialdaryn óndiru salasyna da jana tehnologiyalardy engizu kerek. Ol ýshin bizde qazir jaqsy mýmkindikter bar.

Mening tapsyrmam boyynsha biyl «Núrly jer» túrghyn ýy baghdarlamasy iske asyryla bastaydy. Ol asa manyzdy mindetti oryndaugha – aldaghy 15 jylda 1,5 million otbasyn túrghyn ýimen qamtamasyz etuge baghyttalghan. 

Baghdarlamada túrghyn ýy naryghyn damytudyng keshendi sharalary kórinis tapqan. Sonyng biri – «Damu» aksionerlik qoghamy arqyly memleketting subsidiya berui esebinen qúrylys salushylar ýshin bank nesiyesin arzandatu. Túrghyndar ýshin «Qazaqstan ipotekalyq kompaniyasy» aksionerlik qoghamy arqyly bankter beretin ipotekalyq nesiyeni subsidiyalau jýzege asyrylady. «Túrghyn ýy qúrylys jinaq banki» salymshylary ýshin әkimdikterding nesiyelik túrghyn ýy saluy jalghasady. Oghan ilgeride bólingen qarjy «revoliver» qaghidaty  boyynsha qayta paydalanylady.

Ákimdikter halyqtyng әleumettik әlsiz toptary ýshin satyp alu qúqyghynsyz arendalyq túrghyn ýy bólu isin damyta beretin bolady. Jappay túrghyn ýy qúrylysy ýshin әkimder tiyisti jer telimderin bóluge tiyis.

Biz qalalarda jeke túrghyn ýilerding birynghay sәulet stiylinde salynuyna mәn beretin bolamyz. Búl ýshin memleket qajetti infraqúrylym túrghysynan kómek kórsetedi.

Ýkimet әkimdermen birlesip, ýlken qalalardyng irgeles ornalasqan eldi mekendermen kólik baylanysyn damytu jóninde sharalar qabyldauy qajet. 

Ýshinshi keshendi mindet – enbek naryghyn janghyrtu.

Jana tehnologiyalardyng engiziluine baylanysty dәstýrli salalarda enbek resurstary bosap qalatyn bolady. Sonymen birge, jana industriya qúryp, damytu júmyspen qamtudyng jәne azamattardyng naqty tabysyn ósiruding qosymsha mýmkindigi bolugha tiyis.

Ýkimet pen әkimderge enbekkerlerding basqa salalargha basqaru ayasynda auysuy ýshin jaghday jasaudy tapsyramyn.  

Bizding iri kәsiporyndar әkimdiktermen birlese otyryp, tiyisti jol kartalaryn әzirleui kerek. Onda qysqartylatyn júmysshylardy qayta dayarlau, olardy әri qaray júmyspen qamtu ýshin birlesip investisiya salu jayy qarastyryluy qajet. Basy artyq júmys kýshi bar ónirlerden basqa jerlerge, sonday-aq, auyldardan qalalargha júmys kýshin útymdylyqpen tartugha qoldau kórsetu kerek.   

Ýkimet júmyspen qamtu ortalyqtaryn reformalap, barlyq bos júmys oryndary men býkil eldi mekenderde birynghay onlayn platforma qalyptastyruy qajet.

Ekinshi basymdyq – biznes-ortany týbegeyli jaqsartu jәne keneytu.

Bizding strategiyalyq maqsatymyzdyng biri – elding ishki jalpy ónimindegi shaghyn jәne orta biznesting ýlesi 2050 jylgha qaray kem degende 50% boluyn qamtamasyz etu.

Búl – óte órshil maqsat, biraq oghan qol jetkizuge bolady. Ony oryndau ýshin qazirgi kezende mynaday qadamdar jasaluy qajet.

Birinshi. Mening tapsyrmam boyynsha Ýkimet biyldan bastap Nәtiyjeli júmyspen qamtu jәne jappay kәsipkerlikti damytu baghdarlamasyn iske asyrugha kirisip ketti.

