Dýisenbi, 26 Qyrkýiek 2022
Sayasat 9741 0 pikir 3 Qyrkýiek, 2016 saghat 16:08

ÓZBEKSTANDY 27 JYL BASQARGhAN ISLAM KARIMOV DÝNIE SALDY

 

Ózbekstan preziydenti Islam Karimov 78 jasynda dýnie saldy. Ózbekstannyng memlekettik telearnasy Islam Karimovtyng 2 qyrkýiek kýni saghat 20.15-te Tashkentte qaytys bolghanyn habarlap, sóitip aptagha juyq uaqytqa sozylghan alyp-qashpa әngimelerge nýkte qoyyldy.

IY.Karimovty jerleu rәsimi onyng tughan qalasy Samarqanda býgin ótip jatyr. «Qoshtasu rәsimi qala ortalyghyndaghy belgili Registan alanynda ótip jatyr. Ózbekstannyng túnghysh preziydentin orta ghasyrda ómir sýrgen tarihy túlghalar jәne Islam Karimovting ata-anasy jatqan Shahiy-Zinda ziratyna jerleydi. Songhy 20 jyl boyy ózge eshkimdi jerlemegen ziratqa Karimovti qoigha rúqsat etilgen» dep jazady azattyq.org.

Qazaqstan Preziydenti ózbek halqyna kónil aityp, jedel hat joldady. Aqordanyng resmy veb-saytynda jariyalanghan jedelhatta: «Qazaqstandyqtar búl mezgilsiz әri orny tolmas qazanyng auyrtpalyghyn bauyrlas Ózbekstan halqymen birge bólisedi. 30 jylday qanattasa júmys istegen dosymnan airylghanyma qayghyramyn» dep jazylghan.

Al, jerleu rәsimine Ýkimet basshysy Kәrim Mәsimov qatysady. Búl turaly ol ózining twitter paraqshasynda jazdy.

 

Islam Karimov Ózbekstandy 27 jyl basqardy. Jabyq memleket retinde sipattalatyn Ózbekstanda Karimov basqarghan kezende oppozisiya quadalanyp, sóz bostandyghy tarylyp, tәuelsiz BAQ jabyldy. Alayda, Karimovty últtyq memleket qúra bildi, ózbek últynyng tilin, dinin, dilin, últtyq qúndylyqtaryn saqtay otyryp, ekonomikasyn ósirdi dep biletin adamdar da bar. Sayasy sarapshylar Karimovtyng qazasynan son, Ózbekstanda sayasy jaghdaydyng qalay óristeytinin sóz etisip jatyr. Mәselen, sayasattanushy Qazaqstan Respublikasy Preziydentining janyndaghy Qazaqstan strategiyalyq zertteuler instituty diyrektory Erlan Qarin ózining facebook paraqshasynda Ózbekstandaghy jaghdaygha qatysty oiyn jazghan:

Ózbek sayasatynyng jabyqtyghyn jәne jergilikti sayasy elita qúrylymynyng ereksheligin eskere otyryp, biylikting qanday ssenariyl...

Opublikovano Erlan Karin 1 sentyabrya 2016 g.

