Sәrsenbi, 29 Mausym 2022
Bilgenge marjan 6581 2 pikir 26 Shilde, 2016 saghat 10:09

ShYNGhYSHAN TUGhAN JERINE JERLENGEN

«Shynghyshandy qazaq qylam deu úyat mәsele», dedi almatylyq bir tarihshy. «Sen ana Qytaydan kelgen Tileuberdini jaqtap shataspa! Men Mongholiyadan kelgenmin. Bәrin óz kózimmen kórgenmin, – dedi astanalyq bir tarihshy. Búghan, meninshe, renjuge bolmaydy. Óytkeni, bizdin bilimiy, mәdeniy dәrejemiz dәl osylay. Bireuimiz pikir aytamyz, ekinshimiz oghan qarsy shyghamyz. Sebebi, qarsy shyghu bilimdilik sanalady. Al tarihshynyn tarihshy emespen kelisui ólim sanalady. Áytkenmen mensinbey-aq túryp: «Osy nemelerdin aytyp jýrgeni ne sóz, tekserip kóreyinshi», dep, onyn aytqany men ózin oqyghan kitәptin pikirin salystyryp kóru tarihshynyn mәdeniyeti sanalady. Kez kelgen tarihshynyn en basty mindeti týpnúsqagha nemese jana pikirge rmetpen qarau. Onday tarihshynyn tabylmauy qorqynyshty.

Mәselening shynyna kelsek, tarihty búrmalap, týpnúsqagha jýginbey, negiz­siz­den-negizsiz Shynghyshandy zorlap qazaq qyl­ghaly jýrgen kimder? Ondaylar bar ma?

1993 jyly Qazybek bek Tauasarúly­nyng «Týp-túqiyannan ózime sheyin» atty ki­tәbi jaryq kórgende, Shynghyshan mә­selesi eptep-septep sóz bolghan-dy. Ne qa­zaq shejiresin bilmeytin, ne Shyn­ghys­han­nyng shyn tarihyn bilmeytin júrt oghan osqyryna qarady. Ejelden manghol dep qangha sinip ketken adamdy qazaq ishin­degi jalayyrgha jatqyzghany ýshin búlan-talan bolsa da, 1776 jyly qaza bo­lyp ketken adamdy jauapqa tartu esh­kim­ning qolynan kelmedi. Bireu onday adam joq dedi, bireu ol kitәpti kәzirgiler jaz­dy dedi. Onyng bәri sol kezge tәn bili­mi­miz ben dәrejemiz bolatyn.

Endi kóne qytay tilin biletin, kóne pi­shi­gin (iyeroglifti) oqy alatyn Tileu­ber­di Ábenayúly Shynghyshan turaly kó­ne qytay pishigindegi jazudy oqyp, Shyn­ghyshannyng týrik jerinde tuyp-ós­ken, týrik tilinde sóilegen, músylman di­nin ústanghan adam ekenin dәleldep, dә­lel­di jazbalardy qytay tilinen tikeley au­daryp kórsete bastap edi, Maralbay Ys­qaqbay kókemiz bastaghan biraz ziyaly búl mәselege búl joly kәdimgidey mәn ber­di. Tileuberdining maqalasyn Dulat Isa­bekov «Mәdeniyet» jornalyna basty. «Qa­zaq әdebiyeti» gazeti de jedel ýles qos­ty. Aqyry Tileuberdining pikiri tariyhqa ýl­ken tónkeris әkeldi. Biraq «Qyryq kisi bir jaq, qynyr kisi bir jaq» bolu bizding qa­nymyzda bar bolyp shyqty. Kóp adam Shyn­ghyshandy týrik, onyng ishinde qiyat degenge kelisedi de, jalayyrgha jaqyndata bas­tasang at-tonyn ala qashady. Onyng ar­ghy týbinde ana jaqtyng adamy, ana jaq­tyng tarihy degen dert túrady.

Endi men osy «úyat mәselege» óz úyatym­dy kóldeneng tartayyn. Tarihshymyz de­­gender ýshin emes, shyn men ótirikti tal­day biledi-au degen kópshilik ýshin. Shyn­ghyshannyng ómirine qatysty týpnúsqa sa­nalatyn ýsh qoljazba bar: «Mangholdyng qúpiya shejiresi», «Altyn topshy» jәne Rәshid  әd-Dinning «Jylnamalar jina­ghy». Tileuberdi Ábenayúly «Mangholdyng qú­piya shejiresi» dep jýrgen qoljazbanyng shyn aty «Shynghyshannyng quzauyry» eke­nin qytay pishiginen oqyp jariya etti. Men oghan sendim. Sebebi, «Nauka» baspa­sy­nan shyqqan «Altan tobchiy» (Moskva, 1973) kitәbining alghy sózinde tarihshy N.D. Shastina «Pervonachalinoe  je nazva­niya pamyatnika bylo «Rodoslovie Chingishana» – Chingiys-kaganu hudjaur, – dep jazdy (23-bet). Múny dúrystap aitsaq, «Shynghys qaghannyng quzauyry» bolyp shyqpay ma?

