Júma, 7 Qazan 2022
Bilgenge marjan 6416 0 pikir 6 Shilde, 2016 saghat 08:50

ALMASBEK ÁBSADYQ. KOREYa KÝNDELIGI

ONTÝSTIK KOREYa TAGhYLYMY

 

 I BÓLIM. NAZARBAEV UNIYVERSIYTETI (ASTANA) – SEUL - KAIST

           

2016 jyldyng mausym aiynyng basynda «Nazarbaev uniyversiytetinin» úiymdastyruymen «Qazaqstan Respublikasy joghary oqu oryndary basshylaryn (top-menedjerlerin) dayarlau jәne biliktiligin arttyru» kursy baghdarlamasyna qatysu sәti týsti. Kurs «Kәsipkerlik uniyversiytet» dep atalyp, onyng baghdarlamasy 3 kezennen túrady. Birinshi kezeng – Nazarbaev uniyversiytetining joghary mektebinde, ekinshi kezeng – Ontýstik Koreyada, qorytyndy kezeng kýz aiynda qaytadan Nazarbaev uniyversiytetinde ótkizu josparlanghan. Ontýstik Koreyanyng bilim-ghylym salasyndaghy jetistikteri hәm tәjiriybesimen tanysu maqsatynda Seul sapary úiymdastyrylghan edi...

...SÓZ BASYNDAGhY ShEGINIS. Bar nәrsening bir bastauy bolady. Asqar taular alasa bel-jotalardan, úly ózender syldyrlap aqqan jinishke búlaqtardan bastau alatyny belgili. Sol siyaqty Seul saparynyng jýzege asuy Preziydentting «Núrly jol» baghdarlamasynyng bir tarmaqshasyndaghy baghyt-baghdardan nәr alghan edi. «Núrly jol» baghdarlamasy Qazaqstanda jýrgizilip jatqan industriyaldy-innovasiyalyq damu baghdarlamanyng ekinshi kezenin jýzege asyru maqsatynda elimizding arqauly 10 oqu oryna mol qarajat bólip, sol qarajattyng kýshimen JOO-lardyng materialdyq-tehnikalyq bazasyn zamanauy laboratoriyalarmen jabdyqtau, әlemning ozyq elindegi tәjiriybelermen tanysu jәne solardyng eng ýzdik bilim baghdarlamalaryn oqu ýrdisine engizu sharalaryn jýrgizudi kózdeydi. Qazynaly Qostanay ónirining enseli joghary oqu orny A.Baytúrsynúlynyng atyndaghy Qostanay memlekettik uniyversiyeti «Mashina qúrastyru» jәne «Azyq-týlik tehnologiyasy» baghytynda industriyaldy-innovasiyalyq damu baghdarlamasyna mamandar dayyndaugha qatysyp jatqan jayy bar. Memleketting arnayy qoldauy arqasynda uniyversiytet 2015 jyly profildik baghyttaghy magistraturagha bólingen 124 grantqa jergilikti jerdegi azyq-týlik ónimderin óndiretin jәne mashina qúrastyrumen ainalysatyn óndiris oryndarynyng mamandaryn tarta bildi. Óndiristen praktikalyq tәjiriybesi mol sol mamandardy jana industriyaldy-innovasiyalyq damu baghdarlamasy shenberinde júmys jasap jatqan óndiristergi bilikti maman retinde qaytaru maqsatynda  sheteldik tanymal oqu oryndarynyng oqu baghdarlamalary basshylyqqa alynyp, dәris beretin professorlyq-oqytushylar qúramy men óndiris oryndarynyng mamandary kezen-kezenmen әlemning damyghan elderining joghary oqu oryndarynda tәjiriybeden ótip jatqan jayy bar. Oqu orny azyq-týlik tehnologiyasyn jetildiruge qajetti synamalardy ótkizetin zamanauy laboratoriyanyng alghashqy qondyrghylaryna qol jetkizip ýlgirdi. Kezekte mashina qúrastyru men mehatronika salasyndaghy zamanauy laboratoriyany ornatu mәselesi túr. Zamanauy talapqa say biliktilikti kóteru mýmkindigi, Elbasynyng «Núrly jol baghdarlamasynyn» arqasynda, bizding de peshenemizge búiyrypty...