Ózbek sayasatynyng jabyqtyghyn jәne jergilikti sayasy elita qúrylymynyng ereksheligin eskere otyryp, biylikting qanday ssenariylerimen auysatynyn boljau asa qiyn. Ázirbayjandyq dep atalatyn ssenariyding - yaghni, biylik ókilettigin otbasy mýshesine berilui – ekitalay, tipti búl ssenariy iske aspaydy dep senimmen aitugha bolady. Ózbekistanda otbasy sayasy yqpaldyng faktory retinde qalyptasa almady.
Sondyqtan yqtimal degen negizgi kelesi ssenariylerdi keltiruge bolady:
Birinshi – «Arnauly qúrylymdar». Elitadaghy birden-bir úiymdasqan top – arnauly qúrylymdar ókilderi qazirgi kezde toptasyp júmys jasaugha qabiletti jalghyz kýsh. Jergilikti arnayy qyzmet – Últtyq qauipsizdik qyzmeti ózbek biylik jýiesindegi negizgi qúrylym bolyp tabylady, jәne de syrtqy kýshtermen baylanystar osy qúrylymdar arqyly jýzege asyp kelgen bolatyn, al qazirgi jaghdayda búl da manyzdy faktor.
Ekinshi - «Konsensustyq figura». Ózbek liyderining densaulyghy turaly resmy aqparatty preziydent baspasóz-qyzmeti nemese preziydent әkimshiligi qúrylymdary emes, ýkimetting taratuy jergilikti biylik iyerarhiyasynda premier-ministrding qanday da bir yqpaldy róli bar ekendigin jәne onyng taq múrageri retinde saylanuy mýmkin ekendigin bayqatady.
Ýshinshi – «Konstitusiyalyq». Búl ssenariyding boluy ekitalay, desek te, ony mýldem shygharyp tastaugha da kelmes. 2011 jyly Ózbekstannyng negizgi zanyna Memleket basshysyn auystyru shemasyn naqtylaytyn birqatar ózgerister engizildi: «Preziydent óz mindetterin atqara almaghan jaghdayda, onyng qúzyretteri uaqytsha Ózbekstan Respublikasy Jogharghy mәjilis Senatynyng tóraghasyna jýktelip, «Ózbekstan Respublikasynyng Preziydentin saylau turaly» Zangha sәikes ýsh aidyng ishinde saylau ótkizilui tiyis».
Osy atalghan ýsh ssenariydi keltire otyryp, eng yqtimaly, ol aralasqan aralas núsqasynyng jýzege asuy - yaghny kýshtik qúrylymdardyng baqylauy arqyly ekinshi jәne ýshinshi ssenariy jýzege asuy mýmkin. Áriyne ózbek sayasatynda sayasy instituttardyng әlsizdigi yqpaly bar, biraq sonymen qatar ózbek sayasatynyng artyqshylyghy dәstýrlerding yqpaly men belgili bir normalarmen jýretindigin eskeru qajet, al búl negizgi elita toptarynyng ózara kelisimge kelu qabilettiligin qamtamasyz etetin birden bir faktor bolsa kerek.
Qalay bolghanda da, Ózbekstanda biylik tranziyti tehnikalyq túrghydan qalay ótetinine qaramastan, Ortalyq Aziya turbulentti kezenge enude. «Ózbek mәselesi» biylikting túraqtylyghy mәselesin ótkirley (aymaq ýshin negizgi әri ózekti mәsele) týsti. Kóshbasshynyng kenetten ketui, biylikting berilui institusionaldyq negizdermen nyghaytylmauy jәne biylik tranziyti tәjiriybesining joqtyghy biylik ýshin kýresti shiyelenistirip, órshitu qaupin tudyryp otyryp. Biraq, biylik tranziyti ssenariyin kenetten jýzege asyrudyng әrtýrli qaterleri bolghanymen de, búl jaghday aimaqtyq ýderisterge ong yqpalyn tiygizui de әbden mýmkin
».

 

Al, zang boyynsha Ózbekstan Konstitusiyasyna sәikes, respublika preziydentining mindetin uaqytsha Parlamentting jogharghy palatasynyng tóraghasy atqarady. Al, preziydent saylau ýsh ay ishinde ótkizilui tiyis.

Týrli sarapshylardyng boljamdaryna qaramastan, Ózbekstandaghy sayasy jaghdaydyng qalay órbiytini әzirge belgisiz.

Abai.kz aqparattyq portalynyng újymy bauyrlas ózbek halqyna Preziydent Islam Karimovtyng qazasyna oray, qayghyryp kónil aitady. Ózbek halqyna bolashaqta tútastyq pen birlikte órkendeu berudi tileydi.


Núra Matay

Abai.kz

0 pikir