Senbi, 31 Shilde 2021
Bizding sheneunik 5219 0 pikir 16 Nauryz, 2017 saghat 10:06

A.PERUAShEV: BILIM SALASYNDAGhY MÁSELELER BÁRIMIZGE ORTAQ

Bizding qoghamda búghan deyin eshqanday reforma dәl osynday pikirtalasqa negiz bolmap edi. Qazir kózi ashyq, kókiregi oyau jandardyng bәri elimizdegi bilim reformasyna óz oilaryn bildirip jatyr. Biri – maqtaydy, biri – dattaydy. Birine – dәstýr kerek, biri – janalyq izdeydi. Al, sol pikirtalastyng týp-negizi qayda, mәsele qaydan shyghyp otyr? «Aq jol» partiyasynyng tóraghasy, QR Parlamenti Mәjilisining deputaty Azat Peruashev pen belgili jurnalist Arman Sqabylúly osy súraqtargha jauap izdeydi.

 

-Azat Túrlybekúly, bilim salasynda bolyp jatqan reformalargha baylanysty sizding әrdayym óz ústanymynyz bar ekenin bilemiz. Osyghan oray birneshe mәrte deputattyq saualdar da jasadynyz. Endi qazirgi ministr- Erlan Saghadiyevting tónireginde dau-damay әngime órship túr. Búl joly sizding deputattyq dauysynyz estilmedi. Nege? Qoghamdyq pikir ekige jarylyp jatqan tústa ýnsiz qalugha bolmaytyn sekildi?..

- Shynymen de, «Aq jol» partiyasy Qazaqstannyng jarqyn bolashaghy ýshin bilim beru salasyn eng manyzdy dep esepteydi. Sondyqtan búl salada bolyp jatqan kez kelgen tyng ózgeristerge beyjay qaray almaymyz, ondaghy kemshilikterdi syngha alyp, óz sheshimderimizdi de úsynamyz. Óitkeni biz әrqaysysymyz ata-anamyz, ózimizdi keyde pedagog dep te sanaymyz, al kez kelgen ata-ana óz balasynyng sapaly bilim aluyn qalaydy.     

Elimizdegi bilim beru salasy tym auqymdy, әri әli de shiykileu bolghandyqtan, júrtshylyqtyng ministrlikke jii kónili tolmay, ony qatty jәne de oryndy syngha alyp jatuy sodan bolar.  

Al, endi býgingi tanda kópshilikti alandatqan mәselege kelsek, әriyne, búl bos dau emes. Mening biluimshe, janjaldyng basy – joghary oqu oryndary baghdarlamasynan qazaq tili, qazaq әdebiyeti men Qazaqstan tarihy pәnderin alyp tastau turaly aqparattan bastaldy. Atalghan pәnderding últtyq sana-sezimi ýshin qanshalyqty manyzdy ekenin әr qazaq biledi. Qoghamdy alandatqan mәselege biz de syrt qaraghan joqpyz, aqpannyng basynda múnday sheshimning dúrys emes ekenin aityp, «Aq jol» fraksiyasynan deputattyq saual dayyndadyq. Alayda, ony mәlimdemege deyin bir-eki kýn búryn Bilim beru ministrligining jogharyda kórsetilgen pәnderdi eshkim de alyp tastamaghan degen habarlamasy shyqty. Sondyqtan búl deputattyq saualdyng qajeti joq bolyp qaldy.              

Degenmen, dau basyludyng ornyna, jekebas qatynastardy anyqtaugha kóshti. Al múnday daular keyde tym soraqy bop ketedi, әri jónsiz dep sanaymyn. Ghalamtor jelilerinde qazaq tili janashyrlaryna til tiygizgen jalghan sózder aityla bastady. Birtalay belgili adamdardyn, sonyng ishinde partiya boyynsha әriptesim, aqyn, әri óz elining naghyz patrioty Qazbek Isa sekildi azamattardyng atyna «arandatushylyqqa týrtki boldy» degen kinәlaumen maqalalar jariyalandy.      

Tughan tili men adal atynan basqa qaruy joq sol azamattardyng ýndemey qalmauy da әbden týsinikti jayt. Al, endi aqyn men jurnalisterding tilderi ashy bolatyny bәrimizge belgili. Sondyqtan olardyng jauaptary da tym óreskel bolyp shyqty.

