Jeksenbi, 28 Aqpan 2021
Mәiekti 5229 0 pikir 28 Qyrkýiek, 2016 saghat 14:25

ÁLIHANTANU – NÓMIRLIK EMES, ÓMIRLIK IS

Redaksiyadan:

Ótken aptada «Ana tili» gazetinde tarih ghylymdarynyng doktory, professor, alashtanushy Mәmbet Qoygeldiyevting shygharmashylyghy haqynda professor Talas Omarbekovtyng «Alghashqy әlihantanushy nemese әriptes-dos, professor Mәmbet Qoygeldiyevting shygharmashylyghy haqynda» atty maqalasy jaryq kórgen eken. Al, býgin sayt poshtasyna alashtanushy ghalym, PhD, «Alash» ghylymiy-zertteu institutynyng diyrektory Súltan Han Aqqúlynyng «Ana tili» gazetine shyqqan T. Omarbekovting materialynda aitylghan keybir oilargha qarsy óz uәjin keltirgen materialy kelip týsti. Biz Talas Omarbekovting maqalasyn jariya ettik. Endi mine, Súltan Han Aqqúlynyng materialynda oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz!

abai.kz

 

«Ana tili» gazetining 15-21 qyrkýiek № 37 (1347) sanynda tarih ghylymdarynyng doktory Talas myrza Omarbekovtyng «Alghashqy әlihantanushy nemese әriptes-dos, professor Mәmbet Qoygeldiyevting shygharmashylyghy haqynda» atty maqalasy shyqty. Dúrys, múnday әriptestik maqala óte qajet. Onyng ýstine Mәmbet Qúljabayúly – Alashqa ayanbay ter tógip kele jatqan abyroyly ghalym. Onyng Alash qozghalysy, Alash partiyasy, Alash avtonomiyasy, Alash Orda ýkimetining tarihyn zertteuge, onyng ishinde әlihantanugha qosqan zor ýlesin eshkim joqqa shyghara almaydy. Mәkenning eren enbegine men de shyn kónilmen tәntimin, ghylymy shygharmashylyghyna bas iyemin. Qadirli ghalym aghamyzdy aituly mereytoyymen shyn jýrekten qúttyqtaymyn, ghylymy izdenisterine zor tabys pen jetistik tileymin.

Professor T.Omarbekovting maqalasyn oqy otyryp, «әi, osy biz bireudi maqtay otyryp, bireudi týirep ótu әdetin nege qoymaymyz» degen oy sanamyzda janghyrdy. Maqaladaghy «әlihantanuda belsendi enbek etip», biraq «keybiri (!) búl baghytta alghashqy bolugha qúmar-aq» dep jastargha tiyisui avtordyng osy enbekti basqa da bir maqsatpen jazghanyn anghartqanday. «Múndayda biz olargha (yaghny jas ghalymdargha. - S.A.) «atalghan aghalarymyzdyng eren enbekterin esten shygharmaghandarynyz abzal» der edik», - dep Talas Omarbekov asyp-tasyghan, «alghashqy bolugha qúmar» keybir jasqa qatang eskertu jasaydy. Onyng ýzildi-kesildi mәlimdeuinshe, «býgingi qazaq Mәmbet Qúljabayúlyna tolyq maghynada alghashqy әlihantanushy dep baghalauy kerek». «Alghashqy әlihantanushy» dep maqalanyng aty aiqaylap túrghanday, avtordyng negizgi kózdegeni de - Mәmbet aghamyzdy «alghashqy әlihantanushy» etip tanytu. Al «әlihantanuda belsendi enbek etip», «alghashqy bolugha qúmartyp» jýrgen jastardyng «keybiri» dep avtor meni menzep otyrghany esh kýmәn tughyzbaydy.

Endi buyn arasynda әlimsaqtan kele jatqan qayshylyqty anghartatyn súraq tuady: osy bir túlghany tanuda «birinshi» (alghashqy, túnghysh), «ekinshi» dep nómirleu qaydan shyqqan ýrdis? Naqty jaghdayda odan әlihantanugha qanday ýles qosylady?

