Seysenbi, 17 Mamyr 2022
Alashorda 5055 0 pikir 26 Qazan, 2016 saghat 11:22

Túrsyn JÚRTBAY. «BESIGINDI TÝZE!...» (jalghasy)

 

Jazushy, alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbaydyng (surette) «Besigindi týze!..» kitabynyng jalghasy. Ótken bólimderin myna siltemelerden oqy alasyzdar:

http://abai.kz/post/view?id=7271       

http://abai.kz/post/view?id=7292    

http://abai.kz/post/view?id=7363    

http://abai.kz/post/view?id=7851    

http://abai.kz/post/view?id=7819    

http://abai.kz/post/view?id=7851

http://abai.kz/post/view?id=7963

http://abai.kz/post/view?id=8004

http://abai.kz/post/view?id=8164

http://abai.kz/post/view?id=8190

http://abai.kz/post/view?id=8438

http://abai.kz/post/view?id=8635

http://abai.kz/post/view?id=8747

http://abai.kz/post/view?id=8925

http://abai.kz/post/view?id=8955

http://abai.kz/post/view?id=9050

http://abai.kz/post/view?id=9536

http://abai.kz/post/view?id=9857

http://abai.kz/post/view?id=10194

http://abai.kz/post/view?id=10277

II

 

1917 jyldyng kýzinde gimnaziyadaghy shәkirtterding dәristi qalay tyndap, ghylym ýirengenin naqty elestetpese de, topshylaugha bolady. Tanertengi janalyq keshke eskirip qalatyn almaghayyp kýn keshken oqytushylardyng da, oqushylardyng da nazary syrtqy dýniye, sayasy habargha elendeumen ótkeni anyq. Ústazdary da, shәkirtter de әr baghyttaghy úiymdardyng isine belsene aralasty. Ol rette olardyng sayasy kózqarastarynyng toghyspauy zandy. Gimnaziyadaghy oqu kestesi de búzylyp, túraqty oqudyng mýmkindigi bolmady. Auyldan kelisimen Múhtar da qoghamdyq ómirden tys qalmady. Semey qalasy – sol tústaghy qazaq elining ruhany әri sayasy ortalyqtarynyng biri esepti shahar edi. Múndaghy oqyghandardyng deni is atqarghan, qarapayym qauymgha yqpaly kýshti bolatyn. “Jәrdem” baspasy jyl sayyn ondaghan kitaptar shyghardy. Gazetter de kýn qúrghamay jer-jerden habar berip túrdy. Solardyng arasynda “Saryarqa” gazeti ghylym, mәdeniyet salasyna yqtiyatty qabaq tanytty. Súltanmahmút Torayghyrov, Jýsipbek Aymauytov, Sәbit Dónentaev, Shәkerim Qúdayberdiúly ispetti HH ghasyrdyng basyndaghy qazaq әdebiyetining klassikteri “Saryarqanyn” tóniregine toptasty. Múhtardyng túnghysh maqalasyn aparuy da sonday iri esimderding ózine tartqan kýshi, әser-yqpaly.

“Saryarqa” men “Abay” jurnaly Múhtardyng publisist-jazushy retinde qalyptasuyna, ghylymy pikirdi talday biluge, halyqtyng ruhany múqtajyna zerek qarauyna tikeley yqpal etti.

Jiyrma jasar bozbala kýres jolyndaghy óz jolyn halyqtyng ruhany asyl qazynasynan izdep, bolashaqtyng tútqasyn tughan elining mәdeny marqayymen, ghylymdy iygeruimen, ony boygha sinire biluimen baylanystyrdy. Qaladaghy kýn sayyn ótip jatqan pikir talastary, “Alash” partiyasynyng aitystary oy salyp, ishtey shiryqtyryp otyrdy. Qoghamdyq qúrylystan maghlúmat mol, jalyndy, әleumetshil aqyn Súltanmahmút Múhtardy bauyryna tartyp, onyng әr shygharmasyn taldap, pikir bildirdi. Kýndelikti zәru mәselege arnap pikir aitudy tapsyrdy. Sonyng nәtiyjesinde, qyrkýiek, qarasha ailarynda eki maqalasy “Saryarqada” jariyalandy.

