Dýisenbi, 25 Qantar 2021
Biylik 5588 0 pikir 30 Mamyr, 2016 saghat 12:59

“DVOEChNIKTER” QAZAQ TILINDEGI BILIM TURALY QALAY AQYL AYTADY?

 “Qazaqstannyng bolashaghy – qazaq tilinde. 

Qazaq tili ghylym men internet tiline ainaluy kerek!”

Núrsúltan Nazarbaev

Qazir maymyldar da súlulyq turaly kenes bere bastady…  Qazaqsha bilmeytin biznesmenderding   mektepte qazaq tilin shekteu  turaly ýndeui turaly tek osylay deuge bolady…

Biylikting barlyq bútaqtaryna myzghymastay jayghasyp alyp, Qazaq tilin bilmey-aq Qazaqtyng taghdyryn sheship otyrghandar Qazaq Eli ýshin qanshalyqty qauipti! Baspasózde barlyghy bas shayqap, jaghalaryn ústap jatqanday, qazaq tilinde sóilemeytin “qazaq”  bayshykeshterining elimizde negizgi pәnderding qazaq tilinde oqytyluyn toqtatu turaly ýndeu jasauyna  qanday  moralidyq qúqyqtary bar?!.

Búlardyng taghy bir kýidiretini, qazaq mektepterinde oqu dengeyi tómen eken. Qazaq mektepterin, әsirese auyl mektepterin bitirgender ózgelerden keyin qalyp keledi -mys!..

Ózderi qazaq mektebinde oqymaghan, bir balasy da qazaq mektebinde oqymaytyn,  basym bóligi qazaq tilin bilmeytin, keybireulerining tili nan súraugha jetkenmen, hal súraugha jetpeytin  qaltalylar qalaysha búnday masqaralyqqa baryp otyr?

Búlardyng búl tirlikterin maymyldardyng súlulyq turaly aqyl-kenes bere bastaghanymen salystyrugha bolar…

Álde, olar jyl sayyn halyqaralyq pәnder olimpiadalarynda  dәl osy matematika, fizika, himiya t.i. pәnderinen altynnan alqa taghyp keletinderding basym bóligi qazaq mektepterining oqushylary ekenine nazar audarmay ma? Tipti, jyl sayyn ótetin ÚBT qorytyndylaryna qarasa da, eng ýzdik ball alghan týlekterding basym bóligi qazaq mektepteri oqushylary ekeni baspasózde jarysa jazylyp kele jatyr ghoy. Auyl mektebining ahualy týgili auyldy kórmegenderding  auyl bilimi turaly auyz ashatyndary kýlkili  eken…

Mýmkin, búl qazirgi dýrligip túrghan Jer mәselesinen el nazaryn audaramyz dep, “eki jep, biyge” shyghu ýshin úiymdastyrylghan shara da boluy mýmkin… Biraq, qazaq ýshin eng basty ómirlik hәm eldikting basty belgisi – Jer men Til ekenin, olar mәngilik birtútas ekenin úmytpanyzdar, myrzalar!

 

ÓMIRINDE SUGhA TÝSIP KÓRMEGENDER JÝZUDI ÝIRETEMIN DESE, KELISER ME EDINIZ?

Mysaly, ómirinde sugha týsip kórmegen adam sizge jýzudi ýiretemin dese, keliser me ediniz? Áriyne, kelispeysiz? Kelisseniz, su týbine batyp ketuinizge kýmәniniz bolmasyn.  Al búlardyng  Qazaqstan mektepterinde negizgi pәnderdi qazaq tilinde oqytu turaly  “kenesine”  kelisuge bola ma?  Su týbine batyp ketkisi kelmegen kez-kelgen el kelispeydi!

Damyghan últtyq memleketterding  barlyghy (qúrama memleketterdi aityp otyrghan joqpyz) orta mektepte bilimdi  memlekettik tilde beredi.  Jahandy jana tehnologiyasymen jaulap kele jatqan Japoniya bastauysh synypta tek memlekettik tilde bilim berip. aghylshyn tilin tek 12 jastan bastap oqytady.