Mening biluimshe, M.Qoygeldiyev әlem tarihynda múnday nómirleu bolmaytynyn jaqsy biledi. Al, endi adam retinde de, pende retinde de men esh jerde «birinshi әlihantanushymyn» degen emespin. Alayda әlihantanuda biraz nәrse biletinimdi tarihy túlghanyng kóptomdyghyn dayarlaghanymnan júrt biledi dep oilaymyn. Áriyne, adam retinde bireuding oiy, sózi bireuge únamay jatady. Mysaly, biyl kóktemde QR Preziydenti múraghatynda úiymdastyrylghan kezdesude Sh.Sh. Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya instituty diyrektorynyng orynbasary S.Smaghúlovanyng qoyghan «layyqty» súraghyna bergen jauabynda Mәkeng ókpesin býkpey aitqany bar. Eng qyzyghy, óz basym qatty syilaytyn Mәkenning maghan degen  tipti «qara qazanday ókpesi» bolsyn delik, al S.Smaghúlova syndy tarihshy ghalymnyng menen ala almay jýrgen atadan qalghan óshi órshise, birinshisi agha retinde, ekinshisi әriptes retinde betime nege aitpaydy? Ókpe demekshi, Mәmbet aghanyng maghan emes, mening ol kisige ókpe aituyma tolyq negiz bar-dy. Oghan tómenirek toqtalarmyn.

Endi naqty mәselede sózimdi qúrmetti Talas Omarbekovke arnaghaly otyrmyn.

Birinshiden, ghylymnyng jәne ghalymnyng baghasy kimning 1-shi, kimning 101-shi әlihantanushy bolghanynda ma? Odan әldeqayda manyzdysy - últ kósemi, Alty Alashtyng basyn biriktirip býgingi Qazaq elining berik irgetasyn qalap, onyng túnghysh basshysy bolghan, qalyng el arasynda, onyng ishinde ghalymdar arasynda «demoktratiyalyq negizde túnghysh saylanghan Qazaq eli basshysy» dep tanylghan Álihannyng ómiri men san qyrly qyzmetin tereng de jan-jaqty zerttep qana qoymay, qalyng elge kimning qalay tanyta alghanynda emes pe?

Ekinshiden, men eshbir sózimde, eshbir maqalada, kitapta «alghashqy» nemese «№ 1 әlihantanushymyn» dep aitqan da, jazghan da emespin. Týsime de kirgen emes. Men ýshin onday «ataq-danqtyn» esh mәn-maghynasy, manyzy joq. Ghylymy dәrejesiz, ghylymy ataqsyz-aq kózi tirisinde ghúlama ghalym atanghan Álihannyng ýlgi-ónegesi men ýshin әldeqayda qymbat. Onday ataqqa, anyq bayqauymsha, óziniz siyaqty ghalymdardyng ýlken buyny әues.

Aqyry nómirleu manyzdy bolsa, «alghashqy әlihantanushy» ataghyn HH ghasyrdyng 20-30-jyldarynan beri әr qily dengeyde jazghan Martynenko, Bochagov, Kemengerúly, Seyfullinderdi aitpaghanda, 60-jyldardan beri zertteu jýrgizgen, osy baghytta azdy-kópti ghylymy enbek ne maqala jazghan Kenes Núrpeyisov, Múhambetqaly Jaqsaliyev, Jayyq Bektúrov, Yuriy Popovtargha nege bermeske? Atap aitqanda, marqúm Kenes aghamyzdyng Alash jәne Alashorda qatysty monografiyasy sonau 1968 jyly jaryq kórse, ekonomist M. Jaqsaliyev 70-jyldary-aq Á. Bókeyhannyng ekonomikalyq kózqarasyn saralap, dissertasiya qorghady. Al marqúm J. Bektúrov Qyr balasy – Elaghasy Álihannyng ómiri men qyzmetin sovet dәuirinde-aq tereninen tolghatyp, 1989 jyly «Ortalyq Qazaqstan» gazetinde «Ýsh Áleken» atty maqala jariyalady. Osy enbekti biz abaytanudaghy Álihannyng 1905 jylghy «Abay (Ibragiym) Kunanbaev» atty azanama-maqalasymen qatar qoiygha tiyistimiz.

Últ kósemi Álihannyng jalghyz «Qazaq» gazetindegi emes, «Dala ualayatynyng gazetindegi» maqala-jazbalaryn kóz mayyn tauysyp kóshirip, óndep jariyalaudy 80-shi jyldary-aq bastap ketken marqúm Ýshkóltay apay Súbhanberdina, oghan qosa Sәrsenbi Dәuitúly, Gharifolla Ánes pen Amanqos Mektep nege atalmaghan? Eger siz, Talas myrza, «qara qyldy qaq jarghan әdil biy» bolsanyz, osy esimderdi nege úmytasyz? Kenes Núrpeysovting «Alash hәm Alashorda» atty  «salmaqty enbegi» (sizding sóziniz boyynsha) M.Qoygeldiyevting «Alash qozghalysy» atty doktorlyq monografiyasymen qatar shyqpaghanyn, onyng izashary 1968 jyly shyqqanyn qalaysha úmytyp qaldynyz?