Eger búl eskertkishti alghash audarghan adam­dar tariyhqa adal bolsa, qoljazbanyng shyn atyn nege jasyrady? Ony «Qúpiya she­jire» dep ataugha qanday qaqysy bar? Orys­tar ony osy kýni «Sokrovennaya iys­toriya mongolov» «Mongholdyng qasiyetti she­jiresi» dep әspettep jýr. Búlay ótirik jazu nege «úyat mәselege» jatpaydy?

Shynghyshan Temirshyng atalghan kezde ómir sýrgen Búrqan tauy kәzirgiMongholiya atalatyn memleketting jerinde joq. Olar Hentey degen tauyn Búrqan boluy kerek dep boljaydy. Al boljaudy bekitetin dә­­lelderi joq. Alayda, Búrqan atalatyn qa­raghayly tau Jәrkent qalasynyng sol­týstik jelkesinde bar ekenin men bala ke­zimnen bilem. Biraq onyng Shynghyshangha qa­tysy baryn men bertinge deyin bilgem joq, solay atalatyn tau tolyp jatqan shy­ghar dep jýre berippin. Tek Tileu­ber­di­ning qytay tilinen audarghan «Shyn­ghys­hannyng quzauyryn» oqyp otyryp, Te­mir­shynnyng Búrqannan qashyp baryp Týr­gen tauyndaghy toghaygha tyghylghanyn bil­gende ornymnan úshyp týregeldim. Óitkeni, Búrqan men Týrgenning arasy 1,5-2 shaqyrymday ghana jer ekeni, demek Shyn­ghyshannyng osy Búrqanda tuyp-ós­keni maghan birden elestedi. Segiz ghasyr boyy aty ózgermegen jerdi endi eshkim óz­gerte almaytynyn birden týsindim de, Ti­leuberdini jaqtap shygha keldim. Búrqan men Týrgenning kýni býginge deyin solay ata­latynyn bile túryp, ýndemey qaluym na­ghyz «úyat mәsele» bolmas pa edi?

«Bir sózding artyn bir sóz týrtedi» degen ras. Tileuberdining audarmasyna qa­rap otyrsam, maghan tanys jer-su attary tym kóp bolyp shyqty jәne bәri de qol­jaz­bada  jazylghan  jer ynghayyna dәl­me-dәl keledi. Onyng ishinde, tipti mýldem dau tu­dyr­maytyny da bar. Mәselen, Zeren Qap­shaghaydyng Almaty týbindegi Qap­shaghay ekenine qalay daulasarsyn? Daulasayyn desen, sol aradan ashulanyp qayt­qan Jamúqa jol-jónekey 70-ke tarta  Janysty qyryp ketedi. Janys Ótegen batyrdyng  osy  kýngi  Shengeldi manayyn­da ýrim-bútaghymen ómir sýrgenin, sol aragha jer­lengenin ejelden bilem ghoy. Bir-biri­men qiysyp túrghan tarihty qalay moyyn­damassyn. Tileuberdi audarmasynda Shynghyshannyng Sógeti degen jerde ang aulap jýrgeni aitylady. Ol Sógetining irgesinen men auylyma bara jatyp, kele jatyp jylyna әldeneshe ret ótem ghoy. Jam­úqa men Shynghyshan ekinshi  ret Kýi­teng degen jerde soghysady. Ýlkenaghash pen Qyzylespe auylynyng jelke túsynda Kiy­ting atalatyn anghar bar, eki taudyng or­tasyndaghy úzyn jazyq. Shyndap kelgende, Kýitendi qytay tilinen Kiyting dep te audarugha bolatyn kórinedi. Biraq meni Kýi­ting dep otyrghany osy Kiyting ekenine ilan­dyrghan  jaghday mynau: Shynghyshangha kó­mekke kelgen kerey hany Onhan Otqiya ar­qyly Kýitenge kelse, Shynghyshan Kó­ren­lik degen jerden shyghady. Otqiya dep otyr­ghany osy kýni Qyzylqiya atalsa, Kó­renlik dep otyrghany Barkórneu bolyp shyghady. Oghan da kýmәndanayyn desem, Otqiya – Qyzylqiyanyng Kiytinge qaray asyp týsetin bir sayy Kereysay dep atalady. Al kereyler bizding jaqta joq. Demek, sóz joq, kerey hany Onhan osy saygha qosyn tikken. Bәri bir-birine say keledi. Ony bile túryp, pikirimdi ortagha salmasam, naghyz úyatsyz men bolmaymyn ba?

