Júma, 12 Tamyz 2022
Bilgenge marjan 3338 0 pikir 21 Shilde, 2016 saghat 12:48

JAZUShY ÝShIN TAPTYRMAYTYN MATERIAL...

Memlekettik syilyqtyng laureaty, tanymal jazushy Dulat Isabekov jastyq dәurenning keybir sәtterin arasynda rahattana kýlip qoyyp, airyqsha bir әsermen әngimelep otyr:

– Qarap túrsan, hobby degenning ózi mamandyq dengeyindegi janama qasiyetting bir týri siyaqty. Kezinde әrkimning belgili iske ansary auady da, keyin týrli jaghdaylargha baylanysty basqa salagha búrylyp ketedi. Qúday túmar qylyp qoyghan negizgi kәsibi de – anau, sony da mýldem tastap kete almay ómir baqy ainalysa beredi. 
Mysaly, jazushy Anatoliy Kim әne kýni Mәskeuden kelgen bir sәtinde: «Osynda jatyp kezekti romanymdy ayaqtadym. Endi proza jazbaymyn. Áu basta oquyn bitirgen suretshilik kәsibime qayta oralamyn. Búrynghy qoltumalarym óte kóp. Endi qalghan ghúmyrymdy solardy jalghastyrugha arnaymyn. Ádebiyet, negizinde, men ýshin hobby edi» dep qaldy.
Jas kezde kóp nәrsege elikteysing ghoy. Ózim toghyzynshy klasta jýrgende traktor da aidap kórdim, keyinirek telegraf montajshysy bolyp júmys istep jýrip, baghanagha órmeleu jarysynda audan boyynsha birinshi oryn alghanym da bar. Sondaghy ayaqqa kiyetin temir «tyrnaqtar» da, beldigim de әli kýnge deyin saqtauly túr.
Onda temirjol boyyndaghy baghanalardy auystyrumen birge termitti sirinkemen symdardy pisirip, jalghaumen shúghyldanatynbyz. Týski ýzilis kezinde qatar-qatar terbetilip túratyn sol telegraf symdarynyng ýstine kóldeneng jatyp alyp, úiyqtap alu da rahatsyz emes-tin. 
Kim biledi, sol kezde Tashkentke baryp oquyna qújat tapsyrghanymmen, ózbek tili pәninen alynghan synaqtan óte almay qalmaghanymda býgin baylanys jýiesi salasynda jýrer me edim.
(Qalamgerdin, mәselen, traktorshylyq sәtterining kórinisterin «Shoyynqúlaq» shygharmasynan, sonday-aq montajshylyq mamandyq belgilerin «Mazasyz kýnder» nemese «Liniya svyaziy» әngimelerinen bayqaugha bolatynday. Q.M.).
***
– Keyingi ermek muzyka boldy. Auylda mektep baghdarlamasy dengeyindegi últtyq әn-kýimen tәrbiyelengen bizdi Almatygha kelgende klassikalyq muzyka qatty qyzyqtyrghan. Elde jýrip attaryn ghana estiytin sonau Bahtan bastap, Mosartynyz bar, Bethoven, Gaydn, Chaykovskiy, Musorgskiydin... kýitabaqtaryn qyrghyn kezekke túryp alyp, solardy mynau sekseninshi jyldargha deyin qúnygha tyndaumen keldik. Keyde búl túrghyda maman muzykanttarmen de pikirtalastyryp qalatyn kezderimiz boldy.
***
– Kele-kele matematika qúshtarlandyrghan. Búl pәndi mektepte nasharlau oqyghanymmen, keyinirek student shaghynda-aq kandidattyq dissertasiya qorghap, sensasiya jasaghan Amangeldi Omarov siyaqty jigittermen tanysyp, dostasa, pikirlese kele matematika men әdebiyetting egiz ekenine kóz jetti. Sodan ózim de bayaghy Lobachevskiy bastap ketken geometriyalyq qisyq syzyqtar teoriyasymen shyndap ainalysa bastappyn. Matematikterding artyqshylyghy – olar kópshilik arasynda qalyptasyp, sinisip qalghan úghymdar men qaghidalardy tas-talqan etip joqqa shygharady. Mәselen, qisyq syzyqtardyng parallelin, olardyng týzuligin, paralleliding qosylatynyn aitady jәne ony qatyryp dәleldep beredi. Qyzyq emes pe! Biz de sol ekpinmen biraz jerge baryppyz. Keybireuler, tipti, «siz osy matematik emessiz be?!» dep te jatatyn. Ómirding kez kelgen salasynda matematikanyng qajettigin nasihattau niyetinen shyghar, «Júldyz» jurnalynda jýrgende basylymgha osy kәsip iyelerin kóbirek tartyp, birqatar maqala, ocherkter seriyasyn jariyalappyz.
