Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Mәiekti 7653 2 pikir 1 Nauryz, 2016 saghat 11:07

QAZAQTYNG QASIRETI NEDE?

Redaksiyadan: Abai.kz erkin aqparat alany. Oy jarystyryp, pikir talastyru oqyrman qauymnyng enshisinde. 

Qazirgi kýni qazaq qoghamy ózining diny ústanymy, diny tanymy, ruhaniy-mәdeny bolmysy jaghynan týrli baghyttargha jiktelip otyrghanynyng kuәsi bolyp jýrmiz. Biri – evropalyqtargha eliktep, evropalyq mәdeniyetke moyyn búrsa, biri – arabtyng dini men dәstýrine moyynúsynuda, endi biri – qazaq halqynyng dәstýrli mәdeniyetin qayta qalpyna keltiremiz dep jantalasuda. Onyng basty sebebi - tәuelsizdik alghannan keyingi elimizde jýrgizilgen deiydeologizasiya sayasatynyng jemisi ekendigine kýmәn joq. Óitkeni, qogham baghyt-baghdarsyz, ashyq tenizde basqarusyz qalghan keme siyaqty, jel qay jaqtan soqsa, solay qaray yghugha mәjbýr boldy.  Qoghamnyng tútastyghyn saqtaytyn memlekettik iydeologiyanyng joqtyghy elimizge týrli baghyttaghy diny aghymdar men sektalardyng erkin enuine, ózderining dini-iydeologiyalyq baghyttaghy býldiru әreketterin esh qarsylyqsyz jýrgizuge mýmkindik aldy. Nәtiyjesinde qazirgi kýni qazaq qoghamy jik-jikke bólinip, ózara qyrqysudy bastap ketti desek, artyq aitqandyq emes. Onyng songhy kezde qazaqtyng dәstýrli diny tanymyna qatysty jariyalanghan materialdargha qarsy jazylghan kommentterden oqyp, ózimiz kuә bolyp jýrmiz. Qazaqtyng dәstýrli diny tanymy dese, qazaq ruhaniatynyng ereksheligine qatysty mәsele kótersen, atoylap shygha keletin kommentishiler toby payda boldy. Oghan mysal retinde bizding tarapymyzdan songhy kezderi jazylghan birneshe maqalagha jazylghan kommentter men qarsy jazylghan maqalalar dәlel bola alady. Ásirese, qarsy jazylghan maqalalardyng maqsaty bizdi josparlaghan baghyttan auytqytyp, basqa arnagha búru bolghandyghyna kózi qaraqty oqyrman ózi de kuә boldy ghoy degen oidamyn. Tek mening maqalam emes,     «Asyl arna» basshysy M.Tazabekovke «Siz qazaq ruhaniatyna qatysty mәselelerden nelikten qashqaqtaysyz?-degen T. Túrghanqúlovtyng hatyna oray jazylghan kommentterding basym bóliginde jazylghan pikirlerge qarap, komment avtorlarynyng qazaqtyng ózindik diny tanymy, ruhaniy-mәdeny bolmysy, dәstýrlik ereksheligi barlyghyn moyyndaghysy kelmeytinin kóruimizge bolady. Olardyng qazaqtyng ruhaniy-mәdeny bolmysyn, diny tanymyn arab dәstýrshildigi kólenkesinde kórgisi keletinin, onsyz qazaq músylman bolmay qalady dep týsinetinin bayqaymyz. Myndaghan jyldar boyy búl halyqtyng arab dәstýshildigisiz de halyq bolyp, memleketter qúryp, birde jenip, birde jenilip kýn keshkeninen, osy aralyqta aralarynan myndaghan danalar shyqqanynan, olardyng sonynda ólsheusiz mol ruhany múra qalghandyghynan, qazirgi olardyng ústanghan baghyty sol ruhaniy-mәdeny múrany mansúq etetindigin oilaghylary da kelmeydi. Ol ruhany múralardyng qazaq sanasynan óshirilui qazaqty halyq retinde tarihtan ketiretinine bas auyrtqylary joq. Búl ol adamdardyng diny tanymy tolyghymen ózgergeninen, olar ýshin qazaqtyng ruhaniy-mәdeny bolmysy kiyeli qúndylyq retindegi mazmúnynan tolyq airylghandyghyn kórsetedi. Ózining tughan halqynyng ruhaniy-mәdeny bolmysynan bas tartyp, ózgening jeteginde ketu qazaq ýshin qasiret ekenin týsinuden qalu – óte qaterli sindrom. Búl ýderisting sony osylay jalghasatyn bolsa, onda qazaq halqy jaqyn uaqyttarda jenil degende etnikalyq jikteludi, nemese qaruly qaqtyghysqa deyin aparatyn qaterli ýderisti bastan keshirmek. Biz ony Siriya