Dýisenbi, 18 Qantar 2021
Janalyqtar 3176 0 pikir 30 Mamyr, 2009 saghat 11:03

Xalyqaralyq mektepter: úttyq pa, útyldyq pa?

Xalyqaralyq mektepter: úttyq pa, útyldyq pa? Qazaqstannyng ózge eldermen sayasi, ekonomikalyq, mәdeny baylanystardy órkendete týsui elimizding egemendigin nyghaytuda ýlken ról atqarady. Álemdegi damyghan memleketterding qatarynan oryn alyp, tәuelsizdikting túghyrly boluy ýshin, sóz joq, bilim kókjiyegin keneytuimiz qajet.
Osy maqsatta, 1992 jyly Qazaqstan Ýkimetining sheshimimen tuysqan Týrkiya memleketi men qazaq eli arasyndaghy qarym-qatynasty odan әri jandandyru, bilim men mәdeniyet kenistigindegi mәselelerdi jaqyndastyra týsu ýshin respublikamyzdyng iri qalalarynda qazaq-týrik liyseyleri ashylghan-dy. Býgingi kýni olardyng sany 28-ge jetti. «HHI ghasyrda bilimsiz ómir sýru mýmkin emes. Sondyqtan, osy bilim beru mekemelerin ashugha enbek sinirgenderge alghys aitqym keledi»,—dep Elbasymyz N.Nazarbaevtyng ózi rizashylyq bildirgen qazaq-týrik liyseylerining ýsheui Ontýstik Qazaqstan oblysynda. Onyng bireui Týrkistanda, ekeui Shymkent qalasynda. Biz osy túrghyda pedagogika salasynyng birneshe bilikti mamandarymen sóilestik.

