Beysenbi, 1 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107979. Jazylghandar — 102937. Qaytys bolghandar — 1725
Alashorda 5139 0 pikir 24 Mausym, 2016 saghat 13:14

Berik UÁLI. ALASh SÓZININ AMANATY (FOTO)

 

Qazaqtyn  arghy-bergi tarihynda  últ ýshin qyzmet qylghan,   halqynyn azattyghy ýshin,  ózgemen terezesi ten boluy ýshin  jany men  malyn pida  qylghan qayratkerler az emes.  Alash balasynyn azattyq alghanynyn 25 jyldyghy men  1916 jylghy  Últ-azattyq  qozghalysynyn 100 jyldyghy qarsanynda  sol últ  ýshin  enbek  qylghan  arystar ómirine, arttarynda  qaldyrghan múralaryna   ýnilip qoyu ómir  talaby tәrizdi sezilgen. Onyn ýstine Alashorda ýkimetinin  basshysy Álihan Bókeyhannyn tughanyna da  biyl 150 jyl tolypty. Demek,  últ qayratkerlerinin esti sózderin bir jinaqqa toptastyrmaq  niyetimiz de osynau atauly oqighalarmen sәykes kelui tegin emes. Ashyghyn aytar bolsaq,  últ  tarihynda  ayryqsha  oryn alatyn  oqighalardyn mereytoyly  jylynda alash qayratkerlerinin asyl  sózderin  jinaqtaudy arnayy qolgha aldyq. Óytkeni, esil erlerdi eske aluda memlekettin atqarar  júmysy bir bólek te,  azamattardyn qylar enbegi bir  bólek. Endeshe, «Alash aytqan asyl sóz» atty kitapty qúrastyru kezinde osy boryshymyzdy sezindik. Ári  búl  mereytoylargha arnaghan tartu-taralghymyz bolsyn dedik.

Negizi qazaqtyn  tarihynda  artyna  úlaghatty sóz,  ghibratty  ónege  qaldyrghan  qayratkerler az emes. Eski dәuirdegi  Túmar patshayymgha,  Ghún patshasy Móde tәnirqútyna telinetin sózder men ghibratty әngimeler,  Kóktýriktin kósemderi  Bilge men Kýlteginnin, Tonykók abyzdyn  tasqa qashap qaldyrghan  ósiyetteri tek mәdeniy-әdebiy hәm tarihiy múra ghana emes, memlekettiliktin negizderin  sipattaghan  astarly úghymdar edi.  Olardy,  odan  bergi  Shynghystyn, Áz Jәnibektin,  Tәuke, Abylay zamanynyn abyzdary, jyraulary,  biyleri,  kósemderi men sheshenderi qaldyrghan qanatty sózder de talay әngimege arqau,  talay  kitapqa  jýk  bolar edi. Biz olardyn barlyghyn  jinap-terudi  múrat tútpadyq. Biz tek HH ghasyrdyn  basynda qazaqtyn ghana emes, bauyrlas týrki halyqtarynyn ómirinde ózindik iz qaldyrghan alash qayratkerlerinin esti  sózderin  jinaqtadyq. Álihan  Bókeyhannan bastap Smaghúl Sәduaqasúlyna deyingi alash arystarynyn asyl sózderin  jinadyq.  Áriyne,  barlyq alash qayratkerlerinin aytqandaryn, jazghan-syzghandaryn  jinaqtay almaghanymyz anyq. Óytkeni,  shan  basqan múraghattarda jatqan әli biraz derek bizge ashylghan joq.  Odan son,  artyna   jaqsy sóz qaldyrudy  emes,  ghibratty is qaldyrudy ansaghan azamattar da ótti sol ghasyrdyn basynda.  Sondyqtan, «Alash aytqan asyl sóz»  kitabyna engizilgen  otyzgha juyq qayratkerdin sózi alash iydeyasynyn mәni men manyzyn,  sol qayratkerlerdin  bilimi men biligin,  últqa  qylghan   qyzmetin tolyq sipattap beruge  jete qoymas. Biraq,  úrpaqqa  ónege bolsyn dedik. Qolda bardy  jinastyrdyq.