halqynyng qasiretti taghdyrynan kórip otyrmyz. Ókinishke oray, biz búl qaterding yqtimal zardabyn әzirge seziner emespiz. Eng qaterlisi qazaqtyng dәstýrli diny tanymynyng negizderinen qazirgi din salasynda jýrgen mamandardyng habarynyng az boluy nemese tipten habarsyzdyghynda bolyp otyr. Qazaq halqynyng dәstýrli diny tanymy sopylyq jol arqyly qalyptasqandyghynan, ony qalyptastyrghan, YuNESKO qaytys bolghanyna 850 jylgha toluyna baylanysty biylghy jyldy «Qoja Ahmet Yasauy jyly» dep atap otyrghan Qoja Ahmet Yasauy ekendigimen bizding dindarlardyng júmysy joq. Onyng atyn bizding uaghyzshylar atamaq týgil, ol kisining týrki halyqtarynyng tarihy taghdyrynda qanday roli atqarghandyghynan da habarsyz. Jaqynda bir tanysym Yutubtan A.Quanyshbaevtyng bir uaghyzyn kórgenin, uaghyzynda odan bir tyndaushynyng Qoja Ahmet Yasauy turaly ne aitasyz?- dep súraghanda, A.Quanyshbaev «Ol kisi óz zamanynda bir taqua bolghan shyghar. Eshnәrse aita almaymyn» - dep jauap bergenin kórdim. Sonda búlar ne biledi? – degen saualdy menen súrady. Múnday jauapty bir A.Quanyshbaev emes, bizding kóptegen aituly degen dindarlardyng auyzdarynan esituge bolar edi. Esesine sol dindarlardyng belsendi uaghyzdarynyng arqasynda qazirgi kýni qazaq halqynyng dәstýrli diny tanymynyng negizi bolghan sopylyq turaly teris pikir qalyptasqandyghyn da biz sol bizge qarsy jazylghan kommentterden kórip jýrmiz. Sopylyq joldy moyndamaytyn kez-kelgen dindardyng qazaq ruhaniatyna qarsy shyghatynyn, onday dindarlardyng qazaq ruhaniatynyng tamyryna balta shabatynyn, shauyp jatqanyn týsinetin kez keldi.  Ókinishke oray, múnday dindarlardyng uaghyzdary arab dәstýrshildigin uaghyzdaumen shektelmey, tariyhqa da auyz sala bastaghanyn da kórdik. Ózimiz arnayy uaghyzdaryndaghy qazaqtyng ruhaniy-mәdeny bolmysyna qarsy pikirlerin synap, maqala jazghan Arman Quanyshbaev endi Shynghys handy nysanagha alypty. Al, qazaqtyng tarihy jadyndaghy Shynghys han eshqashan jaghymsyz túlgha bolyp kóringen emes. Sebebi, Qoja Ahmet Yasauy babamyz týrki halyqtarynyng dini-iydeologiyalyq túrghydan damu kókjiyekterin aiqyndap, ruhaniy-mәdeny bolmysynyng jandanuyna yqpal etse, Shynghys han qúrghan úly imperiya týrkilerdi әlemge yqpalyn jýrgizetin halyqqa ainaldyrghan bolatyn. Jәne ol qúrghan imperiyanyng basym bóliginde Yasauy joly memlekettik iydeologiya dәrejesine kóterilip, týrkilerding ozyq oily halyq dengeyine kóterip edi. Múny halyq eshqashan esinen shygharghan joq. Osy eki túlghanyng jankeshti enbeterining arqasynda biz halyq retinde tarih sahnasynda qalghanymyz jasyryn emes. Alayda, әli kýnge qazaq halqynyng tәuelsiz tarihy jadynyng qalyptaspauy, óz tarihymyzgha ózgening kózimen qarau daghdysynan aryla almauymyz, ózimizdi ózimizding tanuymyzgha kedergi bolyp keledi. Qazirgi kýni biz әlem tanyp, YuNESKO dengeyinde әlem toylap jatqan Qoja Ahmet Yasauy syndy úlyny, onyng salghan jolyn halyq sanasyna jaqyndatqymyz joq. Óitkeni, bizding ruhany kenistik ózgelerding erkinde. Shynghys han bolsa, tarihymyzda monghol dep jazylghan. Sondyqtan «Shynghys han bizding úly babamyz dep aitugha auyzymyz barmaydy, tarihty qayta qaraugha dәtimiz jetpeydi. Sonda da bolsa biz endigi kezekte Yasauy joly ókilderining Shynghys hangha kózqarastary men qatysy qanshalyqty bolghandyghyna qysqasha toqtalyp, ótsek deymiz. Óitkeni, búl eki túlgha tarihymyzdaghy negizgi ústyndar bolatyn. Múny moyyndamaytyn bolsaq, onda ertengi elimizding bolashaghy da joq dep týsinsek bolady.