Xalyqaralyq mektepter: úttyq pa, útyldyq pa? Qazaqstannyng ózge eldermen sayasi, ekonomikalyq, mәdeny baylanystardy órkendete týsui elimizding egemendigin nyghaytuda ýlken ról atqarady. Álemdegi damyghan memleketterding qatarynan oryn alyp, tәuelsizdikting túghyrly boluy ýshin, sóz joq, bilim kókjiyegin keneytuimiz qajet.
Osy maqsatta, 1992 jyly Qazaqstan Ýkimetining sheshimimen tuysqan Týrkiya memleketi men qazaq eli arasyndaghy qarym-qatynasty odan әri jandandyru, bilim men mәdeniyet kenistigindegi mәselelerdi jaqyndastyra týsu ýshin respublikamyzdyng iri qalalarynda qazaq-týrik liyseyleri ashylghan-dy. Býgingi kýni olardyng sany 28-ge jetti. «HHI ghasyrda bilimsiz ómir sýru mýmkin emes. Sondyqtan, osy bilim beru mekemelerin ashugha enbek sinirgenderge alghys aitqym keledi»,—dep Elbasymyz N.Nazarbaevtyng ózi rizashylyq bildirgen qazaq-týrik liyseylerining ýsheui Ontýstik Qazaqstan oblysynda. Onyng bireui Týrkistanda, ekeui Shymkent qalasynda. Biz osy túrghyda pedagogika salasynyng birneshe bilikti mamandarymen sóilestik.
Elbasymyz tikeley qoldau kórsetken búl jýie ózin keremet aqtap shyqqan. Elimizdegi qazaq-týrik liyseylerining oqushylary halyqaralyq olimpiadalarda 55 altyn, 91 kýmis, 140 qola medali jenip alghan. Osy bilim shanyraghyn tәmamdaghan 5000-gha juyq týlek AQSh, Japoniya, Germaniya, Týrkiya, Resey siyaqty shet elderde oqyp jatyr. Búl atalmysh liyseylerdegi menedjmentting myqtylyghyn kórsetedi. Onda mindetti týrde 3-4 tildi taza mengerip shyghady jәne olardy iri firmalar júmysqa jii shaqyrady. «Tilderding ýsh túghyrlylyghy» sayasaty da halyqaralyq mәrtebedegi mektepterde jýzege sәtti asuda. Oblystyq, qalalyq bilim basqarmalarynda lauazymdy qyzmetter atqarghan, qazir Shymkenttegi №65 mektepting diyrektory Qatira Qadyrbaeva: «Qazaq-týrik liyseylerining bilimi shyn mәnisinde óte joghary dengeyde. Oghan jәne arnayy daryn mektep-internattaryna 6-synyptan keyin oqu ýlgerimi joghary, qabiletti talanttar qatang konkurstyq irikteu boyynsha qabyldanady. Múnda bolashaghy kemel oqushylardyng darynyn bilikti ústazdar jetildirilgen oqu baghdarlamalary arqyly jana ýlgidegi tehnikalyq jabdyqtarmen qamtamasyz etilgen synyptardy tórt tilde bilim beru jýiesimen odan әri damytady. Sonday-aq, oqushylarmen jeke-jeke júmys isteydi. Liyseyde shәkirtter arnayy jataqhanada jatady jәne olardyng sabaqqa dayyndaluy, tәrbiyesi, minez-qúlqy әrdayym tәrbiyeshilerding nazarynda. Sol ýshin onyng tiyimdiligin sóz etsek, әriyne, jәy mektepterden artyqshylyghy kóp»,— deydi.
Biz Shymkenttegi №2 qazaq-týrik daryndy qyz balalar liysey-internatynda arnayy bolyp, oqu prosesi jәne jataqhana tynysymen tolyq tanysyp shyqtyq. Býgingi kýn talabyna tolyq jauap beretin birneshe oqu kabiynetteri men zerthanalar bar. Synyptardaghy interaktivti taqtanyng kóptigi jóninen oblysta birinshi orynda jәne bir synypta ary ketkende 20-25-ke deyin ghana oqushy bolady. Al, oqytylatyn oqulyqtar baghdarlama jәne әdisteme jaghynan bilim standarttaryna say sapaly, týrli-týsti qaghazdargha basylghan. Ásirese, shet tili men jaratylystanu pәnderinde keninen paydalanugha bolatyndyqtan songhy ýlgidegi kompiuter baghdarlamasy ýiretiledi. Tәrbie isinde synypqa bekitilgen tәrbiyeshiler synyp jetekshisimen birge әr oqushynyng oqu ýlgerimimen qosa, tәrtibi, minez-qúlyq tәrbiyesine tikeley jauapty. Búl is ata-analarmen tikeley baylanysta jýrgiziledi. Kýn sayynghy josparly ýiirmelerden (hor, bi, dombyra, qolóner) basqa, apta sayyn ata-analarmen, ústazdarmen ótkiziletin súhbattar, shay saghattary oqushyny jan-jaqty tanugha jәne baqylaugha mýmkindik beredi. №2 qazaq-týrik daryndy qyz balalar liysey-internatynyng diyrektory Baqyt Júmataydyng aituyna qaraghanda, byltyr konkurstyq irikteude bir oryngha 48 baladan kelgen. Al, respublikalyq mәlimetterge jýginsek, búl kórsetkish keyde 70-ke jetken. Múny, әriyne, beker qyzyghushylyq dep te aita almaysyz jәne olar oqu ýlgerimi jay oqushylar emes, óz qabileti men bilim dengeyining ózgeden kósh ilgeri ekenin dәleldegen ýzdikter. Qazaq-týrik