Shynghyshan Eki Bólektaudyng manyn­da Teligenbóltaq, Shúbar, Araltóbe degen jerde tuypty. Jelmening әkesi Shyn­ghys­han­gha: «Sen Ónen múrannyng Teligen Ból­taq jerinde tughanda, saghan búlghyn jórgek be­rip edim», – deydi. («Qúpiya shejirening qú­piyasy». Almaty, 2010, 486-bet. Tileu­ber­dining audarmasy). Men osy ónirde tuyp-óskendikten, bir-birine teligendey Qos Qotyrqay tauynyng irgesinde Shúbar, Araltóbe degen jerlerding de bar ekenin jaqsy bilemin. Olar Orbúlaqtan 7-8 sha­qyrym ghana jerde.

Jamúqamen birge Shúbar degen jerde bir jarym jylday ýy ishimen qonaqtaghan Shyn­ghyshan Bórtening aqylymen onyng qasynan bir týnde kóship ketip, Kórenlik degen jerge baryp qonystanady. Bir týn­ning ishinde Mongholiyadaghy Hentey tauyna, әriyne, ol kóship bara almaydy, al Aral­tóbe manyndaghy Shúbardan 15-20 sha­qyrym jerdegi Barkórneuge kóship ba­ra alatyny kýmәnsiz.

Búl kýnde ózgege kýmәndansa da, Mú­qa­lidyng jalayyr ekenine eshkim kýmәn keltirmeydi. Sol Múqaly jәne Qayshyly degen jalayyr saghan qosylamyz dep, Shyn­ghyshandy Kórenlikke izdep keledi. Al jalayyrlardyng sol Shynghyshan za­ma­nynda otyrghan jerinde әli kýnge deyin otyrghanyn Rәshid әd-Din anyq-qanyq jazady. Jәne Múqaly jalayyr ekeni ras bolsa, onda dini bólek, tili bólek Shyn­ghys­handy qay jónmen izdep keledi?

Shynghyshan әueli óz taypasynyng hany bolyp, Kóknor degen jerde saylanady. Osy kýni Jasylkól dep atalatyn jerdi men sol ara dep sanaymyn. Óitkeni, ol jazylghan jaghdaygha say keledi. Aynalasy taumen qorshalghan, tek ontýstik jaghy ghana atpen keluge bolatyn jer.

Bichurinning «Songhy tórt hannyng tarihy» degen enbegi bar. Sonda Shynghys­han­nyng arghy atalaryn jalayyrlardyng qa­lay qyrghany bayandalady. Sebep bireu ghana: Alan-Quanyng kýieusiz tughan, yaghny núrdan jaralghan (nirun) ýsh balasynyng úrpaghy ózge jalayyrlardan asyp barady. Sodan jalghyz Qaydu degen naghashy qo­lynda bolghan bir ghana bala aman qalyp, qal­ghanyn jalayyrlar qyryp tastaydy. Keyin jalayyrdyng aqsaqaldary balalar­dy qyryp tastaghan jalayyrlardy jaz­ghyryp, olardy Qaydugha birjola baghy­nysh­­ty qylyp  beredi. Sol Qaydu Qaraqol degen jerdi  jaylady,– dep jazady Bichuriyn. Sol Qaraqol kýni býginge deyin Qa­ra­­qol atalady. Kereysaydyng batysyn­da, suy Kókterek ózenine kelip qúyady, ký­ni býginge deyin Andas jalayyrlar otyr­ghan Araltóbeden on shaqty shaqyrym ghana jerde.

Al endi oilap qarayyq. Shynghys­han­nyng jalayyrlargha eshqanday qatysy joq bolsa, onyng atalaryn bir jalayyrlardyng qyryp, ekinshi jalayyrlardyng ol ja­layyr­largha  ýkim shygharyp, Temirshynnyng atalaryna janashyrlyq tanytyp nesi bar? Sonou múhit týbinde jatqan manghol­dar­dyng  kóbeygeni, azayghany jalayyr­largha qanshalyqty qajet? Mәsele Shyn­ghyshan aralarynyng ózge jalayyrlardan asyp bara jatqanynda bolyp túrghan joq pa? Qazaqshalap aitqanda, aghayynnyng asyp bara jatqanyn kórealmaushylyq qoy.