Áriyne, onda uaqyttyng ekpinin, kónil kýiin anghartatyn emeurinder sezildi. Halyq aghartu isine belsene aralasqan, qazaq tilining alghashqy oqulyghyn jazghan, patshanyng aghartu sayasatyna qarsy shyqqan, týrmede otyryp, qughyngha týsken Ahmet Baytúrsynov siyaqty azamattardyng qayratkerligin qúrmetteui tabighy edi. Olardyng esimi qazir de el zerdesinde. Solardyng arasynda jýrip úqqandaryn oquda jýrgen iysi qazaq qúrbylaryna jetkizu maqsatymen qolgha qalam alady. Búl – shәkirt jýregining adal niyetinen, qalayda eline qyzmet etsem degen aq kónilinen tughan sóz. Jastyq qúlshynys ta, anghaldyq ta bar. Biraq, maqsaty aiqyn. Eng bastysy aghym tolqynynan bas tartu, halyq taghdyryna selsoq qarau joq. “Oqudaghy qúrbylaryma” dep birinshi jaqpen emes, “Oqudaghy qúrbylaryna”- dep ataluynyng ózinen shygharushylardyng avtordyng jasyna qaraghany, “jastar da oiyndaghysyn aityp qalsynshy”-degendey qas-qabaq angharylady. Tipti, sol “aghalar”, ózderin synap otyrghan jigit pikirin qyzyqtauy da bar ispetti. Ýlken ýmitti el aghalarynan talap ete sóileydi:

“...Últ tizginin ústap otyrghan oqyghandarymyz, solardyng isterining narday bolyp ýlkeyip, dabyrayyp ýlkeymegenine ne shart? Áriyne, birinshi – sol oqyghandardyng birlik berekede bolyp shoghyrlanbaghy shart. Ekinshi – isteri manyzdy ornyqty, tabandy boluy ýshin әrbir oqighanyng aqtyghy, ekpini, bilimi shart. Ras, tughannan bilimdi, últ isine ekpindi aq jýrek bolyp tua qoymalyq, biraq aldynghy oqyghan qamqor aghalar ne oilap, neni istep arman qylyp jýr. Sony istemesek te bilu, betin úghu kerek emes pe?... Búl jýrekting sinirgish taza uaqytyn ótkizip alsaq, ýlkeygende jylasaq ta, qalay ózimizdi kýiinishke jegizsek te әlgi nәrseler keler me? Osy turaly ózimiz reti oqyp jýrgen bir buyn qúrbygha aitatyn az nәrsemiz bar. Búl mezgil – halqymyzdyng búdan keyingi minezi ómir boyy minez bolyp qalatyn mezgil emes pe? Osyghan qaraghanda bizding kóbimizde halyqqa minezimen jaqsy bolmaq týgil, oqyghandar degen atqa kir júqqyzatyn jaman minezder kóp, onyng biri – karta, gazet betine qaramaytyn qazaq isinen habarsyzdyq, basy qúralmaytyn berekesizdik, óspeytin maskarad. Jas uaqytyn búnymen ótkizgen jigitting ýlkeygende otty, qajymaytyn otanshyl boluy dýdәmәl. Jigitter... Endigi uaqyt jazghytúrghy kýnshuaqtay emes pe? Osy rahymdy kýnning shuaghyna qyzyp biraz ghana bilimimizdi az ghana qayratymyzdyng kishkene qyzmetin adamshylyq jolyna salyp, aqtyqqa júmalayyq. Halyq týzeudi jol qylayyq. Búrynghy jaman әdetterdi tastaugha tyrysalyq, әitpese bolystyq tiygizetin inilerimiz jetip keledi degen aldynghy aghalardyng quanyshyn kýiinishke ainaldyryp, “Qarghayyn dese jalghyz, qarghamayyn dese – jalmauyz” bolyp jýrmelik. Onda bizding oqyghandyghymyz, bolmaghandyghymyz artyq”.