Aghylshyn tiline qarsy emespiz, ol – zaman talaby. A,ylshyn tilin ýirenushiler  ýshin eshqanday kedergiler kórip túrghan joqpyz.  Arnayy mektepter ashyla bersin. Tek aghylshyn tili qazaq  tilining – memlekettik tilding esebinen bolmasyn. Osy biznesmenderding barlyghy  ana tilderine milary jetpeytin sauatsyzdar bolsa da, Reseyding memlekettik tili – orys tilin beske  biledi, әri bolashaq – aghylshyn tilinde dep otyr ózderi, olay bolsa, onda orys tilining esebinen bolsyn aghylshyn tili…  Mysaly, “Dýniyejýzi tarihy” pәni  nege orys tilinde ótui kerek? Sonda qazaqqa dýniyejýzi tarihy kerek emes pe? Mamandar “eger olay bolsa, Qazaqstanda dýniyejýzi tarihy ghylymy da joyylady” dep dabyl qaghuda..

Osyndayda oigha keledi eken…  Osy Tәuelsizdik alghan  shiyrek ghasyrda Oljas Sýleymenov bastaghan  orystildi elita,  osy  ózge tilde sóileytin, qazaqtyng babadan kele jatqan baylyghyn iyelenumen bayyp shygha kelgen   kәsipkerler de,  eng bolmasa, yrymgha bir de bir ret últtyq mýddege negizdelgen bir bastama, qoldau jasady ma? Jasamay-aq   keledi. Jasaghany bylay túrsyn, qarsy qareketterin toqtatpay kele jatyr. NEGE?

Búl bizding Tәuelsiz memleketting irgetasy dúrys qúiylmaghandyghynda. Ol irgetasty qúighan materialdardyng ishinde  últtyq negizge qúrylghan bir de bir  týiir zat joq!..

25 jyldan beri – shiyrek ghasyr últtyq mýddege qúrylghan kez-kelgen  niyetke keshegi kenes kezinen kele jatqan últshyldyqty  jau ghyp kórsetetin qúldyq sanayng arqasynda toytarys berilip keledi.  25 jyldan beri biylikting bizdi aldap kele jatqan, elding sanasyna siniruge tyrysyp kele jatqan  mifterining eng negizgi bastysy – “memlekettik tilge basymdyq berilse, el qirap, ózgeler ketip qalady” degen dalbasa! Búnday biylik jasap alghan ótirikting qúiryghy bir-aq tútam ekeni әldeqashan әshkere boldy.  Óitkeni, “MEMLEKET  BIZDI NEGE MEMLEKETTIK TILDI ÝIRENUGE MÁJBÝRLEMEYDI” – degenge sayatyn oilaryn jasyrmaghan talay   orys jәne ózge últ ókilderining  sózin estip, oqyp jýrmiz. Olardyng birazy kezinde 2011 jyly Konstitusiyadan orys tili turaly 7-shi baptyng 2-shi tarmaghyn alyp tastaudy talap etken, qoldaushylar sany keyin 30 mynday adamgha jetken әigili “138-ding hatyna” qol qoyghan da bolatyn.

IYә, sol kezde elimizdi elendetken búl zandy talapty orystildiler de qoldaghan edi. Syn saghattarda Nikolay Sherbiniyn, Alla Platonova sekildi orys últynyng ozyq oily ókilderi,   parasatty kәris qyzy Klara Han, Ukrain Mәdeniyet ortalyghynyng tóraghasy Valentin Lymarenko jәne t.b. memlekettik tildi qoldap shyqty. «Qazaq tiline qarsylyq – qazaq halqyna qarsylyq» dedi Klara Han hanym. «Qazaqstanda qazaq tili ýstem boluy tiyis! Kez-kelgen memleket memlekettik tilsiz ómir sýre almaydy. Memlekettik til – memleketting ómiri, memleketting beynesi. Bizde ol –Qazaq tili. Búl – Qazaqstan Respublikasy! Sondyqtan memlekettik tildi bәri bilui kerek!» dep mәlimdedi Valentin Lymarenko. «20 jyl til ýirenuge az uaqyt emes, orystar renjimeui kerek! Memlekettik tildi bilmegender, eldi qalay basqarady?» dedi orys Nikolay Sherbiniyn. Al orys qyzy Alla Platonova 2011 jyly Kókshetauda ótken Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng V qúryltayynda: «Qay memlekette túryp ómir sýrsen, sol memleketting tilin biluge, qúrmetteuge mindettisin! Qazaqsha sóilemeu, ýirenuge qúlshynbau memlekettik tildi, yaghny memleketti syilamau. Qazaqtyng nanyn jep, auasyn jútyp, biraq tilin mensinbeushiler elderine ketsin!» dedi. Búny Qazybek Isa aityp otyrghan joq, orystyng oily qyzy Alla Platonova aitty…