Qoja  Ahmet Yasauy týrki halyqtarynyng ruhany damu baghyttaryn aiqyndap bergenimen, ony qoldap, jýzege asyratyn, týrki halyqtarynyng joghalghanyn tolyq qalpyna keltiretin memlekettik jýie bolghan joq. Qarahandyq biyleushiler Yasauy jolyn moyyndap, ony qoldaghanymen olardyng ózderining tolyq sayasy erkindigining bolmauy, olargha Yasauy jolyn memlekettik iydeologiya dәrejesine kóteruge mýmkindik bermedi. Shetjerlik basqynshylar Yasauy jolynan ózderi ýshin qauip baryn sezip, onyng jolyn qalayda kesuge әreket jasady. Týrki halqynyng dәstýrli mәdeniyetin qayta janghyrtyp, onyng órshil ruhyn oyatuy qaraqytaylyqtargha da, Týrki dәstýri men mәdeniyetin túnshyqtyryp, parsy mәdeniyetin ornyqtyrghan, týrkilik biylik jýiesine say kelmeytin qayshy әreketke baryp, taqqa otyrghan Horezmshaqqa da únaghan joq. Alghashynda ilim sayysynda islam ghúlamalarynyng qolymen jenbek bolghan әreketi iske aspaghan son, Horezmshah Týrki memlekettigining tamyryna balta shauyp, Qarahandyqtar memleketin joyyp jiberudi oilaastyra bastady. Osylay XIII gh. basynda týrki halyqtary ýshin asa qiyn jaghday qalyptasty. Qarahandyqtar iyeligindegi jerler týgelimen qarqytaylyqtardyng qolastynda bolsa, soltýstik, soltýstik-batys aimaqtaghy Qypshaq handyghy Horezmshahtar tarapynan jasalynghan әskery jәne ruhany ekspansiyanyng qúrbany boldy. 1133 jyly horezmshah Atsyzdan oisyray jenilgen Qypshaqtar memleketi qúldyraugha týsti. El ishinde horezmshaqtargha ish tartatyn taypalar sany artyp, memleketting ishki birligi әlsiredi. Horezmshahtar memleketinin  yqpalynyng tez taraluyna islam dinining tiygizgen әseri kýshti boldy [1, s. 35]. Islam dinining keluimen halyq arasynda parsylanu prosesi qatar jýrdi.

