Beysenbi, 18 Tamyz 2022
Bilgenge marjan 4806 0 pikir 19 Shilde, 2016 saghat 13:42

"QAZ JIBEKKE" 45 JYL

Osydan tura 45 jyl búryn «Qyz Jibek» filimi ekrangha shyqqan. Búl turaly «Sosialistik Qazaqstan» basylymy 1971 jyldyng 18 shildesinde №165 (13916) sanynda «Qyz Jibek – ekranda» degen taqyryppen maqala shygharghan bolatyn,-dep jazady «egemen.kz» portaly.

«Qyz Jibek – ekranda»

Maydan dalasy. Ár jerde sheyit bolghan arys azamattar denesi. Mayrylghan qylysh, short synghan nayza. Qúlyndaghy ýni qúraqqa shyqqan mertikken bedeu, qúlaq aspas menireu dýniye. Qandy kól, azaly alan. Ýrikken el, ýreyli bala. Qaraly qatyn, qajyghan qart, qamalghan halyq… Búlar jana ghana ótken qandy shayqas zil-zalanyng kuәsi. Osyghan ilese «Jendik» degen birauyz sózdi estigen Qyz Jibek quanyshynda shek joq. Altyn alqa bilezik, kәmar belbeu, inju ilgek, altyn syrgha, boyyndaghy bar asylyn sýiinshige shashyp jan úshyra shauyp keledi… Qansha auyr qaza bolghanmen jenisting aty jenis. Jenis әrdayym quanysh, tek úzaghynan sýisindirsin!

Ghabit Mýsirepov ssenariyin jazghan, Súltan Hodjikov ekrangha shygharghan «Qyz Jibek» kino dastany osylay bastalady.

Álbette, halyq múrasyna qay suretker bolmasyn, ol aldymen óz qoghamynyng býgingi mýddesi men ertengi múratynyng jarshysy bola túra, ózi ómir keship otyrghan ortanyng oi-sanasynyng ókili, tariyhqa býgingi parasat biyiginen, ruhany ómirimizding iygi talabynan qaraytyn zerdeli zertteushisi, baysaldy barlaushysy, saq sarapshysy bolmaq. Sondyqtan da avtorlar barshamyzgha belgili qissanyng jalang qabat jelisin qualamay, ondaghy azamattyq әuen, estetikalyq múrat, bereke-birlikke qúshtarlyq, ar-әdiletti tu tútqan halyqtyq qasiyetterding filosofiyalyq astaryn asha, bizge «Qyz-Jibek» tughan topyraqtyng tegin, zamana tynys-tirligining әleumettik әrin, tarihy túrpatyn, mún-múqtaj, sor-synayyn negizgi keyipkerlerding taghdyrymen baylanystyra bayandaydy. Biz kórgen «Qyz-Jibek» filimining qúndylyghy da, quanysh әkelgendigi de osynda jatsa kerek.

Býgingi qabyrghaly halyqtardyng әdeby múrasy, azamattyq tarihyna zer salsaq, birlik, yntymaq ýshin nebir batyr baghlany, ayauly aruy, әruaqty aqsaqaly qúrban bolghan. Tarihtan talay ógeylik kórgen qazaq halqy da osynday bir ker kezendi basynan ótkizgen.

Ondaghy «syimay emes, syiystyrmay» jýrgen keselding biri – úru tartysy. Aghayyn arasyndaghy alty baqan alauyzdyq. Bauyrdan baqastyq, jaqynnan jәbir shekken qor tirlik. «Baqytsyz elge basshy tabylmay», batyr degeni qaraqshygha, aqsaqal degeni ayaqshygha ainalghan seng soqqanday sergeldeng mezgil. Shermende sherli shejiresi. Syrttan toryghan jau óz aldyna, ishtegi lannyng týri osy. Baqsaq, bәrine moyyn úsyna jýrgen halyqtyng boyynda qúdiretti ses bar eken. Áruaghyn taptatpas aidyn bar eken. Sol zamannyng ózinde qyrshynyn jyr ete bilipti. Armanyn tu ete bilipti. Ata-baba qúdiretin de úmytpapty. Endi, mine, olardyng ýzilmegen ýmiti – býgingi úrpaqtyng jetken biyigi eken. Oqighanyng órbiytin órisi osy.