Al óskemendik belgili aqyn, «Zolotoe pero Rossiiy» halyqaralyq әdeby syilyghynyng iyegeri, Resey Jazushylar odaghynyng mýshesi Boris Petrovich Anikiyn : «Ya chlen soiyza pisateley Rossii. Avtor neskolikih poeticheskih sbornikov. Ya uporno izuchai kazahskiy yazyk. Schitai, chto kajdyy chelovek, kotoryy projivaet v Kazahstane, doljen znati gosudarstvennyy yazyk, chtiti kulituru y obychay etoy velikoy nasiiy. Sam Lev Tolstoy y Dostoevskiy, priklonyalisi pered turkami. Anna Ahmatova potomok poslednego hana Zolotoy Ordy Ahmata. Kazahy velikiy y voinstvennyy narod. Prizyvai vseh izuchati kazahskiy yazyk!!!»-dep jazady. http://www.qazaquni.kz/?p=27285

Yaghni, Memlekettik tildi biluge mәjbýrleytin zang qabyldaugha qarsylyqty ózge últtar emes, biylikte otyrghan qazaq tilin qaqpaytyn  qaptaghan qazaq sheneunikteri jasap otyrghanyn qazir elding bәri biledi.

Talay elde elshi bolghan, myna bayshykeshterden bilimi bolsyn, biligi bolsyn kósh ilgeri, auyl mektebinde qazaqsha oqyp-aq,  birneshe shet tilin jaqsy mengergen kórnekti memleket qayratkeri  Bolathan Tayjan aghamyz Malayziyany mysalgha keltirip, elding kózin ashyp edi. Malayziya Tәuelsizdik alghanda  malay últynyng sany bizding Tәuelsizdik alghandaghy qazaqtyng sanymen shamalas bolghan. Sonyng ózinde  últshyl bolyp tughandyqtan da, úzaqqa shapqan kóregen memleket basshylarynyng arqasynda jergilikti negizgi últ – malay halqyna tilde de,tirlikte de basymdyq berilgen.  Mysaly, Malayziyada malay tilin bilmeytin malay joq … Ana tilin bilmeytin qúldyq sanamen…  malay kýiinde qalghan bizding Qazaqstandaghy qazaqtar ghana. Qojayynnyng tilinde sóileuge kim qúmar bolady – Qúldar ghana! Qarapayym aksioma!

Al qazaq halqynyng últtyq namysymen oinap otyrghan búlardy kim “maymyl” qylyp  otyr?   Ony әrkim de biletin shyghar… Qoldan jasalghan baylyqtyng tizginin qolynda ústap otyrghandar…  quyrshaq oinatuda kezekti ret…  1994 jyly  da “maymyl” bolghan búl bayshykeshter.  Sonda da, endi Tәuelsizdik alyp, ensemizdi tiktep jatqanda  “orys tili memlekettik til bolsyn, tólqújattan ” últtyq” degen grafany alyp tastayyq”-dep bastama kótergen edi. Sonda da elding qatty narazylyghyna tap bolghan bolatyn…