Múnyng ózi prozagha da mol kómegin tiygizedi. Dýniyetanymdy keneytuge, bәrine... 
***
– Al, endi men ýshin shahmattyng jóni bólek. Keybir dostarym: «Shirkin, menimen bir kezdeser me edi?!» dep alaqandaryn ysuy mýmkin. (Dýkeng búl tústa jәne rahattana kýldi).
Bir kisidey oinaymyz endi... Ylghy jenu de basty shart emes.
Bayaghyda bir: «Adam ózim shahmat taqtasyna otyrghannan beri naghyz adam retinde sezine bastaghan boluy kerek» dep jazyp qoyyppyn. Óitkeni, shahmatta fantaziya sheksiz. Sodan beri, údayy etudterdi taldau, bayaghy M.Botvinniyk, H.Kapablanka, A.Alehiyn, Em.Lasker siyaqty әigili grosmeysterlerdin, qala berdi, әlemge keng tanymal bolmasa da asa biyik dәrejede oinaghan estondyq P.Kerres siyaqty sheberlerding qúpiyalaryna boylau kórkem shygharma jazyp bitiru quanyshynan eshbir kem bolmaydy.
Barghan jerimde jaqsy shahmat kórsem satyp alatyn әdetim bar. Jazyp jýrgen kezde janymda mindetti týrde magnitti shahmatym bolady. Ózi shaghyn, ynghayly dýniye. Poyyzda, úshaqta bara jatyp ta oinay beresin. Útqyr partiyalardy ýnemi jazyp nemese qiyp alyp otyramyn.
Etudterdi sheshu ermegi degeniniz de boydy bughan dert sekildi nәrse. Keyde uaqytty da kóp alady. Týn ortasy aughansha úiyqtamaytyn kezder de bar. Biraq, әlginde aitqanymday, múnyng da lәzzaty mol. Asqar Sýleymenov ekeumiz partiyalardy taldaudan jarysqa týsetinbiz. Keyde shahmatty telefon arqyly da oinaytynbyz. Osy әdet keyinde nemerem Mereyge de júgha bastaghanday...
Ókinishke qaray, shahmat Garry Kasparovtar kelgen song búzyla bastady. Olar ony jarnamagha ainaldyryp, milliondaghan partiyalar kompiuterge salyndy. Adamnyng oinaghanynday bolmaydy ghoy endi. Qan joq, sól joq, qatyp qalghan jansyz nәrsede mәn joq-au.
*** 
– Joldastarym – Tólen, Beksúltandargha: «Áy, senderding qoldarynnan jazudan ózge týk kelmeydi. Men baghanagha da shyghamyn, traktor da aidaymyn, búzylghan qúlypty da ondaymyn, mәshiyneni de ózim jóndep, jýrgizip kete beremin!» dep kýlemin ghoy.
Avtoәuesqoylyqty ermek deuge kele me, kelmey me?..
Qalay degenmen, tarihtan da, tehnika tilinen de, bәrin habardar boludyng ziyany joq. Mәselen, sonau segizinshi klasta әkesi alyp bergen motosiklding rulin iygere almay, aidalagha lagha bezgen song qaumalaghan auyldastary aldyna arqan tartyp, kiygiz tosyp, qayyryp әzer toqtatyp alghan song tehnikagha jolamay ketken Tólenderiniz qazir Preziydenttik apparatta lauazymdy qyzmette otyrsa da hatshysyz-aq kompiuterdi kәdimgidey ózi basady...

2001 jyl.

Qúltóleu Múqashtyng «Feysbuktegi» paraqshasynan alyndy

Abai.kz

 

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2063
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2015
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1705
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2737