Rejisser Súltan Hodjikovting búdan búrynghy enbekterimen de qalyng qauym ekran arqyly tanys. Keybirinde «Áttegen-ay» aralasqanmen kóz quantyp, kónilge úyalaghany da az emes. Al «Qyz-Jibek» bolsa búl Súltannyng búrynghy shygharmalaryndaghy izdenis-tolghanys joldarynyng toghysa kelip, bir arnagha týsken shaghy siyaqty. Súltan «Qyz-Jibekte» arghy-bergi zamandaghy qazaq halqynyng tarihyna baylanystyra shejire derekterdi, ghylymy enbekterdi, etnografiyalyq, salt-sanalyq, әdet-ghúryptyq, әleumettik qarym-qatynasqa baylanysty jazbalardy tereng zerttegen bilimdarlyghyn tanytty. «Qyz-Jibek» filiminde tabighat kórinisine keyipkerding kónil-kýii kózimen qarau, adam taghdyryn ortamen ólsheu – Súltannyng berik ústanghan әdisi. Tabighat – adam – orta, osy ýsheuimen kindiktes birlik taba otyryp, zamana jayly oy tolghauy bar.

…Anau kókjiyekti kómkere tartqan sәn salihaly kósh – dәuir kóshi. Berirekte qyzyldy-jasyldy samsaghan san rendi gýldermen bezelgen jomart jerding sheksiz týkti kilemi. Jenis quanyshy, ata mekenge bettegen quanyshyna say jýrekke týsken ghashyq úshqyny tútana bastaghan Jibek shat-shadyman qúrbylarynyng ortasynan órtten ýzile qashqan jalynday anda-sanda jalt-júlt etedi. Kók jelekti tóbe, ýkili shatqal, jarasymdy әzil, jarqyn kýlkige ainakólding aqquy qazy da ýn qosady. Býkil tabighat adam quanyshynyng koshemetshisine osylay da ainalady eken.

Endi birde, kýn jalaghan taz tóbeler, mylqau qiya, qyzghylt jartastar, aza kýiin shalghan jayau jel, jaulyghy jelmen alysqan qaraly әielder, qara jabuly túl attar… Taghy da tabighat, adam, taghdyr… Osynday birin-biri ósire, tolyqtyra otyratyn qat-qabat kórinister shygharmanyng ón boyyna tәn.

Osy tústa rejisser oiymen astarlasyp jatqan operator enbegin atay ketken jón. Respublikalyq syilyqtyng laureaty Ashat Ashrapov – tabighat әserining qúpiyasyn, kórkem suretting qúdiretin jiti angharatyn sezimtal jýrek, sergek oidyng suretkeri. Ol akter janynyng emosiyalyq qúbylysyndaghy eng tiyimdi sәtterdi tauyp, qanday kadr qay qimylda útymdy bolatynyn tamyrshyday tanidy. Onyng tabighattaghy boyau ýilesimderin oqighagha, keyipker haline ýndestiruinde әrdayym shynayy sheberlik jatady.

Filimning ýlkendi-kishili roliderin atqarugha qazaq ónerining talantty toby qatysqany mәlim. Avtor oiyn, rejisser maqsatyn oryndauda akterlerding kóp izdengendikteri bayqalady. Oqighadaghy ornyna say minez-qúlyq, pighyldyng óz keyipkerlerining boyyna layyq boyaularyn tauyp, әrqaysysy dara túlgha jasaghan.

Angharghany mol, aitary kóp, biraq qauymdasary joq Kenenbay Qojabekovting púshayman Syrlybayy, armany kóp te, dәrmeni joq, qobyzben bebeu qaqqan Noghaybaevtyng Qarshyghasy, jylqynyng túyaghyn sanap, qúlaghynan arghyny kórmeytin Kәuken Kenjetaevtyng bezbýirek Bazarbayy – ýsheui ýsh úday jatqan obrazdar. Shalt aqyn, shap berme әzilding sheberi Shegeni Ánuar Moldabekov otty kóz, oinaqy minez, qarshygha qimylymen sýisindirdi.

Sol ortanyng býligi Bekejan obrazyn jasauda Asanәli Áshimov óz ónerining jana betin ashty. Búghan deyingi oinaghan roliderimen salystyrghanda Bekejan qay jaghynan bolsa da Asanәlining akterlik ampuluasyna jat, jambasyna kelmes shalghay tәrizdi edi. Al akter talanty, qyzghanyshynan qomaghaylyghy, seziminen sekemshildigi, batyrlyghynan baqastyghy basym, jalghan namys, jadaghay sertting ailaly aramzasyn halyq úghymyndaghy qandy qaraqshylyq qalpyna apardy.

