Seysenbi, 24 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 126860. Jazylghandar — 113646. Qaytys bolghandar — 1945
Ádebiyet 4091 1 pikir 24 Aqpan, 2017 saghat 12:40

TALAPBEK TYNYSBEKÚLY. ATAUKERE

 Minezdeme

 Qylyghymdy synaytyn kóp,

Jyry úghymdy aqyn dep.

Ruymdy súraytyn kóp,

Týbi kimge jaqyn dep.

 

Adam ata arghy jaghym,

Bergi tegim Alashtan.

Taqymymda arghymaghym,

Belgi tórim aghashtan.

 

Jasyrmadym bar shynymdy,

Bas úrmadym eshkimge.

Allagha ayan jan syrymdy,

Adam úqpas bes kýnde.

 

Túlpar minip, tu ústaghan,

Sóz ústaghan babamdy.

Úrandasam úlys dalam,

Úiqysynan oyandy.

 

Altay aityp anyzymdy,

Ertis qayghy keshedi.

Adamzatty, bәrimizdi,

Ósirgen jer osy edi.  

 

Alamoynaq

 Tәnirime tәubә etip túram kýnde,

Qiyanatyn ghalamnyng qiyam kimge?!

Tirligimde tatityn myng әldiyge,

Ájem aitqan esimde bir әngime:

 

– Áy qúlynym, dәl sening bir jasynda,

Arda Altaydyng Saryqamyr jylghasynda.

Sótkesine sel ýdep qúidy asygha,

Kóz jasy kýzgi aspannyng qúrghasyn ba?.

 

Janaryna syimaghan jasyl aimaq,

Ghajabyna qart Altay ghasyr aighaq.

Mendetipti dalany jasyn oinap,

Seldetipti taulardyng tasyn aidap.

 

– Eske alamyn sol shaqtyng әr uaghyn,

Taghdyrynnyng tentegim tany mәnin.

Otyn etip atannyng shanyraghyn,

Aspan oghy atyldy nalymadym.

 

Iman aityp qúshaqtay berdim seni,

Tyrs-tyrs tamyp tósime kózding seli.

Sening aman qalghanyng sózding sony,

It ólipti irgede kórdim sony.......

 

Ájem sózin aitpady ary qaray,

Qinamadym, qart jany nalymaghay.

Ajal oghy meni atqan tegi qalay,

Ala moynaq iytime daryghany-ay?.

 

It bolmasa búl kýni mýrdeminbe,

Kim әkeler jórgekten jyrdy ómirge?.

Renishim joq mening kim de kimge,

Alamoynaq ghúmyryn sýrgenime.

 

Sartap bolghan syry bar súlbasynda,

Tegin ólmey tentek oy tulasyn da.

Kómilerdey taghdyryn tyndatugha,

Tegi mendey úl kerek búl ghasyrgha.

 

Qarashoqy

Tamyzdyng jeli betime óbetin,

Tang ata anam mosy keretin.

Biyshigin әkem beline alghanda,

Sarkidir saulyq mekirenetin.

Qoraly otar sosyn óretin.

 

Shatqalda ósken shúghúnyghynnan,

Shattyqtyng sheksiz syryn úghyngham.

Surly saydyng samaly jelpip,

Sezbedim qyrdyng sughyn úrghan.

 

Jylqyly júrtqa únaghasynba,

Arsyldaydy arlghan týn arasynda.

Túsamysymen tyqyrshyp túrar,

Túmarly torym túma basynda.

 

Tilsimi sanmyng taudyng úqtratyn,

Úlarlar salghan әn qúnyqtratyn.

Sarqymyz bókken sabanyng dausyn,

Sabaudyng ýni janghyryqtratyn.

 

Tórt týlik týgil ghashyq andarda,

Kýrenshe kýlgen jasyl anghargha.

Qosnaua basyn qorys qylatiyn,

Búghy beybaqtar ashylaghanda.

 

Ár kezeng sayyn arly auyl qonghan,

Asyrghan shyny armanyndy aidan.

Jengeler alghan barmaghy baldan,

Saryatan shókken saryqaryn maydan.

Ayranyng qayran, qaymaghyng qayran.

 

Tauyn jyr etip, tasyn jyr etip,

Áz janyn óter aqyn jýdetip.

Shekildeuikshil shauqarghalardan,

Balqaraghaydyng basyn kýzetip.

 

 Mayqabyrgha

 Eske almaydy egilip bal shaqty kim?

Sonda eken ghoy selkeusiz bar shattyghym.

Kóshken elge keselep kótertetin

Aq airanyn anamnyng ansap túrym.