Men, jalpy, Shynghyshannyng ja-layyr ekenin erterekten estip kele jat­qan adam­myn. Onyng bir sebebi: jalayyrlar jaylaytyn Araltóbe men bizding el jay­laytyn Beljaylau – ortaq. Eki tau­dyng ortasyndaghy bir alqap. Atamnyng qa­ryndasy Ýmiynә, qyzy Toqtar osy Andas jalayyrlargha úzatylghan. Sondyqtan biz­ding ýide jalayyrlar turaly әngime az­dy-kópti bolyp túratyn. Atam Esh­mú­qam­bet әsirese Jәlmende balasy Pishәn turaly kóp aitatyn. Pishәn – 1921 jyly aty­lyp ketken adam. Beynelep aitqanda, ol – jalayyrlardyng Segiz serisi. Sol Pishәn  Áshirkýl jәne Zeynep degen Andas qyzdarymen aitysyp qalady da, eki qyz: «Bizding babamyz – Shynghys siyaqty sening Bәishegir atang eshqashan shyn-qúz atalghan emes», – degende, Pishәn ornynan úshyp tú­ryp: «Oybay, babamyzdyng aty atalghan son, mening toqtamaghanym úyat bolady!» – dep, qúldyq úrady. Búl – el arasyna ta­ra­ghan әngime. Al shymkenttik aqyn Qa­zanghap Baybolov: «Ensegey boyly er Esim» dastanynda Shynghyshannyng Ile óni­rinde tuyp-óskenin, anshylyqpen kýn keshkenin shejirelep atalaryn tarata jyr­gha qosady. Jәne Qazybek bek te ony ja­layyrlardan taratady. Osynyng bәri eriksiz meni moyyndatady.

Basqa úsaq-týiek jer-su attaryn ter­melemey-aq qoyayyn. Endi resmy tariyhqa jýgineyin. Rәshid әd-Dinning «Jylnamalar jinaghyn» oqyp kórsem, Shynghys ómir sýrgen Onon ózeni shyghystan aghady dep anyq-qanyq jazylghan. Al Mon­gho­liya­daghy Onon dep jýrgenimiz Onyn óze­ni, kartagha qarasam, ontýstikten tike sol­týstikke qaray aghyp jatyr. Búl ne de­gen sóz? Shynghyshan ómir sýrgen Onon ol emes degen sóz, onyng ýstine Onyn, Onon degenning mongholsha maghynasyn ma­ghan manghol tilin bilem degenderding esh­qaysysy týsindirip aita almady. Men, óz boljamym boyynsha, Ononnyng týp mәni Ónәn degenge sayady dep oilaymyn. «Nәn» «Ýlken» degen sózden tuyndaghan bolu ke­rek dep oilaymyn. Búl ózenning óz aty emes, onyng sipaty dep týsinem. Tileuberdi Onondy Ile deydi, men oghan qosylam. Ile Shynghyshan zamanynda da Ile atalghan.

Kartagha qarap otyryp, taghy mynany sa­lystyrayyq. Barlyq qoljazbada Búr­qan tauy Onon ózenining bastalar túsynda delinedi, al Mongholiyadaghy Onyn Búrqan osy bolu kerek degen Hentey tauynyng dәl ózinen bastau alady, sәikespeydi. Nege? Óit­keni, Henteyding Búrqan ekeni, Onyn­nyng Onon ekeni – bәri ótirik.

Shynghyshan ýsh ózenning boyyn jay­la­ghan: Kerulen, Týrgen, Ónәn. Rәshid әd-Dinning «Jylnamalar jinaghynda» Ke­rulen eki taudyng arasynan aghady de­lin­gen. Ol meninshe, Beljaylaudaghy Teri­s­­aq­qan. Kóne sózderding etimologiyasyn zert­teushi ghalym Á.Núrmaghambetov Qas­ke­lenning týp maghynasy Qasqa ólen, yaghny Qas­qasu degen sózden ózgergen deydi. Olay bol­sa, Kerulen dep jýrgenimiz Keri ólen, yaghny Keri ózen degen bolyp shyghady. Ke­rióleng men Terisaqqannyng maghynalas eke­nin kez kelgen qazaq týsinedi. Rәshid әd-Dinning jazghanyna Onon da, Kerulen de dәl keledi. Al Mongholiyadaghy Herlen­di­ qanshama Kerulen dep ózgertkenmen, ol da Henteyden bastalyp, Onynmen baghyt­tas ontýstikten soltýstikke qaray aghyp ja­tyr. Búl da sәikespeydi. Bәri sәikes­pe­se, olardy «úyaltyp jatqan» eshkim joq.

