Beysenbi, 20 Mausym 2024
Bilgenge marjan 4788 0 pikir 22 Qyrkýiek, 2016 saghat 15:52

«SVIDANIYE»

«SVIDANIYE»

 

Ilbip әli jýrip kelem. Jol tausylar emes.  Eki qolymda auyr sumkalar.  Almaty –Qapshaghay baghytyndaghy avtobustan týsip, trassanyng ong jaghyndaghy  kól jaghasynda ornalasqan  auylgha bet alghanyma bir saghattan asty.  Kýzding bazary tausylyp, qys qaharyna ene bastaghan shaq.  Aua dymqyl, qara suyq, jel qoyyn-qonyshyma kirip, sumandaghan, yzgharymen tәnimdi titirkendirip ótedi.  Ayaghymdaghy júqa, kýzdik etikten ótken yzghar tóbemnen bir-aq shyqqaly qashan?  Jel ónmenimnen iyterip, әrbir qadamymdy qiyndatqanymen túrmay, qatty órip, týiip tastaghan shashymdy tarqatugha әli jetpegenine yzalanghanday, búiralaghan kekilimdi júla tartyp, yzghar mandayymdy jaryp barady.  Ara-túra tisim tisime tiymey, saq-saq etem,  biraq, suyqty onsha sezbeymin. «Sypayy tonbaydy, qaltyraydynyn» kebin kiygenime kýiip ketem. Júqa bolsa da, bar әdemi kiyimderimdi kiyip shyqqanmyn, svidaniyege bara jatyr emespin be? Tәnimdi janym jylytyp keledi.  Al mening janymda, jýregimde, qanymda, әiteuir shashymnan bashpaylaryma deyin taraghan móp-móldir sezim bar.  Búrqyrap, aq kóbigin shashyp, ýlkendi-kishili qoytastardy  taranyp, kóbigi shashyrap, búlqyna aqqan tau búlaghynday saghynysh bar.  Sebebi men býgin týrmedegi Dosymmen kezdesuge kelemin.  Ol mening janadan qosylghan kýieuim ghana emes, men ýshin dýniyede bar jalghyz erkek.  Men sýigen, men pir tútyp ótetin jalghyz adam.  Mening tek jýregim ghana emes, boyymdaghy bar kletkam «Dosym, Dosym»-dep soghatynday.  Ony ýsh jylgha sottady. Búzaqylyq baby boyynsha, deydi,  al qylmystyq iste bar deregi milisiyany iyterip jibergeni  ýshin. Dosymgha  tramvayda kezdesken milisiyanyng ýstinde arnauly kiyimi de bolmaghan, kuәligin de kórsetpegen, ayaldamasyna kelip týspekshi bolghan Dosymnyng aldyn kes-kestegende ony  iyterip jibergeni shyn.  Biraq, «qargha qarghanyng kózin shúqushy ma edi»,  sot milisiyanyng «men milisiya qyzmetkerimin dep eskertkenmin, sonda da ol maghan qol qóterdi» degenine senipti.  Al, Dosym bolsa, ol aitqan joq,  meni nege ústamaq bolghanyna týsinbey, iyterip jibergenim shyn deydi.   Ýsh jyl týrmege ketetinimdi bilgende «úru degen bylay bolady»-dep, múrnynyng byt-shytyn shygharar em deydi. Zannan alys, 23- ke jana tolghan men ýshin Dosymnyng ne ýshin ayaq astynan 3-jylgha sottalyp kete barghany týsiniksiz kýiinde qaldy.  Áyteuir Dosymnyng kinәsiz ekenin bilemin.  Ol kerek dese shybyndy da óltirmeydi.  «Olar da qúday jaratqan tirshilik iyesi»-dep, ýiden ústap alghan shybyndy óltirmey, syrtqa úshyryp jiberetin.  Sóitetin Dosymym týrmede otyr, taghdyr basqa salsa amalyng joq eken.  Basynda «15- kýnge qamaydy, shashyn alyp tastaydy» degende, «taqyrbas kýiinde kórshilerge, pәter iyesi tatarka apayymyzgha qalay kórinesin, úyat-ay!» - dep, aghyl-tegil jylap edim.

Qasymnan bir jenil mashina óte shyqty, toqtaghan joq. Adamgershilik degen joq qoy osy kýngi adamdarda, toqtap ala ketse qaytedi eken? Myna bayghús kelinshek, auyr sumkalarmen kele jatyr eken,  jolay ala keteyin, kól jaghasyndaghy auylgha deyin әli 5-6 shaqyrym bar  dep, janashyrlyq tanytsa, taghynan týsip qalatynday. Biraq, búl auyldyng adamdarynyng trassadan týsip qalyp, jalpy rejimdi zonagha aghylghan adamdargha etteri ýirenip ketken shyghar? Áriyne, jaqyn jerdegiler mashinalarymen, aqshasy barlar taksy jaldap shúbyryp jatady.  Búl jerde otyrghandardyng ishinde  Qazaqstannyng qay týkpirinen sottalghandar joq deysin. Áriyne men mashinany qol kóterip toqtatqan joqpyn, aqsha súrasa qaytem.  Mening qaytar jolgha, avtobusqa ghana tóleytin aqsham bar. Búl svidanie 3-kýndik, júmystan ýsh kýnge aqysyz demalys alghanmyn.  Sebebi, búl svidanie ýsh ay sayyn ghana beriledi. Qyzyq, sottalghan jaqyn-adamdarymen kezdesetin búl kezdesudi auyldan kelgen kempir shaldargha deyin «svidaniye» -deydi. Men birinshi ret osynda otyrghan kýieuimmen kezdesuge keldim desem, onsha týsinikti emes sekildi. Bir shal «kratkosrochnyigha ma, ýsh kýndikke me?»-deydi.   Búl jerde kóbine orys halqy júmys isteydi eken, jii aralasqan halyq bir-birining sóz baylyghyn bayytady deushi edi, sol shyghar deymin.  Mening de auzyma «svidaniye» sózi tez týsetin boldy. Jaqyndary týrmede otyrmaghandar «svidaniye» sózin qyz ben jigit arasyndaghy kezdesu dep týsinetini anyq.  Kókshetaudaghy ata enem «bizde barayyq, jaqyndaghanda ait -dep edi, olargha «sizder әinek arqyly telefonmen sóilesetin eki saghattyq svidaniyege kelersizder,  búghan ózim barayyn» - dep edim, ýnsiz kelisti. Búl kezdesuge mening onasha keluim kerek ekenin týsinbeydi me, ózderi jas bolmaghanday dep oiladym. 

Pәter iyesinen qaryzgha aqsha súrap aldym. Myna sumkalardyng ishi tolghan dәmdi tamaqtar.  Dosym ekeumizge ýsh kýnge jetedi.  Ayauly janyma osy mýmkinshilikti paydalanyp, ýsh kýn qolymnan kelgenshe júmaq ornatpaqshymyn. Sol ýsh kýnning jyluy, shuaghy, qaldyrghan izi bizding saghynyshymyzdy basyp, sol ýsh kýnde sýiiktimmen tatqan dәmim, alghan lәzzatymnyng quaty, shyryny, kýshi, jaryghy bәri-bәri bizge kóp uaqytqa jetedi. Bizding bir-birimizge degen sónbes sezimimizdi dәleldeydi, osy qiynshylyq uaqytty tezirek ótkizip artqa tastaugha kómektesedi, aldaghy kýnderge degen senimimizdi nyghaytady.  Dosymdy, onyng qúshaghyn ansaghan kezde onyng ystyq qúshaghyn saghynyp, tósekte óz  jan-tәnimmen arpalysqan sәtterde  jangha quat, kónilge medeu bolady. Olar «birge bolayyq», «ne ýileneyik», ne әr týrli aila-sharghymen «kolleksiya» ýshin birge bolghysy keletin erkekterge toytarys berip, bir-eki kýndik qyzyq izdep, denemdi kózderimen «iship-jegen» erkekterding qastarynan tәkapparlana basyp óte shyghugha kómektesedi.