Sabadan asyp-tógilmey, aryndamay, shyghys dәstýrimen inilik izetti saqtay otyryp, әdeppen oiyn óredi. Tipti, sóz alghanyna qymsynu da sóziledi. Maqalada qozghalghan el birligi, mәdeniyeti, jeke adamnyng qoghamdaghy ilhamy, qoghamdyq, belsendilik – júrt nazaryna tegin úsynylghan joq. Uaqytsha ókimet túsynda qazaq shәkirtterining kópshilgi shahardaghy oquyn tastap, auylyna ketip qaldy. Kýzde 5 klasstyq mektep pen gimnaziya týlekteri sabaqqa kelmedi. Mәskeu, Leningrad, Orynbor, Týmen, Troisk, Tambov qalalaryndaghy oqu oryndarynyng studentteri auditoriyagha qaytyp oralmady, el isinen de irgesin aulaq saldy. Búl ýlken alandatushylyq tughyzdy. Intelliygensiya tolqynynyng arasy ýzilip qalady degen kýdik úyalatty. Jәne, ózge-ózge, halyq aghartu júmysynyng eng auyr mindetteri sol jastardyng sybaghasy edi. Gimnaziya partalarynyng qúlazyp túrghan bos oryndary Múhtardyng kóniline sonday bir alandatushylyq sezimin oyatty. Óitkeni, býgingidey últtyng oyanu kezinde at salyspaghan, silkenbegen jas tolqynnan qanday keleshek kýtuge bolady? Kerenaulyq, alauyzdyq, jalghan qyzyqqa әuestik – halyqtyng ertenine sol toghysharlar arqyly ilesip barady-au dep mazasyzdandy. “Búl mezgil – halqymyzdyng búdan keyingi minezi – ómir boyghy minez bolyp qalatyn mezgil emes pe?” -dep mazasyzdanuy da sondyqtan.

Halyqtyng ruhany ómirining gýldenuine birden-bir sebepker – ghylym. Qazaq halqy HH ghasyrdyng basyna deyin búl salada negizinen ýsh arnadan susyndap keldi. Birinshi: arab filosofiyasyna negizdelgen shyghystyq bilim jýiesi. Ekinshi: HIH ghasyrdyng ortasynda shyqqan jadidizm aghymy. Ýshinshi: europalyq ghylym jetistiginen tamyr alghan Resey oqu oryndarynyng baghdarlamasy. Ár baghyttyng óz jetistikterimen qosa kemshilikteri de boldy. Arab tilindegi oqulyqtardyng baghdarlamasy tym eski әri qúrannyng týsindirmesi ispetti «múhtasarmen» «nahumen» shekteledi. Uniyversiytettik bilim alu ýshin Búhara, Baghdat, Mәdiyne shaharyna baru kerek. Týrki ilimi – belgili bir shenberdi qamtityn. Ózge tildi bilu mýmkindiginen aiyratyn. Resey uniyversiytetterinde qazaq halqynyng tarihy, әdebiy-mәdeny múrasy oqylmaytyn. Múnyng ózi belgili dәrejede tól júrtynyng ghasyrlar boyy tarihiy-mәdeny dәstýrinen qol ýzuge әkep soghatyn avtonomiya, jer  mәselesinen keyingi eng kóp dau tudyrghan osy oqulyq jýiesi edi. Mine, sol zәru tilekti Múhtar alghashqylardyng qatarynda júrtshylyq talqysyna salyp, batyl úsynys jasady.