Olar da týpkilikti mәseleni keyinge qaldyryp, ministrding jeke basyna syn aita bastady. Meninshe, búl shekten shyghushylyq. Negizi osy daudyn bir paydasy da bar da sekildi, óitkeni shugha týrtki bolghan mәsele birden sheshildi. Biraq ony bәri úmytyp, jeke bas namysymen daudy jalghastyruda. Al búndayda kimning aq, kimning qara ekenin anyqtau qiyn. Osy jerde men Dos Kóshimning bir súhbatynda aitqan sózimen tolyqtay kelisemin: abyroyymyzdy saqtap, bedelimizdi týsirmeumiz kerek.

Búl jóninde pikirtalasqa kirisken partiyalasym Qazbek Jarylqasynúlymen keshe biraz sóilesken edik – «sabyr eteyik, osymen toqtatayyq» dep. Ol kisi ken-kónildi ghoy, shýkir! Erlan Saghadiyev myrzagha da aitarym osy. Men ony da isker, әri izgi niyetti adam retinde bilemin. Nәtiyjege qol jetkizildi: bilim beru jýiesinde qazaq tili, qazaq әdebiyeti men Qazaqstan tarihy pәnderining ornyna eshkim talasyp jatqan joq. Áriyne, últtyq qúndylyghymyz – osy pәnderdi qorghau ýshin syngha týsken barsha júrtqa alghys aitu kerek! Degenmen, ministrge de alghys bildiruding jóni bar – aqyldylyq tanytyp,búl pәnderdi oqu baghdarlamasynda saqtaghany ýshin.  

Eng bastysy – últtyq sana-sezimdi kemsitpey, mәrtebesin týsirgen joqpyz. Al, jeke bastyng dauy odan keyingi orynda bolghany dúrys.

Al, endi, Areke, siz qoyghan súraqqa oralsaq, eger de bizding partiya mәsele tolyq sheshilmegenin, últtyq mýddege әli de qauip tónip túrghanyn kórgen, sezgen bolsa – kýmәniniz bolmasyn–«Aq jol» partiyasynyng saualy bayaghyda-aq ýkimet pen baspasóz betterinde jýrer edi.

  Jaqsy, solay bolsyn deyik. Ministr ózine taghylghan aiyptaulardyng barlyghyn joqqa shygharyp, ashyq hat jazghan akademikterding basqasha sóileulerine yqpal etti. Búdan bilim reformasy týzu jolgha týsti dep aita almaymyz. Qazaq tarihy kafedralarynyng joghary oqu oryndarynda jabylghandyghy, onyng ornyna «Qazirgi zaman tarihy» degen pәnning engizilgendigi ministrlikting «Aq jol» partiyasyna jibergen jauabynda anyq aitylghan ghoy. Eger qoghamda mynaday shu kóterilmegende «Qazaq tili» men «Qazaq әdebiyeti» pәnderi de sonyng jolyn qúshar ma edi? Qazir әleumettik jelini sharlap jýrgen «klassifikator» degenning tiziminde shynymen de atalghan eki pәn joq. Ministr әli kýnge búl qújattyng qaydan shyqqanyn naqty týsindire almay otyr.

- Mine osynday naqty mәselelerdi talqylaugha bolady.

Áriyne, men ministrding advokaty emespin,meninshe, Erlan Kenjeghaliyúly óz isine ózi jauap beruge kýshi jeter. Engizilip jatqan reformalardy keng júrtshylyqqa týsindirip, tiyimdiligin anyq kórsetu – ministrding tikeley mindeti dep bilemin.      

Qajet bolsa, óz tarapymnan bilim beru reformalary jóninde parlamenttik tyndaular ótkizuge bastamashy bolugha dayynmyn. Sol jerde ózderinizdi mazalap jýrgen barlyq mәselelerdi kótere alamyz. Ne bolmasa – atalmysh ministr men onyng opponentterin betpe-bet jýzdestiru ýshin Astanadaghy «Aq jol» partiyasynyng ortalyq kensesindegi mәjilis zaly dayar. 

Ekinshiden, óziniz aitqanynyzday, byltyrghy jyly Qazaqstan tarihy kafedrasynyng jabyluyna «Aq jol» partiyasynyng deputaty Berik Dýisenbinov resmy týrde mәlimdeme jasap, qarsylyq bildirgen bolatyn. Sol kezde biz osy súraq boyynsha aiqyn jauap aldyq, alayda qoghamgha júlqyma mәseleler emes, tútas aqparat qajet: ministrlik qanday reforma ótkizeyin dep otyr jәne ol ýshin neni josparlauda? Óitkeni bilim beru jýiesi – ministrding jeke sharuasy emes, búl bizding úrpaqtyng ortaq bolashaghy.   