 Myna jol әli biter emes.

Oy, qanday quanysh, qanday baqyt edi. Men býgin men sýietin, meni sýigen erkekpen kezdesem. Jauraghanym eshtene etpeydi. Qújattarymyzdy tekserip, bir-eki saghat ótken son, kishkene ghana bólmege kirip, ot qúshaqqa enem.  Sodan song janalyqtardy aita jýrip sheshine bastaymyn. Dosym sheshinudi menen song bastasa da, búryn bitip, maghan bas salady.  Osy shalt qimylynyng ózinde aq keremet bir ýilesim bar. Meni bir hrustalidan jasalghan qymbat nәrsedey, bir jerin auyrtyp, syndyryp almayyn degendey,  nәzik aimalay bastaydy da , sezimning selin aghytyp kelip jiberedi.  Tómengi jaghy, ish kiyimin jyrtarday, tyrsyldap alas úryp, ózining baryp toqtaytyn, pana tabatyn, ayaldaytyn ornyn izdep, odan taraghan bar qyzudyng kýshi ekeumizdi de órtep bara jatady.  Dosym meni túnshyqtyra aimalap, órtenip, ot shashqan jerin mendegi ózine arnalghan ornyna aparghansha taghatsyzdana qimyldaydy. 25 pen 20-nyng qyzyghy da osy shyghar. Mening ýnim óshedi, janalyqtardy úmytyp qalmasam sosyn aitam ghoy, onyng qimylyna ynghaylana berem, sóite túra..  «mening de alatyn ýlesim bar» degendey,  keregimdi qimylmen bildiremin, tek bir-birimizdi  sózdersiz-aq, kózqarassyz-aq,  úghysatyn әreketterge kirisemiz.  Bir kózimdi ashqanda ol ýstimde jatady, birde men onyng ýstindemin, birde ayaqtarymyz aiqasyp aimalasyp otyramyz. Janymyz da, tәnimiz de, qimylymyz da tek ekeumizge ortaq, tek ekeumiz ghana biletin, ekeumiz ghana týsinetin, ekeumiz ghana sezine biletin erekshe bir kýige enemiz. Biz sekildi baqytty, erli-zayyptylardyng barlyghy osynday tәtti, lәzatty sәtterdi basynan keshiretin shyghar? Men «tezirek eki qabat bolghym keledi» deymin. Dosym ekeuimiz ýilengennen keyin  tórt aidan son, ony instituttan keyin 2-aygha әskery jattyghugha alyp ketken, onyng aldynda Dosymnyng oqu bitirui, toy dep jýrdik,  bylaysha aitqanda «ystyq-suyghymyz basylmaq týgel»,  bal aiymyz da dúrys ótken joq.

Sodan keyin sekundtar ma, minuttar ma, saghattar ma ótedi.  Tek әiteuir tәp-tәtti bir dýniye.  Arasynda  demalghanda ol  «saghan qanday qimyl jasaghanda tolyq lәzzat alasyn»-deydi, men «óz ynghayyna qara, saghan qanday únaydy?»- deymin, búl jaghynan onyng bilimi kópteu ekenin әieldik bir súnghylalyqpen sezip. Ekeuimiz bir-birimizdi syilap, qanday jaghynan bolsyn bir-birimizge  jaqsylyqtar men jaghday jasaghymyz keledi, alghashqy tanysqan kýnnen bastap osyndaymyz, sóitetin adamnyng qalaysha qylmysker atanyp týrmede ýsh jyl otyratynyna tanym bar.  Dosymnyng osyndaghy tuysqandary aragha bireulerdi salyp, sotpen sóilesip kórgen eken, kózi baqyrayyp, ózinshe dilmarsyghan, et-jendi qara qatyn «3-myng dollar әkelsender, uslovnyy srok berem» depti. Aradaghy kisi ata-eneme aitqan, «3—myng dollargha shamamyz kelmeydi, kredit alyp, qaryz alyp 1-1,5 myng dollar jinap bereyik» dese, ol әiel, «sender ne bazarda otyrsyndar ma, mening de jogharyda beretin adamdarym bar, odan tómen bolmaydy»-depti. Búl sonynan ghoy, bilgenimiz.  Al sot bitpesten búryn, Dosymgha jolyghugha rúqsat súrap, ótinishimizge qol qoydyra, enem ekeuimiz ol әielding qabyldauyna kirgenbiz.  Sonda sol sot әiel «ertemen bauyrsaq pisirip әkelgenmin, auyz tiyinizder, býgin júma ghoy» degende , enem  «kishipeyil, qúdaygha qaraghan jan eken»-dep jylyshyray tanytqan.  Al men ýlken adamgha jasqanshaqtana qarap, «mama, qanday jan ekenin kózderi aityp túrghan joq pa?»-degem. Sózining ózinen jalghandyq pen ótirik sezilip túrghanday kóringen.  Áriyne, ol kezde súraghan aqshasyn bere almaytynymyzdy bilgen joq edi.  Sol bir alghashqy kórgen sәtten-aq únamaghan.  Jýregim sezgen eken, bireuding baqytsyzdyghynan aqsha, baylyq jinamaqshy. 3 – myng dollar!  Mening jalaqymmen  ishpey-jemey, ony jinau ýshin 8-10 jyl júmys isteu kerek, al ol bolsa bir isti qaraghanda almaqshy. Isti eki júmada eki ret taghayyndap, qarap bitirdi de, Dosymdy 3- jylgha bas bostandyghynan aiyrdy.

Dosymnyng otyrghanyna bir jyl boldy, onyn  6 aiy Almatydaghy, Seyfullin danghylyndaghy  týrmede ótti.  Men Dosym sottalghaly osymen ekinshi ret 3 kýndik «svidaniyege» kele jatyrmyn.  Qansha typyrlaghanynmen taghdyr basqa salsa  kónbeytin sharang joq eken. Dosymnyng qylmysker emes ekenin men bilemin ghoy.    «Toqsan qyzgha baghalaghan Qamajayday», toqsan erkek jiylyp tyrnaghyna tatymaytyn Dosym, men ýshin toqsan erkek jinalsa da ornyn basa almaytyn Dosym, eki kózderi jәudirep týrmede otyr.  Osy bir jyldyng ishinde men ne kórmedim, jerding ýstinde dem alyp jýrip, jerding astynda ómir sýrdim ghoy. 

Tu, ne oilap kettim. Mynau auylgha jaqyndaghan sayyn sharshaghanym sezilip, jýrisim óner emes.  Endi óte auyr sumkamdy qúmyramen su tasyghan ýndi qyzdarynday iyghyma salmaqshy boldym, biraq, odan eshtene shyqpady.  Ári kólemdi, әri auyr sumka - ishi әr týrli tamaqtargha toly  bankler men qalbyrlar -ynghaysyzdyq jasady.  Ishimnen  ózime únaytyn jaqsy nәrselerdi oilayynshy, ol jaqsy oilar meni elitip, qanat bitirgendey bolyp, tezirek jetermin. Saghat týski 12-ge deyin jetuim kerek, sol kezde bir praporshik shyghyp, svidanie kimderge beriletinin, olargha kimder kelgenin týgendep, kelgenderding ótinishteri men qújattaryn alyp ketedi.  12- ge deyin jetuim kerek, asyghyp jýrip saghatymdy da úmytyp ketippin. Kóz úshynda aiqyndalyp, anyq kórinip kele jatqan  auyldan basqa manayda eshkim joq.