Onon, Ónәnning Ile ekenin mynadan an­gharugha da bolady. «Shynghys qaghannyng quzauyrynda: «Shynghys han men Túghyryl han ekeui Qúlja ózenin qúlday attanghan…Tatarilar Qústy-Shaty janyndaghy Na­raty-Shaty jerinde qoryq qúrghan eken»,– delingen (Almaty, 2010 j. 496-bet). Múnda bәri anyq. Biraq Tileuberdining audarmasynan basqalarda Qúljanyng aty birese Uld­ja, birese Uldzn dep búrmalanyp kel­gen. Al endi kartagha qarayyq. Ileni órge boy­lay qarasaq, Qytay jerinde Naraty jo­tasy, onyng jogharghy jaghynda Qúlja qa­lasy túr. Bәri aldasa da, karta aldamay­dy ghoy. Senbegen adam dereu qaray salsa bo­lady, sonda «úyat mәsele» óz-ózinen she­shiledi.

Osynshama ghylymy derekke mәn ber­me­gen tarihshymen «úyat mәsele» jayynda ai­tysyp jatu maghan da úyat. Ózimning tuyp-ósken jerimdegi osynshama shyn­dyq­ty bile túryp men shyryldamasam, onda mening kim bolghanym?

Temirshynnyng basynan keshken әrbir oqiy­ghasy osy ónirding jer-suynda jazylyp qalghan, tarihtaghy jer-su attary, qan­shama ózgertip, qúbyltyp aitsa da osy kýn­gi maghynasy dәl kelip otyrady. Mә­se­len, tayjigitter (taychiudy) Shynghys­han­dy Týrgen boyyndaghy toghaydan toghyz kýn­nen keyin ústap alady. Tayjigitter Onon boyymen ony әketip bara jatqanda, kýzetshi balany úryp jyghyp, Temirshyng qa­shyp shyghady da, qútylyp ketedi. Týr­gen men Ononnyng jәne Búrqannyng bir-bi­rine jaqyn jerde jatqanyn osy oqiy­ghadan-aq angharu qiyn emes. Týrgenimiz – Ýsek ózeni, Ónәnimiz – Ile.

Merkitterding Bórteni tartyp әketetin oqiy­ghasy da osynday. Shynghyshan Býrkey-Irge degen kókteude otyrady. Ol ara kәzir Irgetau atalady. Býrkey-Irge degen Yq-Irge degen maghyna bermey me? Týrik, onyng ishin­de qazaq sózi ekeni ap-ayqyn.

Kiyting jaqtan kele jatqan mer­kit­ter­ding dýbirin kýtushi әiel Irgetauda jatyp estiydi de, bәri Qayshynyng beli arqyly Búrqangha qashady. Arbamen qashyp bara jatqan Bórtelerding aldynan merkitter shyghady. Arba ishindegi Bórteni bayqamay, olar Irgetaugha qaray ketedi de, Esugeyding ýlken әielin atqa mingestirip qayta keledi de, arba ishindegi Bórteni merkitter tauyp ala­dy. Demek, Bórtening arba ishinde eke­nin Esugeyding ýlken әieli aityp qoyghan ghoy. Keyin onyng qayta oralyp Búrqangha qaytpay qoyyna da osy kinәsi sebep.

Irgetaudan Qayshynyng beli arqyly Bar­kórneu asyp qashqan Shynghyshandy merkitter Búrqangha óksheley quyp barady. Biraq taba almaydy. Osy jerde tuyp-ósken men ýshin osynyng bәri dәlme-dәl kóz aldyma elestep otyrady. Mening se­nim­di sóileytinim sondyqtan.

Jaqynda Qytayda túratyn Aqpar Mә­jit bauyrymyzdyng «Múqaliy» atty ki­tәbi shyqty. Sonda ol Múqalidyng tu­ghan-tuystary ishinde tek nemeresi Antún­nyng ghana ata-babasynyng mekeni Almalygha bir  oralyp soqqanyn  jazady. Múqaliy­dyng ata qonysy Almaly bolsa, Shynghys­han­nyng mekeni de sol ónirde bolady ghoy, sóz joq. Al kóne Almaly qalasynyng orny Jәr­kentting soltýstik shyghysynda Aq Búr­qan atalatyn jerding manynda jatyr, Almaly auylynyng jelke túsynda. Búl derekke sýienuding nesi «úyat mәsele»? Ony kórmeu-bilmeu úyat emes pe?