Seul sapary aldynda bizder aldymen Astanadaghy «Nazarbaev uniyversiytetinin» joghary mektebinde (mektep dekany A.Qystaubaeva) Úlybritaniya joghary oqu oryndarynyng bilikti professorlary Devid Lokk pen Maykl Smit bir apta boyynda dәris oqydy. Dәris barysynda QR Ghylym jәne bilim ministrligining jogharghy jәne jogharghy oqu ornynan keyingi bilim beru departamentinin, Nazarbaev uniyversiytetining basshylary ózderinde atqarylyp jatqan júmystarmen tanystyryp, ozyq tәjiriybelerimen bólisti. Nazarbaev uniyversiytetinde atqarylyp jatqan júmystar sheteldik tәjiriybege sýiengen. «Myng estigennen – bir kórgen artyq» degendey, elimizding manday aldy joghary oqu ornyna ýlgi bolyp jatqan ozyq tәjiriybelermen tanysu ýshin eki topqa bólinip, bir top Germaniya-Niyderlandiyagha bet alsa, ekinshi top Seulge úshtyq. Týn ortasy aua Astanadan kóterilgen әue kemesi Airbus 6 saghat toqtamay úshyp otyryp, «Túnyq tang eli» (Strana utrenney svejesti) atanghan Korey jerine tang ata «top etkizdi». Seuldegi biliktilikti kóteru jәne ozyq, ózgeshe tәjiriybelermen tanysu orny - «Koreya ozyq ghylym jәne tehnologiya instituty» (aghylshynsha abberviaturasy «KAIST»).

KAIST - ekonomikanyng joghary tehnologiyalyq sektory men injeneriya salasynda zertteuler jýrgizetin, sol salalargha mamandar dayyndaytyn joghary oqu orny. Ol Koreyanyng jenil ónerkәsiptegi jetekshi ornyn joghary tehnologiyalyq ónerkәsipte de  aldynghy qatargha shyghuyna erekshe septigin tiygizgen. Atalmysh oqu ornynyng týlekterining basym kópshiligi Koreyanyng innovasiyalyq kәsiporyndarynyng jetekshileri, elding belgili beznesmenderi. Oqu orny erekshe avtonomiyagha jәne óte iykemdi akademiyalyq jýiege iye. Koreyanyng basqa kolledjderi men uniyversiytetteri ýkimetting studentterdi qabyldau talaby men ýlgilerine, oqu baghdarlamalarynyng talabyn oryndau mindetti bolsa, KAIST-tegi oqu jýiesi batystyq ýlgide qúrylghan. Institut bilim ministrligine emes, ghylym jәne tehnologiya ministrligine baghynady.

 

II BÓLIM. PREZIYDENT PAK

Koreya ghylym jәne tehnologiya instituty 1971 jyly Ontýstik Koreyanyng Preziydenti Chon Hy Pakting bastamasymen qúrylghan. Múnday jetistikting jolyn salghan kisi – Preziydent Pak. Ol Koreyany ótken ghasyrdyng 60-80 jyldary basqarghan. Pak biylikte qatal diktator, al qarapayym júrttyng tirshiligine bayandy basshy bola biledi. Tabighatynan enbekqor, tózimdi bolyp qalyptasqan tughan halqynyng boyyna jasampazdyq pen qúlshynysty, janalyqqa qúmarlyqty oyatyp, әlemning ozyq ilim-ghylymyn, tapqan tyng janalyqtaryn iygeruge shaqyryp, ol maqsattardy jýzege asyrugha septigin tiygizedi. KAIST–ty ashady, oghan ózi qamqor bolady.

TARIYHQA ShEGINIS. General Chon Hy Pak (biylik qúrghan jyldary 1962-1980) әskeriylerding yqpalymen preziydenttik biylikke keledi. Ol biylikke otyrghan kezende Ontýstik Koreya Korey týbeginde bir halyqtyng «soltýstik» jәne «ontýstik» bolyp bólingen soghysynyng nәtiyjesinde әbden tityqtaghan, damudyng artqy sheginde qalghan agrarlyq el bolsa, onyng biyligi ayaqtalghan tústa Koreya industriyaldy memleketke ainalyp, ekonomikada tanqaldyrarlyq tabystargha qol jetkizedi.

