Dýisenbi, 25 Qantar 2021
3778 0 pikir 30 Qarasha, 2016 saghat 11:23

Tәuelsizdikting 25 jyldyghy qúrmetine 25 kóshe atauy úsynyldy

 Sәduaqas SÁRSEMBAEV, Úly Otan soghysynyng ardageri

 Juyrda oblystaghy baspasóz betterinen el Tәuelsizdigining 25 jyldyghyna oray Aqtóbe qalasyndaghy 25 kóshege qayta atau beru turaly maqalalardy oqyp, riza boldym. Ásirese, kóshelerge tarihta óz orny bar belgili batyrlarymyz, aqyn-jazushylarymyz,  aghartushy-ghalymdarymyz, qogham qayratkerlerining esimderi beriledi degende sol kóshelerge әkemning atyn beretindey tipti qatty quandym. Sebebi tarihy merekemizding qarsanynda osynday iygilikti is jasau — búl Tәuelsizdigimizge jasalghan ýlken syi-tartu. Sonday-aq elimizding tarihy men mәdeny damuyna zor ýles qosqan qayratkerlerding esimderin qala kóshelerine beru keyingi úrpaqtyng azamattyq paryzy desek te qatelespeymiz.

Biz kenes zamanynda ómir sýrdik. Ol kezde esimderi elimizge belgili túlghalardyng atyna berilgen kósheler sausaqpen sanarlyqtay ghana boldy. Kóshelerding kóbine búrynghy shekten tys iydeologiyalandyru sayasaty jýrgizilgen tústa tónkerisshilerding esimderi berilip, mәn-maghynasy joq kóshe ataulary da payda boldy. Mәselen, Aqtóbe qalasyndaghy Sementnaya, Kommunalinikov, Sovetskiy, Krasnaya kóshelerin alsaq, búlardyng eshqaysysynyng tarihy negizderi joq. Al eger osy kóshelerdi qazaq halqynan shyqqan tarihy túlghalardyng esimderimen atasaq, núr ýstine núr bolar edi. Sebebi osy iygilikti is  arqyly aldymen sol túlghalargha degen qúrmetimizdi bildirsek, ekinshiden, bolashaq úrpaqqa últtyq bolmys, últtyq sana, tarihymyzdy úghyndyramyz.

Jalpy onomastika salasy ataulardy qazaqshalandyrumen shektelmeydi. Múndaghy maqsat — әr eldi meken, kóshelerding atynan últtyq bolmystyn, últtyq tarihtyng iyisi sezilip túruy kerek. Jana atau jas úrpaq sanasynda eldik patriotizmdi qalyptastyrugha qyzmet etui tiyis. Sol sebepten  kóshege atau berilgende osyghan basa nazar audarylu kerek dep oilaymyn.

Kóshe ataularyn janartu onay sharua emes. Ol ýshin ýkimetten qoldau, naqty sheshim kerek. Alayda Úly Otan soghysy ardageri retinde men osy iygilikti isting el Tәuelsizdigi merekesi qarsanynda sheshilip, qalamyzda ýlken quanysh bolsa eken dep tileymin. Halyqtyng tilegi qashanda kól. Sondyqtan aqtóbelikterding búl tilegi oryndalar kýn de alys emestigine senemin.

Men Úly Otan soghysynyng ardagerimin. Býginde 5 baladan taraghan 13 nemere, 7 shóberening qyzyghyn kórip otyrmyn. Endigi sol úrpaqtarymnyng osynday tәuelsiz, beybit elde ómir sýrip, eline qaltqysyz enbek etkenin tileymin. Tәuelsiz elimizding túghyry әrqashan biyik bolsyn!

 

 

Qaben AMANGhOSOV,ishki ister organynyng ardageri

Kónilge qonymdy bastama

Aqtóbe qalasyndaghy birqatar kóshenin, eldi mekenning atauyn ózgertu turasyndaghy aqparattan «Aqtóbe» gazeti arqyly habardarmyn. Qanday kóshelerding ózgertiletini turaly da gazet betine basyldy.

Eger kósheler orys tilinde bolsa, ony qazaqshalau kerek. Onday kóshening bizge qajeti joq. Qayta onday kósheler halyqqa, el damuy jolynda enbegi singen ziyalylarymyzdyn  esimimen atalatyn bolsa, әriyne, ol dúrys. Mәselen, Aqtóbede Sementnaya degen kóshe bar. Ol ne nәrse? Ozernaya kóshesine Múqaghaly Maqataevtyng atyn beru óte oryndy. Sol siyaqty, Aqtóbede búrynnan atalyp jýrgen Parijskaya kommuna degen de kóshe bar. Gazetke shyqqan maqaladan esimde qalghany, sol kósheni Súltanmahmút Torayghyrovtyng esimimen atau turaly bastama kóterilip jatyr eken. Krasnaya kóshesine de ziyalylarymyzdyng atyn beru kózdelude.