«Úmytshaqtyghynyzdyn» syryn týsinuge bolady: K. Núrpeyisovting 1968 jylghy enbeginde Alash qozghalysy men onyng kósemi Álihan, sovettik synarjaq iydeologiyagha sәikes, «burjuaziyashyl últshyldar qozghalysy» jәne «burjuaziyalyq últshyldar  kósemi» bolatyn da, al M. Qoygeldiyevting monografiyasymen qatar qayta basylghanda – Alash ta, onyng kósemi de «aq» bolyp shyqty. Basqasha aitqanda, 1991 jylgha deyin sovettik mifologiyanyng tabandy apalogeti әri adal nasihatshysy bolyp kelgen tarihshylardyng ýlken buyny әp-sәtte tәuelsizdikting myzghymas tiregine ainalghany ýshin Han Kene, Á.Bókeyhan negizdegen eldik ruhqa, Tәuelsizdigimizge sheksiz  riza boluymyz kerek shyghar... Áytpese 1986 jylghy Jeltoqsangha tarihshylar qanday bagha bergenin úmyta qoyghan joqpyz...

            Talas agha, siz tarihshynyng әr derekke jauapty boluyn menen artyq bilesiz. Áriptes-dosynyz M. Qoygeldiyevti «alghashqy nemese № 1 әlihantanushy» retinde tanytu ýshin onyng 1994 jyly basylyp shyqqan zertteuin dәlel etesiz. Oghan dau bar ma? Biraq, biraq..., әdilin aitsaq, siz kóp nәrseden beyhabar ekensiz.

            Ras, Mәmbet agha qúrastyrghan «Álihan Bókeyhanov. Shygharmalar» atty jinaq 1994 jyly, al men qúrastyrghan «Álihan Bókeyhan. Tandamaly – Izbrannoe» jinaghy 1995 jyldyng qarashasynda shyqty. Alayda, siz myna maqalanyzda «Qazaq ensiklopediyasynan» shyqqan osy jinaqqa Rymghaly Núrghaliyevti «jetekshi» etip qoyypsyz. Búl, Álihan Bókeyhannyng sózimen aitqanda, marqúm Rymghaly aghamyzgha japqan «qyp-qyzyl jala».

Aqiqaty - R. Núrghaliyev bastaghan «Qazaq ensiklopediyasy» ol jinaqty basyp shygharushy ghana. Oghan kóz jetkizu ýshin jinaqtyng «titulkasyna» bir ýnilseniz bolghany. Áytpese «әlihantanushylyqty» Mәkeng qúrastyrghan jinaqty shygharghan «Qazaqstan» baspasyna jәne onyng diyrektoryna da beruge bolady.

Al siz izdegen әdildikke kelsek, Álihan Bókeyhannyng túnghysh tandamalasynyng 1992 jyldyng qazan aiynan 1995 jyldyng qarashasyna deyin baspadan shygha almaghan «tar jol tayghaq keshu» hikayasy bar. Túnghysh tandamalygha «tar jol, tayghaq keshkizgen» Rymghaly aghamyzdyng ózi bolatyn.