Jalpy, Koreyanyng HH ghasyrdaghy tarihy óte qasiretti. HH ghasyrdyng basynda Koreya Japoniyanyng otaryna ainalady. 1945 jyly ekinshi dýniyejýzilik soghystyng nәtiyjesinde Japoniya kýirep, Koreya týbegining soltýstigin KSRO bosatyp, ontýstigi AQSh yqpalynda qalady. Alghashqyda әlemning eki alpauyty otarlyq qyspaqtan shyqqan Koreyanyng birtútas jeke el bolyp qalyptasuyna jәrdem beretin bolyp keliskenmen, artynsha ol baqtalastyqqa,  teketireske úlasyp, 1948 jyly 38 paralleli boyy shekara syzyghy syzylyp, eki memleket payda bolady. Týbekting soltýstiginde «Koreya Halyqtyq Demokratiyalyq Respublikasy», ontýstiginde «Koreya Respublikasy» qúrylady. Eki memleket arasynda (el dep aitugha auyzym barmaydy) 1950-1953 jyldar aralyghanda azamattyq soghys órti tútanady. Qasiretti soghys «Ontýstik» jaqtan 1,3 mln., «Soltýstik» jaqtan 1,5 mln. adamdy qúrban etedi. Soltýstikte Kim Ir Sen bastaghan kommunistik totalitarlyq rejim ornyqsa, ontýstikte AQSh yqpalyndaghy diktator Ly Syn Man biylike keledi. Ontýstiktegi ong ózgerister 1960 jyly biylik basyna Preziydent Chon Hy Paktyng keluimen bastalady. Preziydent Pak últtyq jәne ekonomikalyq janghyru ýlgisine Japoniyanyng tәjiriybesin alady. Koreya elitasy ýshin ekonomikalyq jәne sayasy janalyqtar ózegi Japoniya boldy. Koreya Preziydenti japonsha erkin sóiley aldy. 1965 jyly Ontýstik Koreya men Japoniya arasynda qarym-qatynasty jolgha qoi turaly kelisimshart jasalady. Osydan keyin Koreyagha Japoniyadan investisiya aghyla bastaydy. 1965 jylgha deyin Koreyamen sauda-sattyqta AQSh-tyng ýlesi basym bolsa (importtyng 70%, investisiyanyng 80%), bir jyldan song Japoniyanyng ýlesi artyp shyghady. 1971 jyly Japoniyanyng Koreyagha qúighan investisiyalyq ýlesi 54% jetedi, al AQSh-tyng ýlesi  26%   bolady.

Chon Hy Pak eksportqa baghytttalghan ekonomikany damytugha kýsh salady. Birneshe kezendik besjyldyq josparlar jasalady. Korey Respublikasy ekonomikada aldymen kiyim-keshek salasyndaghy importty almmastyrugha baghytty qolgha alyp, kóp úzamay ózin-ózi qamtamasyz ete alatyn jaghdaygha jetedi. Sonymen qatar sheteldik óndiris pen tauarlardyng patentteri men lesenziyalaryn satyp alu júmystary jýrgiziledi. Biznes pen innovasiyany, ghylymdy qoldau sayasaty tereng ornaydy. Preziydent Pak zamanauy ekonomikany ghylymsyz, innovasiyasyz damytu mýmkin emes ekenin týsinip, Korey Respublikasynyng bilim salasyna erekshe kónil bóledi. Basqasha aitsaq, Korey basshysy industriyaldy ekonomikany ghylym men innovasiyanyng arqasynda kóterudi maqsat tútady. Koreyanyng bilim jýiesine aghylshyn tili engizilip, bilikti mamandardy AQSh pen Japoniyanyng ozyq oqu oryndarynda dayarlau tәjiriybesi qolgha alynady. Olar shetelden alghan ghylymy men ilimin, tәjiriybesin tughan elining damuyna júmsaydy. Sonyng nәtiyjesinde 50 jyl búryn arta qalghan agarlyq el býgingi tanda әlem ekonomikasynda 11 oryngha ie damyghan elge ainalady. Ontýstik Koreyanyng «SAMSUNG», «HYNDAI», «KIA» syndy kompaniyalary әlemdik brendke ainalyp otyr.