Búnday últtyq mýddege satqyndyq tek kәsipkerler ghana emes,  ziyaly qauymdar ishinde de, tipti , el taghdyryn senip tapsyrghan parlamentting ózinde de kezdesip túrady. Búryn da aityp, jazyp jýrmin, osy oqighagha baylanysty taghy da eske salyp keteyin. 2004 jyly «Qazaq ýni» gazetining (ol kezde «Jas qazaq ýni» dep atalady, el ishinde “Jas qazaq”dep te aita beretin) Parlamenttegi memlekettik tilge qarsy shyqqan deputattardyng stenogrammalyq tizimin jariyalauy qalghyghan qazaq qoghamyna jarylghan sensasiyalyq bomba boldy. Óitkeni, qazaq tiline qarsy shyqqandardyng 80-90 payyzy… qazaqtar edi…  Mening «Memlekettik tildi tabangha taptaghan Parlament taratyluy tiyis!»    http://www.qazaquni.kz/?p=21922    atty   maqalam elimizdi dýr silkindirip, ziyaly qauymnyng Senat pen Mәjiliske Ashyq hat joldauyna sebepshi boldy. Ony kóptegen baspasóz qúraldary qatty qoldap ketkeni belgili. Elimizding bas gazeti «Egemen Qazaqtanda» birtuar qayratker Sherhan Múrtaza: «Kimning kim ekenin bilging kelse, tek «Jas qazaq ýni» gazetinen ghana oqyp, bile alasyzdar» dese, qalamgerlerding bas basylymy «Qazaq әdebiyeti» gazeti: «Jas qazaq ýni» bir maqalasymen-aq úiqydaghy júrtty oyatty» dep jazdy. “Qazaq ýni”gazetining sol bir ghana maqalasy parlamentting “Dauys beru stenogrammasy syrtqa shygharylmasyn” degen ereje qabyldauyna mәjbýr etti.

“RESEYDING NÓMIRI BIRINShI ÚLTShYLYMYN”-dep mәlimdegen  Resey Preziydenti V.Putin tayauda ghana: “Orys tili – Resey ýshin últtyq qauipsizdik mәselesi!”-degen maghynada sóz aitty. Resey azamattyghyn alu orys tilin bilmeytinderding oiyna da kirmeydi – bermeydi!..

AL NEGE KREMLGE QARAP “NAMAZ OQITYN” BIZDING BIYLIK  OSY RESEYDEN, PUTINNEN ÝLGI ALMAYDY?  

Sonda Qazaq tili Qazaqstan ýshin Últtyq qauipsizdik emes, qazaqsha qaqpaytyn biylikte otyrghandar men shalaqazaqtardyng oiyna kelgenin isteytin ekperiyment alany ma?..

 

QAZAQTYNG JÝIKESIMEN OINAU, TÓZIMIN SYNAU QAShANGhA DEYIN JALGhASADY?!.

Búghan deyin  talay jazylghanday,  ýlken jiyndarda qanshama ret aitylghanday, keshegi “Jerimizdi qorghaymyz”-degen mitingilerge el tek jer mәselesimen ghana shyqqan joq.  Talaydan jýrekterge shemen bolyp qatyp qalghan últtyq mýddelerge  qarsylyqtar jinala kele halyqtyng  narazylyghyna  ot tastaytynyn mektep balasy da bilgende,  memlekettik tildi “attap ketetin” ministrler  nege bilgisi kelmeydi? Osynday  eng manyzdy mәseleni  shiyrek ghasyrdan beri bizding biylikting týsinbey, әlde týsingisi kelmey kele jatqanyna tanym bar? Qazaq eshqashan qaryny ashqany ýshin kóshege shyqqan emes, qashanda qadirining qashqany ýshin ereuilge shyghyp otyrghanyn úmytpauymyz kerek.

Men  kezinde  “QAZAQ TILIN ÝIRENUGE MIYMDY AUYSTYRMASA, MIYM JETPEYDI”-dep mәlimdegen, aghylshyn tilinde aghyp túrghan  ministrdi  “shuksha ministr”-degenimde belgili til janashyry Ruza Beysembaytegi óz qarsylyghyn bildirip edi. Sonda ol ministrimizdi jaqtaghan joq, shuksha halqyn jaqtady. Ol kisi  Reseyding Sverdlovsk qalasynda ózimen birge  oqyghan shuksha halqynyng qyz-jigitterining ozat oqyghanyn aitty. “Olar ana tilin biledi me?”-dep edim, “Joq, úmytyp qalghan” -dedi. “Endeshe, men shuksha halqyn bilimi ýshin kemitip otyrghan joqpyn, ana tilin úmytqany ýshin bizding sheneunikterdi shukshagha tenep otyrmyn”-dep jauap jazghanym bar edi…

Mәselege tura, terennen shynayy qarasaq, ózi ótkizgen basty jiynda elding atyn jaza almay, “KazaHAstan” dep qate jazatyn búl “aghylshyn tilimen auyrghan” Bilim ministri Erlan Saghadiyevten bastap, aqylpaz” kәsipkerlerding  90 payyzy qazaq tilinen mektepte “ekilikke” oqyghanyna bәs tige alamyn. Olardyng  sol qazaq tili bilimi әlige deyin  jetile qoymaghanyn jiyndardan anyq kórip-bilip jýrmiz.  Sonda ómir boyy “dvoechniyk” bolyp kele jatqan Bilim ministri men  biznesmender  qazaq tilindegi  bilim dengeyi turaly qalay aqyl aityp, núsqau bergisi keledi?