Jalpy,  bizdin Úly dalada  este  joq eski zamandardan, adamzat jylqy  qolgha ýyretip, ýzengige ayaghyn salghan sәtten, sonau  Saq, Ghún zamanynan beri memlekettilik dәstýri  ýzilmegen.  Birde alyp imperiyalar qúryp asqaqtasa, birde  ydyrap,  jahannyn shartarabyna tarady bizdin babalar.  Sol memlekettilik iydeyasyn jalghastyrghan, el boludy múrat tútqan  qayratkerlerdin ýlken  shoghyry HH ghasyrdyn basynda  tarih sahnasyna  shyqqan-dy. Olar, yaghni alash qayratkerleri kóneden kele jatqan, kóshpendige tәn memleket qúrudy emes, zaman talabyna jauap berer, europalyq standarttaghy el bolugha úmtylghan.  Olardyn  sayasiy kýresterinin de   «jalanash baryp jaugha  shabar» kózsiz batyrlyqqa emes, sayasatqa,  bilim men aghartugha, demokratiyalyq  prinsipterge  qúryluynyn sebebi sol bolsa kerek. Sondyqtan, búl qayratkerlerdin oylary HHI ghasyrdyn da birqatar shyndyghyna, syn-qaterine, saualdaryna  jauap  beredi. Sodan da bolar, Memleket basshysy  Núrsúltan Nazarbaev bir sózinde:  «Alash arystary bizge memlekettilik iydeyasyn tu etip kóterudi tabystap ketti. 1991 jyly qúrylghan Qazaqstan Respublikasy atty memleket – sol arystardyn asyl armanynyn jýzege asuy. Biz osy memleketti kózdin qarashyghynday saqtauymyz kerek!» degen-di. Demek,  memlekettilik múraty, Alash iydeyasy, Tәuelsizdik degen úghymdar bir-birine jalghasty, últtyn ómir sýruine tirek bolghan týsinikter. «Alash aytqan asyl sóz»  kitabyna osy úghymdar men týsinikterdi sipattaghan  qanatty sózderdi  jinaqtadyq.

Álemde, әdebiyet pen sayasatta, jalpy qoghamda týrli ghúlamalardyn,  qayratkerler men sayasatkerlerdin qanatty sózderin sitata retinde beru,  әngimege arqau etu dәstýri  ejelden bar. Bizdin de atqaminerler men  ziyaly qauym ókilderi  Uinston Cherchilldin,  Mústafa Kemal Atatýriktin, Mahatma Gandiy men  Djord Vashingtonnyn, ataghy alysqa ketken jazushylar men  ghalymdardyn astary teren, maghynaly sózderin  jiyi  paydalanyp jatady. Biraq,  keyde ózimizdegi qazynany nazardan tys qaldyryp alyp jatamyz. «Qolda barda altynnyn qadiri joq» degenge sayatyn is búl. Bәlkim,  búl jaghday qayratkerlerdin qogham, sayasat, memleket siyaqty manyzdy taqyryptargha qatysty aytqan pikirlerin der kezinde jinaqtay almaghanymyzdan da tuyndap jatqan shyghar. «Alash aytqan asyl sóz» sol kenistikti toltyrugha baghyttalyp otyr. Ketikke  shaghyn kirpish  bolyp qalansa deymiz. Oqyrman bizdin búl niyetimizdi  týsiner degen ýmittemiz.