“Júrt oyanyp, kózin ashyp, júrttyqqa betin týzese, kýnnen-kýnge múqtajy tabylyp kóbeymek. Osy kýngi bizding kóp múqtajymyzdyng ishinde eng irisi – ghylym. Ras múny úqtyq. Qúdaygha shýkir, betimiz jaman emes. Azdy-kópti bilimin halyqtyng jolyna salyp, sonyng baqytyn arman qylmay jýrgen qazaq az... Qay mektepting bolsyn jany – oqu qúraldary. Ghylym jolynda talay basqyshqa minip ketken ózge jýrttardy alsaq, bәri de jyldan-jylgha oqu kitaptaryn janghyryp, bir jaqsydan bir jaqsysyn tandap otyrady. Sóitip, oqu kitaptary ylghy jazylyp, janarudan bir bosamaydy. Qazaqqa kelsek, mektepke arnalghan bir kitap joq. Sebebi, múny niyet qylghan talapkerlerding aldynan shyghatyn bir zor kedergi barlyghy. Ol – ghylym tili... Búl ghylym tili degen mәsele – óz mektebimiz, óz múghalim ýiretushimiz bola bastaghan sayyn “shesh!” dep dikildep qysatyn mәsele. Sondyqtan bar qazaqtyng oqityn balasynyng birining bilimin birine janastyra, bir jolmen oqytuy kerek. Árkim әr jerde mashyqty jolymen tópey berse, ol az kýshti ydyratqan, bereke úiymy joq bir oqu bolghany. Osy turaly oryssha oqyghan óz mashyghyna, músylmansha oqyghan óz mashyghyna tartpay dәlimen qay tilding maghynasy oramdyraq, qay til qazaqtyng ómir jónine qolayly, osyny salystyryp, bireuin ústau kerek. Sonan son, ne músylmansha oqyghandar bolyp, ne oryssha oqyghandar bolyp bir jaghyna jegilip, belgili bir jolgha týselik”- dep talap qoydy “Qaysysyn qoldanamyz!” Atty maqalasynda.

Sayasy ómir hali ýlken qúbylysty qarqynmen damydy. Ár týrli aghymdardy qoldaghan aitystar órttey qaulady. Qazan tónkerisining dýmpui Semeyge jetkenimen birden bel alyp, kýshine enbedi. Qantar aiynda Semeyde “Alash” partiyasynyng ekinshi qúryltayy ótti. Partiya basshylary, sot, oqu isin basqaratyn komissiya mýsheleri saylandy. Eger de, kýndelikti ómirge belsene aralasqan Múhtardy búl mәjilisterdi bilmedi, qatyspady, pikir qospady desek, shyndyqqa qiyanat. Qatysty, partiya mýshelerimen aralasty. Qúryltayda Reseydegi ornaghan jana ókimetting memlekettik qúrylymy da talqylanyp, partiya mýshelerining pikiri ýshke bólindi. Deni – Kerenskiyding kadettik qúrylymyn, federativtik memleketti jaqtady. Ekinshi top – qos ókimetting ózara tartysyn paydalanyp, osynday qolayly sәtte Reseyden irgeni bólip alyp, derbes qazaq respublikasyn qúrugha shaqyrdy. Ýshinshi az top – qazaq komiytetterine tek búrynghy bibolystardy ghana emes kedeylerdi tartyp, eng aldymen solardyng túrmys-tirshiligin týzetip, oqu-mәdeniyetke bauludy úsyndy. Aqyn Súltanmahmút “Alashtyn”, “Úranyn” jazdy.