Búdan bylay Qazaqstan azamattary óz biznesin jýrgizu ýshin auylda da, qalada da 16 million tengege deyin shaghyn nesie ala alady.

Shaghyn nesie beru ayasyn keneytip, kәsipkerlerge kepildik jasau jәne qyzmet kórsetu tetikterin belsendi paydalanu kerek. Búl sharalardy biznes jýrgizu jәne qarjylyq sauattylyqqa ýiretu isin úiymdastyrumen qatar atqaru kerek.

Jappay kәsipkerlikti qoldau tetikterin odan әri jetildiru kerek. Qazaqstannyng әr óniri jappay kәsipkerlikti, sonyng ishinde otbasylyq kәsipkerlikti damytu baghytynda keshendi sharalar úsynugha tiyis.

Janadan ashylghan júmys oryndarynyng sany – búrynghysha Ýkimet pen әkimder qyzmetining tiyimdiligin baghalaudyng negizgi kriyteriyining biri bolmaq.   

Ekinshi. Ýkimet «Atameken» últtyq kәsipkerler palatasymen (ÚKP) birlesip, biznesting barlyq shyghynyn jappay azaytu jóninde sharalar qabyldauy qajet. Búl әsirese energetika, kólik jәne logistika, sonday-aq, túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyq salalaryndaghy qyzmet kórsetu qúnyna qatysty.

Memlekettik qyzmetter kórsetu ýderisi meylinshe ontaylandyrylugha tiyis. Qújattardyng merzimi men tizbesin qysqartyp, qaytalanatyn rәsimderdi joy kerek. Búl orayda adamnyng ózining baruyn qajetsinbeytin tolyq elektrondyq formatqa kóshiru kerek.

Sonday-aq, biznesting qazirgi  qoldanystaghy retteushilik jýktemesi ósimning jana modelin jasau mindetimen ýilespeydi. 

Ýkimet pen әkimderge biylghy 1 shildege deyin biznesti qayta retteu jónindegi jýieli sharalar әzirleu mindetin jýkteymin.

Damyghan elderding ozyq standarttary men tәjiriybesin engizu kerek. Búl júmysty әsirese ónirlik dengeyde atqaru manyzdy.

Ákimder Ýkimetpen birlesip, Dýniyejýzilik bank reytingi negizinde ónirlerde biznes jýrgizu ýshin jaghdaydy jaqsartu jóninde naqty josparlar әzirleu kerek.

Elimizde biznes jýrgizudi jenildetu jóninen ónirler men qalalar reytingin engizu qajet. Biz ýzdikter ýshin arnauly syilyq taghayyndaymyz. Ony jylyna bir ret, Industriyalandyru kýninde tabys etemiz.

Ýshinshi. Memleketting ekonomikadaghy ýlesin ishki jalpy ónimning 15%-yna deyin, Ekonomikalyq yntymaqtastyq jәne damu úiymy (EYDÚ) elderi dengeyine deyin tómendetu ekonomikalyq ósimge tyng serpin beruge tiyis.

Búdan búryn 2020 jylgha deyin jekeshelendiriletin 800-ge juyq kәsiporyndy qamtityn tizbe jasalghan bolatyn. Tiyisti júmystar atqaryluda.

Ýkimetke sol tizbedegi kәsiporyndardy jekeshelendirudi tezdetip, ony 2018 jyldyng sonyna deyin ayaqtaudy tapsyramyn.

Iri kompaniyalarymyzdy IRO-gha dayyndau jәne oghan beyimdeu isin de jedeldetu kerek. Yellow Pages qaghidattaryn engizu memleket ýshin ekonomikadaghy qyzmet týrlerin 47%-gha (652-den 346-gha) qysqartugha mýmkindik berdi.

Kelesi kezende osy qaghidattargha say kelmeytin memleket menshigindegi barlyq kәsiporyndar men úiymdardy 2020 jylgha deyin jeke sektorgha beru nemese joy qajet. Al onday kәsiporyndar sany birneshe myng bolady.

