Seysenbi, 21 Mamyr 2024
Janalyqtar 4144 0 pikir 28 Jeltoqsan, 2010 saghat 05:01

Bolat MÝRSÁLIM. ÁLIMQAN TIKKEN TU

- Stranno, stranno! – dep, Álimqangha qarap, Lenin qayta-qayta tandana beripti...
Ol kezde qazaq ziyalysy «Jer jýzining beynetqorlary, biriginder!» degen úrangha elpildey qoymaghan. Álihannyng eki jyl búryn aitqan: «Leninge senbender, ol ýshin demokratiya – burjuaziyalyq sandyraq» degen tәkappar sózi de kókirekte saqtauly. Ahang men Álimqan, sóitse de, shekara turaly kesimdi sóz aitylar keneske tastýiin barghan.

- Stranno, stranno! – dep, Álimqangha qarap, Lenin qayta-qayta tandana beripti...
Ol kezde qazaq ziyalysy «Jer jýzining beynetqorlary, biriginder!» degen úrangha elpildey qoymaghan. Álihannyng eki jyl búryn aitqan: «Leninge senbender, ol ýshin demokratiya – burjuaziyalyq sandyraq» degen tәkappar sózi de kókirekte saqtauly. Ahang men Álimqan, sóitse de, shekara turaly kesimdi sóz aitylar keneske tastýiin barghan.
...Bizde osy Baytúrsynúly turaly sóz bolghanda, «Qazaqty» shygharghany, oqulyq jazghany,.. týrkolog-lingvist ghalymdyghy aitylady da, Ahannyng memlekettilikti qalyptastyru jolyndaghy sayasy qyzmeti nazardan tys qalady. Al, Ahang 1917 jyly «Alash» partiyasynyng mýshesi retinde Alash avtonomiyasyna qanday qyzmet etse, 1919 jyldan qazaqtyng alghashqy kommunisterining biri retinde Sәbet ókimetin ornatugha dәl sonday enbek etken. Ahang – Ahmet Baytúrsynúly Qyrghyz Revolusiyalyq komiyteti tóraghasynyng orynbasary, eldegi «ekinshi» adam bolghan. Tóragha – Pestkovskiy, Polisha tumasy. Biraq, Ahandy «atqa jenil Telpekbay» bolisheviktermen salystyrugha kelmeydi. Ras, kommunistik partiyagha kirgeni de ras, odan tez shyqqany da ras. 1919-20 jyldarda Qazaqstandaghy birden-bir biylik organy Revkomda Alashqa arasha týsem dep, ólim auzynan qalghany da ras. Revkomnyng bir shoviniysi Ahmetti revolivierimen atyp tastay jazdapty. Alayda, Ahannyng qazaqqa degen mahabbatyn sóndiru mýmkin emes,.. dýnie ózgersin, myltyq tósesin, Lenin tusyn... Ahannyng Kenestik biyliktegi qyzmetining mәni basqa edi.
Búl shaqta keudesinde jany bar әrbir últ ózining shekarasyn anyqtap alugha jantalasyp jatqan. Ahang men Álimqan da Kremlige alty million qazaqqa tiyemel jerdi ózgening iyeligine bermeymin dep barghan. Áueli 1920 jyldyng 18 mamyrynda qolyna №2043 mandatyn ústap Mәskeuge Álimqan Ermekov attanady. Qyrrevkom Ermekovti Býkilreseylik Ortalyq Atqaru komiyteti janyndaghy ókildikting alqa tóraghasy etip taghayyndaydy da, oghan Qyrghyz (qazaq) ólkesindegi jalpy jaghday jәne onyng shekara mәselesi jóninde bayandama dayyndaudy tapsyrady.  
1917-19 jyldar aralyghynda Alashorda bar qazaqty bir últtyq memlekettik qúrylymnyng dәrgeyinde bolugha ýndegen. Sol jyldarda qazaq biyligi de-fakto Alash últtyq-territoriyalyq avtonomiyasynyng qolynda edi. Endigi mindet sol jer, sol biylikting ózgening qolyna ótuine jol bermeu. Osy sebepti Mәskeuge әr dengeyde yqpal etu ýshin U.Tanashev, S.Qadirbaev, E.Omarov, M.Áuezov syndy alashordashylar Á.Ermekovting izinshe attanady.
Shekaralyq komissiyanyng eng beldi ókili retinde Álimqan Mәskeude tórt aigha juyq júmys isteydi. Osy merzim ishinde Qazaq ólkesi men Resey arasyndaghy dauly jerler boyynsha Kremliding qanshama kenesterine qatysady. Áuelgi kezekte Sibirge qarap ketken oblystar men uezderdi qaytaru mәselesi túrghan. Tamyz aiynda búl mәsele birynghaymen sheshilip, Últ isteri jónindegi komissariat Semey, Aqmola oblystary men Qostanay uezin Sibirden qaytaryp, Qazaq komiytetine beruge kelisedi. 3 tamyzda Á.Ermekov osyny zandastyrugha NKVD-gha barady. Sodan songhy iri mәjilis 9-10 tamyzda ótken. Eki kýndik keneske bolishevik kósemderi, Týrkkomissiya ókilderi, Sibirrevkom, Omby, Chelyabi, Astrahani t.b. jaghynyng basshylary qatysqan.