Men sýiretilip, jetken kezde «praporshiyk» - dep ataytyn kishi bastyq 2-saghattyq svidaniyege kelgenderding qújattaryn alyp ketti.  Olardy qújattary boyynsha sottalghandargha jaqyndyghyn tekseredi, aitularynsha ótinishterine dәu bastyqqa qol qoydyrady. Sodan keyin kezdesuge kelgenderdi jinap әketedi.  Keybireulerge sottalghandardyng búzaqylyq jasap, olargha jaza retinde svidaniyelerining alynyp tastalghany aitylady, basqa eshtene týsindirmeydi, sol kezde svidaniyeden qaghylghandardyng týrin kórseniz? Úldarymen, kýieulerimen, bauyrlarymen kezdesuge keng baytaq Qazaqstannyng týkpir-týkpirinen artynyp-tartynyp, birneshe kýn jol azabyn tartyp kelgende, bar enbekteri dalagha ketkenderin kórgende, ne isterlerin bilmey, kýrsinip, kózderine jas tolyp, ózderin kinәli adamday sezinip teris ainalady. Al, keybireuler, aiqaylasyp, úrysyp, kenirdek jyrtysyp jatady, biraq, ondaylar neken-sayaq. Endi olardy «korotkiy svidaniyege» kirgizip, 2- saghat sóilestirip shygharghansha birtalay uaqyt ótedi.  Ol berilgen eki saghattyng bir saghaty kirgenderdin  qújattaryn tekserip toqsan esikten  ótkizgenshe ótip ketedi.

  Bir ret men búnday svidaniyede bolghanmyn, jýgirip baryp Dosymnyng moynyna asyla ketip, shashynan, kózinen bas salyp sýie bersem ghoy dep oilagham. Mendegi sezim men saghynyshtyng qúdireti týrmening tas qabyrghalaryn eritip, anau daliyp jatqan zona darbazasynyng jogharghy jaghynan kerilgen, tok jýrgizilgen symdardy byrt-byrt ýzetindey edi.  Bizdi әkelip kirgizgende, әinekting arghy jaghynda otyrghan «turemshikterdin» ishinen qaranghy, ala kólenke jerge kózim bir degennen ýirenbegendikten be, qapelimde Dosymdy bir degennen bayqay almadym.  Turemshikterding barlyghy qara kiyimdi, jaqtary sualghan, kózderi ishterine kirip shýnireyip ketken. Áriyne, olar kurortta otyrghan joq, ol kezde Almatydaghy týrmeden janadan auystyrghan kezder edi.  Eki iyghy shógip, úzyn boyy pәseyip, únjyrghasy týsip ketipti.  Qalyng búira shashy eshqashan bolmaghanday, taqyrbas. Bir-birimizdi bayqap, kózderimiz týiisip, bir-birimizge qarsy úshar qústarday bolyp, qanattarymyzdy qomdaghanmen, patsha kónilindi ezip jibererdey bolghan ainalagha qarap tez sabamyzgha týskenbiz. 

Ózi shegirtkening aighyrynday bir tútam, shynyltyr dauysty sary erkek svidaniyening tәrtibin taghy qysqasha týsindiruge kirisken. Biz sharasyzdyqty týsingendey,  ekeuimiz әinekting eki jaghynan telefon trubkasyn birdey qolgha aldyq.  Onyng búnday ayanyshty týrin kórgende-aq, kózim jasqa tolghan.  Ol sharasynan tógilgeli túrghanday bolghan son, «joq, joq, bosamauym kerek, myqty boluym kerek»-dep ishimnen ózimdi-ózim qayrap túrgham.  Bostandyqta, denim sau men jylasam, adamnyng qory bolyp týrmede otyrghan ol ne isteydi dep.  Telefon trubkasyn qolyna alghanmen, tamaghyna bir nәrse túryp qalghanday, bir degennen sóilep kete almady.  Men de neden bastarymdy bilmegem, bar oiym kóz jasymdy tókpeu.  Úzaq, ýnsiz túrghan ol, tamaghyna kelgen bir nәrseni úzaq jútynyp, jútynyp «J-a-nym»-dedi. Osy aq eken, mening janarymda túryp qalghan monshaqtar fontansha atqylap kete berdi, boda-bodam shyghyp jylap, ózimdi toqtata alar emespin.  Onyng osy bir auyz sózinde men tilmen jetkizip bere almas, tek eki adamgha ghana týsinikti bir-birin kózben úghar sezimder tasqyny da, sarghaytyp, ansatqan saghynyshtar, kýzgi japyraqtay qaltyraghan ertengi kýnge ýmit te, qor bolyp temir tor ishinde ótip jatqan qayran jiyrma besining kýnderine nala da, qolynan eshtene kelmes sharasyz adamnyng ókinishi de,  bәri-bәri syiyp ketkendey edi. Onyng kózderinen «Janym, kókem, shyda, myqty eding ghoy, búl kez әli aq óte shyghady, kýt meni, seni әli baqytty etemin»-dep aityp túrghanday.

Men be myqtysy, aitady- au! Ýsh jyl auyzben aitugha ghana onay.

Bir jyldyng 365 kýni men týni bar, mening ayauly adamymsyz ótip jatqan jaghymsyz kýnder men qyzyqsyz týnder ghoy ol.  Óshimdi kóz jasymnan alghanday  biraz jylap alyp, solqyldap baryp әreng basyldym. Ishimnen   «bir qúshaqtap, mauqymdy basyp sýie almaghan búnday «svidaniyesi» qúrysyn» - dedim.

...Oyym bólinip ketti.  Qasyma kelgen aq jaulyqty әiel saghat súrady. Joq ekenin aittym. Qyzyq, ózi jap-jas, al ózi aq jaulyq tartyp alghan.  «Svidaniyege » kelgenderding jinalyp otyratyn jerimiz osy bir bólmeli ýishik, onsha ýlken emes. Osy jerde әrkim óz sharualaryn bitirip ketkenshe bir kirip, bir shyghyp jýrip alady. Jaghalay aghashtan jasalghan ýlken sәkiler qoyylghan.  Álgi әiel qasymnan kete qoymady.

-Sinlim, sen búryn svidaniyede bolyp pa edin?          

-IYә.

-Aytyp bershi, aityp bershi-dep , qasyma otyra qaldy.

-Ne aitam birneshe bólme, bireulerge ata-analary, bireulerge әielderi, tipti balalarymen keledi. Bólek tamaq isteytin as ýii bar, onda neshe týrli ydys- ayaq, nan jazatyn oqtauy men  taqtayyna deyin bar dedim. Búryn kezdesuge kelmegen oghan qaraghanda bir ret bolsa da bolghan men tәjiriybelileu ekenmin.  Ótken joly ydystardan da ne alu, ne almau kerek ekenin shamalagham.  Mening әngimege joq ekenimdi bayqady ma, әlgi әiel syrtqa shyghyp ketti.

...Iә ol joly svidaniyege kelgenimde 7-8 bólmening bireui bizge búiyrghan.  Ishke kire sala qauyshqan qúshaqtarymyz 2-3 saghattan keyin әreng jazyldy. Dosymgha әkelgen tamaqtar men kiyimder    bir jaqta qaldy.

Men Dosymgha «Sen jaqsy kóretin týshpara jasap әkeldim, men tamaq pisireyin»-deymin.  Ol «Senen basqa eshtene kerek emes, eshqayda jibermeymin»-deydi, solay qúshaqtasyp, aimalasqan kýii otyra berer me edik, bireu esik týrtti.  Esikteri kilttenbeydi, túrugha tura keldi. Qazaq kempiri eken.

-Qyzym, azdap chesnok, ashy qiyaryng bar ma, balam sondaylar jegisi keledi eken. Al, bizding auylda et pen maydan basqa ne bolushy edi – dedi, qapalanghan týrmen  aqtalghanday bolyp

-Alynyz, apa, alynyz-dep, sumkanyng ishin aqtaryp tastadym. Riza bolghan kempir ainalsoqtap, «Ýilengensinder me, tu jap-jassyndar ghoy, balam mandayynnyng baghy bar eken, mynaday perishte týrmege artynnan izdep kelip jýrgen. Mening kelinim «Týrme adamdy búzbasa týzemeydi»- dep, balamnyng kelisiminsiz ajyrasyp, eki nemeremdi alyp  ketip qalghan» - dep, rahmetin jaudyrghan kempir kemsendegen kýii shyghyp ketti.  Qayran ana! Ol ketken song ol ananyng múny da bizge auysqanday, bir týrli kýide otyryp qaldyq. Dosymdy qúshaqtap: «Janym, men senimen eshqashan ajyraspaymyn, 3-jyl emes, otyz jyl bolsa da kýtem, Sezimimizge selkeu týsirmey kýtemin, kókem»   -dedim.