Árbir baghdarlama nemese tapsyrmagha oray zandy túlghalar qúru tәjiriybesi búdan bylay  toqtatylugha tiyis.

Jekeshelendiruding jariyalylyghy men tiyimdiligin qamtamasyz etu qajet. Sonday-aq memlekettik holdingter rólin qayta qarastyru kerek.

Ýkimetke «Samúryq-Qazyna» holdingin sapaly týrde transformasiyalau isin jýzege asyrudy tapsyramyn.

Basqarushylyq jәne óndiristik biznes ýderisterin tolyq reviziya men  ontaylandyrudan ótkizu qajet. Nәtiyjesinde ol tiyimdiligi joghary, jinaqy jәne kәsiby holdingke ainalugha tiyis. Menedjment pen korporativti basqaru sapasyn halyqaralyq dengeyge jetkizu kerek.

Memleketke qanday manyzdy sektorlarda, qatysu ýlesining qanday mólsherimen jәne ne qaldyratynymyzdy naqty anyqtap aluymyz kerek.

Tabighy monopoliyalardy jәne strategiyalyq manyzy bar,  sonyng ishinde Transúlttyq kompaniyalar qatysatyn jobalardy iske asyru mindetin memleketke qaldyru kerek. Búl jobalar mulitiplikativti nәtiyje  beruge tiyis.

«Bәiterek» jәne «QazAgro» holdingterin de qayta qúru qajet. Olar memlekettik damu baghdarlamalaryn iske asyru jónindegi operatorlar bolugha tiyis. Soghan oray olardyng funksiyalaryn ontaylandyru kerek. Jeke sektor jýzege asyra alatyn nәrsening barlyghy bizneske berilui qajet.

Sonday-aq, olargha baghdarlamalardy iske asyru ýshin memlekettik emes qarjy kózderi arqyly qor qalyptastyrumen ainalysu kerek.

Tórtinshi. Kәsipkerlikti damytugha memleket-jekemenshik seriktestigi ayasyn keneytu zor mýmkindik beredi. Búl jerde әngime birqatar memlekettik qyzmetter kórsetu mindetin bizneske beru isine qatysty bolyp otyr.

Bizde qazirding ózinde olardy mektepke deyingi bilim beru isine tartu salasynda jaqsy nәtiyjeler bar. Ótken 3 jylda memleket 40 myng oryngha arnalghan 189 balabaqsha salsa, jekemenshik sektor 100 myng oryngha arnalghan 1300 balabaqsha ashty. Jekemenshik balabaqshalardyng eng kóbi Ontýstik Qazaqstan (397), Almaty (221), Qyzylorda (181) oblystarynda ashyldy.

Men ýshin osy sektordaghy memleket-jekemenshik seriktestigining ýlgisi óte manyzdy. Búl asa manyzdy jalpyúlttyq mindetterding biri – 3-6 jas aralyghyndaghy balalardy mektepke deyingi bilim berumen 2020 jylgha qaray jýz payyz qamtu mәselesin memleket pen biznes birlese sheship otyrghanyn kórsetedi.

Memleket-jekemenshik seriktestigin damytu әkimderding naqty jәne kәsiby júmysyna baylanysty.

Jekemenshik kapital tartu ýshin memleket-jekemenshik seriktestigining yqtimal barlyq týri men nysanyn paydalanu qajet. Olar – memlekettik mýlikti senimdi basqaru, qyzmet kórsetu kelisimsharttary, taghy basqalar. Búl rette kelisimning barlyq rәsimderin, әsirese shaghyn jobalargha qatysty rәsimderdi meylinshe jenildetu jәne jedeldetu qajet.

Memleket-jekemenshik seriktestigi infraqúrylymdy, sonyng ishinde әleumettik infraqúrylymdy damytudyng negizgi tetigine ainalugha tiyis.

Túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyq nysandaryn janghyrtu ýshin búdan әri jekeshelendiru mýmkindigin qarastyra otyryp, basqarugha jәne konsessiyagha beru qajet. Ýkimet bir oryndy shiyrlay berudi  dogharsyn. Búl baghytta júmysty jandandyra týsu kerek.

Besinshi. Bagha men tarif boyynsha ymyralasugha jol bermeu qajet. Ýkimetke «Atameken» ÚKP-men birlesip, bәsekelestikke kedergi keltiretin normalardy anyqtaugha qatysty barlyq zannamagha «reviziya» jasaudy tapsyramyn.

Ýshinshi basymdyq – makroekonomikalyq túraqtylyq.

Múndaghy basty mindet – aqsha-nesie sayasatynyng yntalandyrushy rólin qalypqa keltiru jәne ekonomikany qarjylandyrugha jekemenshik kapital tartu.

Birinshi. Býginde Últtyq bank aldynda inflyasiyalyq targetteu rejimin damytu jónindegi manyzdy mindet túr. Orta merzim ishinde inflyasiya dengeyin kezen-kezenmen 3-4%-gha deyin tómendetuge qol jetkizuimiz kerek.

Ekinshi. Elimizding qarjy sektoryn «qayta janghyrtu» qajet.

Últtyq bankke bank sektoryn qalypqa keltiru jóninde sharalar keshenin әzirleudi tapsyramyn. Bankterding balansyn tiyimsiz nesiyelerden aryltu júmysyn jedeldetip, qajet bolghan jaghdayda olardyng kapitalyn aksionerler tarapynan arttyrudy qamtamasyz etu kerek. Bankterding ahualyna jedel baqylau ornatu ýshin Últtyq bankke kóbirek qúqyq bergen jón. Últtyq bank bankterding qatelik jiberuin kýtpey, olargha yqpal etetin sharalar qabyldau ýshin formalidi kózqarastan yqtimal qaterlerge jol bermeytin qadamdargha kóshuge tiyis.

Sonday-aq, auditorlyq kompaniyalardyng jauapkershiligin arttyryp, aksionerlerding ashyqtyghyn qamtamasyz etu, újymdyq basqarudy jaqsartu qajet. Osynyng bәrin zannamalyq dengeyde bekitu kerek.

Ekonomikadaghy qarajat jetispeushiligi jәne nesiyeler boyynsha joghary mólsherleme týitkilderin sheshu maqsatymen Últtyq bank pen Ýkimetke tenge týrinde qoljetimdi orta jәne úzaq merzimge arnalghan qor qalyptastyrudy qamtamasyz etu jóninde keshendi sharalar qabyldaudy tapsyramyn.

Últtyq bank inflyasiya ghana emes, sonymen qatar Ýkimetpen birge ekonomikanyng ósui ýshin de jauapty bolugha tiyis.

Ýshinshi. Qor naryghyn odan әri damytu.

Jekeshelendiru onyng damuyna serpin beruge tiyis. Men jogharyda aityp ótkendey, qor naryghyna «Samúryq-Qazyna» qory kompaniyalarynyng aksiyalaryn ornalastyru kerek. Halyqtyng jinaghan óz qarajatyn eng aldymen týrli baghaly qaghazdargha investisiyalau mýmkindigin odan әri arttyru qajet.

Biz 2016 jyldyng sonynda zandastyru nauqanyn ayaqtadyq. Oghan elimizding 140 mynnan astam azamaty qatysty. Nәtiyjesinde 5,7 trillion tenge, onyng ishinde qarajat týrinde 4,1 trillion tenge zandastyryldy.

Ýkimetting mindeti – búl qarajattyng ekonomikagha, sonyng ishinde jekeshelendiruge qatysu arqyly payda beruin qamtamasyz etu. Sonymen birge, Qazaqstannyng jekemenshik kәsiporyndarynyng obligasiya shygharylymdaryn subsidiyalau mәselesin pysyqtau qajet.