       Alash kósemining qazaq-orys tilderindegi bay múrasy (tandamalysy) mәshenkege basylyp, jýielenip, týzetilip, 1992 jyldyng qyrkýieginde marqúm Qaldarbek Naymanbaev basqaratyn «Jazushy» baspasyna 1 tom emes, 3 tomdyq jinaq retinde tapsyrylghan-dy. Ol kezde Q. Naymanbaev Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng orynbasary qyzmetin qosa atqaratyn. Mәshenkemen terilgen 1380 betten, 100-den asa tarihy suret pen múraghattyq qújattan túratyn 3 tomdyq jinaq «Jazushy» baspasynyng júmys josparyna engizilip, 1993 jyldyng I toqsanynda jaryqqa shyghugha tiyis edi. Biraq jinaqtyng «Jazushygha» berilgenin әriptesim әri dosym Dihan Qamzabekúlynan esitip bilgen R. Núrghaliyev osy joldardyng avtoryn «2-3 aida shygharyp beremin» dep ant-su iship ilandyrdy. Ghalym aghamyzdyng sózine qalay senbessin! «Jazushygha» bergenime 1 aida bolmaghan 1992 jyldyng qazan aiynda (!) 3-tomdyqty qaytaryp alyp, «Qazaq ensiklopediyasyna» tapsyrdym. Rekeng sózinde túrsa, Álihan Bókeyhan múrasynyng 3 tomdyghy 1992 jyldyng jeltoqsanda jaryq kóretin edi. Alayda, kóp úzamay sengishtigime qatty ókindim. Rymghaly aghamyz «Álihan Bókeyhan. Tandamaly – Izbrannoe» jinaghyn «әne-mine shyghadymen» 3 jyl 1 ay ústap, 1995 jyldyng qarashasynda shyghardy. Ol azday, «qarajat joq» degen jeleumen 3 tomdyqty sholtityp 1 tomgha deyin qysqartty. «Qarajat joqtyn» syryn ensiklopediya qyzmetkerleri ashu-yzamen jyr qylyp aityp jýretin. Siz «jetekshilik etti» deytin R. Núrghaliyev ensiklopediyanyng qarajatyna qyzmettik «Volga» satyp alyp, Álihan Bókeyhan jinaghynyng 3 jyl shyqpay jatyp qalghany óz aldyna, redaksiya qyzmetkerlerine talay ay boyy enbekaqy «bergize almaghanyna» ózim kuә boldym.

            Rәkenning «Álihan Bókeyhan. Tandamaly – Izbrannoe» jinaghyna jasaghan «jetekshiligi» onymen bitpedi. Kitapty baspagha beruding qarsanynda, ol kisi meni kabiynetine shaqyryp alyp: «Qazaqsha-oryssha alghysózge soavtor bolyp kirsem qaytedi?» dep súrady. «Alghysóz telavtorynyng biri Mýsilim Bazarbaev (ol kezde ózimning ghylymy jetekshim) qarsy bolmasa, men qarsy emespin» degenim sol-aq eken, jana basylghaly túrghan kitap núsqasyn oqu ýshin kelesi joly ensiklopediyagha kelsem, aty darday Rәkeng aty-jónin alghysózge ghana emes, mening ornyma qúrastyrushygha da, ghylymy týsinikterge de, tipti Álihan shygharmalarynyng bibliografiyalyq kórsetkishine de japsyryp ýlgeripti. Men Aughan soghysyn kórgen azamatpyn, sondyqtan aramyzda qanday qatty әngime bolghanyn aitpay-aq qoyayyn. Ensiklopediya basshysy R.Núrghaliyevting qulyq-súmdyghyn estigende Mýsilim Bazarbaev ta qatty ashulandy. Dereu telefon soghyp, Rәkene balasha úrysqanyn kórip, ol kisi ýshin jerge kirirdey bolyp men úyaldym. Qysqasy, Akademiyadaghy M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng diyrektory akademik Serik Qirabaev Rymghaly Núrghaliyevke ýzildi-kesildi hat jazyp (hattyng kóshirmesi qolda bar), oghan kitapqa tek songhy sóz jazugha ghana rúqsat berdi. Búl hatqa týsinikteme beruding ózi artyq.

Rymghaly aghamyzdyng bar «әlihantanushylyghy» - baspagha ketip bara jatqan jinaqty 1 ay ústap, oghan kirgen materialdar negizinde jazghan «Songhy sózi» men onyng oryssha audarmasy bolsa kerek. Men sonda «shaynap bergen nan – keybir ýlken ghalym ýshin as bola beredi eken-au!» degen oigha qaldym.

«Alghashqy әlihantanushy» demekshi, Talas myrza, Alash kóshbasshysy Á.Bókeyhannyng 1937 jyly Butyrka týrmesinde týsken aqyrghy sureti qaydan shyqty, siz sony bilesiz be? Bilmeseniz, onyng qysqasha tarihy mynaday.

            M. Qoygeldiyevting Á.N. Bókeyhandy aqtau turaly bastama kóterip hat jazghanyna 25 jyl toldy dep, ony erlik etip kórsetipsiz. Esinizde bolsa, 1991 jyly Sovet Odaghynda, tipti býgingi Tәuelsiz Qazaqstan armandaytyn demokratiya men erkindik bolatyn. Oilanyzshy, sonda Álihandy kimning aldynda aqtau kerek edi? Álihan halqynyng sanasynda, alash balasynyng jadynda әrqashanda aq bolyp saqtaldy, mәngilik últ kósemi bolyp qala beredi emes pe?

