Sәrsenbi, 28 Aqpan 2024
Bilgenge marjan 5983 0 pikir 14 Mausym, 2016 saghat 11:56

TOQTAR ÁUBÁKIROV: PARLAMENT DEPUTATTARY «IYÁ» DEGEN TÝIMENI BASU ÝShIN GhANA JINALGhAN

Qazaqtyng túnghysh gharyshkeri Toqtar Áubәkirov biyl 70-ke tolady. Osy orayda Toqtar Áubәkirovting әr jyldary baspasóz betinde aitqan ótkir-ózekti oi-pikirlerin dalanews.kz sayty tizbektedi.


«Óz basym kezdese qalghanda, amandasu túrmaq, tipti ýstel basyna birge otyrghym kelmeytin yqpaldylardy, millionerlerdi bilemin. Búdan shyghatyn qorytyndy: adamdy aqshasyna nemese tamyr-tanysyna qarap túlghanyng qataryna qosugha bolmaydy».

«Jastargha ylghy da aityp jýremin. Ómirde maqsatyng boluy kerek. Aldyna maqsat qoymasan, ómir boyy adasyp ótesin. Bala kezden-aq kim bolatynyndy anyqta. Óz basym, mýlde basqa mamandyqty bitirip, keyin ministr bolghanda ózi mýlde bilmeytin salany basqaryp otyratyn ministrlerdi týsinbeymin. Úsyndy eken, kelise salady. Olar ol jerde otyrmauy kerek.

Odan búryn sen búl jerge qalay keldin, qalay jettin, osy manyzdy. Maqsatyna bireuding jolyn kesip, bireuge aramdyq jasap jetsen, endeshe armanynnyng qalay oryndalghanyn artyndaghy úrpaghyna aitpay-aq qoyyna bolady. Úyat».

«Eshkim úry-qary, qylmysker nemese alayaq bolyp tumaydy. Eseye kele tandau jasaydy. Bәri osyghan baylanysty. Bir joly el tanityn asa yqpaldy azamatpen sózge kelip qaldyq.

Ol: «Siz batyrsyz. Halyq sizdi jaqsy kóredi. Qolynyzda qanshama mýmkindik bola túra, sony qoldana bilmeysiz. Demek, aqymaqsyz. Sebebi, bas iyginiz kelmeydi. Al men iyile bilemin, osy sebepti qazir millioner atanyp otyrmyn», – dedi.

Qazir ol shirigen bay. Óte yqpaldy. «Men baymyn, demek basqalary mening aldymda qúrday jorghalauy kerek, bas iii tiyis» dep sanaydy. Nege, bilesiz be? Óitkeni bir kezderi ózi de sóitken. Taban jalaghan… Ózgelerdi kemsite otyra bir kezdegi masqarasynyng ornyn toltyrghysy keledi. Al men eshqashan eshkimning aldynda bas iygen emespin».

«Adamnyng tabighaty – әrdayym jyly oryn izdeydi. Mysaly, elding bәri nege zanger bolugha qúmar? Óitkeni osy arqyly Qarjy polisiyasyna, prokuraturagha odan qaldy basqa da kýshtik qúrylymdargha ornalasudy armandaydy. Sebebi, qazirgi kýni kýshtik qúrylymdar adamdardyng ómirine túmsyq tyghuda, әser etude. Tipti, bizding jeke ómirimizding ózin baqylaugha alghan. Álgindey adamdardyng armany da belgili, olar basqalardyng ýstinen qaraghysy, әmirin jýrgizgisi keledi».

«Gharyshqa birden úshqam joq. Alghashqy eki retinde bas tarttym. 90-shy jyldary Kenes ýkimeti qúlaghasyn «qazaqtardyng arasynan gharyshqa kim birinshi bolyp úshady?» degen mәsele ótkir túrghan. Sol kezderi mening kandidaturamdy Núrsúltan Nazarbaev qoldady. Razymyn.

Meni gharyshqa úshyrugha Dinmúhammed Qonaevtyng ózi mýddeli bolatyn. Ol tústary bizde kadr tapshy edi. Shtattaghy birneshe tәjiriybeli úshqysh qaytys bolghan. Osy sebepti birden keliskem joq. Aldymen jas úshqyshtardyng arasynan tandau jasadyq. Biraq, kópshiligi dayyn bolmay shyqty.

Tek Talghat Músabaevtan ghana jylt etken ot kórdik. Ony gharyshqa úshyrugha dayynday bastadyq, alayda kәsiby biligi az bolghandyqtan búl maqsatymyz oryndalmady. Búdan keyin taghy da mening kandidaturamdy úsyndy. Ekinshi retinde taghy bas tarttym. Sebebi, ózim júmys isteytin A. Mikoyan atyndaghy tәjiriybelik-konstruktorlyq burony tastap ketkim kelmedi.

Ýshinshi retinde preziydent Nazarbaev meni jeke qabyldauyna shaqyrdy. «Toqtar, halqymyz búl kýndi 30 jyl kýtti. Ázir qolymyzda túrghan gharyshtyq tehnologiyanyng barlyghy biraz uaqyttan keyin eshkimge kereksiz kýiinde qalady. Gharyshqa halqyng ýshin úsh!» dedi. Kelistim».

«Ýsh ret deputat boldym. Ýsh rette de jolym bolghan joq. Taratyp jiberdi. Qúday biledi, taghy bir ret talpynyp kórsem, taghy taratyp jiberui mýmkin. Endeshe eshkimge kedergi keltirmey-aq qoyayyn. Mensiz-aq júmys istesin, otyrsyn. Búl jerge jyly oryndy ansaytyndar keledi. Sebebi, múnda eshkim eshkimning jaghasynan almaydy, eshkim seni sóileuge mәjbýrlemeydi, tek «iyә» degen týimeni bassang jetip jatyr. Eger tapsyrma jogharydan kelse barlyghy bir auyzdan: «boldy, týsindik, kelisemiz» deydi. Eshqanday týzetu engizbeydi. Shynymdy aitsam, sózining salmaghy, ózindik pikiri joqtardyng arasynda jýrgim kelmeydi».

«Biz birtindep qúldyrap baramyz. Anyghynda, búl qúldyraudyng basy ghana. Ázirgi qúldyrauymyz bayau bastalyp jatyr. Álemdik daghdarys dendey týskende ne bolady? Aytudyng ózi qorqynyshty.

Biz týk óndirmeytin elmiz. Shiykizatqa tәueldi elding taghdyry belgisiz, bolashaghy búlynghyr. Álem bizding shiykizattan bas tartqan kýni naghyz qúldyrau bastalady. Anyghynda, biz qúzgha qúlaymyz. Mine, sol kezde ghana halyq biylikting osy uaqytqa deyin týk bitirmegenin anyq úghynady».

Abai.kz

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1622
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1699
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1392