Osylay jan-jaqty qysymgha úshyraghan týrkiler qaraqytaylyqtargha qarsy oqtyn-oqtyn boy kórsetkenimen, olardyng yqpalynan shygha almady. 1209 jyly Shynghys hannan jenilip, shegingen Kýshlik han bastaghan naymandar qaraqytaylyqtardyn  qol astyna kelip kirui týrkilerding jaghdayyn odan әri qiyndatyp jiberdi. Óitkeni, Kýshlik hannyng týpki maqsaty qaraqytaylyqtardyng biyligin moyyndau emes, reti kelse odan tartyp alu edi. Ol kóp úzamay qarlúqtar hany Mahmud hanmen birigip, býlik shygharyp, Gurhannyng qazynasyn tartyp aldy [2, s.53-54]. Islam dinin qabyldaghan týrkiler ýsh jaqty qysymgha týsti.

Osy kezde Horezmshah Múhammed músylmandardy qaraqytaylyqtar ezgisinen qútqaramyn degen syltaumen әsker kirgizdi. Alghashynda Horezmshah әskerlerining kelgenine quanghan músylmandar, Horezmshahtyng qaraqytaylyqtardan ótken ozbyrlyghyn kórip, oghan qarsy shyqty. Horezmshahqa alghash qarsy bas kótergen Otyrar hany Hasan ibn Abd al – Halyq úly Bilge han boldy. Nesevy jazbalarynda ol Tadj ad-din Bilge han dep atalady jәne onyng Samarqand hany Osmannyng nemere tuysqany ekendigi aitylady [3, s. 429]. Al, "Nasab-nama" núsqalarynda Hasan ibn Abd al-Halyqty (Búl jerde Bilge handy kóshirushining jazbay ketekenin kóremiz) Ýrgenish súltany Múhammedting kelip óltirgeni, sonymen qarahandyqtar biyligining kesilgeni, Qayyr hannyng Bilge han ornyna han bolghany, nәsili qanly ekendigi jazylghan [4,  24 b.].  Búl oqigha 1210 jyly bolghan edi.                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                       

1212 jyly Samarqand biyleushisi Osman da Horezmshahqa qarsy kóteriliske shyghyp, onyng Samarqandtaghy ókilderin óltiredi. Horezmshah olardy da ayausyz jazalaydy. Ibn al-Asir Horezmshahtyng Samarqandta 200 000 adamdy óltirgenin jazsa, Djuveyny 10 000 adam óltirdi – deydi. V.V.Bartolid ibn al-Asir men Djuzjaniyding shygharmalaryna sýiene otyryp, óltirilgen tek Otyrar men Samarqand biyleushileri emes, basqa Qarahandyq biyleushiler de óltirilgen boluy kerek deydi [3, ss. 430-431]. Búl tarihy oqighalar Yaqut al-Hamaviyding "Mu‘djam al-buldan" atty enbegindegi mәlimetterde naqtylana týsken. Ol Horezmshah Múhammed ibn Tekeshting Mauarannahrdy jaulap alghanyn, Qarahandyqtar biyligin tolyghymen kýiretkenin jazady [5, s. 86]. Búl keltirilgen derekter XIII ghasyr basynda Qarahan memleketterindegi týrkilerding sayasy da, ruhany da jan-jaqty qysymgha týskendigin, san ghasyrlyq memlekettik dәstýrinin  ýzilgenin kórsetedi. Týrki halyqtarynyng memlekettik dәstýrin joyghan Horezmshah Múhammed ibn Tekeshti de onyng Otyrargha qoyghan biyleushisi Qayyr handy da jergilikti halyqtyng qoldauy mýmkin emes edi. Ol shyndyghynda solay boldy da.