Bay-baghlandar búl qoyylghan “baghamen” kelispese, men mamandyghym suret pәnining múghalimi bolsa da, olardyng  kez-kelgeninen mektep baghdarlamasy boyynsha qazaq tilinen emtihan alayyn… Ministrlerden bastasaq ta bolady…

«Qazaq tili turaly aitqanda, isti aldymen ózimizden bastauymyz kerektigi úmyt qalady” -degen Elbasy N.Nazarbaevtyng úlaghatty sózining  búlargha qatysy joq pa?

Keshe ghana belgili sayasattanushy, auylda qazaq mektebinde oqyp-aq, tarih ghylymynyn  doktory, professor atanghan  Ázimbay Ghaliy: ” Qúrmetti Preziydent! Preziydent әkimshiligindegi jәne Ýkimettegi qazaqsha bilmeytin topastardan qútylynyz, olar sizding týbinizge jetedi. Býgingi kýni negizgi sayasattanushylyq jәne әleumettanushylyq obekt jәne sayasy subekt, ol –qazaqtar. Sondyqtan, qazaqqa bet búru kerek“- dep, biylik oryndaryndaghy  “dvoechnikter” turaly  ashyna jazdy.  ( “Preziydent ainalasyndaghy qazaqsha bilmeytin shalaghaylardan qútyluy kerek!”   http://www.qazaquni.kz/?p=52656 )

Býgingidey qarjylyq daghdarys kezinde  memlekettik tildi bilmeytin memleketting qyzmetshiler ýshin audarmashylar ústap,  eki tilde is qaghazdaryn jýrgizu ýshin qyruar milliardtar júmsaudyng  ne keregi bar?  Memlekettik tilin basqa tilge audaratyn beysharalyq tek bizde ghana bar…  Memlekettik qyzmetkerlerding  memlekettik tildi bilui mindetti boluy bizden basqa әlemning barlyq elinde – búljymas zan! Sonda memlekettik tildi bilmeytin memlekettik qyzmetkerlerding kesirinen memleket milliardtaghan qarjy ziyan shegui kerek pe? Memlekettik tildi shiyrek ghasyrdan beri bilgisi kelmese, ústap nemiz bar, memlekettik tildi biletin olardan artyq mamandar tolyp jýr ghoy júmyssyz…  Mine, naghyz memlekettik túrghydaghy әdiletsizdik!!! Mine, biylik bútaqtaryna jayghasyp alyp, Tәuelsizdik Bәiteregining tamyryn kemirip jatqandar!..

Quanysh Aytahanov bastaghan bir top QR Parlamenti Senatynyng deputattarynyng QR Premier-ministrine: “Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev 2025 jylgha qaray qazaqstandyqtardyng 95%-y qazaq tilin bilui tiyis degen mindet qoydy. Memlekettik tildi oqyp, ýirenu balabaqshalar men mektepterden bastalady. Sondyqtan, memleketik tildi mengeru maqsatynda orys tildi mektepterde Qazaqstan tarihy, geografiya, ólketanu pәnderin qazaq tilinde oqytudy engizu qajet”-dep deputattyq saual joldaghanyna da 3 jyl boldy.  “Senatorlar orys tildi mektepterde birqatar pәndi qazaq tilinde oqytudy úsyndy” http://www.qazaquni.kz/?p=18328    Áli ózgeris joq. Kerisinshe, jogharyda aitqanymyzday, orys mektepteri týgili qazaq mektepterining ózinde jaratylys tanu pәnderi aghylshyn tilinde, dúniyejýzi tarihy pәni orys tiline auystyrylmaq…