Ontýstik Koreyanyng tanghajayyp qúbylysyna qarap otyryp «soltýstikti» amalsyz eske alasyn. Onyng ýstine biz barghan tústa Soltýstik Koreya alys qashyqtyqqa jete alatyn yadrolyq raketasyn synaqtan ótkizdi. Soltýstik Koreyanyng әlem júrtshylyghy aldyndaghy imidji «Ýrey oshaghy» retinde ornyghyp otyr. Bir halyq, eki әlem. Biri –oqshaulanghan: kedey әri yzaly, ekinshisi – ashyq: bay әri beybitshil. Ekinshisining tәjiriybesine әlem júrtshylyghy qyzyghushylyq tanytyp, ilim-ghylym izdep, tәjiriybe andyp aghylyp jatyr. Bizder de sol júrttyng qatarynda edik...

III BÓLIM. KAIST KEREMETTERI

KAIST-ting oqu kampustary Seul jәne Tedjone qalalarynda ornalasqan. Danqty oqu ornynyng tarihy ortalyghy - Seul qalasyndaghy kampus. Tedjon qalasynda ornalasqan Daedeok kampusynda zamanauy talapqa say oqu kesheni men qatar ghylymiy-zertteu instituttary,  joghary tehnologiyalyq, venchurlyq kompaniyalar ornalasqan. Koreyanyng nebir ataqty biznesmenderin, kompaniya basshylaryn dayyndaghan danqty oqu ornymen tanysu Seuldegi kampusta jýrgizilgen dәristerden bastaldy. Búl kampus tarihy túrghyda oqu ornynyng iskerlik qabiletining ordasy retinde qalyptasqan. Kampustyng ghimarattary biyik bel-jotagha ornalasqan. Biyik belge kóterilu ýshin biraz baspaldaqtardy artqa tastau qajet. Instituttyng biyik jerge ornalasuynyng da ózindik rәmizi bar syndy. Sebebi oqu orny - Koreyanyng eng tandauly, danqy asqan bilim ordasy. Álemdik reytingte KAIST elu ozyq oqu ordasynyng qatarynda bolsa, Aziya qúrlyghynda ol alghashqy ondyqta. Al injenerlik sala mamandaryn dayyndau dengeyi boyynsha KAIST әlemdegi jiyrma ýzdik oqu ornynyng qataryna enedi. Tandandyq әri tamsandyq: ghajap tabystyng qyr-syryn biluge qúmarttyq.

Býgingi tandaghy 45 jyl tarihynda KAIST әlemdik (globalidik) zertteu ortalyghyna ainalghan. Ol shetelding tandauly oqytushylary men ghalymdaryn túraqty týrde óz shanyraghyna tartyp otyrady. Institut ghalymdarynyng enbekteri reytingisi joghary, әlemge tanymal ghylymy jurnaldarda ýzdiksiz jariyalanady. Professorlyq qúramnyng bedeldi túlghalary AQSh-tyng bedeldi oqu oryndarynda bilim alghan. KAIST professorlary ústazdyqpen qatar ózderi ashqan ghylymy janalyqtaryn kommersializasiyalau ýrdisine belsene qatysady. Tabystary joghary. Oqu ornynda bes jyl ýzbey  qyzmet etkennen keyin oqytushynyng bir jyl institut esebinen әlemdi aralap, el kóru, jer kóru mýmkindigi bar. KAIST-te talantty studentterge, olardyng qatarynda sheteldikter de bar, granttyq negizde oqugha keng jaghday jasap otyrady.

Magistratura men doktorantura bóliminde sabaq birynghay aghylshyn tilinde jýrgiziledi. Studentterdi kәsipkerlikke baulu maqsatynda Startap, inkubasiya ortalyqtary júmys jasaydy. Onda bilimdenushiler innovasiyalyq iydeyalaryn jýzege asyrady. Olargha óz biynesteri jýrip ketkenshe, institut tarapynan qarjylyq, materialdyq, t.b. barlyq kómekter kórsetiledi. Oqu ornyn bitirgen tústa týlek ózining firmasyn nemese kompaniyasynyng júmysyn naryqta jalghastyryp ketui tiyis. Bir naqty mysal: bizding Ali-Faraby atyndaghy QazÚU bitirgen Ekaterina Ly atty otandasymyz KAIST-ting Biznes mektebinde magistratura bólimi boyynsha oqyghan eken. Oqu barysynda ol instituttaghy inkubasiyalyq ortalyq arqyly medisinalyq turizmmen ainalysatyn MEDIKAL AVENUE atty agenttik ashyp, qazir sol biznesti dóngeletip otyrghan jayy bar. Sapar barysynda onyng aqparttyq sipattaghy dәrisin óz qúlaghymyzben tyndadyq, otandasymyzben jýzbe-jýz  tildestik. KAIST danqyn shygharatyndar onyng týlekteri. Týlekter ózderi joldama bergen oqu ornyn ýnemi qoldap, qarjylyq, demeushilik kómek kórsetip otyrady... Sonday kómekterding arqasynda Startap, inkubasiya ortalyqtary, jana bilim baghdarlamalary jýzege asyrylady...

