Sәrsenbi, 27 Qantar 2021
46 - sóz 2747 0 pikir 3 Tamyz, 2016 saghat 12:47

AQYRZAMANDY DA ASYGhA KÝTETIN KÝN TUDY...

Aspannyng kelbeti ajarynan ketti. Kók aspan men jaryq kýnge zәru bop qaldyq. Tap sol sekildi jerde de tynyshtyq joq. Jerdegi tirshilikting de berekesi ketkeli qashan. Býkilining byt-shytyn shygharyp, júmyr jerding jaghasynan alyp bitken osy – sayasat.

Álemde bolyp jatqan dýrbelenge kóz júma, «Alla sabyr bersin» dep qana otyrghan el edik. Tynyshtyqta ghana kýn kórip jatqan júrtty týlen týrtti. Ayaq asty atys-shabys, odan qala berdi joghalsa tiri qaytpaytyn beybaqtar, ne kerek bylyqqa tolyp ketti. Teginde Týrkiyada bolghan jaghdaygha alandap ek, endi bireu ýshin emes ózimiz ýshin de alanmen ómir sýretin boldyq. Siltidey tynyp, airanday úiyp otyrghan halyqtyng shamyna tiyip te, zәresin alyp ta boldyq. Árkim әrtýrli boljam aityp, elding esin shygharyp bitti. Sheshimi joq, kýrmeuinen sheshilmeytin jiptey, abdyrap qaldyq. Aydyng kýni amanda «myltyqpen» de dos bolyp, soghystyng betin aulaq qylamyz ba dep jýrip, ishtey irkilip jatyrmyz.

Adamzat azghyndap ketkeli qashan deymiz. IYә, arysy Perghauynnyng kezinen bastap berisi Masson, odan qala berdi Europalyq gey-parad qosyldy. Adamdyq kelbetti, adamdyq bolmys pen ar-úyatty qúrtu jolyndaghy iydeologiyalar jappay jýrip jatyr. Eng jamany sol geyler men beylerdi qoldap, qorghap azghyndap otyrghandardyng maqsaty músylmangha «ataka» jasau. Olay deytinimiz, songhy kezdegi jaghdaylardy alyp qarasaq bәri músylmannyng kózin qúrtugha, olardyng berekesin qashyrugha arnayy dayyndalyp jasalghan ssenariy sekildi. Eki jaghynan saraptama jasap kórelik.

