Senbi, 28 Qantar 2023
Bilgenge marjan 6944 0 pikir 24 Mausym, 2016 saghat 05:41

ÁUEZOV AYTTY EKEN DEP QAShANGhY "ADASA" BEREMIZ?

Jazylu merzimi basqa jylmen belgilenip ketip, sol qalpynda әli kýnge týzetilmey kele jatqan Abay ólenderi, senseniz, az emes. Sonyng biri – úly aqynnyng «Ákimbay ólgende» («Kóz júmghansha dýniyeden...) degen joqtau-jyry. Ony Abay 30 jasta - 1875 jyly jazghany taza shyndyq, alayda óleng baqanday 20 jylgha ilgerilep «1895 jylghy» dep qate belgilenip keledi. Kópe-kórneu qatening týzetiler týri jәne kórinbeydi. Al ne etesin? Maqalamyzdyng arqauy mine osy aghattyq.

Sonymen, Abaydyng 40 jol joqtau jyry qay jyly, qanday jaghdayda dýniyege kelgen? Aldymen osyghan toqtalayyq.

Jalghanda quanysh pen qayghy alma-kezek emes pe?! Sýiiktisi Áygerimdi kezdestirgen 1874 jyly Abay alghash ret auyr qazagha da tap bolghan. Bәibishesi Dildәdan tughan ekinshi úly Ákimbay (Hakimbay) dýniyeden ótti. Ákimbay tura toghyz jasta bolghan (keybir basylymdar Ákimbay jeti jasta dep júrtty shatastyryp jýr). Ol óte aqyldy da sýikimdi jetkinshek bolghan desedi. Aqshoqyda Abay men inisi Ysqaqtyng auyldary  óte jaqyn ornalasqan ghoy. Mine, sol Ysqaqtyng bala kótermegen әieli Mәnike Ákimbaydy menshiktep bauyryna salyp alady, ol qaytys bolghanda, әriyne, osy ýiden shygharylghan.

«Abay joly» epopeyasynyng erke, aduyndy keyipkeri Mәnike ómirde de ór minezdi, shaqpa tildi bәibishe bopty. Onyng tili men kәrinen qorqyp, júrtshylyq «Ákimbay Abaydyng balasy» degendi tisinen shygharmay, tek qana «Abaydyng nemere inisi»  desipti. Atalmysh ólendi alghash ret Múhtar Áuezov 1925 jyly, Semeyde shyghyp túrghan «Tan» jurnalynyng ekinshi sanynda jariyalap, oghan bergen týsinikte: «Bir nemere inisi ólgende aitqan», - deytini sol.

Aldygha oza aitayyq, joqtaudy Abay balasy Ákimbaydyng jyldyq asy qarsanynda, yaghny 1875 jyly jazghan. Ony Aqshoqy auylynyng jas kelini Áygerimge aitqyzghan (el jadynda saqtaluyna qaraghanda Áygerim joqtaudy sózine say әn-maqammen kelistire dauys qylyp, júrtty úiytqan siyaqty).

Onda qatelesu neden, tórkini qaydan? Oghan belgili abaytanushy Qayym Múhamedhanovtyng «Aqynnyng bir shygharmasynyng taghdyry turaly» atty maqalasy sәulesin týsiredi. Kәkeng әngimesin «Úmytpasam, 1935 jyly Múhtar Almatydan Semeyge keldi» dep bastap, Abaydy kórgen, aqyndy jaqsy biletin Abay elining adamdarymen Múhang әngime-dýken qúrghanyn bayan etedi. Sol әngime arasynda qoyylghan «Abaydyng nemere inisi kim?» degen súraqqa aqsaqaldardyng biri «Tәnirberdining Maqúlbay degen balasy ólgende, Áygerim Abay ýiretip bergen dauysty aityp jýripti» dep túspaldaghan eken (Abay jurnaly. - №1, 1996 jyl. - 20 bet). Osy mәlimetke sýiengen Múhang «Abay joly» epopeyasynyng «Eniste» atty tarauynda Áygerim Maqúlbaydy joqtap, dauys qylghan epizodty engizip, surettegen (kórkem shygharmagha ne qajet - bәri syiymdy). Onda joqtaudyng «Qyzyl balaq qyrannyn, balapanyn dert aldy» degen túsynan bastap, ayaghyna deyin keltirilgen. Mineki, Abay ólendi «Maqúlbay ólimine arnap jazghan» degen payymnyng payda bolu jayy osy.   

Mәsele sonda, 1933 jylghy túnghysh tolyq jinaqta, onan song 1939, 1945 jylghy jinaqtarda «Ákimbay ólgende» dep dúrys atalghan ólenge 1957 jylghy jinaqta «Balasy ólgen anagha Abay shygharyp bergen joqtau» dep janasha at qoyylyp (Abay balasy ólgen betaldy bir әielge joqtau shygharyp beretin aqyn emes), 1895 jylghy óleng retinde jariyalandy. Búl qate, Abaydyng qolynda ósken Árham Ysqaqovtyng aituymen bolsa kerek, әueli 1961, onan song 1968 jylghy jinaqtarda týzetilipti. Biraq, 1977 jәne 1995 jylghy jinaqtardy baspagha dayarlaghan  redaktorlar, ókinishke qaray, «Múqang aitty, boldy, bitti» degen sholaq uәjden asa almay, «Nemere inisi ólgende aitqany» degen eski qatege qaytadan úrynghan.