...TANDANYSTAN TUYNDAGhAN ShEGINIS. Bizding bir bayqaghanymyz: kurs barysynda dәris oqyghan, qasymyzda jýrip qyzmet etken kisilerding boyynda, sonday-aq qarapayym túrghyndar men bay-qauatty kisilerding is-әreketterinde patriottyq, otansýigishtik qasiyet mol. Bizder tildesken professorlar enbekqor Koreyanyng ekonomikadaghy jetistiginde maqtanyshty bylay qoyghannyng ózinde, ashana ereksheligin, mәdeniyet ýlgilerinen «erekshe koreylik» qasiyetterdi jetkizip otyrady. Kóshede qarapayym kisige til qatsan, aldymen korey tilinde jauap beredi, týsinbey jatsan, aghylshyn tiline kóshedi. Izetti, sypayy. Eki sózderining biri – «annyonhaseyo», «hamsamida», bizdinshe, «qosh keldiniz», «rahmet». Múnda bilim-ghylym kuliti basym. Koreyanyng ataqty SAMSUNG, LG, HYNDAI kompaniyalary bilim ordalaryna syy retinde tútas korpus, jataqhana, biznes ortalyqtaryn salyp bergen.

Koreyadaghy taghy bir tang qaldyrghan kórinis – tazalyq pen gýl baptau, jasyl jelek, kógal kýtu mәdeniyeti. Búl kórinis emes, suret syndy. Bәri qolmen qoyghanday:tap-taza, әdemi, әsem әri әr qily. KAIST-ting oqu kampustary ornalasqan Seul men Tedjon qalasynyng arasy 150 shaqyrymday jer. Osy eki aralyqta avtobuspen jýrip ótken bizder jol boyynda bir bos jatqan alaqanday jer kórmedik: ya ol jerge kýrish egilgen, ne jylyjay (teplisa) salynghan. Suda túryp pisetin kýrishke sudyng qalay, qaydan kelip jetip jatqanyn da bayqamadyq. Biz jaqtaghyday arqasy kýjireygen kanal nemese jal-jal bolyp jatqan aryq joq, biraq kýrish keship túratyn su bar. Qala manyn qosqanda 20 milliongha juyq túrghyny bar Seulding kóshelerinen siresken keptelis ne bolmasa jol boyynda oryn alatyn yzyn-qyzyng shu estimedik. Seulde aspaly joldar, kópirler, tunnelider kóp. Bir qyzyghy, aspangha shanshyla úmtylghan biyik ghimarattar  janynda eski Seulding alasa ýileri de saqtalghan. Jeke menshik qúqyghyn qapysyz saqtau degening ýlgisi degen osy bolar.

 

IÝ BÓLIM. PROFESSOR SUNG PAK PEN KÁSIPKER-PROFESSOR STIF AN

KAIST-tegi dәris tyndau jәne tәjiriybe jinaugha josparlanaghan bes kýn ishinde kónilge týigen, oigha jinaghan nәrseler kóp boldy. Bәrin jipke tizgendey aityp shyghu mýmkin emes. Biraq birneshe erekshe әser qaldyrghan tústardy qysqasha týrde bolsa atap ótken jón dep sanaymyz. Olardyng qataryna professorlar Sun Pak pen Stif Annnyng dәristerin, ataqty KIA motors kompaniyasyna jasaghan ekskursiyany atap ótuge bolady. Sun Pak KAIST-ting biznes mektebining professory. Bakalavriatty Seul últtyq uniyversiytetinen, magistraturany KAIST-ta, al doktoranturany AQSh-tyng Michigan uniyversiytetinde tamamdaghan. Ústazdyq qyzmet ete jýrip kóp jyldar Koreyanyng ataqty kompaniyalaryna basqaru menendjmenti, ghylym men innovasiya jaghynan kenesshi bolghan. Ózining aituynsha, oqu ýrdisindegi qynyrlyghymen talaydyng «qytyghyna» tiygen. Biraq janashyldyq ústanymynan qaytpaghan. KAIST-ting basshylyq qyzmetinde (viyse-preziydent) de bolghan. Aty jaman syrqatpen auyryp, basshylyq jәne professorlyq qyzmetinen de qol ýzgen. Qazirgi tanda aurudan tolyq aiyghyp, fermerlik kәsippen ainalysyp jýrgen jayy bar.