 

Kýrgeyletip, qozy,laq kýngeyletip,

Tal tayaqty taqymda zir mendetip.

Aqshaghyldyng shynynan arman qughan,

Jyldarymdy jibergem kimderge ertip?.

 

Syipaghan kekilimnen jeli erkelep,

Jýregim júrtymdy aitsam nege órtenep?.

Qarashal qayys órgen qayran meken,

Apamnyng óresine kólenkelep.

 

Mayqabyrgha mynghyryp týlik órgen,

Jarysatyn búlaqtar kýlip órden.

Beytti kezeng basynda kim qaldy eken,

Molalargha múng shaghyp kýnirengen?!

 

Tanghy nýr

Jaz jaylaugha barmaghaly kóp bolghan,

Kóshti kórshi, kóshti auyl, kóshti arman.

Qobyraghan qozy ýishikte bos qalghan,

Mening balghyn bala oiynym bastaghan.

 

Ertegidey elesteytin eski ómir,

Tórjaylauym men shyndalghan tós temir.

Shu qalagha sherin shertip shetti jýr,

Tar jyqpylda tay qúlaqtap ósken úl.

 

Bәri qiyal, bәri ertegi sekildi,

Ótkenimdi esime aldym, ne tyndy?.

Ruhymenen, ghúrpymenen óshkenin,

Júrtymenen jýregime kóshirdi.

 

Tanghy núrgha jon arqasyn jyltyp qyr,

Shyqqa oranghan shiryghady býrdik gýl.

Kezeng asyp kýlimdegen kýn kerbez,

Qarashaýiding týniligin týrtip túr

 

 Altay múny

 Tórt bólingen túranymnyng túraghy,

Altayymda aspan jylap túrady.

Keng dalandy kerneyletse kók bóri,

Er babamnyng estilgendey úrany.

 

Tәnirimdey tәu etetin tekti iyem,

Jasynynday jarqyldasam kók tilem.

Asan jortqan alyp qúrlyq tósinde,

Altayymday anyz meken joq bilem.

 

Jatsynbassyng júmaghyma balasam,

Shamyrqansam shuaghyna taratam.

«Aghajaydy» shyrqaghym kep túrady,

Qaraghayly qoynauyna qarasam.

 

Qanym sindi samyrsyndy jotana,

Tarihyndy túmshalama tasana.

Syryndy úqtyr, shynyndy úqtyr botana,

Saqtan qalghan sybaghaly bosagha.

 

Seleuli qyr, senen dýbir estidim,

Jon jarandy jyrymmenen tepshidim.

Qaraqatty, qyzylqatty qolattan,

Qyzyl qannyng iysi anqidy, bek shynym.

 

Qayyndy ózek, tobylghy say, úshqatty,

Qiyalymdy, jyr әnimdi úshtapty.

Tau súnqardyng qanatyna mingizip,

Tal túlpardyng tizginin de ústatty.

 

Kónilimning aityghanda bir әni,

Kýmbez keudem kýnirenip túrady.

Altay qayghym ortymasyn oilasam,

Ertis jasym etegimdi juady.

 

Múnarynday múng arylmay jýgen em,

Búlaghynday synghyrlasyn syrly ólen.

Shynarynday jaqpar jaryp shynda ónem,

Qyrynynday qúzda tugham, qúzda ólem!

 

Qabanyng qysy

Qabada ótken qaytalanbaydy esh taghdyr,

Ýkili ormandy synsytar deysing kesh qaybir?.

Silkinetindey sezilushi edi aspan dýr,

Oqyryn tarpyp oqyranghanda besti aighyr.

 

Qamyqqanymen qarasha ýiding qamy ýshin,

Qiyalap turap qausaydy shopan qazysyn.

Ayanmen andap aldaghy kýnning anysyn,

Tәtti qiyalmen tang asyrady tazysyn.

 

Ýskirik ayaz, shymshylap betti qaryp túr,

Aqjorgha jýrip alqynyp jatyr alyp qyr.

Sýrkeyli kýnnen әlde bir súmdyq baghyp syr,

Dәu qara tóbet qynsylap shiyge saryp túr.

 

Búlghyndy meken, iz qudyma eken bir tentek?,

Bozala tanda syrghaqty múzda býrsektep.....

Ómirding jolyn ombylap kelem býlkektep,

Aqtazy qiyal bala armanymdy tirsektep.

 

Tobylghy býrlep keledi...

Tobylghy býrlep keledi tóldeuliktegi,

Terbelip tegi shirkinning kózdi elitkeni.

Ókinip túrghan kezimde esime alghan,

Kekilik qughan kýnderim kezbelikpe edi?.