Temir torly tereze әineginin   bir sheti synghan eken. Dosym ony bitep, odeyalomen jauyp keldi, bólme ishi suyq eken, azynap túr, jana bayqadym.  Men ystyq tamaq dayyndamaq bolyp edim, ol «keyin, keyin»-dep bas shayqady.  Ózi dәrethanagha ketti. Men qyzaryp, betimning ysy bastaghanyn sezdim.  Nege ol meni qúshaghyna alyp, ayalap, sonsha úzaq otyrdy dep oiladym.  Men tipti maujyrap úiyqtap kete jazdadym ghoy, jana kempir kelmegende, әlde týnimen tamaqtar әzirlep,  úiyqtamaghandyqtan ba eken? Dosym kelisimen krovattaghy tósekti jerge saldy. Nikolay  (patsha) zamanynan qalghan ba,  temir krovattyng setkasy ishine týsip ketetinin, qozghalghan sayyn «shiyq-shiyq» etip, oibaylap qoya beretinin men de kelisimen bayqagham.   Qazy, syr taghy basqa tamaqtardy tilip, әzirlep jatqan maghan qarap, «kelshi janym, kelshi»-dep tósekke shaqyrdy.  Jana ghana tәi-tәy basyp jýrgen sәbiyin shaqyrghanday, quana, qiyla shaqyrdy.  Men qasyna kelgende, aimalap túryp, sheshindire bastady.

 Kónilim oyau bolghanmen, kózderim júmylyp, buyndarymnan әl ketip barady. Ol mening shashymnyng әr talynan bastap, asyqpay aimalap, keudemdi jalanashtady. Órtenip bara jatsam, «maghan boyyng ýirendi me?»-dedi. Mening balqyp bara jatqan denem men túmandana bastaghan sanama jetkeni-onyng baghanadan beri maghan bas salmay kýtkeni, boyy ýirensin degen eken ghoy.    Ýilengennen keyin onasha qalsa boldy «tez sheshinshi» degeninen nege janyldy desem, meni jatyrqap qaldy degen eken ghoy. Áriyne men kýieuge shyqqan Dosym men qazirgi kórip otyrghan Dosymym –ekeui eki týrli adamday.  Jaghy sualyp, qara tory jýzi qap-qara bolyp týtigip ketken, salqynda, ayazda júmys istegendikten shyghar.  Kózderining alasy ýlkeyip, ótkirlenip, adamgha qatan, qadala qaraytyndy shygharypty.  IYә, men osynda kelgeli múrnym bir jaghymsyz kýlimsi iyisti sezgen, týtinge ystalghan bólmeden be, ondaghy tósek orynnan ba, kerek deseng ol iyis Dosymnyng kiyimderinen de, kerek deseng onyng denesinen de shyghatyn sekildi.  Áyteuir kózge kórinbeytin bir nәrseler adamdy tartyndyrady, myna jerge jýz payyz aralasyp kete almay túrghanymdy ol sezgen eken.  Janym menin, pirim menin!  Jasy menen kóp ýlken bolmasa da, әieldi erkekting mysy basyp túrghany qanday jaqsy.  Tizerlep aldyma túryp, «keshe banyagha týskenbiz»-dep qaruly qoldary tómengi jaqtaghy kiyimderimdi sheshe bastady.  Mýiizdenip ketken qoldarymen denemnen ústaugha da iymengendey, sýiip jatyr, sýiip jatyr.  Basynda ne istese de ózi bilsin dep túrghan men әli úyalyp, әri qytyghym kelip, әri tezirek onyng qúshaghyna tezirek enu ýshin (sýigen әieli erkektin  bauyrynda aq sazanday bolyp shorshyp, janshylyp jatsa, erkekte arman bar ma eken) men de tizerlep otyra ketip, tósimdi onyng tósine basuym múng eken, tanys sezim ekeuimizdi iyirimine ýiirip әketti.  Mynau qúlyn denemning sonsha inkәrlikpen kýtken toyy bastaldy. Azynaghan bólme, astymyzda búdyr-búdyr matras emes, tek qús jastyqta jatqandaymyn, ainala jyp-jyly, móp-móldir, tap-taza kógildir dýniyede bir birine asygha aqqan búlaqtay, jan-tәnimiz miday aralasyp, ekeuimiz bir adamgha ainalyp ketkendeymiz. Siqyrly abat baqta jýrgendeymiz, әlde auada úshyp jýrmiz be, solay shyghar au, ainalamyzda qorshaghan júldyzdar... Osylay uaqyt degen shirkin sozyla berse eken, sozyla berse eken...

Biraq, bәri kenetten ýzildi.  Dosym kinәli adamday «shyghyp ketti, shyday almadym»-dep tómen qarady.

-Bәri tamasha, tamaq ishemiz, qarnyng ashqan shyghar, mening de qarnym ashyp ketti-dedim.  Onym ótirik, biraq, ony ynghaysyz jaghdaydan tezirek shygharyp alghym keldi.

-Taghy jarty saghattay jata túrayyqshy dep, bar tәnimdi aimalap shyqty. Auylda túrghandyqtan ba, әlde bólmemiz kilttenbeytindikten be búndayy joq sekildi edi. Ýirenbegen basym, qytyghym kelip balasha mәz bolamyn.  Osy әdemi kezdi ol kenetten búzyp, «tamaq iship alayyq, әldenip»-degen úsynysyna  quana kelisken men , onyng «bizderge ukol salady ghoy» sózin estisem de týsingen de, mәn de bergen de joqpyn.

...Aq jaulyqty әiel qayta kirip, tәtti oiymdy qayta búzdy. «Anau prәpirshik kele jatyr, endi bizderdi aparady» - degenin estigende úshyp túrdym.  Familiyalarymyzdy atap jatyr, menikin qashan ataydy dep taghatsyzdanamyn. Ótkende birinshi ret kelgende, familiyamdy estigende «men» dep quana aiqaylap,  jerden jik shyqqanday jasap, júrttyng bәrin shoshytyp, olar meni ala kózderimen atyp, bir ynghaysyz kýige týskem. Endi familiyam estilgende jay ghana «men» deymin...

- Abzalova, saghan svidanie berilmeydi - degen sózdi estigende bireu mandayymnan perip jibergendey boldy. «Qalaysha berilmeydi?» - deymin, zang boyynsha dep kezekke qoyady, ony eki jaqtan  jaqyn adamdar sarghayyp kýtedi, artynyp-tartynyp, jol azabyn kórip, júbaylary, iyә  ata-analary, iә jaqyn tuystary keledi.  Erikkennen emes,  júmysynan súranyp, keybireuler mal-jandaryn  kórshilerine ne tuystaryna  tapsyryp, týrmede otyrghandar ómirden, tuma-tuystarynan alystap ketpesin, qoghamnan jyraqtamasyn, qandary qarayyp ómirden týnilmesin, olardy izdeytin, saghynatyn, kýtetin adamdar baryn bilsin- dep keledi. Sonda olargha dóreki әzildegendey, mazaq qylghanday bolyp «svidaniyeden alyp tastaghan»-deydi.

- Nege aghay, nege?  Ýsh kýn bolmasa bir kýn bolsa da, jarty kýn bolsa da berinizshi-deymin kóz jasymdy әreng toqtatyp.