Áytse de, әdildik ýshin aita keteyin, Álihan Bókeyhan - KSRO Jogharghy Soty plenumynyn1989 jylghy 16 mamyr qaulysymen, yaghny M. Qoygeldiyevting hatynan 2 jyl búryn tolyq aqtalyp qoyghan-dy. KSRO Jogharghy Soty Alash kósemi isin onyng inisi Rayymjan Ázihanúly Bókeyhannyng 1989 jyldyng basynda bergen ótinishi boyynsha KSRO Bas prokurory A.Ya. Suharev Jogharghy Sot plenumynan isti qayta qaraudy talap etipti (Resey Federaldyq qauipsizdik komiytetining Ortalyq múraghaty: R-34862 isi, 229-232 paraqtar).

      Al Mәkeng aqtau turaly hat jazatyn 1991 jyldyng tamyzynda әriptes-dosym Dihan Qamzabekúly ekeuimiz ghylymy issaparmen Leningrad pen Mәskeuge baryp, kitaphana, múraghat, múrajaylardy 1 ay aqtardyq. 2 apta Leningradta júmys istep, 19 tamyzda poyyzben Mәskeuge jetkenimizde, dәl osy kýni KSRO-nyng birinshi jәne aqyrghy viyse-preziydenti G. Yanaev bastaghan «GKChP» atty býlik shyqqan edi. 21 tamyzda Forostan Mәskeuge oralghan boyda M. Gorbachev viyse-preziydentke qosa onyng sybaylastaryn týgel, onyng ishinde KGB tóraghasy V. Kruchkov ta bar – bәrin qyzmetinen bosatyp, songhysynyng ornyna osyghan deyingi qúrylys ministri Vadim Bakatindi taghayyndaghan-dy. Osy janalyqty esty salysymen, Dihan ekeuimiz ózimizdi issapargha jibergen institut diyrektory Serik Qirabaevtyng atynan KSRO-nyng № 1 chekiysi V. Bakatinge «KGB múraghatynda jatqan Á.N. Bókeyhan isimen tanysugha rúqsat súraghan» hat jazyp, ony ózim 22 tamyz kýni KGB-nyng qabyldauyna tapsyrghan edim. Búiyryp, jarty saghattan song V. Bakatinning qabyldauyna da kirip shyqtym. Ol turaly 18.02.2016 jyly «Almaty aqshamynda» estelik te jazdym. Búl 1991 jyldyng 22 tamyzy edi. Arada 1,5 ay ótkende KSRO KGB-synyng múraghatynan 20 qújattyng jәne Álihannyng tergeu kezinde Butyrka týrmesinde týsken aqyrghy suretining 2 danasy bar ýlken hat kelip týsti. Suret alghash ret sol jyldyng sonynda Sherhan Múrtaza basqaratyn «Egemendi Qazaqstan» gazetinde jariyalandy (06.11.1991 j.). Hattyng ishinde últ kósemin tútqyndaugha berilgen order, Álekenning óz qolymen toltyrghan «tútqyn anketasy», qayratkerdi ólim jazasyna kesken sot ókimi, ókimning oryndalghany turaly anyqtama, aqtau turaly KSRO Jogharghy Sotynyng qaulysy t.b. kóshirmeleri shyqty. Tyng mәlimet qatarynda, mysaly, «tútqyn anketasynan» Álihannyng 1870, 1865 nemese 1869 jyly emes, 1866 jyldyng 5 nauryzda dýniyege kelgeni birjola anyqtaldy.

Curetti bergen Súltan Han Aqqúlúly

             Mine, biyl KSRO KGB-sy múraghatyna eng birinshi bolyp qazaq ghalymdarynyng jol salghanyna 25 jyl tolghan eken. Osynau aituly oqighany nege atap ótpeske?! Dihan ekeuimizding búl әreketimizdi qyp-qyzyl avantura dese de, erlik dese de artyq bolmas. Biraq siz ýshin 2 jyl búryn aqtalghan últ kósemin «qayta aqtau turaly» hat jazu zor erlik kórinedi.