 

Tórt týlik bolghan kýibeni kýn kóris degen,

Ózgeshe baqqa júrt edik ýirensipegen.

Jamyryp jeter keshkilik kógen basyna,

Qozy-laqpenen qyrqada birge óristegem.

 

Balghúmyr ótken aqshaghyl janbyr aptaghan,

Óizndey qúshaq ashady qay júmaq maghan?.

Shoghyrly júrttyng shulatyp alamoynaghyn,

U taqym úldy úmytpas tay qúlaqtaghan.

 

Atamnyng jortqan jonynda aitóbel keri,

Túratyn ansap sekildi әr tóbe meni.

Jengeler barghan bastaudan shoqyrandatyp,

Atamnyng atyn suraru mәrtebe edi.

 

Atasyz jýrmin alaqan aigha kótermey,

Ertegi kýnnen ne belgi aighaq eterdey.

Qúryq týspegen qúlynday kekildi shaghym,

Tobylghy sayda adasyp qalghan eken ghoy.

 

Eskijúrt

 

Ýhilesem ýn qosqan yrghayly shyn,

Jyr qayghysyn aqynnyng tyndaymysyn?.

Saghynyshym sanamda úlghaydy shyn,

Aq bórkindi alystan búlghaymysyn?.

 

Júpar lebi júbytyp arshyly qyr,

Alqabynda adasyp qansha әnim jýr?.

Jete almadym, sharshadym, ansadym qúr,

Júrt oidy eken jonynnan qay saghynghyr?!

 

Tәnirimnen enshi alghan tósin emip,

Egiltesing eskijúrt esime enip.

Kerbestige minetin kekil órip,

Kerbez kýnning ketsemshi kóshine erip.

 

Jaqparyndy janghyrtyp toshalaly,

Qayda qaldy qalqanyng qosar әni?.

Jyldarymnyng jetelep jotalary,

Janbyryng ghoy janymnyng bosaghany.

 

Tórt týligi mynghyryp en jaylaghan,

Eldi oilagham, saghynyp jerdi oilagham.

Kelmes kýnning kerueni-ay kóz baylaghan,

Endi ol zaman saghymday belde oinaghan.

 

Kýy jylatty kónlimdi әn júbatpay,

Sezilushi eng serine mәngi baqtay.

Eski júrtqa elendep túram ylghiy,

Ataghashyn ainalghan arghymaqtay.

 

Taulardy jalghap taghdrymmenen

Ólenmen órmey órshil ýnimdi,

Elegizbeuim ersi býgingi.

Qyrqanyng lebi qalagha úshady,

Qytyghy kernep kensirigimdi.

 

Bәisheshek qyrda býrshik atady,

Dalamnyng gýldep túrsyn ataghy.

Bókterding jeli әrediginde,

Kóktemning iysin búrqyratady.

 

Alty ailyq qys joq Altayymdaghy,

Qayghysyn aitam qay tanymdaghy.

Jylghalar jyrlap say sayymdaghy,

Alatau abyz әn saghynbaydy.

 

Tildesem ýnsiz tanghy núrmenen,

Arman úrlaydy әr kýnim menen.

Qauyshar ekem qay qyrynmenen,

Taulardy jalghap taghdyrymmenen.

 

Ataukere

 

- Alashym degen qaptaghan mesqaryndardy kórgende ashtan ólgen qalyng qazaq eske oralady eken...

 

Ashtan ólgen deyme tәiir kóp qazaq,

Ózegimde órtke oraydy kekti azap.

Sararqanyng samalynan zar úqqan,

Aghajayda jýrgen atam oq qarap.

 

Emis, emis qúlaghymda ertegi,

Nege estidim, netken súmdyq dert edi?.

Aghajayym Alashymnyng bólshegi,

Shemen elding shejiresin shertedi.

 

Bey, aghayyn, basymyzdan bәri ótken,

Óksimeyin ótkenimdi sanap men.

Qanyraghan qorasynan kók jalap,

Tórt týlikting tulaghyna zar etken.

 

Taghdryndy týrshigedi tyndap úl,

Jaratqannyng jazymyshy búlda bir.

Any órmey qalghan deyme tumaghyr,

Qúsy úshpay qalghan deyme shulaghyr.

 

Jarty әlemde enshim ortaq, en birge,

Túrghan kezde ese berdim men kimge.

Sanamyzgha sanlau salyp sóz býrge,

Azghyn qogham aghayynnan bóldi irge...

 

Ua, jaratqan, jylatpa endi jebesen,

Oyqoy dalam, qúndaghyna bóle sen.