Horezmshah Múhammed ibn Tekeshting týrkilerge, týrkilik biylik jýiesine, mәdeniyetine qarsy shyghudyng ózindik sebepteri bar bolatyn.  Týrkilerde "biylikting kiyeliligi" qatang saqtalatyn. Han taghyna tek Alyp Er Tongha úrpaqtary (qytay jazbalarynda Ashina әuleti ókilder) ghana otyra alatyn. Búghan mysal retinde Týrgesh memleketining biyleushisi Sulyq qaghannyng óz biyligin zandastyru ýshin Ashina әuletinen arnayy qyz alugha mәjbýr bolghanyn keltiruge bolady [6, s. 100]. Búl dәstýrding Aqsaq Temir men keshegi Qoqan handaryna deyin jalghasqanyna tarih kuә. Al, Horezmshah Múhammed ibn Tekeshting shyqqan tegi qúl bolghandyqtan, tegi qúldan shyqqan adamdy týrkilerding ózderine biyleushi retinde tanuy mýmkin emes edi. Onyng arghy atasy Anush Tegin Gardjany Seljýk súltany Bilge Teginnin  Gardjistan túrghyndarynyng birinen satyp alady. Ony Bilge Teginnen Seljýkter biyleushisi Mәlik shah alady. Mәlik shahqa qyzmetimen jaqqan Anush tegin Horezm biyleushisine deyin kóteriledi [3, ss. 386-387]. Horezmshah Múhammed ibn Tekeshting Qarahandyqtar biyligin tolyq joiyynyn, týrkilik mәdeniyetke, dәstýrge qarsy shyghuynyng astarynda osynday sebepter jatty.

       Horezmshahtyng Syr boyy men Jetisu jerine jasaghan joryghy tek Qarahandyq biyleushilerdi óltirumen ayaqtalghan joq. Búl jerlerding barlyghy tolyghymen qanyrap, bos qaldy. Yaqut Hamavy Horezmshah joryghynan keyingi Týrkistan jerin bylay suretteydi: «Ol Mauarannahrdy aldy, ol jerdegi hanidtardy (qarahandyq biyleushilerdi) joydy. Ol jerlerdi qorghaytyn eshkim qalmaghan kezde, onyng da ol jerlerdi qorghaugha mýmkindigi bolmady. Ol shetki aimaqtardaghy qorghandardy óz әskerlerining tonauyna berdi. Halqy kóshuge mәjbýr boldy... Ol jerlerde qarausyz qalghan baqtar, qiraghan saraylar men ýiler kórgenderdi eriksiz jylaugha mәjbýr etti. Su jýretin oman aryqtar búzylyp, sular ysyrap bolyp, aghyp jatty» [5, ss. 86-87].   

Osy jaghdaydy Ibn al-Asir shamaly basqasha bayandaydy. Gurhannan memleket biyligin tolyq tartyp alghan Kýshlikting tegeurininen shoshynghan Horezmshah Múhammed Syrdariyanyng shyghysyndaghy qalalardyng halqyn týgelimen batysqa aidap ketedi. Ibn al-Asir Horezmshah búiryghymen kóshirilgen qalalar esebine Shash, Ispidjab, Ferghana, Qasan qalalaryn kirgizedi [3. s. 433].

Qazirgi Syr boyyndaghy qalalarda jýrgizilip jatqan arheologiyalyq qazbalar, olardyng kópshiliginde soghys izi joqtyghyn, halyqtyng ol qalalardy HII - HIII ghgh. jay tastap ketkendigin kórsetip otyr. Mysaly, Týrkistan aumaghyndaghy Shoytóbe, Qarashyq, Týlkibastaghy Sharapkent qalashyqtaryndaghy qazba júmystary bizding búl sózimizge dәlel bola alady. Búl aitylghandar Ibn al-Asir derekterining tarihy shyndyq ekendigin, ol aitqan qalalardan ózge ondaghan qalalardyng osylay bosap qalghandyghyn kórsetedi. Basqasha aitqanda, búl qalalardyng ómir sýruin toqtatqan Shynghys han emes, Horezmshah Múhammed bolyp shyghady.