            1991 jylghy Leningrad pen Mәskeuge barghan issapar nәtiyjesinde Álihannyng «Sibirskie voprosy» jurnaly, «Izvestiya...» jәne «Zapisky Zapadno-Sibirskogo otdela IRGO» basylymdarynda, «Syn otechestva», «Rechi», «Nasha jizni», «Musulimanskaya gazeta», «V miyre musulimanstva», «Osobye pribavleniya k «Akmolinskim oblastnym vedomostyam», «Dala ualayatynyng gazeti», «Semipalatinskie oblastnye vedomostiy» gazetterinde jariyalanghan búryn otandyq tarihnamagha beymәlim enbekterin, zertteu-maqalalaryn tauyp alyp keldik. Búl -kez-kelgen jylghy tigindisin emin-erkin tapsyrys berip alugha bolatyn «Qazaq» gazetindegi maqalalardy kóshirip kitap etip shygharu otandyq ghylym ýshin janalyq edi dep aitpas edim. Óitkeni, ol gazet Pushkin kitaphanasynda da, Akademiya kitaphanasynda da, KazGU-ding jurnalistika fakuliteti zerthanasynda da ashyq túrdy. Tipti biraz ghalym kenes zamanynda «Qazaq» gazetindegi Qyr balasy múrasyn túspaldap bolsyn әdebiyetter tizimine engizdi.

Últ kósemining jogharyda aitylghan 3 tomdyq tandamaly jinaghy osy Leningrad-Mәskeu saparynyng nәtiyjesinde qúrastyrylyp, 1992 jyldyng jazyna qaray tolyq terilip, qazaqsha-oryssha alghysózimen, ghylymy týsinikterimen, bibliografiyalyq kórsetkishimen destelenip, Orynbor-Omby ghylymy issaparynyng izinshe kýzde «Jazushy» baspasyna, artynsha «Qazaq ensiklopediyasyna» tapsyrylghan-dy.

            Álihantanushylar jaqsy biledi, 1991 jylghy Leningrad-Mәskeu saparynda «Sibirskie voprosy» jurnalynyng 1908-1910 jyldardaghy sandaryna, «V miyre musulimanstva», «Musulimanskaya gazeta», «Syn otechestva» gazetterine shyqqan ondaghan ocherki, maqalasy, «K desyatiyletiiy Pervoy Gosudarstvennoy Dumy» jinaghynda jaryq kórgen «Vybory v Stepnom krae» atty esteligi siyaqty qanshama tyng múrasy, al 1992 jylghy Orynbor-Omby issapary barysynda «Stepnoy pioner», «Stepnoy kray», «Semipalatinskie oblastnye vedomostiy», «Semipalatinskiy listok», «Irtysh» syndy gazetterde jariyalanghan qanshama tuyndysymen qosa, qazaqtyng iri qara maly men sharuashylyghy, qoy túqymy men kәsibi turaly tendessiz 2 monografiyasy tabyldy. Al «Qazaq» gazetinde shyqqan Ghalihan, Gh.B., Qyr balasy, Q.B., Týrik balasy, Arys úly syndy býrkenshik attarymen shyqqan maqalalaryn fotokóshirmege 1991 jyly-aq týgel týsirip alghan edim.

M.Qoygeldiyev shygharghan 1994 jylghy «Álihan Bókeyhanov. Shygharmalar» jinaghynyng múqabasyna jәne ishine ýnilip qarasanyz, onda Álihannyng 1994 jylgha deyin eshqayda jariyalanbaghan beymәlim suretterin kóresiz. Enbek kirispesinde Mәkeng osy suretter ýshin Gýlnәr Mirjaqypqyzy Dulatovagha tәniri jarylqasyn aitady. Marqúm Gýlnar apay ýshin de, Mәmbet agha ýshin qolaysyzdau bolatyn myna jaytty eriksiz esime alyp otyrmyn. Ol turaly jazu oiyma kirgen emes-ti. Biraq oghan Talas myrzanyng maqalasy mәjbýr etip otyr.

Qolaysyz deytinim, әlgi suretterding biri de Gýlnar apaydiki emes-ti. Álihannyng 1906 jyldyng shildesinde «Vyborg ýndeuine» qol qoyghan son, Vyborg týbindegi Terioky mekeninde taratylghan Memlekettik I Duma deputattarymen týsken sureti 1991 jylghy Leningrad-Mәskeu saparynan, al 1930 jyldary Mәskeude týsken suretin (kitapta «Álihan Bókeyhanov. 1920-jyldarda» dep qate jazylghan), últ kósemining sýigen jary Elena Yakovlevnanyng býgingi kýnge jetken jalghyz suretin, sonday-aq Smaghúl Sәduaqasúly men Zeynep (Elizaveta) Álihanqyzynyn, Elizaveta men perzenti Eskendir Smaghúlúlynyng suretin Dihan Qamzabekúly ekeuimiz 1992 jylghy Omby saparynan tapqan edik. Songhysyn Smaghúldyng Omby oblysy Lubin audanynda túratyn jaqyn tuysy Raqymjan Aronúly Jusanov degen aqsaqaldan súrap, «jariyalaytyn bolsaq, sizden alghanymyzdy, sizding aty-jóninizdi mindetti týrde jazyp kórsetemiz» dep sendirip alyp, Ombydaghy bir fotoateliede kóbeytip, týpnúsaqasyn poshtamen keyin salyp jibergen edik.