Shygharmanyng bar bitiminde avtorlar, әsirese, Qyz-Jibek pen Tólegen obrazyna qissadaghy jelisti saqtay otyryp, ýlken azamattyq jýk, әleumettik astar bergen. Tólegen «ghashyqtyng joly bir basqanyn» jolyn qumasa, Qyz-Jibek «betime tozang tiyer dep» ong jaqta jigit tandap otyrghan baydyng aruy emes. Jasynan dau-damayly jala-janjaldy, qyrqysyp-tartysudyng neshe aluanyn kórip ósken kózi ashyqgh kónili sara halyqtyng qyzy. Sondyqtan da ol tek qana ghashyqtyqtyng onasha qyzyghyn oilaghan joq, tatulyqtyng úiytqysyn saqtau ýshin óz basyn bәigege de tikti. Tólegenge qosyludan kóri el yntymaghyna dәneker boludy joghary sanaydy. Egesti toqtatyp jebe tandaudyng syry osynda jatyr. Jibek bolmysyn jan-tәnimen úghynghan jas aktrisa Meruert Ótekeshevaning túnghysh qadamy sәtti bolghanynda dau joq. Sol zaman qyzyna tәn iba-iltipat, biyazy minez, jaydary qylyq tabu – kóp izdenuding nәtiyjesi. Áne, kóz baylauly, qolda jebe, qiyn asu, qyl kópir. Attay tulaghan jýrek. Diril qaqqan shoq erin, Jibekting ózi tandaghan túsau – ony kesetin tek taghdyr ghana. Júmbaq tәuekel… Shýkir, búlt torlaghan ýmit kýni qayta shyqty… Qyz-Jibekting syrtqy symbatyna sýisine otyryp, pәk jýrekting alaulaghan quanyshyna, ansay kýtken múnyna, qan qazadaghy qasiret zaryna birge kýiinesin.

Barshamyz jastan qanyq «Qyz-Jibek» operasyndaghy kýilerden ózgeshe, ózinshe tyng jol tartqan kompozitor Núrghisa Tilendiyev enbegi búl shygharmanyng jýrek lýpili tәrizdes. Núrghisa oqigha dәuirine say syrly sazdar tapqan. Keyipker kónil kýileri bylay túrsyn, dombyradan bastap, әrqily orkestr, horgha deyin qosylghan Núrghisa muzykalarynan tabighatqa jan bitip, key sәtte kóp kýrsinip, tau tenselgendey әserler payda bolady.

Filim ajaryn núrlandyryp, kóz quantyp túrghan – talantty suretshy Gýlfayruz Ysmayylovanyng qolynan shyqqan ýlgiler. Kiyim-keshekting nebir tamasha pishimderi, sauyt-sayman, er-túrmannyng әrtýrli әshekey bederi, ýy jabdyqtarynyng ong-órnekteri qanigi sheberding halyq ónerin tereng biletindigimen birge oghan degen zor mahabbat, nәzik talghamyn sezdiredi.

Bizding әngime etip otyrghanymyz – filimning qazaqshasy. «Kýnde de meng bar degendey», oryssha núsqasyn jasarda eki jaydy eskerse eken deymiz. Birinshi, ersili-qarsyly shabystyng shamadan tys moldyghy, tabighat kórinisterindegi útymdy-au degenin әr rakurstan kórsete beru shygharmanyng dramalyq buynyn bosatyp, damuyn әlsiretedi. Ekinshi, o bastan epikalyq arnamen kele jatqan filimning finaly tym qorash, jenil. Osy jaghyn avtorlar әli de oilana týsse degen tilek bar.

Sonymen, «Qazaqfilim» studiyasynyng talantty tobynyng «Qyz Jibek» arqyly epikalyq qúlashy kórinedi. Filim taghdyry, býkil adamzat taghdyry birlik pen yntymaqta dese, búl – adam balasynyng kommunizmge deyin auzynan týspes úrany. Onyng ýstine búl filim iydeologiyalyq maydandaghy «sovet halyqtarynyng ózining ótken tarihyn bayandaugha haqy joq» deytin burjuaziyalyq sәuegeylerge soyyl bolyp tiyerine kәmil senemiz.

Qaltay MÚQAMETJANOV
dramaturg

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2779
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2134
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1799
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2895