Ýkimetke Últtyq bankpen birlesip, otandyq qor naryghyn jandandyrugha baghyttalghan sharalar qabyldaudy tapsyramyn.

Kelesi sheshushi mindet – salyq-budjet sayasatyn jana ekonomikalyq jaghdaygha beyimdeu.

Birinshi. Budjet shyghystarynyng tiyimdiligin týbegeyli arttyru qajet.

Biz 2017 jyly memlekettik damu baghdarlamalaryn qajetti resurstarmen tolyqtay qamtamasyz ettik. Ministrlikter men vedomstvolardyng qarajatty iygeruining tiyimdiligin tekseru qajet.

Respublikalyq budjetting 40%-dan astamyn qúraytyn Densaulyq saqtau,  Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau, Bilim jәne ghylym ministrlikterinen bastau kerek. Onyng qorytyndysy boyynsha maghan bayandalsyn.

Tiyimsiz baghdarlamalardyng qarajatyn Ýshinshi janghyrtu mindetterin iske asyrudy qamtamasyz etetin baghdarlamalargha qayta bólu qajet. Sonday-aq, qarajatty naqty ekonomikagha neghúrlym tezirek әri tiyimdirek jetkizu ýshin budjettik rәsimderdi jenildetken jón.

Biz fiskaldyq ortalyqsyzdandyru sayasatyn jalghastyruymyz kerek. Ótken jyldarda ortalyqtan jergilikti jerlerge kóptegen funksiyalar men ókilettikter berildi. Endi olardyng jetkilikti qarjylyq derbestigin bekemdey týsu qajet. Sonymen birge, qarjy shyghysy jónindegi ókilettikterding oblystyq dengeyde shoghyrlanuyna jol bermeu manyzdy. Olardy әri qaray audandyq jәne auyldyq jerlerge beru kerek. Ákimder ónirlik jәne jergilikti manyzy bar mәselerdi sheshuge tiyis, al Ýkimet jalpymemlekettik mәselelerge den qoiyy qajet.

Ekinshi. Últtyq qor qarajatyn paydalanugha útymdylyq túrghysynan qaraghan jón.

Últtyq qordan alynghan kepildendirilgen transfert kólemi 2020 jylgha qaray kezen-kezeng boyynsha 2 trillion tengege qysqartylugha tiyis.

Salyq sayasatyn biznesting «kólenkeden» shyghuyna beyimdep, shiykizattyq emes sektordaghy salyqtyq bazany keneytuge baghyttau kerek. Qazirgi salyq jenildikterin ontaylandyru qajet. Jalpygha ortaq deklarasiyalau qarsanynda arnauly salyq rejimin janasha qarastyru kerek.

Salyqtyq әkimshilendiru tetikteri jetildirudi talap etedi. Eng aldymen, múnyng qosymsha qún salyghyn jinaugha qatysy bar.

Ýshinshi. Ýkimet kvaziymemlekettik sektordyng syrtqy jәne ishki qaryzdaryna monitoring jýrgizu men baqylau jasau jýiesin qalyptastyryp, onda tәrtip ornatu kerek.

*****

Tórtinshi basymdyq – adamy kapital sapasyn jaqsartu.

Birinshi. Eng aldymen, bilim beru jýiesining róli ózgeruge tiyis. Bizding mindetimiz – bilim berudi ekonomikalyq ósuding jana modelining ortalyq buynyna ainaldyru. Oqytu baghdarlamalaryn syny oilau qabiletin jәne óz betimen izdenu daghdylaryn damytugha baghyttau qajet.

Sonymen birge, IT-bilimdi, qarjylyq sauattylyqty qalyptastyrugha,  últjandylyqty damytugha basa kónil bólu kerek. Qala men auyl mektepteri arasyndaghy bilim beru sapasynyng alshaqtyghyn azaytu qajet.

Ýkimetke tiyisti úsynystar berudi tapsyramyn.