Mine, osynday aitys-tartystar, qaueset-jalalar onsyz da densaulyghy nashar, kókiregi dimkәs Súltanmahmút Torayghyrovqa auyr tiydi. Óz taghdyryn mysalgha ala otyryp. “Adasqan ómir” atty dastanyn jazugha kiristi. Alayda tónkeris túsyndaghy iri-iri tolqúlar qala tirshiligine otyn-su, azyq-týlik jaghynan qiynshylyqtar әkeldi. Alystaghy Bayanauylgha jetu qys ishinde әri densaulyghyna qauipti edi. Aqyn aghasynyng jan kýizelisin jaqsy týsingen Múhtar Súltanmahmútqa Abay auylyna baryp, qymyzben emdeludi әri alasapyrannan qútylyp, boy sergitip qaytudy úsyndy. Súltanmahmút úsynysty maqúl kóredi. Múhtar jazda úzatylghan Aqyliya Túraghúl qyzynyng ýiin núsqap, hat jazyp beredi. Zerikpes ýshin ózinde bar kitaptardy da qanjyghasyna bókteredi.

Sol kýnderdi Aqyliya Túraghúl qyzy arady jetpis jyl uaqyt ótken song bylay dep esine aldy:

– Senderge ýnemi jolyghyp, ashyla bermeymin. Onyng ýstine әngime ýzik-ýzik bolghan son, birdi aityp, birge kóship úmytyp ketermin. Men el qadirlisi atanghan Múhtar Áuezovten basqa talay belgili adamdarmen jýzdestim. Qolymnan dәm de tatty. Solardyng ishinde jýregime jaqyny Súltanmahmút Torayghyrov. Shirkin, azamattyng biyazysy, kishipeyili, aqjarqyny, ótkiri bolatyn. Búl 1918 jyldyng qysy. Mening úzatylghanyma әli bir jyl tolghan joq edi. Kýieuim Saniyaz ekeumiz jeke shaghyn auylmen Shúnaydyng bauyryndaghy Sadyr qystauyn mekendedik. Qys jana týsip, qaharyn tóge bastaghan. Bir kýni ýiimizge qalasha qiyingen, júqa óndi, ashang janarly adam keldi. Ol – Súltanmahmút eken. Asty-ýsti taqtaymen kómkerilgen ýlken aghash ýiimiz bolatyn. Sonyng tórgi bólmesin ekige bólip, bir búryshyna shymyldyq ústap, Súltanmahmútqa ózinshe jeke bólme jasap berdik. Ortasyna aghash stol qoydyq. Sonda jazuyn jazyp, úzaq týnder boyy otyratyn. Tyqyldap jóteletin. Ol kezde bizding ýide jalghyz qara bie bar edi. Sonyng qymyzyn tek Súltanmahmútqa arnayy saqtaytynbyz. Semeyde jýrgende densaulyghynyng nasharlaghanyn sezgen Múhtar ony bizding ýige joldap, qymyzben emdeudi kenes etipti. Qys boyy bizding ýide túryp, jazgha salym qaytty.

Súltanmahmút әzilkesh, sonday qyzyq adam edi. Jana týsken kezim ghoy. Ne jazyp otyrghanyn súramappyn. Shay ishkende samauyrdy stoldyng ortasyna qoydyryp:

– Aqysh, qazir kelinning iyiletin shaghy ketti. Revolusiyany estiding be? Solay. Biz Saniyaz ekeumiz shaydy ózimiz qúiyp ishemiz, - deytin.

Maghan ol minezi sonsha sóket kórinetin. “Meni synaghany ma” dep te oilaytynmyn. Sondyqtan da, shaydy ózim qúiyp berip jýrdim.

Key kezderi auyl aqsaqaldarymen qyzu әngimelesip, aitysyp qalatyn. Birde sharighat jóninde daulasty. Ol sonda:

– Árkimning tirshilikte bir siynar tiregi bar. Ol – qúday emes. Ómiring neni megzep, kóniling neni qalasa – sol tәnir. Dәl qazir mening pirim – qara biye. Al onyng ózek nәri – shóp. Kórdinder me, dýnie tiregi ne ekenin,- degeni esimde.