Raqymjan aqsaqal búl suretterdi, janylyspasam, 60-jyldary Mәskeudegi Elizaveta Álihanqyzyna amandasa barghanda Alash kósemi qyzynyng óz qolynan alghan. Issapardan oralghan son, suretterding bir-bir danasyn «altynnyng synyghy ghoy, Álihannyng kózin kórdi ghoy» dep, men Gýlnar apaygha syilap edim. Kóp úzamay suretter M. Qoygeldiyevting kitabynda Raqymjan aqsaqaldyng emes, Gýlnәr apaydyng atynan jaryqqa shyghyp ketti. Múnyng mәnisin súraghanymda, apamyz «jariyalana bergeni dúrys qoy» dep aqtaldy. Áriyne, búl qolaysyz jaghdaygha Mәmbet aghanyng eshqanday da kinәsi joq. Áytse de, osy jaghdaydy kezinde aitqanymda, Mәkeng suretti kimning qaydan tauyp, kimnen alghanyn týsindirip maqala beremin dep júbatty. Biraq ol sózin әzirshe deyin be, әli de deyin be, әiteuir oryndaghan joq. «Er moynynda qyl arqan shirimesti» biletin Mәkeng ony teriske shygharmas. Al endi kim kimge ókpeleu kerek, Talas myrza, әdil tóreligin óziniz aitarsyz!

«Álihantanu» - tek kitap, maqala jazu nemese ghylymiy-zertteu jýrgizu ghana emes, zaman talabyna say teledidar men radioefirge de shyghu emes pe! «Qazaq ensiklopediyasy» Álihannyng túnghysh tandamalysyn shygharmay, 3 jyldan asa «aq maltany ezip otyrghanda», 1993-1994 jyldary Almatyda jәne Álekeng Orman institutyn bitirgen Leningradta, aqyrghy 15 jyl ómirin ótkizip (Bolishoy Kislovskiy pereulok, 4 ýi, 15 pәter), 2 ret abaqtyda otyrghan (Butyrka týrmesi), atu jazasyna kesilip, sýiegining kýli jerlengen Mәskeude (Don ziraty) últ kósemining ómiri men qyzmeti turaly qazaq tilinde «Qyr balasy» atty 6 seriyaly, «Abay jәne Álihan» atty 1 seriyaly, orys tilinde 2 seriyaly derekti filim týsirilip, olar 1993-1994 jyldary ortalyq telearnadan (ol kezde kýndiz-týni elding jaghdayy turaly ertegi aitatyn «Habar» telearnasy әli joq) ýzbey qayta-qayta kórsetildi. Talas myrza, siz (Mәmbet agha da) «Qyr balasy» filimin kórmedim demessiz. Ol filim qazir Últtyq telearnanyng «Altyn qorynda» saqtauly.

Qazaq tilindegi gazet-jurnal, ghylymy basylymdardy bylay qoyyp, oqyrman auditoriyasyn keneytu ýshin Álihan turaly tyng zertteuler men maqalalar 1992-1995 jyldary «Kazahstanskaya pravda», «ngridicheskaya gazeta», «Shahar», «Prostor» siyaqty gazet-jurnaldargha jariyalandy. Búlar - Mәkenning 1994 jyly jaryq kórgen «Álihan Bókeyhanov. Shygharmalar» jinaghynan búryn da, keyin de atqarylghan júmystar. Búl isterdi men «alghashqy» nemese «№ 1 әlihantanushy» atanu ýshin tizbektep keltirip otyrghanym joq. Eger ol ataq Mәmbet agha ýshin asa qymbat bolsa, ony sol kisige berudi quana-quana qoldaymyn.