Qarghys atsyn songhy ataukeremdi,

Aghayynmen birge bólip jemesem.

 

 Oy órgizu

 Onasha qyrda otram oy óristetip,

Qúighytyp kelet qu jalghan ór, enistetip,

Jaylanghanymmen janymdy jelemiktetip,

Pәniyden sonda baramyn ne kórip ketip.

 

Bir auyz sózben tigilip bәs toghanaghy,

Asyghym alshy týsken kýn eske oralady.

Kókdónen kónlim tyqyrshyp shider ýzedi,

Oqyrgha oiym kisinep bos qoradaghy.

 

O. Tayyr, qaydan synsyidy kesh samal әli?

Jelbirep sonau jastyqtyng keste oramaly.

Ah úra berem aldanyp týlki armanyma,

Anshyday bolyp sypyrghan kesh tomaghany.

 

Babalar ruhyn kelemin baq sanap әli,

Tәniri kórgen әmiri haq taghalany.

Qiyaldyng qúsy mezgilsiz oidan úshady,

Aydynyn ansap armannyng aq shaghalaly.

 

Jan edim jalqy mәngi, ay túmarly

 

El edik en dalany erkin jortqan,

Bolghanmen serting maqtan, derting batpan.

Tonalyp tolqyp jatqan kól symbattan,

Shyndarym shejireli sher shynjatqan.

 

Atpaydy bayaghyday tang shyrayly,

Jondardan jusan iysi anqymaydy.

Jan edim jalqy mәngi ay túmarly,

Kýrsinsem kózden jasym tapmshylaydy.

 

Túmandy tirshiligim qalyng órmek,

Jýrgesin әbiger bop, bәri mendep.

Samaldy saryjaylauyn saghynar kór,

Jatatyn jalbyzymen janyn emdep.

 

Kórmeydi-au, endi úrpaq kósh keruenin,

Qyrqanyn qyzyqtamas esken jelin.

Kóterer kýrsinispen bos belbeuin,

Kók týtinning ishinde kók shólmegin.

 

Alastau

 Oyqoy,   mening kezderim ay kerimsal,

Kelmes kýnge kebersiydi kónil sәl.

Maqamyna bolmaghasyn moyynsal,

Ógeyligin oilaydy eken ómir shal.

 

Jolaushyday joryq asyn bóktergen,

Eshkimge de emeksimey óskem men.

Jan jarasyn jalap jazyp kektengen,

Arlandarday aigha úlygham bókterden.

 

Úlar dausy estiletin shyng qúzdan,

Shattyghym da oralmady shyl qughan.

Saghaq oiym setineydi shylbyrdan,

Múng órteydi jamalymdy shyq jughan.

 

Júmaq dalam júbanushy em kórkinmen,

Auyramyn dertinmenen erkimmen.

Ár tasyndy alastayyn kóz tiygen,

Kýbir, kýbir, sybyr, sybyr jel tilmen.

 

Ansau

Kógennen qozy aghytar, jeliden qúlyn,

Tórt týligining oqyghan kózinen múnyn,

Qútpany keler óristen ózinen búryn,

Qart shopan kórsem qayghysyn sezinem býgin.

 

Qúraqtan sybdyr estilip, búlaqtan synghyr,

Júbatqan jyldar janynnan synaptay syrghyr...

Esime alsam egiltip jylatqan qúrghyr,

Júmaqtay dәuren eken ghoy, úzatqan búl bir....

 

Enshimdi alghan san ghasyr en jaylaghanda,

Tóldeulik qayda?

                         Kýteulik,

                                  Tórjaylau qayda?

Jetelegenmen janymdy armandar aigha,

Sol kýnge zar bop qaldym-au sor qaynaghanda.

 

Qúrt úrlamaydy óreden, qútynda azaydy,

Qoyshyda kelmes bosagha syqyrlamaydy.

Qaraghay, qayyng mosyda shytyrlamaydy,

Túmandy tausyz qolqany týtin qamaydy.

 

Atan qomynda ósekemin, asau jalynda,

Osy-au barymda sol shaqtar, osy au baghym da.

Tosam jauyngha jonymdy, tosam dauylgha,

Bórili qanym tulaydy qashan qanymda?

 

Kelispese kónilding kýii keyde,

Kinә taghyp jýremiz dýiim elge.

Biri tórge sýirelep biri kórge,

Sýiinem de qoyamyn kýiinem de.

 

Alaqanmen tosqanday jýzin kýnnin,

Jaba toqyp jasyram minin kimnin?

Álәulәii әldiylep býginginin,

Sózin aitam sandyraq búrynghynyn.