«Qynyr» professordyng aqparattyq, tanymdyq mazmúny týrli-týsti slaydtarmen bederlengen keng tynysty dәrisining (KAIST professorlary slaydsyz dәris oqymaydy) qysqasha mazmúny mynaday boldy: Ontýstik Koreyanyng ekonomika men últtyq janghyru, órkendeu jolyndaghy basty tabysy bilim men ghylym, innovasiya arqyly jýzege asqan. Sonyng arqasynda jarty ghasyr búryn arta qalghan agrarlyq el býgingi tanda әlemning ozyq elderining qatarynda. Býgingi tanda Ontýstik  Koreyanyng SAMSUNG, LG, HYNDAI syndy kompaniyalary әlem naryghyn jaulap alghan. Aytalyq, SAMSUNG naryqtaghy teledidar  saudasynda japoniyanyng ataqty SONI firmasyn artta qaldyrghan, al smartfon jasaudan ataqty APPLE-men jaghalasyp jýrse, mashina jasau salasynda HYNDAI japonnyng TOYOTA-symen taytalasatyn jaghdaygha jetip qalghan. Búl orayda, professor koreyalyqtar «kreativtik imitasiya (tosyn  qaytalau) jasau – jaman nәrse emes» degen ústanymdy qoldana otyryp, jetistikter shebinen kórinip jýrgenin tilge tiyek etti. Ol bilimning әleumettik sipatyna erekshe mәn beredi. Bilim әleumettik investisiya, al әleumettik sipatqa ie bilim-ghylym, innovasiyanyng bolashaghy jarqyn. Koreyada shiykizat baylyghy joq. Biraq oghan olar moyymaydy. Bar baylyq adam dep esepteydi. Sondyqtan olar adam kapitalyn damytugha júmsaydy. Materialandyrylghan bilim qoghamgha ziyanyn tiygizedi. Koreya – tuysqandyq qarym-qatynasty qadirleytin aziyalyq el. Batystyq bilim jýiesi onyng tabighatyna say kele bermeydi, sondyqtan ony sol ortanyng ereksheligine say modernizasiyadan (janalaudan) ótu kerek dep sanaydy.

Al Stif An - KAIST-ting Tedjon qalasynda oqu kampusynda ornalasqan Startap ortalyghynyng jetekshi qyzmetkeri, professor. Ol bakalavrlyq bilimdi Seul últtyq uniyversiytetinen, magistraturany KAIST-te, al doktoranturany AQSh-tyng Stenfordynnan alghan. Ol HHI ghasyr basynda ol SAMSUNG kompaniyasynda kompiuterding operativtik es tehnologiyasymen ainalysatyn bólimdi basqarady. Stif bólimde júmys bastaghanda aqparatty eshbir kedergisiz qaltagha salyp tasymalday alatyn, bәrimiz әbden ýirenip alghan flesh degen úghym joq bolsa, ol 7 jyl istep firmadan ketkende, flesh qorapshasy barlyghyna tanys zat retinde naryqta ornyghyp ýlgiredi. Tabysty qyzmet oghan teniz jaghasynan sәuletti jeke ýy túrghyzugha, shalqyp ómir sýruge mýmkindik jasaydy. Biraq búl azamat SAMSUNG kompaniyasyndaghy atalmysh qyzmetin tastap, jihaz jasau kәsibin ýirenu ýshin Soltýstik Irlandiyagha attanady. Odan keyin sharap dayyndaudy ýirenu maqsatynda Ispaniyagha barady, odan keyin Avstraliyany aralaydy. Til ýirenu ýshin Qytayda túrady. Úzaq jyldargha sozylghan sapardan keyin Koreyagha oralyp iri kompaniyalarda kenesshi qyzmetin atqarady (Koreyada memlekettik qyzmette bolghandar enbek stajyna baylanysty zeynetke 50 jastan bastap shygha bastaydy). Zeynetke shyqqannan keyin, KAIST-ke professorlyq qyzmetke ornalasady. Ondaghy maqsaty – ýzdik kompaniyada, әlemdi aralaghan jyldary jinaghan innovasiyalyq bilimi men tәjiriybesin ózgelerge jetkizu, beru. Osylaysha ol kәsipkerlikke qatysty 33 kreditten túratyn bir jyldyq jana magistrlik baghdarlama jasaydy. Ol aldaghy kýz aiyndaghy oqu jylynda ony iske qosylady. Baghdarlamanyng pәnderin, onda dәris beretin oqytushy-professorlyq qúramdy Stif An ózi tandaghan. Bizderdi Stifting boyyndaghy qarapayymdylyghy, qajyrlyghy, iri biznesten qarapayym jihaz qúrastyrushy, sharap dayyndaushy kәsibine den qoyy, til ýirenuge degen qúlshynysy tandandyrdy. Bilim salasyna nege qaytyp kelgenin súraghan bizderding jauabymyzgha ol: «Adam balasy jinaqtaghan bilim men tәjiriybe әleumetik manyzy bar qúral, sondyqtan ol  úrpaqtan úrpaqqa auysyp otyruy tiyis»,- dep jauap qatty.