Saghadiyev myrzanyng búl baghytta jan-jaqtan dayyndaghan óz kózqarasy bar jәne de bizding súraqtarymyzgha jauaby da dayyn dep ýmittenemin.  

Biraq, búl qózqarasty kópshilike jetkizu ýshin, qoghammen tyghyz baylanysta boluy ýshin, oghan myqty ýilestirushi keregi anyq.

Al, ministrlikting osyghan jauapty qyzmetining basshysyn óz mindetin tiyisti týrde atqara almaghany ýshin júmystan bosatugha kenes berer edim. Eger de búl qyzmetkerlerding jogharyda aitylghan jaghymsyz arandatushylyqqa qatysy bar ekeni rastalsa – múndaylardy, tipti, jauapkershilikke tartu kerek. Erte me, kesh pe osynday masqaragha kim sebep bolghanyn anyqtalady dep oilaymyn.  Pikir almasuymyzdy "bazar-vokzalgha" ainaldyrmay, qalamger bolsyn, ministr nemese júmyssyz adam bolsyn, - әrkimning ar-namysyn qúrmetteuge mindettimiz.Sizding «klasssifikatorgha» qatysty mysalynyzgha mening de qosarym bar, kýni keshe ghana respublikalyq testileu ortalyghynyng basshysy «qazaq tili ÚBT-dan alynyp tastaldy» dep mәlimdegen bolatyn, búl janalyqty aldymen barlyq BAQ taratty. Al býgin ministr búl janalyqty joqqa shyghardy. Kafedralar, pәnder, «klassifikator», ÚBT.... Shynymen de, búnyng barlyghynan týrli súraqtar tuyndaydy.

Bayqauymsha, ministrlikting ishinde týsiniksiz tartys jýrip jatqanday. Ayaq astynan shyghatyn ósekterge qosymsha, ótken aptada ókpeli sheneunikting aiyp taqqan mәlimdemesi jariyalanghan bolatyn, keyinnen ony «shetelge rúqsatsyz ketkeni ýshin júmystan shygharyldy» dep týsinikteme týsti. Barlyq ministrlikterding arasynda búl memlekettik organnyng budjeti eng ýlkenderdin biri – jylyna shamamen 400 mlrd. tenge. Songhy jyldary baspasóz qúraldarynda ministrlikte qarajattyng paydalanuy jayynda týrli daular jii aitylyp jýr – mysaly jyl sayyn 50mlrd tenge ghylymy granttardy taratugha baylanysty, jәne t.s.s. Mýmkin, nebәri bir jyl búryn kelgen ministr qyzmetkerlerdi tәrtipke shaqyryp, nemese ózgertuler bastap, bireulerding «shamyna» tiyip ketken be, kim bilsin. Al qazirgi tanda ministrlikten shyghatyn «kýmәndi» aqparattar solardyng "jauaby" emes pe?

Áriyne, búl tek boljamdar ghana. Búny rastap, ne bolmasa joqqa shygharatyn – Saghadiyev myrzanyng ózi ghana, óitkeni onday bylyqtar eng aldymen ministrding ózine de paydaly emes.

Biz ýshin eng manyzdysy, endigi jerde bilim beru ministrligi óz reformalaryn kópshilikten jasyrmay, ótkir talqylau men syn estuden qoryqpay, óz júmysyn ashyq týrde jýrgizip, sheshu joldaryn birlesip izdegeni dúrys. 

Búl ýshin sayasy mәdeniyet, kópshilik pikir-talas dәstýri, bir-birine degen syilastyq pen shydamdylyq kerek. Al Erlan Saghadiyevke búl tәjiriybe mynaghan kózin jetkizui tiyis: ashyqtyq – arandatushylyq pen jasandy janjaldan qorghanudyng eng senimdi joly.   

  Taghy da ýshtildilik jayynda. Mamandardyng zertteuinshe әlemning eshbir elinde ýsh tilde birden bala oqytu tәjiriybesi joq. Eki tilde, birinshi synyptan eki  elde ghana oqytady eken. Bizding elimizde eksperiyment retinde ýshtildilik qoldanylyp jatqan mektepterde oqushylardyng sol ýsh tildi mengerui qiyn bolyp jatqandyghy, әsirese qazaqsha oqudyng tym nasharlap ketkendigi aityluda...

- Eksperiymentting ózi de osy reformanyng әlsiz jәne kýshti jaqtaryn anyqtau ýshin jasalghan joq pa? Mening oiymsha, bireuding sózine ergenshe, sol eksperiymentting nәtiyjesin anyqtap bilip, naqty qorytyndy boyynsha tújyrym shygharghanymyz jón. 