Atap aitqanda, ýsh tildi oqugha kezen-kezenmen kóshu mәselesi boyynsha úsynystar әzirlensin.

Qazaq tilining basymdyghy saqtalady. Onyng әri qaray damuyna zor kónil bólinedi. Sonymen qatar, býginde aghylshyn tili – jana tehnologiya, jana industriya, jana ekonomika tili. Qazirgi kezde 90% aqparat aghylshyn tilinde jariyalanady. Árbir eki jyl sayyn olardyng kólemi 2 ese úlghayyp otyrady. Aghylshyn tilin mengermey, Qazaqstan jalpy últtyq progreske jete almaydy.

2019 jyldan bastap 10-11 synyptarda keybir pәnderdi aghylshyn tilinde oqytatyn bolamyz. Búl mәseleni tiyanaqty oilanyp, aqylmen sheshu qajet.

Mektepterding jәne múghalimderding dengeyi, әsirese auyl men qalada әrtýrli. Bilikti pedagogtardyng jetispeu problemasy da bar. Sondyqtan, osynyng barlyghyn eskerip, aghylshyn tilin kezen-kezenmen engizuimiz kerek.

Tiyisti úsynystar berudi tapsyramyn.

Mening bastamam boyynsha biyl «Barshagha arnalghan tegin kәsiptik-tehnikalyq bilim beru» jobasy iske asyryla bastady.

Tegin oqytumen eng әueli júmyssyz jәne ózin ózi tiyimsiz júmyspen qamtyghan jastar, sonday-aq kәsiptik bilimi joq eresek adamdar qamtyluy tiyis. Kәsiptik bilim beru jýiesinde, men aitqanday, ekonomikadaghy jana óndirister ýshin mamandar dayyndaugha den qoy kerek.

Ol ýshin kәsiptik standarttar enbek naryghynyng talaptaryna jәne eng ýzdik әlemdik oqu-óndiristik tәjiriybelerge sәikes janartyluy qajet.

Sonymen qatar, joghary bilim beru jýiesi sapasyna erekshe nazar audarylady. Joghary oqu oryndarynyng kadrlyq qúramyna, materialdyq-tehnikalyq jabdyqtalu dengeyine, bilim beru baghdarlamalaryna qatysty baqylau men talap kýsheytilui qajet.

*****

Ekinshi. Bilim beru jýiesimen qatar densaulyq saqtau jýiesi de ózgeruge tiyis.

Biylghy 1 shildeden memlekettin, júmys berushilerdin, azamattardyng ortaq jauapkershiligine negizdelgen mindetti medisinalyq saqtandyru jýiesi (MMSJ) engizile bastaydy. Búl jýiening tiyimdiligi әlemdik tәjiriybe arqyly dәleldengen.

Medisinalyq saqtandyru jýiesine qatysushylargha keng auqymdaghy medisinalyq qyzmetter úsynylady. Oghan halyqtyng әleumettik әlsiz toptarynyng qatysuyna memlekettik qoldau kórsetiledi.

Ýkimet qajetti dengeyde densaulyq saqtau salasyn aqparattandyruy kerek. Bәsekelestikti damytu ýshin jeke menshiktegi medisina mekemelerine MMSJ jýiesi ayasynda teng jaghday tughyzu kerek.

Ýkimetke jәne әkimderge keng auqymdy aqparattyq-týsindiru júmysyn jýrgizudi tapsyramyn. Sonday-aq, zannamalyq túrghydan barlyq dәri-dәrmekting baghasyn retteudi engizu qajet.

Ýshinshi. Áleumettik qamtamasyz etu salasyna qatysty.

Mening tapsyrmam boyynsha 2017 jylghy 1 shildeden bastap 2,1 million zeynetker ýshin zeynetaqy 2016 jylghy dengeyden 20%-gha deyin arttyrylady.

Búdan bólek, bazalyq zeynetaqy taghayyndau 2018 jylghy 1 shildeden bastap jana әdisteme boyynsha jýzege asyrylady. Onyng kólemi zeynetaqy jýiesine qatysu ótiline baylanysty belgilenedi.