- Men kishkentay adammyn, nege ekenin bilmeymin. «Ne polojeno»-dep ótinishinizge qol qoymady - dep aryzym men qújattarymdy qaytyp berdi. Basqalary mýsirkey, ayap qaraghanmen «endi bizding kezegimiz»-degendi bildirdi.  Kóz jasymdy kórsetip, ózimning әlsizdigimdi moyyndaghym kelmeydi, biraq, kóz jasym satqyndyq jasap, monshaqtap qoya berdi.  Kishi bastyq bir top adamdardy jinap, 3-kýndik svidaniyege alyp ketti.  Mende olarmen ilesip zona esigine keldim. Kýzetip túrghan soldattargha qaramay, aula ishinde júmys isteytin «turemshikter» ashyq túrghan esikting arghy jaghynan jylt-jylt etip qarap, әri beri ótip jýredi. Ásirese, svidaniyesining uaqyty kelgen, biraq,  jaqyndary esh izdemeytin, ne keluge jaghdayy joq tuystaryn kýtken  turemshikter әlde bir ýmit eteginde jýrip, eng sonyna deyin kýtedi –degendi estigenmin.

Keyde kýzette jaqsy  soldattar bolghanda, myna jaqtaghy adamdar ózderining jaqyn adamdarynyng aty-jónderin aityp,  otryad pen brigadalarynyng sanyn kórsetip shaqyrtyp jatatyn. Qazir myna kishkene bastyq svidaniyege kelgenderdi ortadaghy temir torly esikke bir-birlep kirgizedi,  kýzetshiler olardyng qújattaryna bir, betterine bir retten bajyraya qarap, tórt adamnan ekinshi esikke ótkizedi.  Odan keyin ong jaqtaghy kishkene dәlizden ótip, kishkene bólmege aparyp, kiyimderin, tamaqtaryn tekseredi, araq taghy basqa beruge, ótkizuge bolmaytyn nәrselerding tizimin aitady, tәrtip búzghan jaghdayda shygharyp jiberetinderin eskertedi.  Sodan 5-6 esikten ótkennen keyin ghana kezdesetin bólmelerge jetedi. Songhy top kirip bara jatqanda «olar ózderining baqytty ekenin biledi me eken»-dep oilap kózben úzatyp shygharyp saldym.

Ne isteu kerek? Dosymnan eki kýn búryn hat alghanda, meni asyghyp kýtetinin, saghynghanyn jәne ózine qanday jyly kiyimder kerek ekenin jazyp jibergen edi. Qalayda ne bolghanyn biluim kerek, ayaq astynan ne bolyp qaldy?-dep oiladym.  Osynsha jerden, júmystan súranyp kelgen song bir kórip, eki-ýsh saghat bolsa da kezdesip, kiyimderin berip ketuge bekindim. Jylaghandyki me,  basym kótertpey, eki shekem dynyldap túr.  Qayda kóz salsam da, temir tor, temir esik, temir torly tereze, solar oilarymdy shyrmap tastaghanday eshbir aqyl basyma keler emes. Onyng ýstine myna aq jaulyqty әiel de maghan jabysyp qalghan bireu eken.

-A-a, ne deysiz?-dedim men jaqtyrmaghanymdy jasyrmay.

-Bizge svidaniyeni erten  beretin boldy,  bólmeler jetispeydi eken. Ol әielding әngimesinen týigenim, múnda inisi otyr, anau saqaldy kisi kýieui eken.  Endi týsinikti dedim, jap-jas bolyp aq jaulyq tartyp alghany –kýieui shal eken ghoy. Býgin olar anau ýishikke qonbaqshy, auyl týgil audan ortalyqtarynda da qonaq ýiler bola bermeydi bizde.

Ol әngimesin bitirgende, men de búdan әri ne isteytinimdi sheship bolyp edim. Ishki jaqtan  eki-ýsh turemshikterding jýzderi jylt-jylt etkende, men de «7-shi otryadtan Dosym degen jigitti shaqyryp berindershi, familiyasy Abzalov» dedim aiqaylap.  Olar bastyqtar kórinse, iә kýzettegi soldattar shyqsa joq bolyp ketedi. Maghan da bir turemshik «maghan svidaniyege iә әielim, iә ata-anam kelui kerek edi, Qaraghandydan, izdep kórinizshi»-dedi kýiine aiqaylap. Dauysynda әli de kelip qalar degen ýmit te joq emes.  Ol da men siyaqty bayghús eken, tek kerisinshe. Onyng tapsyrmasyn tez oryndap kelgenmenen, ol jigit aghasy kórine qoymady.  Kýzettegi soldattar bolsa, olardy әri, bizdi beri qughan.  Men «týrme bastyghyna jolyghuym kerek» -dep túryp aldym. Búrynghy kýzettegiler jayly soldattar edi, al janadan auysqandary ózderinshe kisimsip qalghan,  5-6 metr jerden, ashyq túrghan esikting eki jaghynan «anau svidaniyege keldi me, mýmkin keshigip kelgen shyghar?», «osynday adamdy shaqyryp bershi »-degenge shala býlinip, boqtap, auyzdaryna aq it kirip, qara it shyghady.  Al bir eki auyz sóilese qoysa, kimning nesi ketedi, ol da qylmys pa deymin, biz bir memlekettik qúpiyalardy aityp jatqanday.

«Bastyqta ne júmysyng bar?» - degen syqsyq kóz, әiel myqyn bir kýzetshi soldattyng súraghyn jauapsyz qaldyryp em, aq jaulyqty әiel «kýieuimen svidanie bermedi, soghan rúqsat súraydy» - dep, men ýshin jauap berip ýlgerdi.  Ekinshisi, tórtbaq, talpaq tanau, jalpaq әiel betti soldat  «E, qyshyp bara ma, biz qandyryp bereyik»- dep, daraqylana kýldi.  Jasy ýlken әielden de úyalghan joq, aq jaulyqty da syilamady.  Men tómen qaradym, tisterim shyqyrlaghanyn sezdim. Naqúrys dep osylardy aitatyn shyghar. Ishimnen «Qúday-au, qúdaydyng kózi qayda, mynaday soldatsymaqtar nege otyrmaydy eken?»-dep oiladym.  Baghanaghy jigit aghasynyng jylt etken basy kóringen, men úmtylghansha, soldattar olardy qayyryp tastaghan  mal sekildi quyp jibergeni óz aldyna, analarynan bastap sypyra boqtaghandaryna shydamay kettim.

- Olarda senderdey adam ghoy, әkelerindey adamdy nege tabalap boqtaysyndar, úyatsyzsyzdar - dep edim, ekeui qabyrghagha japsarlas dýngirshikterinen shyghyp qasymyzgha jetip keldi.

- Biz be úyatsyz, úyatsyz myna sender, zandy saqtamaysyndar.  Myna jerge piste shaghyp, qansha qoqys shashqansyndar, kәne tazalandar, sender ýshin biz sóz estuimiz kerek pe? Tazalamasandar qazir kýieulerindi әkelip, búl jerdi tilmen jalaghanday etemiz - dedi tórtbaghy. Syqsyq kóz de qalyp jatqan joq, ol da әkirendep sóilep ekeui kishkene jerdi bazar jasap jiberdi. Oipyrmay, soldattar da osynday bolady eken-au dep tandanudamyn. Men soldattar turaly tym jaqsy oilap kelippin. Biraq, kishkene dәliz shynymen de  qatty qoqyp jatqan bolatyn. Piste qabyqtary da, umajdalghan qaghaz da, әinek te, qiyrshyq tas ta, temekining qoraptary da  bәri bar, birneshe kýn tazartylmaghanday.  Shaghyn dәlizding eki jaghynda bir-birine qarsy ornalasqan eki esikte ashyq túr.  Bir jaghynda bizder, ekinshi esikten turemshikter kórinedi.  Baghanaghy jigit aghasy taghy bir kórinip, eki soldatty kórip, jasqana eshtene aita almay qaytadan kórinbey ketti.  Myna tórtbaq, talpaq tanau soldattyng qalshyldaghan týrine qarap, jýikesi sau emes qoy –dep oiladym. Kóp jerde әskerge shaqyrylghandardy teksergende bastyqtardyng tepse temir ýzetin, qol ayaghy balghaday balalaryn alyp qalyp, olardyng ornyna jospardy toltyramyz dep, aurulardy da «densaulyqtaryn shamagha keltirip» jiberedi dep estiytinmin.   Álde, osy jerge kelip, osynday ómirden  búzyldy ma eken? Búlardyng qan-sólsiz betterine, qatuly qabaqtary men jybyrlap túrghan shyqshyttaryna qarap, psihtar ghoy dep ýndemeuge bekindim. 