Jaraydy, tarihy derekterdi de, she­ji­resin dәleldeudi de jinap qoyyp, qa­za­qy oy men qazaqy qiyalgha jol berip kó­relikshi.

Shynghyshan dini, tili bólek manghol bol­sa, tini, dini  bólek qonyrat Day sheshen qyzy Bórteni qanday sebeppen mangholgha berui tiyis? Shekjerde, yaghny Harazm irge­sinde ómir sýrip jatqan Day sheshen man­ghol jerinde Temirshyng degen bireu bar eke­nin qalay bilgen? Bir-birimen qalay sói­lesken? Ol kezde qonyrattardyng mú­syl­­man ekenine men esh kýmәndan­bay­myn. Óitkeni, Shynghyshan ordasyn izdep kelgen europalyq Karpiny men Rubruk ta Ekvius (tarihshylar Eki Ógiz deydi, men Eki ózen, yaghny Qosózen qalasy dep oilaymyn) qalasy men Qayylyq (Qoylyq emes) qalasynda sarasinderdi keziktirdik dep tang qalysady. Men sarasinder de­gen­di týsinbegen edim, sóitsem, euro­pa­lyq­tar músylmandardy solay ataghan eken, Germaniyadaghy týrikterdi kәzir de so­lay ataydy eken.

Ejelden jalayyrlar jaylaghan Eki Ózen (Taldyqorghannan 18 shaqyrym shy­ghys­ta, Kóksu men Qarataldyng qosyl­ghan jerinde orny jatyr) men Qayylyq eli músylman bolsa, solardyng qaq ortasynda otyrghan andastar, yaghny Shynghys­han qa­laysha músylman bolmaydy?

Manghol ezgisinde ýsh jýz jyl jem bol­dyq deydi orystar. Soghan juyq ota­ryn­da bolghan qazaqqa orys sózi sindi: ke­reuet, samauyr, poshta degendey. Al ýsh jýz jyl ezgisinde bolghan mangholdyng qan­sha sózi orysqa sinipti? Birde-bir sózi joq deuge bolady. Esesine, qazaq sózi qanshama! Mahmúd Qashgharidyng «Týrik sózdigine» qarasaq, «ýtik», «kaptan» (qaptәn), «shtan» (ish­tәn), «yoghúrt», «jiyr», «tauar» – bәri tý­rik sózderi, onyng ishinde qazaq tiline ja­qyn sózder. Al Oljas Sýleymenovting dә­leline qúlaq assaq, múnday sózder bir myn­nan asyp ketedi. Sonda qalay bol­ghany? Orystardy birneshe ghasyr boyy biy­legen Shynghyshannyng úrpaghy manghol emes, qazaq bolghany emes pe?

Orystyng ataqty ghalymy K.Kononov «Rus­skie familiy turkskogo proishojde­niya» degen kitap jazdy. Arghy-bergi orys ataqtysynyng kóbi týrik tekti ekenin sodan bildik. Búl alyp-qashty sóz emes, ghy­lymy kuәlik qoy. Osynyng bәrin bilgen adam ózi de oilanbay ma? Jәne de arap saya­hatshy Babuta Altyn Ordanyng hany Áz Jәnibekke kelgende onyng týrikshe sói­legenin jazyp, týrik sózderin tizbelep kór­setedi. Al Altyn Ordany biylegen Shyn­ghyshannyng úrpaqtary ekenine kim kýmәn keltiredi? Onyng ýstine qytayshadan Tileuberdi audarghan «Jylnamalar jiy­naghynda» Rәshid әd-Din úighyr, tatar, mon­ghol qauymdary tek týrikter ekenin ashyq aitqan ghoy.

«Tóre» degenning ózi tórdi menzeytin qa­zaq sózi. Tórening bәri qazaqta ghana. Osy­nyng bәri Shynghyshannyng ata-tegin anyq­taugha bizdi jeteleytin jip emes pe!

Shynghyshan sózining «әri biyik, әri te­ren» degen maghyna beretin «shyn-qúz» de­gen sózden ózgeruining ózi-aq, onyng tegi qa­zaq ekenine menzemey me? Osynyng bәri be­ker  bolsa, onda tarihta Shynghyshannyng bol­ghany da beker. Maghan eng auyr tiyetini – osynshama jerdi qazaqqa shegelep berip ket­ken Shynghyshandy ózimizden ózgege qa­ray iyteru.