Osy ósimning barlyghy 2018 jyly bazalyq zeynetaqynyng jana mólsherin 2017 jylmen salystyrghanda 1,8 ese arttyrugha mýmkindik beredi.

Elimizde jyl sayyn 400 myngha juyq bala tuady, búl – 1999 jylghy dengeyden 2 ese derlik joghary. Múnday jaqsy ýrdisti aldaghy uaqytta da saqtau kerek.

Mening tapsyrmam boyynsha 2017 jylghy 1 shildeden bastap bala tughanda beriletin bir rettik jәrdemaqy kólemi 20%-gha ósiriledi.

Eng tómengi kýnkóris shegin de qayta qarastyru kerek. Ol qazaqstandyqtardyng naqty tútynushylyq shyghystaryna sәikes keluge tiyis. Búl qadam 2018 jylghy 1 qantardan bastap bazalyq zeynetaqy, mýgedekterge jәne asyraushysynan airylghan otbasylargha arnalghan jәrdemaqy, mýgedek bala tәrbiyelep otyrghandargha beriletin atauly kómek pen jәrdemaqy kólemin 3 million adam ýshin ósiruge mýmkindik beredi.

2018 jylghy 1 qantardan bastap atauly әleumettik kómek kórsetu shegin eng tómengi kýnkóris shegining 40%-ynan 50%-gha deyin ósirip, onyng jana formatyn engizu kerek. Búl rette júmys isteuge qabiletti adamnyng bәri tek júmyspen qamtu baghdarlamasyna qatysu sharty arqyly ghana qoldaugha ie bolugha tiyis.

Besinshi basymdyq – institusionaldyq ózgeristerge, qauipsizdikke jәne sybaylas jemqorlyqpen kýreske qatysty.

Birinshi. Ýkimet ýshinshi janghyrtu ayasynda EYDÚ-nyng ozyq tәjiriybeleri men úsynymdaryn implementasiyalau júmysyn qamtamasyz etuge tiyis.

Ekinshi. Biz jeke menshikti qorghaugha, qúqyq ýstemdigine jәne barshanyng zang aldynda tendigin qamtamasyz etuge baghyttalghan reformalar jýrgizudemiz. Búl júmysty jalghastyru kerek.

Ýkimetke «Atameken» ÚKP-men jәne azamattyq qoghamdastyqpen birlesip,  jeke menshik qúqyghyn qorghaudy kýsheytuge qatysty býkil zannama reviziyasyn jýrgizudi tapsyramyn.

Sonymen qatar, әkimshilik jәne qylmystyq zannamany izgilendirgen jón. Ákimshilik aiyppúldar әdiletti jәne qúqyq búzu dengeyine sәikes bolugha tiyis.

Kәsipkerlik salasynda qúqyq búzghany ýshin salynatyn sanksiyany tómendetu júmysyn odan әri jýrgize beru kerek. Qoghamgha qauiptiligi joghary emes ekonomikalyq qylmys qúramyn kriminaldyq sipattan aryltu kerek.

Sot jýiesine degen senimning artuyna qol jetkizu qajet. Sudiyalardyng júmysyna zannan tys kez kelgen yqpaldy jon manyzdy.

Ýshinshi. Qauipsizdik ahualy quatty jәne әreket ete alatyn memleketting ólshemine ainalyp keledi.

Qazirgi zamanda adamzat terrorizmning beleng aluymen betpe-bet kelip otyr. Búl rette destruktivti kýshterdi qarjylandyratyndargha, sheteldik terroristik úiymdarmen baylanys jasaytyndargha qarsy kýres jýrgizu isi negizgi mәsele bolyp sanalady.