 

Jylau kórgen kezim kóp, shydam jengen,

Shejiresin shertedi jyrau keudem.

Ótip jatqan ómir ay búghaulaumen,

Jauaby joq zymyryp súraularmen.

 

Juyndyndy andyidy el, jyryndyndy,

Syryng kimdi tolqytar, jyryng kimdi?!

Ýiim gýldi bolghanmen, miym múnly,

Ghúmyr qúndy bolmady-au, tiyn ghúrly!!!!

 

Qonyltaqsu

Janymda otyrghanda jarym, balam,

Men nege alaqyzyp jarymdalam?.

Áldebir joghym bar au tabylmaghan,

Áldebir enshim bar au alynbaghan?!

 

Qaraday qonyltaqsyp qúlazydym,

Qanyrap qara qosym, qúba dýzim.

Adastym әueninen bir әnimnin,

Qúryshyn kim qandyrar qúlaghymnyn?.

 

Asan keshken ómir búl, Qorqyt qashqan,

Jerortagha kelippiz onsha úqpastan...

Sәtterimde úiqymdy taltýste ashqan,

Josylady joldarym jortyp basqan...

 

Kópten beri jýrgeni kónil masan,

Moyynda eken bar qamyt moyyndasan.

Ótkelegi ómirding jolymda san,

Týgendeler eken bir joghym qashan?.

 

Minez

Jyldarymnyng jinalyp jeng etegi,

Kónilimning qozdaydy kóne sheri.

Jaqynyma jalbaqtap jýrgenimmen,

Jyrtyghynan qosymnyng jel esedi.

 

Jaqynyng da jynyndy synay baghyp,

Kýizeledi jaryng da jylay nalyp.

Jatqa jasym kórnibey, jyrgha órtenip,

Shaqsha basym jýremin shyr ainalyp.

 

IYek artyp kelemin qos mýshelge,

Kende emes ómirim dos, týselge.

Degenimdi jasadym jaltaqtamay,

Taghylymyn talaydyng estisemde.

 

Meyli, meyli synasyn, qynyr desin,

Men ózge ýshin sýrmeymin ghúmyr kóshin.

Arqa qaghyp jýrgender qalta baghyp,

Aulaq salyp búl kýni jýr irgesin.

 

Aqyn etken bolsa eger tәnirim shyn,

Bes kýndikting aldanysh, bәri qúrsyn.

Joqshylyqqa telingen tirligimdi,

Boqshylyqqa satpaymyn sony úghynsyn!

 

Ertenimde keledi ertep atyn,

Tuylghanda túl jalghan dert bolatyn.

Ótedi eken ómiri órtke jaqyn,

Juasymay jalghannan ótken aqyn.

 

Ólen

Tom, tom tartu bermesemde men elge,

Es bilgeli egiz ekem ólenge.

Shumaqtary shúbatylyp tóbemde,

Tarmaqtary tarqatylyp tómende.

 

Sekildentip seterlegen úyang qyz,

Jazdym ólen, andyz, andyz, tym andyz.

Tirlik joly taram, taram túmandy iz,

Óling ýshin ókinbeymiz búghan biz.

 

Kónilimnen astan, kesteng seng jýrdi,

Taghdyrymnan kókpar tartyp, tenge ildi.

Ór ruhymdy bastyrmaghan eshkimge,

Óz yrqyna óleng ghana kóndirdi.

 

At jetelep, atan qomdap , bózdi alghan,

Atamyzdan aita jýrer sóz qalghan.

Dúghamda osy, duamda osy bar bolghan,

Ár ólenim әr qazaqqa kóz marjan.

 

 Syrlasu

 

«Sen netken baqytty eding keler úrpaq!»

                                    Qasym Amanjolov

 

Baqyttymyn,

Bostandyqqa jettim men,

Keshegime til qatamyn kekti ýnmen.

Tyndatamyn Er týrikting ruhyn,

Kókbayraghyn kókkke ilgen.

 

Baqyttymyn,

Tilim azat –tiregim.

Dinim azat – tәnirimnen tiledim.

Erim azat,

Elim azat – bilerim,

Kógim azat,

Jerim azat – kiyelim.

 

Baqyttymyn,

Alashymnyng qorghany-

Qasiyetti Qazaqstan ordaly.

Erkin jortqan jolbarystay jondaghy,

Aybarly elim aman bolsa bolghany.

 

Baqyttymyn,

Erkindigim eles en,

Jaratushym, jylatpa endi jebesen.

Aqyny azat ghasyrymnyng jyrymyn,

Qasymy joq demesen.

Abai.kz

1 pikir