Shynghyshangha qatysty mәselening eng týitkil jeri – onyng qayda jerlenui men «man­ghol» sózining payda boluy. Ghylym ony da onsha qúpiyalap otyrghan joq. Tileu­berdi ekeumiz de Shynghyshan beyiti Ala­sha hannyng kýmbezine jerlengen dep jo­ramaldadyq.

Alayda, «Altyn topshy» (Altyn neme­se «Asyl toptama») kitәbinde Shyn­ghys­han­nyng sýiegin Onon boyyndaghy Deliy­gun-Boldagqa arbagha arghymaqtardy je­gi­p alyp kelgeni anyq aitylady («Altan topchiy», Moskva, «Nauka», 1973, 241-bet). «Sodan beri onyng oralghan mәngi ru­hy handar men jaysandardyng tiregine ainaldy. Býkil halyqtyng qasiyettisi bol­dy», – dep jazylghan onda (Sonda, 242-bet). Alayda, onyng sýiegi Búrqanda, Altayda jerlenipti degen qauesetting de bar ekenin eskerte ketedi.

Eger «Altyn topshynyn» aitqanyn negizge alsaq, onda Shynghyshan ózining tughan jeri Teligen Bóltaqtyng (Qos Bólek taudyn) manayyna әkelip jerlengen bolyp shyghady.

«Shynghys qaghannyng quzauyry» 1240 jy­ly jazylyp bitken. Al Shynghyshan 1227 jyly qaytys bolghan. Soghan qara­mas­tan, onda Shynghyshannyng qayda jer­len­geni belgisiz dep jazylghan. Búl – se­nim­siz jaghday. Óitkeni, ólgenine 13-aq jyl ótpey jatyp han týgil qarashanyng da qayda jerlengeni úmytylyp qaluy mým­kin emes. Búl, sóz joq, búrmalanghan mә­sele. «Altyn topshy» qoljazbasy tek 1926 jyly ghana tabylghan. Sondyqtan búl qoljazbada Shynghyshannyng qayda jer­lengeni búrmalanbaghan. Ony búrmalau­shy­lar әldeqashan ólip qalghan. Son­dyqtan búl qoljazbadaghy mәlimetke sen­­gendi jón sanaymyn. Búryn Shyn­ghys­han kezinde Kóksu boyyndaghy Labastan Qorghasqa deyin sozylyp jatqan tau jalpylay Búrqan atalghan. Qos Qotyrqay tauy­nyng ontýstik jaq irgesinde arasy 60-70 qadam eki ýlken oba túr. Tónireginde óz­ge oba da, beyit te joq. Qarsy betinde gha­na úsaq obalar bar. Búl eki oba nege oq­shau túr? Óitkeni, ol, meninshe, Shyn­ghys­han­nyng әke-sheshesi Esukey men Óleng jer­­lengen obalar. Olar óz atamekeninde jer­­lenbegende  qayda jerlenedi? Al Shyn­ghys­hannyng beyiti qayda?

Áueli Shynghyshannyng Joshy qasyna jer­lenui mýmkin emesin aita ketken jón. Ol ýshin balalaryn jinap alyp, Shyn­ghys­hannyng olargha ýles berip, ósiyet ait­qan kezin eske alayyq. Ángime Joshygha kel­gende, «ol – merkitting túqymy» degen­di kóldeneng tartyp, balalary әke kózinshe әdepsizdik jasaydy ghoy. Sóitip otyrghan balalary ólgen әkesin Joshynyng qasyna qalaysha aparyp jerley qoysyn-au? Son­dyqtan «Altyn topshynyn» jazgha­nyn shyndyq dep qabyldaghanymyz oryndy.