Osy kezende Kýshlik han da músylman dinindegi týrik halyqtaryna qyrghiday tiydi. Rashid ad-din ózining "Jylnamasynda" Kýshlikting Hotan qalasynda músylmandargha qanday zúlymdyq jasaghanyn jazady. Ol Hotandaghy barlyq oqymystylardy jiyp, pikirsayys ótkizedi. Pikirsayysta jenilgen Kýshilik oqymystylar basshysy imam Ala ad-dindi qinap óltiredi de, medresening qaqpasy aldyna ilip qoyady. Músylmandardy Kýshlik hannyng onday zúlymdyghynan Shynghys han ghana qútqarady [7, s. 183].

HIII ghasyr basynda Týrkistan jerinde qalyptasqan sayasy ahual týrkilerge búl tyghyryqtan shyghudyng jolyn izdestiruge mәjbýr etti. Týrkiler Qúlja ólkesinde qaraqytaylyqtardyng da, Kýshlikting de biyligin moyyndamaytyn Búzar degen biyleushisi bar músylman iyeligin qúrdy. Alghashynda biylikke narazy halyqtan top qúryp, barymtamen ainalysqan olar kýsheye kele Almalyq qalasyn basyp alyp, jeke memleket qúrdy. Búzar ózin Toghrúl han dep jariyalady. Osydan keyin úly Súghnaq Tegin men әieli Úlúgh qatyndy Shynghys hangha elshilikke jiberip, onyng qolastyna kiruge dayyn ekenin bildirdi [2, s. 54]. Demek, búl qazaq shejirelerinde Shynghys handy han kótergen biyler turaly aitylatyn anyz jelisinde qiyaldan shygharylghan jalghan tarih emes, tarihy shyndyq jatqanyn kórsetedi. Belgili tilshi ghalym Qúlmat Ómirәliyev  «Ahual Chynghyz han ua Aqsaq Tiymer» atty kitaptaghy derekterge sýiene otyryp, Shynghys handy han kóteru ýshin barghan biyler osy Toghyrúl han memleketinen barghan dep esepteydi jәne olardyng attaryn ataydy. «Olar әueli ýisin Mayqy bi, Qaldar bi, Ordach bi, Qybchaq bi, Taman bi, Kereyt bi, Bortaq bi, Temur Qútlúq bi, Mutban (ne Mýiten) bi, Tanghut biy» [8, 20 b.]. Búl týrkilerdin  Shynghys handy jaulaushy retinde emes, óz hany retinde tanyghandyghyn kórsetedi. Eng bastysy búl Toghyrúl han qúrghan memleketting músylman memleketi jәne onyng ishinde Yasauy jolyn ústanghan memleket esebinde dýniyege kelgendigin kóremiz. Rashid ad-dinning «Jylnamasynda» derek Yasauy jolynyng sol Toghyrúl han memleketinde qoldanysta bolghandyghyn dәleldeydi. Ol derekti aitpas búryn sol kezdegi myna bir oqighagha nazar audaryp kórelik.