Á.Ermekov ózining bayandamasynda Astrahani, Oral, Torghay, Aqmola, Semey, Syrdariya, Zakaspiy, Samarqan, Ferghana oblystary men uezderining qazaq qonystanghan jerin janadan qúrylmaqshy Qazaq respublikasynyng qúramyna týgel berudi súraydy. Búl 1917 jyly 12 (25) jeltoqsanda Orynborda ótken II jalpyqazaq sezining qaulysynda kórsetilgen Alash avtonomiyasynyng jeri bolatyn. Kezinde «Saryarqa» gazetine «Dekabriding 12-i kýni, týs aua saghat ýshte Alash avtonomiyasy jariyalandy» dep maqala jazghan da Álimqannyng ózi edi.  
Alty million qazaq qonys tepken territoriyany qazaqtyng ózine qaytar degen úsynysqa mәskeulikter de, ózge kórshiler de birden qarsy shyghady. Olar tipti, Qazaq respublikasy qúrylsa, ol ózin-ózi basqara alady degenge mýlde kýmәnmen qaraydy. Sol kezde Qyrghyz (Qazaq) revkomynyng tóraghasy, elding birinshi basshysy Pestkovskiy sóz alady. Ol ne deushi edi? Pestkovskiy: «Qyrghyziyada últtyq prinsip boyynsha avtonomiya ornatugha bolmaydy» deydi. Al, Týrkkomissiyadan kelgen Safarov: «Orynborda otyryp, Jetisu men Syrdariyany basqaramyn deu – anekdot, tipti avantura. Búl últtyq utopizm» dep mysqyldaydy.
Bolishevikterding múnday kýmәni men mazaghyna Ahan, әriyne, shydamaghan. Ahannyng sózi: «Ashyghyn aitayyq. Eger Qazaq ólkesi ózin-ózi basqara almaydy desender, onda respublika qúrudyng da týk qajeti joq. Al, eger Qazaq respublikasyn qúrghylaryng kelse, onda qazaqtyng ózine tiyesili jerin respublikasyna berinder!» bolypty. Sonymen, 10 tamyz, qorytyndy mәjilis Qyrghyz (Qazaq) respublikasyn qúru turaly qarar qabyldaumen ayaqtalady.
12 tamyz kýni Leninning tóraghalyq etuimen sheshushi mәjilis ótedi.
- Stranno, stranno! – dep, Álimqangha qarap, Lenin tandana beripti. – Bolishevik Safarov Týrkistandaghy kulakty quayyq, kulak – tap jauy deydi. Siz qazaqtyng jerin tartyp alghan orysty quayyq deysiz.
- Safarov Týrkistannyng ishki jaghdayyn qalay bilse, qazaq ólkesining jayyn men de solay bilemin.
- Aga, nado podumati, podumati, - depti Leniyn.
Osy otyrysta Astrahani guberniyasy atqaru komiytetining tóraghasy: «Mәskeudi Kaspiy balyghy asyrap otyr, sondyqtan tenizding soltýstik jaghalauy orys balyqshylarynyng iyeliginde qalsyn» deydi.
- Búghan ne deysiz? – dep, Lenin Álimqangha qayyryla qarapty.
- Mәskeuge balyq kerek bolsa, biz Astrahani guberniyasynyng balyghynan eki ese kóp balyq jibereyik. Biraq, Kaspiyding soltýstigi qazaq jeri bolyp qalsyn.
Osydan son-aq Lenin Álimqannyng tegin adam emes ekenine kózi jetken syqyldy.
- Vladimir Iliich, Ermekov joldas Dansig dәlizin jasamaqshy ma? – deydi dauryqqan bolishevikter.
- Dansig dәlizin Ermekov emes, Sizder jasap otyrsyzdar, - dep Lenin qysqa qayyrypty.
Arada 14 kýn ótken son, 1920 jyldyng 26 tamyzy kýni Lenin men Kalinin qol qoyghan Qazaq Kenestik avtonomiyasyn qúru turaly dekret shyghady. Sóitip, Ahang men Álimqannyng tikeley tartysynyn, Á.Bókeyhan bastaghan Alash qayratkerlerining yqpalynyng arqasynda qazaq shekarasynyng eng dauly mәselesi osylaysha sheshilgen bolatyn. Leninmen kezdesu ayaqtalghanda, Álihan: «Álimqanmen eki saghat sóilesuge bilimi jetetindey, orystan da bireuler tughan eken ghoy» dep qaljyndapty.

***

Búl kezde Álimqan Ermekov nebәri 4 kurstyng studenti edi. Kelesi jyly ol Tom uniyversiytetining besinshi kursyn tolyghymen tәmamdap shyghady.
Álimqan Ábeuúly 1917 jyldyng qazan aiynda G.Potanin qúrghan Sibir ýkimetining mýshesi bolghan, ministr shenindegi túnghysh qazaq edi.
Álimqan Ermekov ómir-baqy qughyn-sýrginnen kóz ashpay, 1970 jyly dýnie salghan eng songhy alashordashy bolatyn.


“Abay-aqparat”

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2244
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2600
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2568
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1687