Sodan keyin mening joldasym Saniyazben qatty qaljyndasatyn. Bir joly Súltanmahmút agha:

– Sәke, sen auqatty túrasyn. Men sening kiyimderindi ana kedeylerge beremin. Saghan myna qara tonyng da jetedi, -dep Saniyazben alysyp jýrip, bar qiyimin kórshilerge aparyp berdi. Olar kiyip alyp bizding ýige keldi. Sondaghy riza bolghan Súltan aghanyng kýlgeni esimnen ketpeydi. Artynan alqynyp otyryp shay ishti. Maghan jәne Saniyazgha arnap óleng shygharatyn. Qystykýnderi, әsirese, týngi ayazda bir-eki saghattay seyildep jýretin. Sodan keyin jótelip, kýrkildep otyratyn. Men onyng qolynan ózime tanys bir kitapty kórdim. Qolynan týspeytin. Orys tilining qalyng sózdigi bolatyn. Túraghúl agha ýnemi oqyp otyratyn. Birde:

– Osy kitap kózime jyly úshyraydy da túrady. Túrashtan kórip em, – dedim.

– Mýmkin, aqysh. Men búl sózdikti Múhtardan aldym, – dedi.

Sol jyly Múhtar elge kelip, Súltanmahmút agha ekeui úzaq әngimelesti. Jazgha salym auyldan qalagha attanarda kózine jas alyp, auylmen qimay qoshtasty.

– Senderdi mәngi úmytpaymyn, – dedi.

Keyinnen bizge hat keldi. Súltanmahmút agha jazypty. Quanysyp ashtyq. Áli kýnge deyin hattyng  sózi jadymda. Arap әripterimen jazypty.

“Qaraghym Aqysh! Bekzada auylynyng úrpaghysyng ghoy. Men eshbir qaryzdaryndy ótey alatyn emespin. Saghan rizamyn. Kiyim-keshekterimdi de aurudyng qaterine qaramastan esh seskenbey judyng ghoy. Myna dertten jazyla alar emespin. Hosh, sau bol”- depti. Súltanmahmút aghanyng ólenderi, maqalalary gazetke shyghyp jatty. Sonyng ishinde, kóbi Shynghysta jazylghan shygharmalary. Al, basqa ne aitam, shyraghym. Kónildegi túnyp jatqan kóp oidy shayqaudyng mәnisi bar. Qaytadan túndyryp alu qiyngha soghady ghoy. Ázirge, osyny qanaghat tút”.

Aqysh apay әngimesin osylay ayaqtady. Osy estelikten Súltanmahmút pen Múhtardyng erekshe bauyrmaldyq yntymaqtas bolghany, kózqarastarynyng úshtasyp jatqandyghy angharylady. Qarbalas uaqyttyng dýrmegine, qystyng yzgharyna qaramastan әdeyilep aqyngha sәlem bere baruy syilastyqtarynyng yqylastarynyng qaltqysyz tazalyghyn tanytady. Súltanmahmút qaytar jolda bórilige soghyp, ruhany inisining ýiinen dәm tatyp, jana dýniyege kelgen túnghysh qyzy Múghamilanyng betinen sýiip, batasyn berui de shyndyq. Múhtar osy qystaghy qala ómirindegi ózgeristerdi, biylikting bolisheviktere kóshkendigin, ózi belsene aralasqan “Abay” jurnalynyng jay-japsaryn aityp, endigi maqsat-mýlde haqynda pikir alysqan. Qazaqtyng qos shamshyraghynyng tatulyghyn Súltanmahmúttyng qaghazdarynyng ishinde Múhtar turaly maqalasy men hattarynyng saqtaluy dәleldey týsedi.

