Seysenbi, 25 Qantar 2022
Túlgha 5257 0 pikir 28 Qyrkýiek, 2016 saghat 13:53

ALGhAShQY ÁLIHANTANUShY NEMESE ÁRIPTES-DOS, PROFESSOR MÁMBET QOYGELDIYEVTING ShYGhARMAShYLYGhY HAQYNDA

Egemendikting 25 jyldyghy qazaq elining tәuelsiz tarihynyng azamat bolyp esengin de qamtamasyz etti. Kóptegen kýmәndi tústary – «aqtandaqtar» dep atalatyn, әli de terendete zerttey týsudi qajet etetin qayshylyqty mәseleleri mol bola túrsa da, últtyq tarih býginde ense kóterip, ayaghynan túrdy dep aita alamyz. Elbasymyzda osy baghytta birqatar sharalardy jýieli týrde jýzege asyrdy. Solardyng qatarynda mysaly, ol kisining ózining «Tarih tolqynynda» degen enbegin jaryqqa shygharuy, 1997 jyldy «Qoghamdyq kelisim jәne sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu» jyly dep jariyalauy, 1998 jyldy «Halyq birligi men últtyq tariyh» jyly dep atauy, 1999 jyldy «Úrpaqtar birligi men sabaqtastyghy jyly» dep ereksheleui, sonday-aq 2004 jyldan bastalghan memlekettik baghdarlama – «Mәdeny múranyn» keng nasihattalyp, onda jobalanghan birqatar qajetti sharalardyng oryndaluy, aqyrynda «Halyq tarih tolqynynda» atty kólemdi de auqymdy ghylymy baghdarlamanyng memleket tarapynan qarjylandyryluy jәne t.b. kóptegen júmystar tәuelsizdikpen ruhtanghan tarihshylar qauymyn da jigerlendire týsti. 

Olardyng arasynda ózindik enbekqorlyghymen, ghylymy teoriyalyq dayyndyghymen, qazaq últtyq elitasynyng ústanghan jolyna adaldyghymen professor Mәmbet Qúljabayúly Qoygeldiyev erekshelenip túr. Búlay deytinimiz ol, tәuelsizdik tughyzghan tarihshy. Al endi, tәuelsizdik ruhy elimizding otanshyl azamattaryn ghalamat biyikterge kótergeni jәne belgili. Mәkeng qazaq tarihyn jazugha ýlken dayyndyqpen keldi. Ol qazaq tarihyn tereng bilip qoymay, sonymen birge kórshi bauyr­larymyz qyrghyzdardyng Bishkek uniyversiytetin oqyp tauysqandyqtan, últtyq tarihty jazuda tuystas kórshi halyqtardyng tarihy taghdyrlaryn salystyra qarastyrugha, osy negizde sony da tyng tújyrymdar jasaugha, týrki halyqtarynyng ortaq mýddesine beyimdelgen tarihy shygharmalar jazugha alyp keldi.
Mәmbet Qúljabayúlynyng ghylymiy-zertteu júmystaryn birneshe kezenderge jәne birneshe baghyttargha bólip qarastyrugha bolady. Biraq búghan shaghyn maqala kólemi mýmkindik bere qoya ma? Sholumen ghana shektele alarmyz. Onyng shygharmashylyq júmysynyng bastauyn­da búryndary kóp aityla bermegen orta ghasyrlardaghy jәne jana zamandaghy qazaqtyng tarihy túlghalary túr. Olardyng qatarynda onyng ózi shúqshiya zerttegen Qadyrghaly Jalayyri, Tóle bi, Qazybek bi, ataqty jyraular – Nysanbay, Dosqoja, Shortanbay, Mahambet aqyn jәne t.b. bar. Búl halyqtyq shygharmashylyq ókilderining tuyndylaryn tereng zertteu jәne olardyng tarihy derekterin resmy qújattyq múraghat mәlimetterimen salystyrmaly týrde ýilesimdi paydalanu atalghan túlghalardyng qyzmetine jәne shygharmalaryna jana kózqarastardyng tuyndauyna alyp keldi. Sondyqtan da, Mәkenning osy kisilerge baylanysty zertteulerinen ylghy da jana últtyq saryn jәne eldi eleng etkizer tyng tújyrymdar kezdesip otyrady. Ghalym óz zertteulerinde әrqashan erlikke sýisinip, oqyrmanyn Kenesarynyng memleketshil asqar biyigine jeteleumen keledi. Osynday tarihy ortanyng ruhymen ruhtanghan tarihshy tarihymyzdaghy jana kezeng – Alash qozghalysynyng últ ziyalylaryn shúqshiya da tereng zertteudi qolgha aldy. Búl ótken ghasyrlardaghy agha úrpaq pen keyingi tolqyn – erkindikke úmtylghan inilerding ruhany sabaqtastyghynan tuyndaghan ghylymy zertteu joly edi. Mәkenning ghylymy shygharmashylyghynyng negizgi bóligi osy taqyrypty qamtyghandyqtan búl mәsele keyingi tarihshylardyng arnayy týrde auqymdy