Abaydyng «Ákimbay ólgende» jyrynyng qily taghdyry, onyng әli kýnge shekti adasyp jýrui haqynda sózimiz osymen tәmam.

Endi jyrdyng mazmúnyna keleyik. Daudyng sheshimin tek sonan ghana tabarymyz haq. Bastapqy ýsh shumaq - Abaydyng ózin ózi júbatuy. Múny úghynu qiyngha soqpas. Ólenin aqyn:

                                        Kóz júmghansha dýniyeden,

                                        Imanyn aityp ketkeni-ay, -

dep bastap, ýshinshi shumaqta:

                                        IYem qabyl aldy-au dep,

                                        Kónilime quat bitken-ay!

                                        Quattanyp baqsam da,

                                        Kýnәli kónilim týitpedi-ay, -

dep tәmamdaghan (týitpedi – tózimim jetpedi, shydamady degen mәnde).  Baqsaq, songhy eki jolda býguli astar bar. Ol – avtordyng ózin-ózi kýnәli sezinui. Tarata aitsaq, bauyr eti balasyna emirene almay, bar bolghany «nemere inim» dep ótken, balasy janynda tek songhy kýnder, songhy saghatta bolghan әkening kýiik-zary. Aldynghy eki shumaqta ózin-ózi qansha júbatyp baqsa da («Quattanyp baqsam da») kónil týbinde janaghy zil ókinish erimey múz bop jatyr (ayta óteri, keybir jinaqta «kýnәli nәpsim týitpedi-ay» dep basylghan. Búl qate. Qisyngha jýginsek, búl jerde nәpsining esh qatysy joq, aqyn aldynghy eki jolda kónil kýiin aitsa, songhy eki jolda sony tiyanaqtap otyr).

Sóitip, kiltipan osy arada - «Kýnәli kónilim týitpedi-ay» degen songhy jolda. Ony ózining tura maghynasynda qabyl alsaq jón (Ákimbay óliminen auyr sabaq alghan Abay endi qolyndaghy eki balasy Ábish pen Maghauiyagha әkelik meyirimin ýiip tógedi. Ekeuin de erekshe qamqorlyqqa bólep ótkeni barshagha ayan aqiqat).

Bastapqy ýsh shumaq aqynnyng ózin júbatuy bolsa, ortanghy  shumaqtar dәstýrli ýlgidegi joqtau. «Qyzyl balaq qyrannyn, Balapanyn dert aldy» dep bastalatyn kóne jyrgha tәn teneuler osy arada (Áygerimning osy tústan bastap, dauys qylghan ghoy).

Joqtaudyng sonyndaghy qos shumaq:

                                       Artyna belgi qaldyrmay,

                                       Bauyry qatty tas ólim.

                                       Jylamayyn deseng de,

                                       Shydarlyq pa osy ólim?

                                       Oramdy tildi auyzdym,

                                       Aqylgha jýirik manyzdym.

                                       Kóp jasamay tez ketip,

                                       Kózimning jasyn aghyzdyn, -

degenning әke-jýrekten tógilgen ashy zar men sher ekenine kim talasar eken.  

Sóitip, atalmysh jyr Abaydyng janyna jaqyn kóretin, biraq jýrek jyluyn kórsete almaghan tughan balasyna arnap jazghan kýiinishi. Ólenning mazmúny, kórip otyrmyz, múny esh kýmәn-kýdik qalmastay pash etedi. 

Aytpaqshy, joqtau jyr jayly «Abay» ensiklopediyasynyng 279-betinde: «Ákimbay - aqynnyng Dildәdan tughan balasy, 9 jasynda (1865—74) dýnie salghan. Ólenning mazmúny da osy tújyrymdy aighaqtaghanday», - dep dúrys aityp, biraq kitaptyng 161-betinde: «...Aghasy Tәnirberdining balasy Maqúlbay ólgende Áygerimge aitqyzghan joqtau» dep búrys ketipti. Áttegen-ay. Birizdilikting joqtyghy qalyng júrtshylyqty әli kýnge shatastyryp keledi. 

Bәlkim, Maqúlbay ólgende Abay býgingi kýnge jetpegen joqtau sózin jazsa jazghan shyghar, ony Áygerim dauys qylyp aitsa aitqan shyghar.  Biraq, onyng Ákimbaygha arnalghan joqtaugha qatysy qansha? Songhynyng Maqúlbaygha telinui eshqandayda syn kótermeydi, esh adamdy sendire de almaydy. Óziniz de oilanyz, 1892-93 jyldary  Abay men Tәnirberdining arasy mýlde suysyp ketkeni basy ashyq fakti. Aqynnyng «Tәnirberdige» degen «uly siya, ashy tilmen» jazghan óleni sonyng bir kuәsi. Ólendegi:

                                   Bay-bay dese mastanyp,

                                   Myng tengesin jastanyp,

                                   Eshkim tiymey ózine,

                                   Aghayyngha qastanyp.