     1217 jyly Kýshlik han Búzar-Toghryl handy anda jýrgen jerinen ústap alyp óltiredi de, Almalyqty qorshaugha alady. Biraq sheginuge mәjbýr bolady. Sebebi oghan qarsy Jebe noyan bastaghan 20000 әsker kelip, Súghnaq tegindi әkesining ornyna taqqa otyrghyzyp, ózi Kýshlikting sonyna týsedi. Kýshlik iyeligining shetine kirgennen Jebe noyan, «Árbir adam ózining ata-babasynyng dininde bolugha erikti» dep jar salady. Osynyng ózi býkil halyqtyng Kýshlikke qarsy shyghuyna jetkilikti boldy. Olar Kýshlikke qarsy kóterilip, Jebe noyan jaghyna shyghady. Kýshlikting Jetisuda monghol әskerimen bolghan soghysta jenilui, onyng Jebe noyan әskerin toqtatamyn degen ýmitin birjola ýzdi. Kýshlikti Jebe noyan Sarykól jerde qolgha týsirip, óltiredi [2, ss. 55-56]. Rashid ad-din osy oqighany bayandap bolghannan keyin mynaday qorytyndy jasaydy: «[Otsuda] nesomnenno y ochevidno [sleduet], chto vsyakoe sushestvo, kotoroe protivodeystvovalo [rasprostronenii] very Muhammeda, bystro svergalosi y unichtojalosi, togda kak u togo, kto vzrashivaly ukreplyal bojestvennyy zakon Ahmeda, daje esly on ne byl posledovatelem, blagodenstvie togo y vysokoe polojenie priumnojaetsya y vozrastaet so dnya na deni, a dny ego [jizni] stanovyatsya dolgimy y prodoljiytelinymiy» [7, s. 184]. Osy ýzindini әdeyi orys tilinde berip otyrmyz. Óitkeni, búl kishkene ýzindide «Múhammedting dini», «Ahmedting zany» degen eki sóz bar. Osy sózderding maghynasyna taldau jasar bolsaq, avtordyng eki kisinin, Múhammed Payghambar men sopylyq joldyng týrkilik baghytynyng negizin salghan Qoja Ahmet Yasauiyding atyn bólip aityp otyrghanyn kóremiz. Avtordyng búl sózi eki kisige baghyttalmaghan bolsa, onda ol «Múhammedting dini men zany» dep aituyna da bolar edi. Sondyqtan, búl jerde avtor Yasauy jolyn arnayy atap kórsetip túr dep aitugha negiz bar. Áriyne Múhammed Payghambardy «Múhammed» dep te, «Ahmed» dep te atay beretini belgili. Biraq osy kontekste avtordyng eki túlghanyng attaryn arnayy bólip aityp otyr dep aita alamyz. Ony sol kezende Yasauiya shayhtarynyn, jalpy týrkilerding Shynghys han jaghyna ótuinen de kóruge bolady. Shynghys hannan Horezmshahqa kelgen 450 elshining týgel músylman boluy, jәne olardyng shyqqan jeri Orta Aziyanyng barlyq týkpirin qamtityndyghynan dәlel bola alady [3, s. 465].

Búl elshilerding barlyghy Otyrar biyleushisi Qayyrhan tarapynan óltirilgeni belgili. Biraq, ol elshiler nege óltirildi degen súraqqa әli eshkim jauap bergen joq. Búl súraqtyng jauabyn elshilerding qay jerden shyqqandyghyn bildiretin Otyrari, Buhari, Meragi, Herevy siyaqty jer ataular kórsetetin siyaqty. Búl jerlerding barlyghy kóneden týrik әuletteri, atap aitqanda, Alyp Er Tongha úrpaqtary biylegen jerler bolatyn. Olardyng barlyghy Horezmshah Múhammed tabanyna týsti. Qayyr han elshilerding týpki maqsatyn týsingen song olardy óltiruge búiryq bergen boluy kerek. Odan basqa elshilerdi óltiruge eshqanday sebep joq bolatyn.

Óz maqsatyna beybit jolmen jetpek bolghan Shynghys han jospary iske aspady. Ekinshi elshilik jiberildi. Búl elshilikting alghashqydan sany az bolghanymen, salmaghy auyr bolatyn. Elshi esebinde Ibn Kefredj Búghra keledi [3, ss. 466-467]. Elshining aty-aq onyng Qarahandyq biyleushiler әuletinen ekenin bildiretin edi. Onymen Shynghys han búl jerge jaulaushy esebinde kelmeytinin sezdirse kerek. Biraq, ol da óltirildi. Mәselening beybit jolmen sheshilmeytinin týsingen Shynghys han soghysqa dayyndalugha mәjbýr bolady.