zertteulerin qajet etedi dep oilaymyz. Solay bola túrsa da ghalymnyng ghylymy enbekterin aitqanda, búl taqyrypqa qysqasha týrde bolsa da óz pikirimizdi bildirgimiz keledi. Jalpy Alash ziyalylaryn zertteytin tarih ghylymyndaghy Alashtanu baghyty da tәuelsizdikting tól perzenti. HH ghasyrdyng 30-jyldarynda osy mәseleni talqylau ýshin dóngelek jozygha jinalghan ghalymdardyng qughyndalghany belgili. Tәuelsizdik ghalymdardyng búl taqyryp boyynsha osynday kelesi basqosuyna jol ashty. Alayda egemendikting alghashqy jyldarynda da agha buyn tarihshylar Alashty aqtaugha batpay, biri ony burjuaziyalyq-liyberaldyq, ekinshileri burjuaziyalyq-demokratiyalyq, ýshinshileri aqtargha júmys jasap, Kolchakqa «qazaq aqsaqaly» degen ataq bergen baylardyng ókilderi retinde baghalap, ekiúshty pikirdi jalaulatyp jýrdi. Osyndayda Mәkeng eshkimning de kóniline qarap alandamay,«Alash qozghalysyn últtyq-demokratiyalyq qozghalys» dep sipattap, elden erek shyqty. Kezinde Martynenko degen orys zertteushisi búrmalap, qate audarghan Alash partiyasynyng baghdarlamasyn «Qazaq» gazetindegi týpnúsqasymen salystyra otyryp, búrmalaulardy týzetip, osy basty qújatty Alash partiyasyn aqtaudyng basty negizine ainaldyrghan da Mәkeng edi. Onyng Alash kósemi Álihandy resmy týrde aqtau turaly naqty úsynys jasaghanyna da 25 jyldan asyp ketti. Múndayda qúimaqúlaq bolmasa qiyn-aq eken.
Áriyne, agha buynnyng ishinde kezinde qazaq ziyalylarynyng qasiretine ainalghan últshyl ruhty dúrys týsinip, Mәkenning ústanymyna qoldau jasaghan agha úrpaq ókilderi de boldy. Mysaly, M.Qoygeldiyevting 1995 jyly jaryq kórgen «Alash qozghalysy» atty irgeli doktorlyq monografiya­symen qatar akademik Kenes Núrpeyisovting «Alash hәm Alashorda» degen salmaqty enbegi jaryq kórdi. Múnday qazaq últynyng sanasyna singen, onyng memlekettik taghdyryndaghy sheshushi kezendi qamtityn auqymdy taqyryp bir ghana emes, birneshe ondaghan tarihshylargha da zertteu nysany bola alatynyn ol kisiler sol kezde-aq jaqsy týsindi.
Ýlken izdenisterge barghan Mәmbet Qúljabayúly osy taqyrypty zertteuding eng manyzdy mәselesi Alash ziyalylarynyng sayasy liyderi bolyp eseptelinetin «Atynan at ýrketin Álihan­nyn» shygharmashylyghy ekendigin birden anghardy. Búl isti qolgha alu ýshin ol, bәrinen búryn, Ahmet Baytúrsynovtyng arab qarpimen jazylghan «Qazaq» gazetin týgel oqyp shyghuy kerek edi. Qiynshylyq osy gazetting ózin tabudan bastaldy. Kitaphanalarda onyng nómirleri tútas saqtalmaghandyqtan gazetting keybir danalaryn Qyrghyzstannan jәne osyndaghy jeke adamdardyng qorynan izdestiruge tura keldi. Ekinshi bir auyr mәsele – maqalalaryn býrkenshik atpen jazghan Álihan Bókeyhanovtyng shygharmalaryn osy gazet betterinen súryptap jeke shygharu qajet boldy. Kóz mayyn tauysqan, shan-tozannyng arasynda ómir sýrgen Mәkenning osy bir auyr da jankeshti enbegi sol tústa onymen kórshi kabiynette júmys jasaghan mening býginge deyin kóz aldymda. Jýieli júmys óz arnasyn tauyp, 1994 jyly «Qazaq» gazetindegi Álekenning maqalalaryn Mәkeng jeke kitap etip jariyalady. Qazaqtyng keyingi úrpaghy Bókeyhanovtyng kim ekenin bilmeytindikten búl kitapqa ol, «Alashorda», «Alash Orda jәne Qoqan avtonomiyasy», «Alashtyng Álihany» degen ataularmen kirispe ghylymy maqalalar jazdy. Múnyng ózi shyn mәninde gumanitarlyq ghylymdaghy jana baghyt – әlihantanudaghy alghashqy enbek edi. Sondyqtan da býgingi qazaq Mәmbet Qúljabayúlyn tolyq maghynada alghashqy әlihantanushy dep baghalauy kerek. Áriyne, osy tústa qazaqtyng basqa da jekelegen oqymystylary da qarap jatpay, Álekenning enbegin zertteuge bilek sybana kiriskenin aitpaghanymyz jón bolmas. Mysaly, «Qazaq