                                         Óz tamaghym toq dep,

                                         Basymda qayghy joq dep,

                                         Jaqyny attan jyghylsa,

                                         Jany ashymay «shoq» dep, -

degen joldar halyqshyl aqylman Abay men ózimshil, ósekshil, dýniyeqonyz Tәkejan arasyna syzat, syzat emes-au, tereng jaryqshaq týskeni emey ne?!. Sol siyaqty kórshi-qolangha qara qidy da qimaytyn sarang bәibishe, jengesi Qarajangha qarata Abaydan «Ana tegi ondaghy – ózen sudyng túnyghy» degen sózding shyqpasy soqyrgha tayaq ústatqanday anyq emes pe?!.

Qysqasy, agha men jenge qylyghynan qajyghan, kónili әbden qalghan aqynnyng 1895 jyly Maqúlbaygha jany egile joqtau arnauy aqylgha syimaytyn, kókeyge qonbaytyn paradoks. 

Joqtau jyrdyng mazmúnyna qaytyp oralar bolsaq, onyng tórtinshi shumaghynda jigit Abay:

                      Ata tegi múndaghy –

                      Orta jýzding úlyghy, -

dese, búl óz әkesi Qúnanbaydy, al:

                      Ana tegi ondaghy –

                      Ózen sudyng túnyghy, -

degeni bәibishesi Dildәning atasy Alshynbaydy aitqany (ol - qaz dauysty Qazybek biyding shóberesi). Búl dәlelsiz-aq aiqyn aqiqat.

Jogharyda aty atalghan Árham Kәkitayúly Ysqaqov ózining «Abaydyng ómir joly» degen belgili esteliginde joqtaudyng Ákimbaygha arnalghanyn atap aitqan.  Jalpy Abay әldeneshe joqtau jyr jazghan. Ábdirahmannyng әieli Maghyshqa shygharyp bergen joqtauy kópke ayan. Sol siyaqty joqtau jyrdy inisi Ospan ólgende, onyng ekinshi әieli Zeynepke  bergeni de mәlim. Búl jóninde Árham aqsaqal: «Zeynep joqtaudy Abaygha jazdyryp alyp aityp, eldi jylatyp, kópti sýiindirdi» deydi.

Sonymen, sóz etilgen joqtau kimge arnalghan dep júmbaqqa ainaldyra bermey, shyngha jyghylatyn, dúrysyna toqtalatyn uaqyt jetti.    

Endi kókeyde jýrgen bir sózim qalyp barady. «Abaydyng Áygerimnen tughan balasynyng aty Túraghúl ma, әlde Turaghúl ma?» degen. «Abay» jurnalynyng alghashqy sandarynda jariyalanghan estelikter men qoljazba dýniyelerden «Túraghúl (Túrash)» dep oqushy edik. Múhtar Áuezovting ózi de osylay  jazghan. Biraq songhy jyldarda «Turaghúl» dep jazu etek aldy da ketti (Múhana da senbeymiz be, qalay?). Búl ózi Abay - turashyl, әdiletshil, demek, Turaghúl bolugha tiyis degen oijota topshylaudan tughan qisyn tәrizdi.

Óz oiym, dúrysy – Túraghúl. Nege? «Túraghúl emshekten shyqqanda Dildә Áygerimge: «Bay seniki bolsyn, bala meniki bolsyn» dep sәbiydi óz bauyryna salyp bala ghyp aldy», - deydi Árham (Dildә Áygerimdi ә bastan «toqal» degen, auyl-aymaq ta jas kelindi tek osylay atap ketedi). Sol toqal Áygerim Ákimbaydyng jyldyq asy ótpey túryp, jaz shygha bosanghan. Qaza kórgen Abay da, ózge ýlkender de «Endi myna sәby jaryq dýniyede úzaq túrsa, kóp jasasa» degen tilekte boluy zandy. «Túraghúl» atauy osymen óz týsinigin tabatyn siyaqty. Áriyne, shyny bir Allagha ghana ayan.

Sóz sony, taghy bir pysyqtayyq, Abaydyng jas aqyndyq jolynyng kuәsi - «Balasy Ákimbaygha joqtauy» degen ólenin 1895 jylghy deuge ghylymy negiz bolarlyq birde bir dәiek joq. Jigit Abay shygharmashylyghynyng ereksheligi – qay óleng bolmasyn óz basynyng tәjiriybesi bolyp keledi. «Ákimbay ólgende» jyry onan syrt emes. Ony óz orny – 1975 jylgha shegeru osy jaghynan da payda bermekshi. Jalpy shyngha jaq boludan útpasaq, útylmaspyz, halayyq!

Asan Omarov, zertteushi

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3109
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2082
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1899