Qalayda Súltanmahmúttyng jas dosynyng әdeby túrghydan qanatynyng qatayyp, topshysynyng bekuine zor yqpaly tiydi. Tipti, publisistikalarynyng jalpy taqyryptyq eksheulerinen septestik nyshany da da qylang beredi. “Ayqap” jurnalynda biraz jyl istep, tәjiriybe jinaqtaghan Súltanmahmút aghymdaghy jaylardy iriktep, jýieleu túrghysynan qalamy mashyqtana qoymaghan jas әriptesine jol silteui de aghalyq paryzgha jatady. Mysaly “Sosializm” maqalasy Múhtargha ýlgi bolghan tәrizdi. “Filosofiya jayynan”, “Ghylym tili”, “Oqu isi” atty publisistikalary belgili bir taqyrypty jeke alyp, sol haqynda arghy-bergi ilim izderin qozghap, taldauy ónege kórgendikting belgisi. Egerde Súltanmahmút pen Múhtardyng publisistikalaryn oy qorytu, stilidik túrghysynan salystyrsaq, úqsas pikirler bayqalady. Mysaly aqynnyng “Abay” jurnalyndaghy “Sosializm” maqalasynyng ýzindisin oqiyq:

“Sosializm degenimiz – adam balasynyng beybit, tynysh, jenil kýn kórui, baqytty jasauy. Oghan adam balasy әdildik arqyly, osy kýngi mәdeniyet, óner, ghylym-bilim tabystaryn: adam balasynyng kýn kórisin jenildetetin otarba, parohod, aeroplan, telegraf, telefon, mashina, qúraldaryn әdildik jolymen paydalanu arqyly jetedi. Yaghni, sosializm – әdildik..

Men adam balasynyng kýn kórisin jenildetetin qúraldardy dene azyghy, әdiletti ar azyghy dep bilem. Qazir Evropada dene azyghy bar, er jetken. Al, ar azyghy er jetken joq. Osy ar azyghy er jetpegendikten onda dene azyghy adam balasynyng kýn kórisin jenildetuge júmsalmay, auyrlatugha júmsap, adam balasynyng birining etin biri jeuine, birining qanyn birining úrttauyna júmsalyp jatyr...

Dene azaghy men ar azyghynyng qatar, birdey damuy, әbden erjetui – әdidik, sosializm dedik. Al soghan bizding qazaq halqy jete ala ma? Qalay, qansha uaqytta jetedi?

IYә, jetedi. Sebebi bizde qazir tónkeris boldy. Qazaq halqynyng jappay oquyna jol ashyldy. Endi qazaq Evropanyng myng jylday, qansha qiyndyq kórip jasaghan dayar óner-ghylymyn oqyp, ýirenedi, tez bilip, mengerip alady...

Evropanyng osy kýngi biz súqtanatyn haline qazaqtyng jetui ýshin myndap, jýzdep jyldar kerek emes, ondap, jiyrmalap, kóp bolsa, otyzday jyldar kerek. Evropanyng kóp jylda jetken jerine qazaq az jylda jetedi...”

Búdan, jazushynyng estelikterinde, ómirbayandyq derekterinde Súltanmahmúttyng әseri qaqynda dәlelder keltirilmese de joqqa da shygharugha bolmaytyn dәstýr baylanasy anyq kórinedi.

Múhannyng kózi tirisinde shygharmashylyq bastau kezeni haqynda aitylghan pikirlerding deni onyng búl kezenin ómirdegi kólenkeli, kýmәndi túsy degen ishara bildirip keldi. Oghan maqalalardyng uaqyt shanyna kómilip, sarghayghan tigindilerding arasynda qayta basylmay, úzaq saqtaluy da salqynyn tiygizdi me, kim bilsin.