Diny ekstremizmdi nasihattaudyng aldyn alu, әsirese internet pen әleumettik jelide onyng jolyn kesu júmysyn jýrgizu kerek. Qoghamda, әsirese, diny qarym-qatynas salasyndaghy radikaldy kózqarasqa baylanysty kez kelgen әreketke «mýlde tózbeushilikti» qalyptastyru kerek.

Bas bostandyghynan aiyru oryndarynda sottalghandardy teologiyalyq túrghydan sauattandyru qyzmetterining maqsatty júmysy úiymdastyrylugha tiyis. Óskeleng úrpaqty ruhani-adamgershilik ruhynda tәrbiyeleu ýshin qosymsha qadamdar jasau kerek.

Búl iske memlekettik emes sektordy jәne diny birlestikterdi belsendi týrde tartu qajet.

Osy sharanyng bәri mening tapsyrmam boyynsha әzirlenip jatqan, 2017-2020 jyldargha arnalghan Diny ekstremizm men terrorizmge qarsy әreket jónindegi memlekettik baghdarlamada eskeriluge tiyis.

Kiyberqylmyspen kýresting ózektiligi barghan sayyn arta týsude.

Ýkimet pen Últtyq qauipsizdik komiytetine «Qazaqstan kiyberqalqany» jýiesin qalyptastyru sharalaryn qabyldaudy tapsyramyn.

Tórtinshi. Biz eldegi sybaylas jemqorlyq dengeyin tómendetu baghytynda eleuli qadamdar jasadyq. Alayda, basty nazar kóbine sybaylas jemqorlyqtyng saldarlarymen kýresuge audarylyp otyr.

Sybaylas jemqorlyqtyng sebepteri men alghysharttaryn anyqtap, olardy jong júmysyn kýsheytu qajet.

Manyzdy mәselening biri – satyp alu salasyn jetildiru.

Ýkimetke memlekettik satyp alu jýiesin ortalyqtandyrylghan qyzmet qaghidaty boyynsha engizudi tapsyramyn.

Kvaziymemlekettik sektorda, tabighy monopoliya jәne jer qoynauyn paydalanu salalarynda da satyp alu sharalaryn ótkizu әdisterin týbegeyli qayta qarastyru kerek.

Sybaylas jemqorlyqpen kýreste kóp nәrse býkil qoghamnyng belsene atsalysuyna baylanysty. Áleumettik jelinin, ózge de media-resurstardyng damuy jaghdayynda, sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-әreket barysynda ony jalpy júrtshylyqtyng jek kórui kýresting quatty qúralyna ainalugha tiyis.

 

Qúrmetti qazaqstandyqtar!

Osy Joldau arqyly elimizding әr azamatyna jana jaghdaydaghy damu baghytymyz jónindegi óz kózqarasymdy jetkizgim keldi.

Ýkimetke «Qazaqstannyng últtyq tehnologiyalyq bastamasy» dep atalatyn Eldi ýshinshi janghyrtu jónindegi 2025 jylgha deyingi damudyng strategiyalyq josparyn әzirleudi tapsyramyn.

Bizde uaqyt talabyn layyqty qabyl alyp, elimizdi odan әri janghyrtu jónindegi mindetterdi oryndaudan basqa jol joq.

Bizding úly halqymyz biregey tarihy mýmkindikti tolyqtay paydalana alatynyna senemin.

 

Qymbatty dostar!

Qazaqstan – jas, kóp últty, bolashaghyna senimdi jәne qarqyndy damyp kele jatqan memleket! Biz tәuelsiz Qazaqstannyng 25 jyldyq damu jolynan óttik. Aldaghy 25 jylda búdan da biyik belester kýtip túr.

Memleket qúru jolynda tendessiz, mol tәjiriybe jinap, jana kezenge qadam basyp otyrmyz. Aldymyzda qanday qiyndyqtar kezdesse de, olardy ensere alatynymyzgha senimdimin. Bizding basty kýshimiz – birlikte.

Qazaqstandy keyingi úrpaq ýshin búdan da ósip-órkendegen elge ainaldyramyz!

Abai.kz

0 pikir