Ý BÓLIM. JOLBARYS AYBATY BEDERLENGEN BREND

Koreyanyng injenerlik ónerining bir danqty salasy – mashina jasau. Bizderge ataqty KIA MOTORS kompaniyasynyng zauytymen tanysu mýmkindigi tudy. Qazaqstanda koreylik mashinalar qúrasyrylatyny belgili. Sonday zauyttyng biri Qostanayda da bar. Múnda koreylik HYNDAI mashinasy qúrastyrylady. Sondyqtan bizding qyzyghushylyghymyz erekshe boldy.

Zauyt degende, bizding kóz aldymyzgha qaptaghan júmysshylar, temir-tersekting saldyr-gýldir shuy elesteytini anyq. Al múnda, birinshiden, zyryldap túrghan avtomatty qondyrghylar men konveyerlerding dybysynan basqa bóten shu joq. Ekinshiden, múntazday tazalyq. Ýshinshiden, adam qarasynyng azdyghy. Tórtinshiden, zauyt konveyerindegi júmys ornynyng zamanuilyghy: kompiuter, bel jazyp otyratyn divan-kreslo, satushysyz dýken. Tamsanatyn jaghdaylardy osylay sanamalap kete beruge bolady...

Kompaniyany 2008 jylghy daghdarys kezinde HYNDAI MOTORS ózine qosyp alghan. Zauytpen tanysu barysynda HYNDAI markasynyng H sipatyndaghy logotiypi azuyn kere ashqan jolbarystyng aibaryn belgileytinin bildik. Ekonomika men әleumettik damudaghy serpilisti jetistikteri ýshin әlem júrtshylyghy Ontýstik Koreyany «Aziya jolbarystary» qatarynda qaraytyny belgili. Logotipti jasaghan dizayner osy baghany eskergeni anyq bayqalady.

Zauyt júmysymen tanysu barysynda HYNDAI markaly avtomobilidi qúrastyru ýshin 33 mynnan astam jabdyqtar qajet eken. Onyng kompaniya 10 mynyn ózi dayyndap, qalghanyn 23 mynnan astam jabdyqty satyp alady. Búl alyp kompaniyanyng janynda kóptegen orta jәne shaghyn biznes salalary óz sharuasyn dóngeletip otyr degen sóz. Qazaqsha aitsaq, «Kýrish arqyly kýrmek su ishedi».

Qazaqstanda qúrastyrylyp jatqan HYNDAI markaly mashinalargha bizding orta jәne shaghyn biznes ókilderi kompaniya satyp alatyn 23 mynnan astam jabdyqtyng bir bóligin tauyp bere alatynday dәrejege qol jetkizse, qazaqstandyq qosylym qatary kóbeyeri sózsiz. «Kóz qorqaq, qol batyr» degendey, tәuekel etse, iygerilmeytin kәsip, mengerilmeytin óner joq. Oghan dәlel - agrarlyq júrttan damyghan  industriyaldy elge ainalghan Ontýstik Koreya halqynyng tәjiriybesi.