Eki soldat esik aldynan  ótip bara jatqan turemshikterdi shaqyryp aldy. Olar bas kiyimderin alyp, qoldaryna umajday ústap, beyne bir kinәli adamdarday qipaqtap, bastaryn salbyratyp,  jasqana basyp keldi. Mening mandayymnan suyq ter búrq ete qalyp, denem ysyp bara jatty.  IYә, búl soldattardyng mening kýieuimning aty-jónin súrap jatqanyn sezdim. Dosymdy shaqyrtyp, mening kóz aldymda onyng abyroyyn tógip, ýstemdigin jýrgizbekshi ghoy, mening kózimshe qorlamaqshy. Joq, joq, oghan jol beruge bolmaydy.  Mening azamatym emes pe?  Ol men pir tútqan erkek qoy. Ol әrqashan menen biyik túruy kerek.  Janym menin, ol mening kýtken, men kórgim keletin biyikte bola bersin.  Men ony basqalardyng qorlaghanyn kórgim kelmeydi.  Týrmede otyrghandardyng barlyghy  jamandyghynan otyrghan joq.  Ondaydy, «taghdyrdyng isi, mandayyna jazylghan shyghar» -  dep jatady «Janylmaytyn jaq, sýrinbeytin túyaq joq» dep jatady, sonda da men Dosymnyng kinәli emes ekenin bilemin ghoy.  Týrmede otyrghandardyng barlyghy qylmysker dep kim aitty? Al týrmege otyrmay jer basyp jýrgenderding bәri taza jandy, ómiri qylmys jasamaghandar dep kim aitty?  Ár týrli qylmystar jasap,  neshe týrli qúityrqylyqpen qolyndaghy biyliktin, aram aqshasynyn, jýn bilek  aghalary men krysha kókelerining arqasynda alshang basyp jýrgender az ba?  Týieni týgimen jútyp, el ýstinen kýn kórip, adamdardyng boyyndaghy asqaq ta, asyl qasiyetterin bylghap, ómirge, ertengi kýnge, odan qalsa zandylyqtyng jenip, әdilettilikting saltanat qúratynyna degen senimin tartyp alyp, saudalap, aiyrbastap jiberip jatqandar qylmyskerler emes pe ?  Dosymnyng mening kózimshe myna jerdi sypyryp jatqanyn, oghan myna soldat kýzetshilerdin  qanden ittershe shәuildep jatqanyn kórgim kelmedi, tez sypyryp alu kerek dep oiladym. 

Bir soldat ekinshisine belgi berip edi, ol dereu biz jaqtaghy esikti japty.  Adam ayaghy basylghan, saghat keshki altygha tayau, júrt júmystan shyqqansha eshnәrse sheshilmeytin sekildi.  Nege esikti japqandaryn da týsingendey bolghanmen, óz oiyma ózim sengim kelmedi.  Soldattyng bireui «sening kózinshe tilmen jalap alghanday jasaymyn»-degen edi ghoy.  IYә, olar Dosymdy shaqyrtyp jiberdi, qazir myna jerdi mening kózimshe oghan tazalatady. Myna jerde qazirshe osylar bastyq ekenin týsindim.  Sol sebepti, meni ketip qalmasyn dep, esikti japtyrdy.   Ózimning ne bolghanymdy bilmey kettim.  Múp-múzday qiyrshyq tas, synghan әinek, balshyq, temeki túqyldary, balshyq-bәrin jalma-jan alaqanymmen jinay bastadym.  Alaqandarym arqyly denemdi qaltyratqan salqyndyqqa da qaraghan joqpyn. Bireuler sóilep, bireuler aiqaylap jatqan sekildi, olardyng esh qaysysyna qarap jatqan joqpyn. Kóz aldymda tek qoqystar ghana, qoqystar, olardy Dosymdy alyp kelgenshe jinap bituim kerek. Kózimnen jas monshaqtap ýzilip, týsip jatyr, týsip jatyr. Myna dәliz shaghyn sekildi edi, alaqanynmen sypyrghanda ýlkeyip ketkendey, qoqystar tausylar emes, alaqanymdy әinek kesip ketti,  eshtene etpes, ólmespin, tek  tez tazalap tastau kerek,  Dosymdy әkelgenshe bituim kerek, tez, tezirek. Qolyma jabysqan aq jaulyqty әieldi iyterip tastadym. Bar oiym,  Dosym kelgenshe oghan tazalaytyn eshtene qaldyrmauym kerek.   Eki shekemning shynyldaghany óz aldyna, basymda  bir nәrse dýnk-dýnk etedi. Dosymdy jelkelep, myna jerdi tilimen jalap alugha әkele jatqanday.  Men pir tútatyn azamatty qorlaghysy keledi.  Sol dәliz edeninde  az kóz jasym qalghan joq, basymdy túqyrtyp alyp, tyiylmaghan kóz jasymdy eshkimge kórsetkim kelmeydi. Ol kóz jasta Dosymgha degen  әppaq-әppaq sezim men saghynyshtyng da, myna ómir men  qoghamnyn,  әlde myna kýzetshi soldattardyn  әdiletsizdigine qarsy payda bolghan sezim-yzanyng da qosyndylary bar edi. Bireuler meni júlqylap, myna jerdi tez tazartuyma kedergi keltirgisi keletindey, baghanaghy kýzetshi soldattar shyghar, maghan emes, Dosymgha jinatpaqshy ghoy, joq men oghan jol bermeymin. Kórgenim tek qoqystar ghana, alaqandarymmen janúshyryp sypyryp jatyrmyn, sypyryp jatyrmyn...

 Aldymda praporshik aghay túr.  Aynalamyzda adamdar jinalyp qalypty.  Mandayymdaghy terdi sýrtip, betimdi japqan shashymdy jinayyn dep, qolymdy kótersem, qoldarym las-las, bir alaqanymdy qan juyp ketken.

-Jinamanyz, kýieuiniz bәribir karserde - degen  dauys estildi.  Basymdy búryp, turemshikter jaqtaghy esikke qarasam baghanaghy jigit aghasy eken. Yapyr-ay, myna kisining súnghylasyn-ay, mening qatpar-qatpar miymnyng ishinde jatqan, tek ózim ghana biletin syrdy qaydan bilgen?

-Shapalaghyma keshir ainalayyn,  aitqangha da, júlqylap týsindirgenime de qaramadyn,  seni chuvstvagha keltiruding basqa jolyn tappadym—dedi praporshik aghay.

Kýzetshi soldattar  bólmelerine kirip, kishkene temir tor terezening arghy jaghynan konsert tamashalaghanday, mysqylday qarap túr.  Praporshik aghay meni ol jerden shygharyp ýishikke әkeldi. Aq jaulyqty әiel ekeui qasymda bәiek bolyp jatyr, bir jaqtan maqta men iod alyp kelipti. Praporshik aghay, býgin endi  mening mәselemdi sheshetin  ýlken bastyqtardan eshkim bolmaytynyn, svidaniyege erteng kiretin myna kisilermen birge qonyp shyghuym kerek ekenin, eshnәrsege uәde bere almaytynyn, erteng bir әreketin istep kóretinin, al biz qonatyn ýishik suyp ketpes ýshin turemshikterding mol etip otyn әkelgenin, tek ony týnimen az-azdan, ýzbey otqa salyp otyruymyz kerek ekenin aitty.