BÚÚ-da qazaq tilinde bayandama jasaghan Elbasymyzdyng bir kezde kýiip ketkende aitqan: «15 jyldan beri memlekettik tildi ai da ýirenip alatyn uaqyt boldy»,-degeninen beri de 10 jyl ótip ketti…  Shynynda da, Preziydentimiz aitqanday, osy uaqytqa deyin orman january da ýirener qazaq tilin bilmey otyryp, qazaq tilindegi bilim dengeyi turaly syn aitu – Krylovtyng mysalyndaghy búlbúlgha “әn aitudy  әteshten ýirenuing kerek eken”- deytin әigili januardy da eske salady…

“Qoyannyng týrin kórip, qaljasynan týnil” degendey, búl qazaq tilin mektepterde shekteudi qoldaghan 20 kәsipkerding ishinde atasy men ózining atyn qazaqsha sauatty jaza almaytyndar da,  kezinde memleket qarjysyn talan-tarajgha salyp, interpolmen shetelde tútqyndalghandar  da,  shekaramyzdan  shetelge kýmәndi tauarlar alyp ótpekshi bolghanda ( narkotiyk) ústalghandar da  jýr,  el onsyz da attary bylghanghan, qadiri shamaly olardyng bәrine ókpesin aita bermes. Biraq  әdebiyet pen mәdeniyetting belgili mesenaty Islambek Saljanovtyn,  ruhaniyat salasynda enbek etken mediamagnat Armanjan Baytasovtardyng attaryna kir kelip jatqany anyq…

Osy “ýndeushilerdin” ishinde  aty jýrgen  «Turkuaz Machinery» (Turkuaz Mashiyneri)  kompaniyasynyn  basshysy, Týrkiya azamaty  Mehmet Kemali Chetiynelliy  myrzagha  qazaq mektebining qay tilde oqytyluyn ýndeuge  kim qúqyq berdi?  Qazaqstannyn  qazirgi adam ayarlyq tildik ahualyna qarap, Qazaqstannyng memlekettik tili – qazaq tili ekenin bilmeui mýmkin  Mehmet myrza    óz tilin bilmeytin  qazaq kәsipkerlerine  “Týrik tilin bilmeytin týrik joq  jәne boluy da mýmkin emes”  ekenin әr kezdesken sayyn amandasudan búryn (olardyng qazaq tilinde  sәlem beruge sanasy jetpeytini anyq) aityp otyrsa,  ol әldeqayda  ondy bolar edi..

Búl súraq Globalink kompaniyasy basshysy  Sidik Hangha da qoyylady…

 Matematikany qay tilde oqytudy ministr  matematikanyng  akademiyginen  artyq bile me?

Álemning talay elderindegi eng belgili uniyversiytetterde dәris bergen, fizika-matematika ghylymynyng doktory, qazaq mektebinde oqyp-aq otyzgha tolmay-aq  ghylym doktory, akademik atanghan Asqar Júmәdildaev orta mektepte bilimdi tek memlekettik tilde alu kerek dep esepteydi:

  “Orta mektepke barlyq ghylym, barlyq oqu pәnderi ana tilinde jýrui kerek. Eger ol pәnder Qazaqstanda qazaq tilinde jýr­meytin bolsa, qazaq tilining de, Qa­zaq­stan­nyng da eshkimge keregi joq. Sondyqtan men búl reformalargha qarsymyn jәne mú­ny on-on bes jyl búryn aitqanmyn.Olay bolsa, jaratylystanu pәnderin aghyl­­shyn tilinde ótkizemin degen miy­nistr­likting úsynysynyng astarynda qazaq ti­li­ning ghylymgha iykemi kelmeydi, qazaq tili tek otbasy-oshaq qasy bolyp qaluy kerek de­gen sayasat túr. Al ol – Konstitusiyany búzu!”-dep mәlimdedi úshtúghyrly tilge qarsy ziyalylardyng Ashyq hatyna alghashqy bolyp qol qoyghan akademiyk. ( Asqar Júmadildaev: Oqu-bilimdi ózge tilde beru – Konstitusiyany búzu!  http://www.qazaquni.kz/?p=52532 )

IYә, akademik dúrys aitady. QR Respublikasynyng Konstitusiyasynyng 19-baby­nyng III-tarmaghy «Árkimning ana tili men tól mәdeniyetin payda­lanugha, qarym-qatynas, tәr­biye, oqu jәne shygharmashylyq tilin erkin tandap alugha qú­qy­ghy bar»dep jazylghan.