Eshqanday mәni, maghynasy joq kóshe ataularynan arylatyn uaqyt boldy.  Ózimizdi-ózimiz úlyqtap, ziyalylarymyzdyng esimin osylay el jadynda janghyrtuymyz kerek. Sonda ghana elimizding túghyry berik bolyp, tәuelsizdigimiz mәngi jasaydy. Osynday iygi qadamgha baru arqyly ghana biz ózimizding úlylyghymyzdy tanytyp, últymyzdyng mәrtebesin kókke kóteremiz.

Bir aita ketetinim,  atauy ózgeretin kóshelerding arasynan qalagha jaqyn bir eldi mekendegi Lenin kóshesin ózgertu turasynda mәlimetti kózim shaldy. Mening oiymsha, sol Lenin kóshesin ózgertpey-aq qoygha bolatyn siyaqty. Onyng esimi kenes ýkimetin qúrushy kósem retinde tarihta qalghany belgili ghoy. Eger onomastikalyq komissiya solay dep úigharsa, oghan qarsylyghym joq. Kóshelerimizding qazaqsha atau mәrtebesine ie bolghanyn birauyzdan qúptaymyz.

Sol siyaqty, qaladaghy týsiniksiz ataugha ie bolyp kelgen eldi mekenderding attaryn da qazaqshalau turasynda kóp aitylyp jatyr. Kópting qalauymen qolgha alynghan búl isti 100 payyz qoldaymyn.

Jalpy tilge kelmeytin, búryn qalay bolsa solay qoya salynghan kóshe ataularyn ózgertu kerek qoy.

Qazir jasym toqsanda. Ózim úzaq jyl ishki ister salasynda enbek ettim. Múnday bastamanyng qolgha alynyp, qoghamdy tәrtipke shaqyru baghytynda jasalatyn әrbir sharagha óz basym sýisinip otyramyn.

 

 

 

Aqjenis JANALINA, M.Qúsayynov atyndaghy daryndy balalargha arnalghan mektep-internattyng qazaq tili men әdebiyeti pәnining múghalimi

Tәuelsiz el ekenimiz kóshemizden kórinsin

 El Tәuelsizdigining 25 jyldyghy qarsanynda Aqtóbe qalasyndaghy 25 kóshege (onyng ishinde 14 kóshening aty joq) jana at beru, birqataryn kórnekti memleket jәne qogham qayratkerlerining atyna auystyru mәselesining talqylanyp jatqany turaly estip, óz pikirimdi bildirudi jón sanadym.

Aqtóbe qalalyq әkimdik ókilderimen birlese otyryp, mәslihattyng túraqty komissiyasynyng jәne qalalyq qoghamdyq kenestin, búqaralyq aqparat qúraldarynyng atsalysuymen osy mәsele boyynsha halyqtyng pikirin bilu ýshin qoghamdyq tyndaular ótkizildi. Aqtóbe qalasy men onyng manyndaghy auyldarda 200-ge tarta kóshening aty joq ekeni belgili boldy. Áriyne, osynsha kóshege bir kýnde jana atau beru onay sharua emes, onyng bәri qarjy mәselesine baryp tireledi, degenmen senning qozghalghany kónilge ýmit úyalatady.

Mәslihat sheshimimen jana atau beriletin kóshelerding tizimi bekitilgenin bilemiz.

Bizde keshegi qylyshynan qan tamghan qyzyl imperiyany eske salatyn

Krasnaya, Krasnogorskaya, 1905 jyl, Sovet túiyq kóshesi, Lenin kóshesi degender әli kýnge ómir sýrip jatyr eken. Búl degen eldigimizge syn emes pe?

Jas úrpaqtyng sanasyna tәuelsiz elding erkin úlany ekenin siniru ýshin osynday ataulardan arylghan abzal. Halyqtyng kókeyindegini dóp basyp, qúldyq psihologiyany bildiretin osynday kóshelerding atyn ózgertu Tәuelsizdikting úly toyynyng aldynda qolgha alyp jatqany da biz ýshin bagha jetpes quanysh.

Onyng ýstine Halel Dosmúhamedúly, Mústafa Shoqay, taghy da basqa sol bir birtuar  túlghalar siyaqty qazaqtyng tәuelsizdigi jolynda basyn bәigege tikken arystarymyzdyng atymen atalatyn kóshelerding keyingige berer ónegesi bólek. Kóshening atyn alghan qazaqtyng ayaulylarynyng atyn kýnde estip, kýnde  aytyp jýrgen kez kelgen túrghyn ol kisining kim bolghanyn birde bolmasa birde biluge talpynady.

Sondyqtan biz ýshin tamasha merekede búdan artyq syy bolmaytyn siyaqty.

Abay-aqparat

0 pikir