Sonau Altyn Orda dәuirinen bastap, arysy Payghambardyng kezi deyik, býkil jer betine biylik pen ýstemdik jýrgizip kele jatqan músylman. Olay bolmaytynday sebep joq. Óitkeni, Allanyng qúly – músylman. Onyng asyly – Islam emes pe?! Kókten tóbe kórsetpese de bar ekenin sezdirip jýrgen Allagha qarsy sheru men iydeologiyalyq qaru paydalanu bir kelse qúdayyn tanymaytyndardan keledi. Europanyng esin shygharghan Osman imperiyasynan bastap, әlemge әmirin jýrgizgen Sallahaddiyn, Beybarys súltandarda babalarynyng kegi qalghan krester men kresshilerding әdeyi jasap otyrghan, kek alugha úmtylghan әreketi me dep te qaraugha bolady. Sebebi býgin әlemdi biylep otyrghan solardyng úrpaqtary. Ekinshi jaghynan, jer betinde adamdyqtyng eng biyik statusyn ústap otyrghan músylmandar. Sebebi dini azghyndaugha jol bermeydi. Osyny kóre almaghan azghyn úrpaq, azdyrghysy keledi de. Bәlkim, teginde Allagha sausaghyn kórsetip ketken shaytannyng sózindegi azdyrushylar osy bolar. Shaytan «Qúldarynnyng bәrin tozaqqa sýireymin» degen joq pa! Alla bolsa «Jýregindegi Yqylas oghan jetkizbeydi» dedi. Al sol yqylasty «Yqylas» sýresinen izdep jýrgenimiz aiyp emes, qayta dinge bir taban jaqyndyghymyz. Dәl qazirgi sәtte әlemde diny qaqtyghystar ózge soghystan әldeqayda qasiretke toly bolyp túr. Otan ýshin ne el ýshin ne últ ýshin emes, «jihad» sózi ýshin ghana ózderin jaryp, naqaqtan naqaq qan tógui, zina jasaudyng ózin din jolyndaghy kerek dýnie dep týsinip alghan jandardyng әreketi, óz dinin syilap, ózge dindi jek kóru syndy qúrmetsizdik pen astamshyldyqtan bәri tuyp otyr. Osyndayda «Uaghyz» tyndau abzal deymiz. Biraq kimdi, kimning uaghyzyn tyndaymyz oghan jauap joq. Uaghyzdary uatylyp ketken, u sekildi. Bәri deuden aulaqpyz, biraq bәri sol udyng jeteginde jýrgen joq pa.
Alty qúrlyq altauyn ala qylyp, auyzdaghyny ketirdi de tórteuin biriktirip tóbedegilerin keltire almady. Búl endigi sheshimi joq dýnie sekildi. Jalghyz jauapty dinnen izdeuge tura keledi. Óitkeni, adamdy óltirmeuge, adammen dos bolugha, syilaugha shaqyratyn jalghyz iman. Al sol izdep jýrgen imannyng ózinen «ivan» jasap alghan bolsaq, haramnan halalgha ótudi problema kórsek onda sheshim bireu ghana – aqyrzaman. Aqyrzamannyng bolary haq! Oghan shýbә keltiruding qajeti de joq. Sol aqyrzaman belgili bir ýlken belgilerden keyin ghana bolady delingen dinde. Biraq keyde jerding betin tazalap alugha osy bir zamannyng aqyry tez kelse eken dep te tileytin boldyq. Andymay jazyp auyrmay óletin shygharmyz, tilep jýrip tileuimizdi de asyqtyryp alarmyz, biraq aqyrzamannyng uaqytysynan búryn qalap jýrmesek te sony shaqyrugha әreket jasap jýrgenimiz taghy ótirik emes.

Biz jasap otyrghan qogham bir qorap sirinke dep oilayyqshy. Bireu tek olardyng janyp ketpeuin qadaghalap otyr. Biraq býgingi kýni bireuding ózi shyrpynyng shetin tútatyp aldy da endi óshire almay әlek bolyp otyr. shyrpy janyp keledi, janyp keledi. Ony toqtatu mýmkin emes әriyne. Amaly bireu ghana. Qatar túrghan qalyng shyrpygha ot tiygizbeu ýshin ishinen bireu suyrylyp shyghyp, basyn tómen týsiru kerek. Yaghni, ózge shyrpynyng ómiri ýshin ózin qúrban etu emes, qayta tómendeui jetkilitki. Al sol tómendikti ýlken qúrmet dep sanaytyn shyrpy kim, AQSh? Qytay? Resey? Europa? Búlar pandyqty sýietin elder ghoy. Endeshe ony isteytin músylman eli bolu kerek. Al músylmannyng basyn tómen týsirgenin kýtip otyrghan osylar. Tap beruge shaq. Erdoghannyng da «esirip» otyrghany sol. Áytpese, NATO-da әskery kýsh jaghynan ekinshi orynda túrghan týrikting әskerleri óz eline ózi shabuyl jasar ma edi. Tipti endi kelip Europa olardy moyynaudan bas tartqysy kelip otyr. (NATO). Búl degen taghy da sayasat.

Aynalyp kelgende bizdegi jәne ózge eldegi qazir bolyp jatqan keri jaghdaylardyng sujeti bir. Oshaq bireu. Al oshaqty bәri músylmandar dep kinәlaydy. Joq! Kinәli kinә artushylardyng ózderi. Tek biz olardyng ózderi ekenin betterine aitugha, ne dәleldeuge qauqarsyzbyz. Kýsh bar, birlik joq.

Zamannyng aqyry qúdaydyng qalauymen ghana bolady. Allanyng qalauyn asyqtyrmayyq desek, alauyzdyqtan abay bolayyq. Kózben kórip túryp kóz júmu, bilip túryp mynq etpeu, ózing ýshin qorqyp elindi eniretu baryp túrghan – qorqaudyng isi. Jazanyng auyry bolmaq!

Marghúlan Aqan

Abai.kz

 

0 pikir