Búghan deyin de men ýsh tildi oqytu jayynda súhbat bergen edim. Sodan beri onyng qajettiligi jayly mening pikirim tek arta týsti. Halqymyz tek kórshilermen ghana emes, býkil әlemmen tikeley tildesu mýmkindigine ie boluy shart. Búl – bizding sayasi, tipti onyng ýstinde – dil, "mentaldy" tәuelsizdigimizding kepilining biri. Sonday-aq búl atap ótken kórshilerding asqan aqparatty yqpalynan qorghaludyn, últ sanasy azattyghynyng kepili. Alayda búl túrghyda biz memlekettik tәuelsizdikting ajyramas bóligi bolyp tabylatyn óz memlekettik tilimizding mәrtebesin nyghaytugha tiyispiz.   

Eger biz osy maqsat boyynsha ózara auyzbirshilikke qol jetkizsek – birtindep әdisteri, merzimderi jaghynan da kelisimge kelerimiz anyq. Bilim beru ministrligining óz kózqarasy bar, biraq sonymen birge ministrlik ózge iydeyalargha da ashyq boluy tiyis. Jauapty organ bolghandyqtan, búl mәselening songhy nýktesin qoyatyn da solar. Mening bir әskery joldasym bylay deydi: «Eng nashar tәrtip, tәrtipsizdikten myng ese artyq».   

    «Sasqan ýirek artymen sýngiydi». Saghadiyev myrza songhy súhbatynda ózi joyghan, Ahmet Baytúrsynov jazghan «Álippeni» endi ýsh jastan bastap oqytamyz dep jar saldy. Sonda bizding balalarymyz, nemerelerimizding bәri vunderkind, poliglot bolyp tuatyn bolghany ma?      

- Areke, múnday iydeyalargha jan-jaqty qaraghanynyz dúrys edi. Bizding balalarymyz vunderkind bolsa, nesi jaman? Qazaq balalarynyng ózgelerden qay jeri kem? Býgingi akselerasiya (jyldam jetilu) prosesi jahandyq sipatqa ie boldy. Mysaly, Teni  Boedihardjo 9 jasynda Gonkong uniyversiytetine oqugha týsti, Iren Fudolig Filippin uniyversiytetine 11 jasynda týsse, ýndistandyq Akrit Pran Yasval 12 jasynda medisina uniyversiytetining studenti atandy. Djeykob Barnett  Indiana uniyversiytetine 10 jasynda oqugha týsti.  

IYә, olar vunderkind. Qazir, HHI ghasyrda tipti vunderkind balalar da tansyq emes, qalypty ýrdis retinde qabyldanady. Býgingi kýni vunderkindterding tútas bir toptary men qoghamdary qúryluda, olar óz elderi men ekonomikany algha jyljytudyng ozyq tetigine ainaluda. Biz olardan nege qalys qalugha tiyispiz? Bizding balalar daryndy emes pe, olar siyaqty? Álde bizding balalardyng ata-babalary basqalardan kem be? Men búghan kelispeymin.

Almaty men Astana qalalarynda 15-20 jyl boyy amerikandyq, britandyq mektepter júmys istep keledi, múnda vunderkindter emes, 5 jastan bastap qarapayym qazaq balalary bilim aluda. Mysaly, mening úlym 7 jasynda 3-synypta oqidy. Al men ýshinshi synypta oqyghanda 10 jasta edim.   

Biz birinshi synypqa barghan kezde әrip tanyp, oqudy ýirendik. Al,qazirgi zaman balalary mektep tabaldyryghyn attaghan kezde oqyp, jazyp qana qoymay, arifmetikanyng tórt amalyn jetik mengerui tiyis. 

IYә, mýmkin "Álippeni" 3 jasta ýirengen erte shyghar. Mýmkin ony 4 nemese 5 jasta ýirenu kerek bolar. Týieqústay  basty qúmgha tyqpay – búl mәseleni ashyq talqylau kerek! Erlan Saghadiyevting maghan únaytyny  – kópshilikti oilanugha mәjbýrlep, qalypty nәrselerge jana qyrynan qaraugha iytermeleydi. Tek onyng bir osal túsy – iydeyalary emes, qoghammen ashyq baylanystyng bolmauy, bastamalar týsindiretin seriktesterining joqtyghy. Onyng kóp sayasy tәjiriybesi joq, ýnemi syngha úshyrap, kópshilik qyzu pikir-talasqa әli ýirenbegen. Eger de ol býgingi kezennen ótse, bolashaq ýshin jaqsy bir shynyqtyru bolary anyq.  