      Al endi ózin «әlihantanushy» sanaytyn әrbir tarihshy, әdebiyetshi, qalamger, meyli ol «alghashqy» bolsyn, meyli 1001-shi bolsyn, túlghatanugha qosqan ýlesine toqtalsam, óz basym joq jerde kishipeyildilik nemese jalghan úyalshaqtyq kórsetip әure bolmaymyn. Baryn aitamyn. Qate sóilep túrghannyng qateligin de kórsetemin.

Biyl últ kósemi, HH ghasyrdaghy Qazaqstannyng berik irgetasyn qalap, onyng túnghysh basshysy bolghan Álihannyng tughanyna 150 jyl toluy (T.Omarbekov aghamyz maqalasynda qatelesip jazghanday, 100 emes), ókinishke qaray, YuNESKO Qararyna sәikes halyqaralyq dengeyde emes, jetim qyzdyng toyynday ótip jatyr. Áytse de, 12 jyl syrtta jýrip, elge oralghan 2013 jyldan beri Álihannyng 150 jyldyq mejesin YuNESKO-nyng aituly datalar men mereytoylar tizimine engizu kerektigin YuNESKO jәne IYSESKO isteri boyynsha Qazaqstan Últtyq komissiyasynyng sanasyna jetkizip, onyng negizdemesin aghylshyn jәne orys tilderinde jazyp berip, aqyr ayaghynda atalghan úiymnyng Bas konferensiyasynyng 2015 jyly qarashada bolyp ótken 38-sessiyasynyng kýn tәrtibine qonggha kim múryndyq bolghanyn siz bilesiz be, Talas myrza? YuNESKO osy basqosuynda Á.N.Bókeyhandy dýniyejýzilik dengeyde túnghysh ret «shynayy әlemdik dengeydegi danqty qayratker» dep moyyndady! Búl tarihy oqighany tarihshylarmen birge jalpy júrttyng da bile jýrgeni jón. Al endi, Tәke, joyqyn asharshylyq turaly eleuli zertteu jýrgizdiniz. Asharshylyqtyng aldynda qazaqtyng sany resmy «sanaq» boyynsha 3,9 million emes, 7,2 million bolghanyna kuә bolghanÁ.Bókeyhannyng mәlimeti osy últtyq genosid mәselesine әlem nazaryn audarugha ayanyp qalmassyz dep oilaymyn. Áytpese, «bәrin zerttep tastadyq» dep, neshinshi nómirli zertteushi ekenimizdi aityp toqmeyilsip jýre bereyik pe?

            Biyl Álihannyng 150 jyldyghy qúrmetine Qazposhtany arnayy marka shygharugha, Últtyq bankting 100 tengelik estelik monetasyn әzirletuge, Mәjilis pen Senat deputattaryn saual joldatugha kim kóndirip,  týrtki boldy eken, sodan habardarsyz ba?..

            Álihan Bókeyhannyng býgingi úrpaqqa qaldyrghan bay әri tendessiz múrasyn 25 jyldan astam uaqyttan beri tirnektep jinap, 150 jyldyghy qúrmetine 15 tomdyq jinaq etip baspagha әzirlep bergen kim eken?

            Últ kósemining bay múrasyn jinaumen qatar, onyng kýreske toly býkil ghúmyryn zerttep, qazaq jәne orys tilderinde bólek 2 tomdyq monografiya jazyp, basyp shygharghan adamdy siz «әlihantanushylar» sanatyna jatqyzasyz ba, joq pa? Ayta keteyin, búl monografiyanyng shamaly qysqartylghan núsqasy qazir týrik, ukraiyn, aghylshyn tilderine audarylyp jatyr. Ol Alash avtonomiyasynyng 100 jyldyghy qúrmetine 2017 jyly Ankarada, Kiyevte, Astanada ýsh tilde basylyp shyqpaqshy.

            Toqsan auyz sózding tobyqtay týiinin aitqanda, Talas myrza, jastardy «alghashqy bolugha qúmar-aq» dep synap, «aghalarynyzdyng eren enbekterin esten shygharmaghandarynyz abzal» dep eskertkeninizde, agha jasyna jetip qalghan «sol jastardyn»  qol qusyryp otyrmay, ózine deyingi buyn ókilderinen artyq bolmasa, kem istemegenin oiynyzda ústaghanynyz abzal-au!..

            Al, derek búrmalansa, tarih ghylymnyng doktory týgil qarapayym student, oqushy da nemqúrayly qaramaytynyn oqyrman jaqsy týsinedi ghoy dep oilaymyn.

 

Súltan Han Aqqúly

Astana, 21.09.2016

abai.kz

0 pikir