ensiklopediyasynyn» bas redaktory bolyp qyzmet jasaghan belgili ghalym Rymghaly Núrghaliyevting jetekshiligimen Álihan Bókeyhanovtyng orys jәne qazaq tilindegi ghylymy zertteuleri jәne maqalalary qomaqty basylym týrinde jaryq kórdi. Múnyng ózi shyn mәninde әlihantanu baghytyndaghy alghashqy qadamdar edi. Býgingi kýni әriyne, әlihantanuda belsendi enbek etip jýrgen jastar barshylyq. Olardyng keybiri búl baghytta alghashqy bolugha qúmar-aq. Múndayda olargha biz «atalghan aghalarynyzdyng eren enbekterin esten shygharmaghandarynyz abzal» der edik. Múnyng ózi әri, shyn mәninde Álihanday úly ústazdyng ruhyna ghana emes, aruaghyna da ýlken qúrmet bolyp shyghar edi.

Irgeli zertteulerin jalghastyrghan Mәmbet Qúljabayúly osydan song Alash qozghalysyn zerttegen qyruar enbekterdi dýniyege keltirdi. Olardyng arasynda «Últtyq sayasy elita. Qyzmeti men taghdyry (HVIII-HH ghgh.)» (2004), «Jetisudaghy Resey biyligi (HIH gh. – 1917 j.)» (2004), «Tútas týrki eli iydeyasynyng taghdyry (qújattar men materialdar jinaghy)» (2008), «Alash qozghalysy. Dviyjenie Alash. Qújattar men materialdar jinaghy» (2004-2008), «Stalinizm y repressiy v Kazahstane v 1920-1940 gg.» (2009), «Qazaq eli: últtyq biregeylikti saqtau jolyndaghy kýres (HIH gh. – HHI gh. basy)» (2014), «Tarih kýres alany: maqalalar, súhbattar» (2015) tәrizdi irgeli zertteu­ler bar. Búl ghylymy júmystarda Mәkeng tarihymyzda әli atalmaghan, atalsa da basy ashylmaghan, shatasqan, ghylymy túrghydan bagha beruge múqtaj kóptegen mәselelerding bayybyna baryp, olargha baylanysty shynayy ghylymy tújyrymdar qalyptastyrugha kýsh saldy. Búl shyn mәninde ghylymdaghy eshkim jýrmegen jolsyz, búralang shatqalgha shyghu edi. Birneshe memlekettik komissiyalar qúramynda sandaghan jyldar boyy osy joldar avtorymen birge múraghattyng eski shan-tozanyna túnshyghyp, tipten tynys joldaryn kóp qabatty dәkemen túmshalap ótken jankeshti enbek óz jemisin berdi. Sondyqtan da osy zertteuler tarihshyny janashyl jәne elge mәshhýr halyqtyq tarihshygha ainaldyrdy.
Tarlanboz zertteushining bar enbegin qozghaugha gazet beti jetpeytindikten, eki mәselening ghana basyn shalmaqshymyz. Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda zertteushilerimiz Alash, Alash myny, alty san Alash, Alash qozghalysy, Alash partiyasy, Alash Orda degen ataulardyng mәnin anyqtay almay, shatasumen boldy. Múnyng basyn ashqan Mәmbet Qúljabayúlynyng zertteuleri edi. Sonymen birge HH ghasyrdyng últ-azattyq qozghalystary, mysaly, 1916 jylghy kóterilis nemese 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisi sayasy sipattama berude ziyaly qauym ortasynda aitys tughyzdy. Songhysyna toqtalmay alghashqysyn ghana aitar bolsaq, ýlken ghalym aghalarymyz tәuelsizdikpen ruhtanyp, 1916 jylghy kóterilisti «últ-azattyq revolusiyasy» dep ataudy úsynsa, әriptesterimizding ekinshi bir bóligi búl kóterilisti «últ-azattyq soghysy» dep baghalay bastady. Mәkeng ózining enbeginde múnday emosiyalyq ekpinderge toytarys berip, qozghalys revolusiyagha úlasu ýshin ony últtyq intelliygensiya basqaruy jәne múndayda kóterilisshilerding aldynda sayasy maqsat boluy qajet ekendigin atap kórsetti. Jeltoqsan taqyrybyna arnaghan enbekterinde de Mәkeng búl kóterilis pe әlde bas kóteru me nemese qozghalys pa degen saualgha naqty ghylymy jauap berdi. Jalpy Mәkenning zertteushi retindegi ýlken qasiyeti – manyzdy mәseleler tónireginde ol ekpindep sóileytindigine qaramastan, ghylymy bagha beruge kelgende әrqashan barynsha salmaqty da, salqynqandy, basalqaly da baysaldy bolyp qalady. Sondyqtan da onyng ghylymy tújyrymdary ornyqty jәne әrqashan parasattylyghymen kórinedi.