Jalpy, «Alash aytqan asyl sóz» kitabyn eki baghytty qamtydy. Alghashqysy, tikeley qayratkerlerdin ghibratty sózderin toptastyru maqsatynda bolsa, ekinshisi sol azamattardyn ózara qarym-qatynasyn, birlik-berekesin  ayghaqtaydy. Qanatty sózder men pikirler sayasat, kәsip, bilim, til, din,  jer, әsker mәseleleri, sot jýyesi, әdebiyet, mәdeniyet,  baspasóz,  tariyh, ruhaniyat taqyryptarynyn  tóniregine  toptastyryldy. En manyzdysy, bir ghasyr  búryn aytylghan pikirlerdin qazir de ómirshen ekendigin kórsetkimiz keldi. Mәselen, Mirjaqyp Dulatúlynyn  «Halyqqa qyzmet etemin degen kisige bәribir: deputat bol, gazet shyghar, bala oqyt. Ózgemizdin bәrimiz say bolyp, jalghyz deputattyqqa qarap túrghan is joq. Halqyn nadan bolsa, myn deputatyn bolsyn, onan payda joq. Deputattyqty tansyq kórip ataghyna qyzyghyp, yakiy bәseke ýshin baratyn kisi bolmasqa kerek», - deydi.  Yaghniy,  alash arysy osynau pikiri arqyly  zan shygharushy organ qyzmetkerlerine, tútas qogham  mýshelerine  asa joghary talap qoyyp  otyr. Búl manyzdylyghy  jaghynan  býginde de ózekti. Óytkeni,  bizdin qogham  deputattardan kóp dýniye  kýtetini ótirik emes. Taghy bir mysaldy Jýsipbek Aymauytúlynyn sózinen keltireyik. Alash qayratkeri: «Qazaqqa ayuday aqyrghan sheneunik tabyluy onay; erinbey-jalyqpay, baqyrmay- shaqyrmay is bitiretin, terisi qalyn, kónbis, tabandy qyzmetker tabyluy qiyn», - deydi.  Osy pikirimen  memlekettik qyzmetshige  talap qoyady.  Memlekettik qyzmetkerdin últqa, qoghamgha qyzmetinin qanshalyqty manyzdy ekendigin sipattaydy búl  pikir. Jýsipbek Aymauytúly  sony aytqysy keledi. Al,  Álihan Bókeyhan bolsa: «Ár úrpaq ózine artylghan jýkti jeter jerine aparyp tastaghany  dúrys, әytpegende bolashaq úrpaghymyzgha asa kóp jýk qaldyryp ketemiz. Keyingi úrpaq ne alghys, ne qarghys beretin aldymyzda zor sharttar bar», - deydi. Sóytip,  barshamyzgha ýlken-kishige,  han men qarashagha,  tútas úrpaqqa mindet  jýktep túr. Dúrysy, Últ kósemi jana mindet  jýktemeydi,  tek  ghasyrlardan kele jatqan azamattyq, tipti adamzattyq  boryshymyzdy eskertip túr. Búl eskertu  myndaghan jyldar búryn da manyzdy edi, HH ghasyrda da  ózekti  boldy, HHI ghasyrda da, tipti aldynghy  mynjyldyqtarda da mәn-manyzyn  joymaq emes. Mine, alash  qayratkerlerinin auzynan osynday  sózder shyghyp, qalamdarynan osynday oylar tuypty. «Alash aytqan asyl sózge»  osy oylardyn  birqataryn  jinaqtadyq.

Al, ekinshi taraudaghy qayratkerlerdin arasyndaghy bereke-birlik, aghalyq-inilik baylanystar, bir-birine bergen baghalary  tipten  bólek әngime. Óytkeni,  sol qayratkerler Abay mysalgha keltiretin «Óner aldy – birlik, yrys aldy-tirlik» degen maqaldy sezingen, týysingen jandar. Olar  «malgha birlik emes, jangha birlik qylghan» azamattar  bolatyn. Endeshe, Alash  qayratkerlerinin bereke-birliginin qanday  bolghandyghyn da shama-sharqymyz kelgende sol arystardyn óz sózderi arqyly ashyp kórsetuge tyrystyq. Áriyne, «aynalasy júp-júmyr», mýkәmmal  kitap jasadyq demek emespiz. Tek azamattyq boryshymyzdy óteuge  tyrystyq.  Últ  múrasyn  jinap-terip, ózderinizge qayta úsyndyq. Odan basqa enbegimiz joq bizdin. Olay bolsa,  marhabat! «Alash aytqan asyl sóz» Sizge de oy salar bәlkim, qúrmetti oqyrman! Kitap Sizge qaray  jol tartty. Qútty bolsyn bәrimizge!

 

 

Berik UÁLIY, «Daryn» Memlekettik jastar syilyghynyn iyegeri 

abai.kz

0 pikir