Degenmen, algha úmtylmay, ózgermey, óz-ózimizdi ayap, óz balalarymyz ben óz halqymyzdy joghary baghalay almasaq – biz әlem damuynan qaluymyz әbden mýmkin. Qazirgi uaqytta tehnologiyalyq túrghyda ozat elderden 15-20 jyl artta qalghanymyz – negizinen bizding janashyldyqtan qorqatynymyzdyng nәtiyjesi. Saghadiyev myrza tym bolmasa búl ýrdisti ózgertuge talpynys jasauda.

Oqulyqtardyng sapasy syn kótermeydi. Búl olqylyqtardyng ornyn toltyru ýshin ne isteu kerek?

 - Ángimemizding basynda men әr ata-ana óz aldyna bir múghalim siyaqty dep aitqan bolatynmyn. Bilim ministrliginde Sәrinjipov basshy bop túrghan kezde «Aq jol» partiyasy deputattary oqulyqtardyng jobalary aldyn ala ministrlikting saytynda jariyalanyp, kez kelgen azamat onda óz eskertpelerin nemese qatesin tauyp, jazyp kórsetetindey dәrejege qol jetkizgen edik.    

Al endi bizding әriptesterimiz parlamentte oqulyqtardyng sapasy ýshin Saghadiyev myrzany syngha alghan kezde, ol әdil jauap qaytarghan bolatyn: ne sebepti sizder tek syrttan ghana baqylaushy bop jýrsizder, nelikten sizding balalarynyz bilim alatyn oqulyqtardy aldyn ala bizdermen birigip teksermeysizder? Jón sóz. Býgingi tanda bilim beruding sapasy ýshin biz ózimiz de jauaptymyz. 

Áriyne, ministrlikke búl júmysty óz jónine jibere salu dúrys bolmas. Mening oiymsha, oqulyqtardyng sanyn qysqartu kerek, әr pәn boyynsha әr oqu jylyna bir tiptik oqulyq jetedi. Qazirgi tanda bir uaqytta 3-5 oqulyq qatar qoldanyluda, әr mektep oqulyqty óz qalauyna qaray tandaydy. Oqu jyly bastalghanda ata-analar kitap dýkenderine zyr jýgirip, kerek oqulyqty tapqansha dal bolady. Keyin sol oqulyqtan anyq qateni kórgen kezde ashulanatyndary da týsinikti. Al, eger tek bir oqulyqtan ghana qaldyratyn bolsaq, múnday basylymdy dayyndau, tekseru, ony mazmúny jaghynan da, shygharu jaghynan da sapaly etu әldeqayda ynghayly bolar edi. 

Mәseleni búlay sheshuge de qarsy shyghatyndar bolary aidan anyq, óitkeni býgingi kýni oqulyq shygharu bizneske ainaldy. Jyl sayyn jana ghylymy derekterdi jeleu qylyp, jana oqulyqtar basyp shygharady. Shyn mәninde, búl baryp túrghan jemqorlyq. Qazirgi zamanda birde bir oqulyq- pәn boyynsha barynsha bilim beruge qauqarsyz. Ár 10 jyl sayyn adamzat tarihynda jinalghan bilim kólemi eselene týsedi.     

Sondyqtan qazirgi bilim beru jýiesi balany dayyn bilimdi jattap alugha mәjbýrlemey, ómir boyy óz betimen bilim alugha, damuyna týrtki boluy tiyis.

Oqulyqtar qalyng emes, tartymdy boluy tiyis; aluan týrli aqparatty qamtymay, balalardy qajetti aqparatty óz betinshe izdep tabugha, sol izdenisten lәzzat alugha jeteleui tiyis.  

Biraq múnday arman-niyetterimiz ózimizding ashkózdigimizden qúrdymgha úshyraydy. Qajetsiz auyr oqulyqtardy basyp shygharu, mektep formasy, mekteptegi tamaqtanu, tipti balany mektepke nemese balabaqshagha ornalastyru – ayaq basqan sayyn jemqorlyq ne bopsalau.  

Múghalimderding ózderinen de alynatyn alymdar az emes: týkke túrmaytyn attestasiyalar, eshkimge qajet emes aqyly bayqaular, bitpeytin esepter men mektepten tys júmystar... Búl Saghadiyev myrza aldynda túrghan ýlken syn. Búl syndy jenu ýshin oghan kýsh te, minez de,  adaldyq ta, tazalyq ta kerek bolar. Múnday maqsattyng janynda keshegi paydasyz aiqay-shu jay ghana kezekti pikir-talas bolyp qalady.

Abai.kz

 

0 pikir