Seul kóshelerinde jenil kólik bolsyn, jýk kóligi bolsyn zyrghyghan koreylik avtomobilider. Avtomobilider aghynynda japon nemese nemis brendteri siyrek kezdesedi. Otandyq ónimdi qoldaudy koreylikterden ýirenu kerek eken. Olardyng boyynda otansýigishtik sezim mol. Al otanshyl azamat otandyq ónimdi qoldaydy. Kózimiz osyghan anyq jetti.

 

ÝI BÓLIM.  KÓNENING KÓZI - TURISTIK BIZNESTING KÓRIGI

Koreyanyng mәdeniyetin tanysu maqsatynda Seulding tarihy eski ortalyghynda ornalasqan Imperator sarayy ornalasqan keshendi araladyq. Parkte Ontýstik Koreyanyng keshegisi men býgingi tarihyn bederleytin eksponattary bar muzey ornalasqan. Imperator sarayy birynghay aghashtan qiyp salynyp, týrli-týsti boyaularmen әshekeylengen. Qiystyrylghan aghashtyng bet-bederine korey halqynyng últtyq mifologiyasynan habar beretin simvolikalyq oilar men mýsinder beynelengen. Imperator sarayy oidan qyrgha qaray biyikteytin tau angharyna salynghan. Imperator otyratyn basty saraydyng artynan Seul taularynyng bir biyik jotasy «men múndalap» túr. Birinen biri kezektesip órge qaray úlasa beretin saraylardy jalghastyratyn baspaldaqtar arasy biyik bolyp keledi. Kóteriletin adam enkeymen baspaldaqtarmen kóterile almaydy. Búl әdeyi jasalghan deydi koreylikter. Imperator sarayyna bet alghan kisi onyng biyligin qúrmettep, enkeye basyp kelui tiyis. Koreya halqynyng tarihyna arnalghan ataqty kórkem filimderding basym kópshiligi Imperator sarayynda týsirilgendigine týsindik, terenirek habardar boldyq. Biz kelgen kýn beysenbi, demalys kýni bolmasa da, keshenge kelushi turistterding qatary qalyn. Keshende koreyding últtyq kiyimin kiygen jas úl-qyzdar kelushilermen etene aralasyp jýr. Qydyrushylardy keshenmen tanystyryp jýrgen aghylshyn tildi gidter qatary da qalyn. Jarnamalyq fotogha týsip jatqan arnayy topty da bayqadyq. Korey eli turister aghynynan kende emes ekendigi bayqalyp túr.

SÓZ SONY

Ontýstik Koreyadan bir apta ishinde alghan әser óte kóp. Onyng bәrin bir maqalanyng kólemine syidyru mýmkin emes. Shama-sharqymyzsha aq qaghaz betin oi-pikirler tizile týsken ala jolgha ainaldyra aldyq. Qúmartyp osy «jolgha» zer salghandar ózine qajetin alady ghoy degen oidamyz...

...SÓZ SONYNDAGhY ShEGINIS. Bizdi aeroporttan kýtip alyp, sapar sonynda shygharyp salghan Ho Injin KAIST-ting Biznes kollejining qyzmetkeri. Bizder ony qazaqshalap «Inju» dep atap jýrdik. Sýikimdi, elgezek, jyldam, qonaqjay. Týr-týsi qazaq qyzyna úqsaydy. Aghylshynsha sayrap túr. Bizding delegasiya qúramynda Nazarbaev uniyversiytetining qyzmetkeri Aydana Sirgebaeva atty audarmashy qaryndas ýsh tildi (qazaq, orys, aghylshyn) jetik mengergen eken. Delegasiyany bastap barghan Aygýl Aqtymbaeva iskerlik, úiymdastyrushylyq qabiletimen tәnti etti. Razy boldyq. Bir apta ishinde dostasyp ýlgirgen Inju men Aydananyng qoshatasar uaqytta birin-bir qimay qúshaqtasyp, qosh aitysqanyn kórip tolqydyq. Birneshe til biletin jana buyn qazaq jastary ósip kele jatqanyna marqaydyq. Kónilde erkeshe oy qaldyrghan Koreya júrtshylyghyna «Qosh sau bolyp túr» dey kele, kókiregimizge tughan Qazaqstanda osynday damyghan el qataryna tezirek qosylsa degen arman-tilekti arqalap úshtyq...

Almasbek Ábsadyq, filologiya ghylymdarynyng doktory, A.Baytúrsynov atyndaghy Qostanay memlekettik uniyversiytetining prorektory

Abai.kz

 

 

0 pikir