Esukey men Óleng jerlengen dep otyr­ghan qos obanyng qasynda qaghan jerlendi dey­tindey kórnekti oba joq. Búrqan tau men Qorghas boyyndaghy obalardyng da ai­ryqsha eshtemesi joq. Tek…

Tarihy jazbalarda Shynghyshannyng ar­ghy ata-babalary Qaraqorym degen jerde bolghany jazylady. Jergilikti qarttar ertede Matay tauy men Qarashoqyny qo­syp Qaraqorym depti degendi aitady. Ony myna oqigha da qúptaydy. Enshi bó­lis­ken­de eki aghasy kishisine enshi bermey quyp jiberedi. Ol Ononnyng boyynda Qol­qan degen jerde qús aulap kýn kóredi. Qol­qany Qalqan bolu kerek. Ol Matay ta­uy men Besshatyrdyng qarsysynda, Ay­ghayqúmnyng shyghysynda Mynbúlaq degen jer, qús aulaugha kәzir de qolayly jer. Osy­lay desek, Qaraqorym Shyn­ghys­han­nyng әu bastaghy atamekeni bolyp shyghady. Ma­tay tauy Altynemelmen úshtasyp ja­tyr.  Al Altynemelding shyghysynda Shyn­ghys say degen say jatyr. Ol saydyng au­zyn­da Núrghaly Nýsipjanovtyng tughan auy­ly Dolanaly jatyr. Saydy júrt be­kerden-beker solay atay ma?

Saryózekting shyghysynda, Qaspan degen auyl­dyng shyghys jaq irgesinde, Matay tauy­nyng qarsysynda, soltýs­ti­gin­degi Sha­ghan tauyna arqasyn sýiep ýl­ken bir oba jatyr. Ýlkendigi Qos Qotyr­qay tauy­nyng irgesindegi eki obadan da dәu. Dәl osy oba Shynghyshan jerlengen oba bolu kerek. Óitkeni, Shynghyshan qúpiya jerlenbegen. Qúpiya jerlenetindey ol bandit emes, qaghan. Onyng jerleuine jer-jerden, tús-tústan el basshylary men el syilylary kelgen. Qos Qotyrqaydyng manynda on­day dýiim eldi syighyzatynday keng ja­zyq joq. Al Jeketau – shaghannyng ontýs­tigi Matay tauyna deyin sozylyp jatqan jazyq. Ony el Qoyankóz jazyghy deydi. Meninshe, osy ýlken oba – Shyn­ghys­han jay tapqan jer. Kinәmizdi qúday keshirsin, ol obanyng ýstine mәshiynemen de, jayau da ta­lay shyqtyq. Bilmestik jasadyq. Ba­bamyzdyng beyitin basyp jýrmiz dep oi­lamadyq. Búl  joramaldyng anyq-qanyghyn endi tek arheologiyalyq qazba men DNK-ny tekseru ghana tolyq sheshedi.

Al endi «manghol» sózining týp-tórkini «mәn­gi el» degen sózden ózgergen degen Ha­sen Qojahmetov inimizding pikirine men to­lyq qosylam. Sebebi, qazaq ýndestik zany boyynsha «mәngi el»  degendi «mәn­gel» dep aitady. Balalaryna ýles bergende, Shynghyshan kenjesi Tolygha óz ordasyn jәne onyng shyghys jaghyn bergen. Mәn­gel­ge ie bolghan Tolynyng iyeligine kәzirgi Mongholiya da engen. Búdda ilimine elik­te­gen Toly aqyrynda óz dinin de, óz tirshi­li­gin de tolyq pútqa baghyndyryp, solargha sinip ketedi. Ony «Altyn topshy» anyq ja­zady. Sóitip «mәngel» «manghol» degen  óz­gerispen Toly biylegen elde qalyp qoy­ghan.

Qazaq jeri, keybireu aityp jýrgendey, Joshy qúrghan jer emes, Shynghyshannyng ózi qúrghan jer. Ol tek ol jerdi ýlken úly Jo­shynyng basqaruyna bergen. Joshy Shyn­ghyshannan búryn óldi. Ol – tek әke tap­syrmasyn oryndaushy. Tariyhqa әdil­dikpen kelsek, býgingi jer-sugha ie bolyp otyr­gha­nymyz – Shynghyshan qyzmetining jemisi.

Shynghyshannyng tuyp-ósken jeri keyin Mogholstan atanghanyn Rәshid әd-Din de, Qadyrghaly Jalayyr da jazady. «Mәn­gel» sózin qazaqtan ózgeleri týsine qoy­maghan. Al «n» dybysyn aita almaytyn parsylar ony «moghol» degen. Osydan baryp Mogholstan sózi tarap ketken. Son­dyqtan tarihy negizge qarasaq, «manghol» sózi men «moghol» sózining ortaq tórkini «mәn­gel» bolyp shyghady.

Múnyng bәri – «úyat mәsele» emes, iz­denis mәselesi. Izdenudi úyat sanaghan adam ózi úyatqa qalady.

Beksúltan Núrjekeúly

jazushy, QR enbek sinirgen qayratkeri

«Qazaq әdebiyeti» gazeti


Abai.kz

 

2 pikir