Mәmbet Qúljabayúlynyng ghylymy zertteuleri san qyrly ekenin de atap kórsetuimiz kerek. Ol mysaly, «Maghjan Júmabaev. Tabaldyryq. Maniyfest» (2011), «Alash Orda» fotoalibomy (2012) tәrizdi kórneki derektik alibomdardy qúrastyrumen de ainalysty, kóptegen qújattyq-tanymdyq kino jәne telefilimder týsiruge belsendi atsalysty. Onyng ghylymy júmysynyng jana kezeni zertteu júmystaryn ómirge, oqu ýderisterine engizu әreketimen tyghyz baylanysty. Sondyqtan da, ol jalpy bilim beretin mektepting qoghamdyq gumanitarlyq baghytyndaghy 10-synybyna jәne 11-synypqa oqulyqtar jazugha jәne birqatar oqu qúraldaryn dayyndaugha belsene atsalysty. Al múnyng ózi jas jetkinshekterimizding últtyq tarihpen ruhtanuyna sheshushi yqpalyn tiygizude. Mәkenning Abay atyndaghy QazÚPU-da kafedra mengerushisi júmysyna qosalqy uniyversiytet janyndaghy «Aytylghan tariyh» ghylymiy-zertteu ortalyghyn basqaruy osy maqsattardan tuyndaghan. Ol býgingi tarih zamanynyng tolghaqty mәselelerine jauap beretin ghylymgha ainaluy kerek degen pikirdi myqtap ústanghan ghalym. IYә, shyndyghynda da tariyhqa janasha qarauymyz kerek. Tarih býgingi qoghamdyq damugha naqty úsynystar beretin ghylym boluy tiyis. Aytarymyz, osy ghylymy ortalyq qoghamnyng tarihy jadyna jәne el esteligi týrinde aitylghan tariyhqa qatysty biraz enbekterdi jariyalap ýlgerdi.
Mәmbet Qúljabayúly qoghamdyq túrghydan da asa belsendi ghalym-azamat. Onyng aqparat qúraldaryndaghy tarihy taqyryptargha arnalghan ótkir súhbattary men tolghaqty publisistikalyq maqalalary elge keninen mәlim. Ol Qazaqstan tarihshylary qauymdastyghynyng tóraghasy, «Parasat» ordenining iyegeri, halyqaralyq «Sokrat» syilyghynyng iyegeri, birneshe uniyversiytetterding Qúrmetti professory. Qysqasy, eren enbek eleusiz qalghan joq. Mәkendi qatty tolghandyratyn mәsele – qazirgi tarih ghylymynyng kókeykesti mindeti de bolyp tabylady. Atap aitar bolsaq, múraghattarymyzdaghy memlekettik mekeme qújattarynyng biraz bóligining әli kýnge deyin zertteushilerge esigin ashpay, qúpiyalanuy. Búrynnan kele jatqan siresken sendi búzu ýshin Mәkeng lauazymdy biylik iyelerining birazyna arnap jeke hattar da jazdy. Ókinishke oray, qazirgi bizding qoghamda burokratiyalyq ýstemdik ghalymnyng izdenisterine nemketti. Desek te, alda әriyne, tarihshylardyng jana úrpaghynyng búl maqsattargha da qol jetkizetini sózsiz. Býginde 70 jyldyq mereytoyy últtyng úly ústazy Álihan Bókeyhanovtyng 100 jyldyghymen qatar kelip otyrghan Mәmbet Qúljabayúly bastauynda túrghan alashtanu jәne әlihantanu baghytyndaghy irgeli zertteulerding búlaqtan bastau alghan arnaly ózenge ainalary, bolashaq elimizde keng tynysqa ie bolary kýmәnsyz.

Talas Omarbekov, tarih ghylymdarynyng doktory, professor

Derekkóz: "Ana tili" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6059
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7771