Sonda  aqyl aitqysh qaltalylar men “reformashyl” ministr   matematikany qay tilde oqytu kerektigin  matematikanyng әlem moyyndaghan akademiygi Asqar Júmadildaevtan artyq bile me?  Orys tilinde oilanatyn  biznesmenderding  bәri ministri bastap kezekke túrsa da, jabylsa da, auyldaghy qazaq mektebin qazaqsha oqyp-aq,  Germaniyadaghy Gamburg, Munhen, Biylefelid uniyversiytetterining professory,  Kembridj uniyversiytetining Niuton institutynda, sonday-aq, Italiyadaghy A. Salam atyndaghy Halyqaralyq teoriyalyq fizika ortalyghynda, Shvesiya korolidik Ghylym Akademiyasynyng Mittag-Leffler atyndaghy Matematika institutynda, Kanadadaghy Filids atyndaghy Matematika institutynda qyzmet atqaryp, dәris bergen Asqar Júmәdildaevtyng  qolyna su qúnggha jaramaytyndaryn oilandy ma eken…

Al atyn aitudy qalamaghan   biologiya ghylymynyng doktory, professor aghamyz  “Ózi bylay da kýrdeli jaratylys tanu pәnderin endi tipti kýrdelendirip, aghylshyn tilinde oqytu oqushylardyng saghyn syndyrugha deyin barady, tipti  suisidke de  baruyn kóbeytedi” -degen de pikir aityp qaldy. Ol kisining aituynsha, oqushylar týgili  qyzmetkerler arasynda da  qoldan jasalghan qiyndyqtargha dushar bolghandardyng ishinen týniluge boy úrghandar kezdesken eken..

“Qazaqstannyng bolashaghy – qazaq tilinde.  Qazaq tili ghylym men internet tiline ainaluy kerek!”- degen Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyng sózi qayda qalady eger jaratylys tanu pәnderining bәri aghylshynsha bolyp, qazaq tilining qajeti bolmasa…

“Ketpenning basyn bassan, saby mandayyna tars ete qalady”-deydi qazaq maqaly. Ketpen ústamay-aq kenetten keremet bayyp ketkender búl maqaldy bile me, bilmey me, ony aita almaymyn.  Biraq serippelik zang boyynsha, keri tebetin kýshti de bayqaugha tura keledi endi olargha…

BIZ DE QAZAQ JURNALISTERI, ÝNDEU JASAYMYZ !:

Búdan bylay barlyq  qazaqstandyq ministrler, әkimider, deputattargha, sayasatker, sheneunikter, memlekettik qyzmetkerler, kәsipkerlerge  RESEYDING MEMLEKETTIK TILINDE EMES, QAZAQSTANNYNG MEMLEKETTIK TILINDE SÚRAQ QOYYP, SOL TILDE JAUAP ALUDY TALAP ETEYIK!

BÚL ENG ALDYMEN KONSTITUSIYaDAN BASTAP, TIL TURALY ZANDARDY QORGhAU!

ENG ALDYMEN ELBASYNYNG TIL ZANYNYNG SAQTALUY TURALY EREKShE TAPSYRMASYNYNG ORYNDALUYN QADAGhALAU!

MEMLEKETTIK QYZMETKERLER MEMLEKETTIK TILDEN EMTIHAN TAPSYRATYN UAQYTY JETTI!  OLAR PREZIYDENTTEN ARTYQ EMES QOY…

Shiyrek ghasyr boldy,  biylik iyeleri jeke bastaryn oilap bitken shyghar, endi  QAZAQ ELI TÁUELSIZDIGINING 25 jyldyghynda memlekettik mýddeni  oylaytyn kez keldi!

Al ministrler men әkimder, deputattar  jәne  kәsipkerler, mektepterdi ózge  tilderge kóshiruden búryn  ózdering memlekettik  tilden synaq tapsyrugha dayynsyndar  ma?..

HALYQ SYNAQ ALUGhA DAYYN!

Qazybek ISA, “QAZAQ ÝNI” gazeti.

qazaquni.kz

0 pikir