- Aghay, «karser» degen ne, oghan ne ýshin otyrghyzady - dedim, ol syrt ainalyp ýishikten shyghugha ainalghanda. Onyn  baghana «bastyqtar sheshedi, bilmeymin» degenimen, Dosymnyng karserde otyrghanyn maghan aitqysy kelmegenin týsindim.

- Jaqsy emes -dep, ol aitayyn ba , aitpaymyn ba degendey oilanyp qaldy.

- Ol onasha, qaranghy, suyq, tar, tas bólme - dep, aq jaulyqty әielding kýieui shoshqa saqal shal bilgishsinip, odan súrap túrghanday aradan kiylikti. Praporshikting tam-túmdap aitqanynan úqqanym, Dosymnyng svidaniyeden alynyp, karserge otyrghan sebebi mynaday eken. Ózine ashanada «qatynsyn» degen  týrme  qyzmetkerining basyna  ishuge alyp kele jatqan qanjylym sorpasyn ydysymen audara salypty.  Svidaniyeden alyp tastaghanyna qynjylsam da, ishimnen «ózine de sol kerek»-dep, Dosymnyng isin ishtey qúptadym. Alaqandarym isip ketken, ashyp auyryp túr. Eshtene ústay almaymyn. Ertengi kýnnen  ýmit kýtken ýsh әiel, eki erkek úzyn etip qoldan jasalghan aghash oryndyqtarda úiqyly-oyau dem alghan boldyq. Shoshqa saqal shal eki-ýsh ret túryp otqa kómir saldy. Kózim ilinse boldy shym-shytyryq týs kóremin.Týsimde birese Dosym qolyn búlghap ketip bara jatady, birese meni qúshaqtap aimalap jatady, birese kóp soldattar Dosym ekeumizdi qualap jýredi...

Ertenine týske deyin bos sandalys boldy.  Týs qayta praporshik aghay sózinde túryp, aryz jazghyzyp týrmening bastyghyna kirgizdi.  Biraq, ol kisining jauaby qysqa boldy. Qazaqqa úqsaghanmen orysshalap: «Ne polojeno, dissiplina esti dissiplina,  zakon esti zakon»-dedi.  Men menireulenip túra berdim.  Sózderin estip túrsam da maghynasy sanama jeter emes. Kóz jasym keshe tausylyp, әli jinalmaghangha úqsaydy. Janymnyng әppaq gýlderi solyp qalghan.  Qan tamyrlarymda qan jýrmey, úiyp qalghanday súp-suyqpyn.  Bastyq «senimen isim bitti» degendey, qol astyndaghy telefon tútqasyna jabysty.  Men kózderimmen bәrin kórip túrmyn, biraq, neni kýtip túrghanymdy ózim de bilmeymin, Dosymmen kezdesudin, eng bolmaghanda myna arqalap әkelgen tamaqtarym men súratqan kiyimderin berip ketuim kerek. Ne desem eken.  Jana bayqadym, tereze aldynda tyrbyq múrtty bir úzyn sary túr eken,  sol mening qasyma kelip shyntaghymnan ústap, iytergendey syrtqa qaray bettedi. Qazaq eken. «Shyghynyz, qaryndas, shyghynyz, búl kisi bir aitady, boldy, júmysy kóp»-degen sózdi estip, eng songhy vagonnyng artynan jýgirgen adamday: 

- Aghay, aghatay, kómektesinizshi, qúlynyz bolayyn, men kýieuimdi kórmegenge ýsh ay boldy - dep shyryldadym. Qúlynyz bolayyn degen sózding auzymnan qalay shyqqanyn ózim de bayqamay qaldym. Jolyqtyrsa da qúly bolayyn dep túrghanym joq edi, sóz reti solay boldy, jaqsylyghyn jerge tastamaytynymdy sezdirgim kelgen.

-Ts...s...s !  

Kabiynetten dәlizge shyqqan song ,

- Ýishikte bol, eshkimge eshtene aitpa, ózim shaqyryp alam - dep, sybyr etti. Óz qúlaghyma ózim senbedim. Ol mening estip túrghandarymnyng shyn ekenin quattaghysy kelgendey, bilegimnen qysyp-qysyp, koridor esiginen shygharyp jiberdi.

Ýishikke qayta oralghanymmen bayyz tauyp otyra almadym.   Ne senerimdi, ne senbesimdi bilmeymin. Býgin qayta almaytynym belgili boldy. Búl jerde qaranghy erte týsedi.  Keshke qaray jolgha shyghu oiymda joq, avtobustar qatynaytyn trassagha deyin ýsh shaqyrym jer. Jayau adamgha, onyng ýstine eki adamgha ýsh kýnge jeterlik azyq-týlik, ydystar, Dosymnyng jyly kiyimderi - birshama auyr jýkterim bar.  Myna adam eng bolmaghanda tamaqtar men kiyimderin beruge kómektesse  ghoy deymin. Jylt etken ýmit otyn sóndirip alghym kelmedi.  Bir kezde bir adam kelip, meni bastyq shaqyryp jatyr dedi. Jýregim órekpip barghym kelmeydi.  Svidanie alugha shynymen kómektesse she?  Svidaniyeleri býgin de sheshilmey, ertenge qalghan aq jaulyqty әielge birge barayyq –dep  jalyndym. Shaly osy auyldaghy dýkenge nan-pan alugha ketken.  Ol sózge kelmesten maghan erdi. Álgi adam meni ishke kirgizip, ózi esik aldynda aq jaulyqty әiel ekeui qaldy. Ol da menimen birge kirgisi kelip edi, oryssha bir týsiniksiz sózderdi tez-tez aityp, kirgizbedi.

Úzyn sarynyn  kabiyneti ýlken bastyqtyng kabiynetining jartysynday eken. Stolynda elektr lampasyn jaghyp qoyypty. Kabiynet ishi jyp-jyly.  Úzyn sary men kirgende ornynan úshyp túryp, qasyma kelip, bazarda mal satyp alayyn dep jatqanday, meni bir ainalyp shyqty.  Sodan song onyng iship-jep qaraghanynan ynghaysyzdanyp, tómen qaraghan meni iyegimnen ústap ózine qaratty.

- Atyng kim?

- Samal.

- Iya, Samal, bir degennen iske kóshelik, mening júmysym kóp. Men seni kýieuinmen jolyqtyra alam, zansyz, az uaqytqa ghana. Kezdesking keledi me, kýieuinmen?

- Áriyne aghay,  әriyne, ótinem kómektesinizshi.

- Óte kezdesking keledi me?

- IYә, aghay, óte kezdeskim keledi.

- Baghana qúlyng bolyp keteyin dedin. Demek, kýieuinmen kezdesu ýshin bәrine dayynsyng ghoy.  Sol sózinde túrasyng ba?  Maghan qúl boludyng qajeti joq. Áriyne men ýsh kýn emes, tek birneshe saghatqa, mysaly,  jarty tәulikke deyin kezdestire alam.

Búl degen ýlken baqyt qoy, meyli jarty kýn bolsa da.  Men qolymdy qúlaghymdaghy syrghama aparyp sheshe bastadym.   Túrmysqa shyghyp, ýiden keterde anamnyng bergen syilyghy. Myna kisige beretin aqsham joq, maghan zandy búzyp әnsheyin jaqsylyq jasamaydy. Dosymdy bir kóruge zar bolyp túrghanda ayap nem bar.