liyseylerindegi oqu-tәrbie júmystarynyng úiymdastyru jәne jýrgizilu formasy men pedagog kadrlar biliktiligining arqasynda olardyng qabiletin odan әri damytugha qol jetip otyr. Ekinshiden, múnda 7-synypqa qabyldanghan bala alghashqy eki oqu toqsanynda qazaq, aghylshyn, týrik, orys tilderin mengeruge kýsh salady. Odan keyin jaratylystanu pәnderi engizilip, tek aghylshyn tilinde jýrgiziledi. Keyingi synyptarda jaratylystanu pәnderi — matematika, fizika, himiya jәne biologiya aghylshyn tilinde, qazaq tili men әdebiyeti, Qazaqstan tarihy, Qazaqstan geografiyasy, qúqyq negizderi, dene tәrbiyesi qazaq tilinde jýrgiziledi. Búl ózge tildi últ ókilderine de tәn. Orys mektepterinen kelgen oqushylar ýshin arnayy dayyndalghan oqu-әdistemelik keshendi baghdarlama qoldanylady. Búl baghdarlama memlekettik tildi oqyp-ýirenude ong nәtiyjesin berude. Keybireuler halyqaralyq liyseyding jetken jetistigin jәy mektepterden asa daryndy jetkinshekterdi jinap alady dep, sebebin sonymen baylanystyrghysy keledi. Olay desek, qateleskenimiz. Talantty oqushylardy iriktep alyp, olardyng tabighy darynyn jetildire almay otyrghan arnayy mektepter de bar.
Qazaq-týrik liyseyinde pәndik olimpiadalargha qatysatyn oqushylar óz qabileti men qyzyghushylyghyna baylanysty 7-synypta naqty anyqtalyp, 11-synypty bitirgenge deyin sol tandaghan pәni boyynsha dayyndalady. Ár aptada emtihan tapsyryp, qorytyndysy esepke alynyp otyrady. Osynday tynghylyqty dayyndyq pen ýzdiksiz izdenis óz jemisin berude. Esesine jalpy qazaq-týrik liyseylerinde oqityn oqushylarymyz AQSh, Avstraliya, Bosniya, Germaniya, Gresiya, Týrkiya, Bolgariya, Tayland, Gruziya, Ukraina, Ázirbayjan siyaqty memleketterde ótken halyqaralyq, dýniyejýzilik jarystarda Qazaqstannyng abyroyyn asqaqtatty. Biz qazaq-týrik liyseylerin nasihattaudy basty maqsat tútqan joqpyz, tәjiriybesining tiyimdiligine mәn bere otyryp, jay mektepterding problemasyna ýniludi jón kórdik. Qatardaghy mektepterden de myqty daryndy týlekterding shyghyp jatatynyn jәne joqqa shyghara almaymyz. Negizgi aitpaghymyz, tym bolmasa, «Tilderding ýsh túghyrlylyghy» sayasatyna say tolyqqandy bilim berip jatqan, Shymkent qalasyndaghy №8 mektep-gimnaziyanyng mәrtebesindegi bilim shanyraqtarynyng qataryn kóbeytu kerek.
Juyrda ghana әl-Faraby atyndaghy QazÚU-ding 14 fakuliteti boyynsha ótken olimpiadalarda 45 bala grantqa ilikse, onyng 9-y osy mektepke tiyesili. Bir mektep ýshin búl óte zor tabys. Alayda, barlyq mektepterdi múnday dengeyge jetkizuding mýmkindigi shekteuli. Ras, terendetip oqytatyn, sapaly bilim beretin mektepterding de qatary jetkilikti. Desek te, bilim sapasy әrdayym bilikti mamangha baylanysty. Osy túrghydan kelgende, aldymyzdan bilikti maman problemalary shygha keledi. Osy salanyng únghyl-shúnghylyn jetik biletin Qatira Qyrghyzbaeva da shyn mәnisinde osynday bilikti mamandardyng jetispeushiligin rastap otyr jәne búl mәseleni dúrystap qolgha almasaq, qazaq-týrik liyseyleri siyaqty bilim ordalaryna bәsekelestikti qalyptastyra almaytynymyz jәne anyq. Qazaq-týrik liyseyleri «týrikterdiki» degen jansaq pikir qalyptasqan. Basynda elimizding ekonomikasynyng qiyn jyldarynda týrik aghayyndar búl jýieni óz kýshterimen qúryp, eleuli qarjy qúiyp, bilim salasynyng órkendeuine edәuir septigin tiygizdi.
Al, qazir atalmysh liyseyler tolyqtay memleketimizding qarjylandyruyna ótken. Baqyt Júmataydyng aituyna qaraghanda, bir ghana №2 qazaq-týrik daryndy qyz balalar liysey-internatynda enbek etetin ústazdardyng 16-sy Týrkiya respublikasynyng azamattary, qalghan 36-sy jergilikti azamattar. Onyng ýstine, múndaghy ústazdar óz bilimderin jetildiru maqsatynda jylyna eki ret pәndik emtihandar tapsyryp otyrady. Oiymyzdy týiinder bolsaq, bizge barymyzdy baghalay otyryp, halyqaralyq mәrtebege say qazaq-japon, qazaq-german, qazaq-qytay siyaqty liyseyler asha alsaq, núr ýstine núr! Yaghni, bilim salasynda bәsekelestikti arttyrar mýmkindikterdi týbegeyli qolgha alu kerek.

 

Didar BEGALIYEV
 «Ontýstik Qazaqstan» gazeti 27 mamyr 2009 jyl

0 pikir