Eger de, shyndyqqa shylbyr jalghasaq, onda Múhtar talantynyng quat-mýmkindigin anyqtap, sheberligin shyndaghan, kózqarasyn qalyptastyrghan jay – onyng sol jyldardaghy jurnalistik qyzmeti. Jazushy ómirbayanynda “So kezde dramaturgiya men jurnalistikada óz qalamymnyng kýshin de bayqap jýrdim”,-dep eleusiz eskertken. Qalamgerding kishipeyildigine sayghanmen de, mol parasaty, ýlken oy iyirimi, pikirining dәleldiligi, shynshyldyghy men talapshyldyghy, aqyl órisining kendigi osy jiyrma jastaghy jazghan maqalalarynan buy búrqyray kórinedi. Búrynghydan da shirap batyl aityp, tújyrymyn nyghyzday jetkizedi. Ózi jas bolghanmen de oiy eresek tartyp, tez arada avtordan jauapty shygharushygha ainaldy.

Múhtar Áuezovting qalamy ysylyp, adamyn ashqan basylym “Abay” – “ghylymi, әdebi, sharuashylyq” jurnaly. Jurnal 1918 jyly “uaq qaryz seriktiginin” qarjysy esebinen jastargha arnalyp shygharyldy. Yaghni, eljúrttan oqu-aghartu, mәdeniyet, ýgit júmystaryn úiymdastyru ýshin jinalghan jәrdemning nәtiyjesinde ashyldy degen sóz. “Jauapty shygharushy”, yaghny bas redaktor Múhtardyng múghalimder gimnaziyasyndaghy syrlas dosy Jýsipbek Aymauytov boldy. Al onyng orynbasary – Múhtar. Jýsipbek Múhtardan jeti jas ýlken. 1916-1917 jyldary “Enlik-Kebekten” búryn “Rabigha”, “Jebir bolys”, “Qanapiya – Sharbanu” piesalaryn jazghan. “Qazaq” gazetinde alghashqy maqalasy 1913 jyly jariyalanghan, ysylyp qalghan jurnalist Jýsipbekting yqpaly Múhtargha óte kýshti edi. Ony jazugha eliktirgen de, jurnal qyzmetine tartqan da sol adam bolatyn. Halyq ýshin jany kýigen buyrqanghan jastardyng ruhany kósemi – “Qazaq” gazeti men onyng úiymdastyrushylary Ahmet Baytúrsynov, Álihan Bókeyhanov, Mirjaqyp Dulatov edi. Maghjan da, Jýsipbek te, Múhtar da olardyng yqpalynda bolyp, solarmen qosa Sәken Seyfullin aitqanday “elim-aylap, jerim-aylap” egilip, “Alash!” dep úrandasty. “Talap”, “Janar”, “Jәrdem” jastar birlestikterin, “Jas alash” atty úiym da qúrmaq niyetinde jýrdi. Olardyng qatarynda Seyt Toqymbaev, Álimhan Ermekov, Daniyal Ysqaqov, Qazy Núrmúhamedov syndy azamattar da boldy. “Abay” jurnalynyng sayasy baghytyn týsinu ýshin úzaq ta bolsa qajetti bir maqalany oqyrmangha úsynudy layyq sanadyq. Múnda sol kezdegi qazaqtyng qasireti men jantalasy, múqtajy jәne Múhtardyng qoghamdyq-sayasy isi tolyq qamtylady. Múnda – 1916 jylghy kóterilis jәne ol turaly “Alash” qayratkerlerining pikiri bildirilgen. Osy uaqytqa deyin “Alashty” synap, kóterilis túsynda halyqty qoldamady degen pikirler aitylyp keldi. Mәsele, shyndyghynda olay emes edi. Ahmet Baytúrsynov, Álihan Bókeyhanov, Mirjaqyp Dulatov býkil alty Alashtyng qazaq, qyrghyz, ózbek, qaraqalpaq, bashqúrt-noghay, týrikmenning basyn qosyp, bosqyndargha kómek komiytetin qúrdy. Ózderi Qytay eline baryp, qashqan eldi keri qaytarugha әrekettendi. Mirjaqyp Dulatov “Abay” jurnaly arqyly iysi “Alashqa!” degen ýndeu jariyalady.

(jalghasy bar)

abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1054