-Ha-ha-ha! Syrghandy bermekshing be, ony qaytem?  Mening әielim týgil lubovnisam da tek qana brilliant taghady. Joq, ha-ha, joq. Sen nichegosyn, figurang kýshti eken. Beretin aqsham joq deydi, ha-ha, ózing túrghan aqsha ekenindi týsinbeysing be?  Sózding qysqasy bylay kójegim.  Kýieuinmen  5-6 saghatqa kezdesking kelse, aldymen  qazirden bastap, menimen eki-ýsh saghat birge bolasyn, sosyn kýieuinmen kezdestirem, ertengi toghyzgha deyin bәrin bitiremiz, osyghan kelisesing be ? Ol temeki týtini sasyghan demimen sharpyp, meni  kózderimen iship-jep tesilip qarap qalghan.

Ýstimnen bireu  múzday su qúiyp jibergendey bolghanmen bildirmeuge tyrystym. Suyq su órtke shashqan suday bolyp, janym men tәnimdi  az uaqytqa bolsa da  bólegen quanysh pen ýmitti  óshirip, al sumen aralasqan ýshkir múzdar basym men jýregimdi teskilep jatqanday.  Keyde adam bir kýige jetkende oghan bәribir bolady eken,  eshteneden qoryqpaydy ekensin, eshteneden úyalmaydy ekensin, tek sol kýi, sol qalyptyng qúly bolyp, oiyna kelgendi aitasyn, oiyna kelgendi isteysin. Maghan da bәri bir edi.  Myna adam aty bar maqúlyq meni boqtay ma, úra ma, óltire me bәribir edi. Qasyma kelip «Nu, appiytetnaya ty, jenshina! »-dedi. Men bar kýshimdi jinap «idiot »-dedim.

Ol ne aitqan sózimdi estimedi me, ne estigenine senbedi me ,

-Ne?

-Siz iyd-io-t-t syz!

Esikten atyp shyghyp, qasyndaghy erkek pen sóilesip túrghan aq jaulyqty әielding qolynan ústap, syrtqa sýireley «kettik, kettik»-dedim. Artymnan - Keybir adamdar jaqsylyqty bilmeydi -degen qazaqy dauys estildi.  Týnimen  ýishikte kóz ilmey otyryp shyqtym. Búl joly bir-bir úzyn stoldan iymendene alghan joqpyz. Ertengi bolatyn svidaniyege alystan kóp adamdar  aldyn-ala kelgen eken. 

... Ertenine sumkalarymdy  sýiretip jolgha shyqtym.  Dosymgha alyp kelgen bar jyly júmsaq tamaqtardy aq jaulyqty әielge berip kettim. Ynghaysyzdanyp alghysy kelmegen, «ýlken ýsh adamsyndar, onyng ýstine búnday tamaqtar búl jerding dýkeninde joq»-dep, servelat kolbasa, pisken qazy, iyisi anqyghan jas túzdalghan qiyar taghy basqalaryn sumkasyna salyp berdim, ekeumiz bir-birimizdi búrynnan biletin jandarday jyly qoshtastyq. Keterde meni qúshaqtap, «Basyng jas qoy sinlim, jasyma»-dedi. Sumkam jenildegenmen әli Dosymgha tamaq salyp berem degen әdemi  ydystarym men Dosymnyng jyly kiyimderi bar.   Meni jolgha jinasqan dos qyzym «bir shúnghyl kese alsang jaraydy, týrmede әdemilikti qaytesin, jolda jýk jasama, aq qaghazdyng ýstine tilip berseng sol qazyny jeydi, kәmpitterdi dastarhangha shashsang da jeydi» degenin tyndamagham.  Áyel jýrgen jerding bәri әdemi, súlu bolu kerek dep oilaghanmyn. Endi ony tyndamaghanyma ókinip kelemin. Qoldarym әli ashyp túr, isigi qaytqan joq. Jýrisim óner emes.  Trassagha myna jýrisimmen qashan jeterim belgisiz. Áyteuir keshke deyin jetsem, arghy jaghy Almatygha deyin aghylghan avtobustar. Sumkalarymdy qoyyp, ýstine otyryp dem alyp otyr edim, qasyma bir mashina kelip toqtady. Domalanghan qara jigit mashinasynan týspey:

- Qaryndas qayda barasyn?-dep dauystady.  Almatygha deyin  ala keteyin , otyrynyz.

- Rahmet, tóleytin aqsham joq, bara beriniz.

- Aqshanyng qajeti joq, jaqsylyq istegen adam iә alladan qaytsyn, iә balalarymnyng aldynan shyqsyn –dep jasaydy, kel, otyr.

- Allagha, odan qalsa sizge rahmet. Men jenil mashinanyn  artqy ornyna otyryp aldym, ishi jyp-jyly eken.

- Svidaniyege kelip jolynyz bolmaghan au shamasy, ashulysyz ghoy.  Men ýndemedim.  Ol әngimesin әri jalghastyrdy.

- Men de inimdi shygharyp alugha әreket jasap jýrmin. Jarty srogyn otyrdy. Keremet jigit, ne qylasyn, avariya jasap aldy. Qazir blatsyz eshtene sheshilmeytin boldy ghoy. Sottan bastap  týrmege deyingi jolda kezdesken qolynda biyligi barlardy jemdeumen kelemin. Tipti aqsha men syilyqtargha da qaramaydy, sodan bir adamdar arqyly jogharygha shyghyp, SK- dan zvonok jasatyp, inimning isin osyndaghy basshylarmen  pisirip kele jatyrmyn. Qúday qalasa jaqynda shyghady.  Elimizding tarihynda osy kezdi «blattar zamany jaylaghan uaqyt»-dep ataytyn bolady. Zandy bolsa da tanystyqsyz eshtene sheshilmeydi. Árkim otyrghan ornyn púldap qalghysy keledi...  Ol aghay sóilep jatyr, sóilep jatyr,  ózi әngimeshil eken. Bir әngimesin estisem, birin estimeymin. Boyym jylynyp, úiqym kelgendey, arasynda kózim ilinip ketedi.

... Osy kezdi ... Myna kisining sózine kýlkim keldi. Jiyrmasynshy ghasyrdyng sekseninshi jyldarynyng basyn «elimizdegi blattar zamany»  tuyndaghan kez dey me? Mýmkin ol erte bastalghan shyghar? Qanshagha sozylar eken?  Dosymnyng qamyn jeytin osynday aghasy bolsa ghoy. .. Endi svidaniyege ýsh aidan keyin kelem, ýige kelisimen hat jazam...

-       Qaryndasym, men seni  qay jerden týsireyin?

Men selk ete týstim. Almatynyng shetine kelippiz.

- Qaryndasym, ýiine deyin aparyp tastar edim, qalany dúrys bilmeymin, qay ayaldamadan týsireyin?-dedi ol ýiime deyin jetkizip tastamaghanyna ókingendey.

- Agha maghan bәri bir, ózimizding Almaty ghoy, agha , rahmet sizge aghatay,  ininiz tez shyqsyn. Bala –shaghanyzdyng qyzyghyn kóriniz, Agha!

Ýige tramvaygha otyryp kele jatyp,   beytanys bir adamnyng arqasynda Almatygha  bir saghattay  uaqytta jetkenime ózim de senbegendey, «ómirde jaqsy adamdar da bar ghoy»-dep,oyladym. Jaqsy adamnyng eng bolmaghanda atyn súrap qalmaghanyma ókindim.  Songhy eki-ýsh kýngi oqighalardy esime alyp, sezim tazalyghy, tәn tazalyghy, jan men ar tazalyghy ýshin kýresting bastalghanyn  jәne búl kýresting onaygha týspeytinin týsindim.

Kóz aldymda Almatydan 60-shaqyrymday jerdegi , qazaqshasy «ózen jaghasyndaghy auyl»-degen maghanany bildiretin, ózgeshe túrghyndary bar shaghyn auyl da, aq jaulyqty әiel menmen «Idiot» ataghan týrme basshysy orynbasary da , meni Almatygha ala kelgen belgisiz aghay da, onyng «blattar zamany»-dep ataghan 20-ghasyrdyng 80-jyldary da kóz aldymda kino lentalarynday ótip jatty.

R. Qamidullaqyzy

Abai.kz

 

0 pikir