Jeksenbi, 17 Qantar 2021
Janalyqtar 3426 0 pikir 30 Mamyr, 2009 saghat 11:01

Nashaqorlar 20 myngha jaqyndady

Qazaqstandaghy eng jas nashaqor bar-joghy jeti-aq jasta eken. Besikten beli shyqpay jatyp, aidahardyng auzyna týsip túrghany kýiinishti, әriyne. Dýniyejýzi densaulyq saqtau úiymynyng mәlimetine sýiensek, әlemde 500 milliongha juyq adam esirtki qoldanady eken. Al elimizdegi esirtkige tәueldi adamdar sany — 250 myn, Ontýstik Qazaqstan oblysynda 15 mynnan asatyn kórinedi.
Negizinen búl dertke shaldyqqandardyng ýshten eki bóligining jas shamasy 30 jastaghylar. Eng qauiptisi búl dert jetkinshekter men jasóspirimder, sonday-aq, әielderding arasynda da tamyryn terenge jany ýrey tudyruda. Tәuelsizdik alghan jyldardan beri QR Densaulyq saqtau mekemelerinde tirkelgen nashaqorlar býginge deyin 8 esege ósken. Olardyng ishinde 1,7 payyzy asa qauipti topqa kiredi. Jyl sayyn esirtkining saldarynan respublika boyynsha 300 adam qaytys bolady. Resmy mәlimetterge qaraghanda, oblys boyynsha narkologiyalyq tirkeu tiziminde 2007 jyly 17261 adam bolsa, aradan bir jyl ótkende búl kórsetkish 20 myngha juyqtaghan. Onyng ishinde maskýnemder — 16229, nashaqorlar — 3244, әielder — 1655, jasóspirimder 335 adamdy qúraydy. Nashaqorlyqtyng tútqynyna týsip, alghash ret tirkelgender sany 5093 adam bolsa, onyng ishinde әielderding 4,4 payyzy, jasóspirimderding 0,9 payyzy, balalardyng 1,2 payyzy esirtkige beyim topqa kiretini anyqtalghan.

Qazaqstandaghy eng jas nashaqor bar-joghy jeti-aq jasta eken. Besikten beli shyqpay jatyp, aidahardyng auzyna týsip túrghany kýiinishti, әriyne. Dýniyejýzi densaulyq saqtau úiymynyng mәlimetine sýiensek, әlemde 500 milliongha juyq adam esirtki qoldanady eken. Al elimizdegi esirtkige tәueldi adamdar sany — 250 myn, Ontýstik Qazaqstan oblysynda 15 mynnan asatyn kórinedi.
Negizinen búl dertke shaldyqqandardyng ýshten eki bóligining jas shamasy 30 jastaghylar. Eng qauiptisi búl dert jetkinshekter men jasóspirimder, sonday-aq, әielderding arasynda da tamyryn terenge jany ýrey tudyruda. Tәuelsizdik alghan jyldardan beri QR Densaulyq saqtau mekemelerinde tirkelgen nashaqorlar býginge deyin 8 esege ósken. Olardyng ishinde 1,7 payyzy asa qauipti topqa kiredi. Jyl sayyn esirtkining saldarynan respublika boyynsha 300 adam qaytys bolady. Resmy mәlimetterge qaraghanda, oblys boyynsha narkologiyalyq tirkeu tiziminde 2007 jyly 17261 adam bolsa, aradan bir jyl ótkende búl kórsetkish 20 myngha juyqtaghan. Onyng ishinde maskýnemder — 16229, nashaqorlar — 3244, әielder — 1655, jasóspirimder 335 adamdy qúraydy. Nashaqorlyqtyng tútqynyna týsip, alghash ret tirkelgender sany 5093 adam bolsa, onyng ishinde әielderding 4,4 payyzy, jasóspirimderding 0,9 payyzy, balalardyng 1,2 payyzy esirtkige beyim topqa kiretini anyqtalghan.
Oblystyq narkologiyalyq ortalyqtyng bas dәrigeri Núrghaly Imanberdiyevting aituynsha, búl sifrlardy dәl dep aitugha kelmeydi eken. Sebebi kózge kórinbey, esepke alynbay jýrgenderi qanshama. Sonday-aq olardyng biri tizimnen shygharylsa, esesine basqasy keledi. Jaman kesel tez tarap, ana sýti auzynan ketpegen balalargha deyin jetip otyr. Nashaqorlyq esirtki, psihotroptyq nemese olargha úqsas zattargha tәueldilikten tuyndaytyn, aty jaman auru aghzanyng óte auyr psihikalyq ózgeruine, keyde ólimge әkelip soqtyratynyn jasyra almaymyz. Jalpy, búl ortalyqtyng maqsaty — nashaqorlardy anyqtau, tirkeuge alyp, der kezinde emdeu. Ortalyqtyng emhanalyq bóligi 210 tósekten túrady. Múnda psihoterapiya, әleumettik onaltu, terapiya, zerthana, ghylymi-aqparattyq bólimder bar. Emdeluding tolyq kursy úzaghymen 60 kýn. Ortalyqta joghary dәrejeli narkolog-dәrigerler, psihologtar, psihoterapevter, әleumettik qyzmetkerler nauqastargha tiyisti medisinalyq kómek kórsetude.
Al jasyryn emdelushilerge arnayy bólmeler qarastyrylghan. Atalghan ortalyqta emdeu tәsili «detoksikasiya», «reabilitasiya», «әleumettik reabilitasiya» dep ýsh topqa bólinedi. Detoksikasiya bólimshesi maskýnemder men nashaqorlardyng aghzasyndaghy uly zattarmen kýresse, «reabilitasiya» bólimshesi úzaq uaqyt esirtki qabyldaghan nauqastyng betin beri qaratugha kýsh salady. Al ýshinshi bólim әleumettik ortadan shettetilgen nauqasty qayta tәrbiyeleydi. Ortalyqta tәrtip qatal. Árbir emdelushimen kelisim jasalyp, yaghny ishkilikten, esirtkiden, temekiden bas tartqanda ghana em-dom jasalatyny eskertiledi. Oblys boyynsha 19 narkologiyalyq kabiynet, 3 senim punkti bar...

 

Gýldana AYHODJAEVA
«Ontýstik Qazaqstan» gazeti 27 mamyr 2009 jyl

0 pikir