1219 jyly Shynghys han joryghy bastaluy adamzat tarihyndaghy asa iri joyqyn soghystyng bastaluy edi jәne búl jәy soghys emes, mәdeniyetter qaqtyghysy, basqasha aitqanda, kóne Iran - Túran arasyndaghy dәstýrli qaqtyghystyng jalghasy bolatyn. Qoja Ahmet Yasauiyden song boyyn qayta tiktegen týrki mәdeniyeti, Horezmshahtyng Qarahandyqtar biyligin kýiretui ol ýmitti qaytadan sóndirgen edi. Óitkeni, Horezmshah Múhammed ózi týrik әuletinen bola túra, ózi de, halqy da parsy mәdeniyetine tolyq moyynsúnyp ýlgergen edi. Sol sebepti, soghystyng alghashqy kezeni, týrik halyqtaryn azat etu maqsatynda jýrgizildi. Týrik halyqtarynyng Shynghys handy shyn niyetimen qarsy alghanyn myna derekterden-aq kóruge bolady. Qayaalyq biyleushisi Arslan han, Besbalyqtaghy Úighyr biyleushisi Idiyghúttardyng Shynghys han jaghyna shyghuy olardyng barlyghynyng Shynghys handy tolyq qoldaghanyn kórsetedi [205, s. 198]. Al, Otyrar qalashyghynda jýrgizilgen arheologiyalyq qazba júmystary, qalanyng órt shalghan bóligi tek qalanyng ishki qorghanynda ghana bar ekenin dәleldep berdi. Múnyng ózi Otyrar halqynyng da Shynghys han әskerine jappay qarsylyq kórsetpegenin bayqatady [9, 32 b.].

Osy bir auyr kezende Qoja Ahmet Yasauy shәkirtterining Shynghys han jaghynda boluy búl soghystyng basty sebebi Shynghys hannyng soghys qúmarlyghynda, qan qúmarlyghynda emes, odan terenirekte ekendigin kórsetedi. Mysaly, Qoja Ahmet Yasauiyding beldi shәkirtterining biri Múhammed Danyshmand Zarnuqidyng Shynghys hangha qyzmet etui, Shynghys әskeri men Zarnúq qalasy arasynda elshi bolyp, qala halqyn qarsylaspay beriluge kóndirudi, Shynghys hannyng ol qalagha "Qútylygh balygh" dep at berui, sonyng aiqyn dәleli [7, s. 204].

Al, Syghanaq qalasyna jiberilgen elshilikti Shynghys han qaramaghynda saudager bolyp qyzmet atqarghan Huseyn Qoja bastap barady. Ol Syghanaq halqyn Shynghys han әskerine qarsylaspay beriluge ýgitteydi. Biraq halyq ony tyndamay óltiredi. Osy ýshin mongholdar qala halqyn týgelimen qyrady. Sol ónirding biyligin Huseyn Qoja úlyna tapsyrady [7, s. 199].

Tarihy jazbalardaghy derekterge qaraghanda monghol shapqynshylyghy kezinde qiraghan Syr boyyndaghy Ýsh qalanyng aty atalady. Olar: Otyrar, Syghanaq, Ashnas. Ózge qalalardyng taghdyry qalay bolghandyghyn biz jogharyda atap óttik. Keybir avtorlar aityp jýrgendey 29 qala emes. Ári jogharyda attary atalghan qalalarda әskery qosyndar shoghyrlandyrylghan, Shynghys hangha qarsy túrugha tiyis negizgi ortalyqtar edi. Ol qalalar óz mindetterin atqardy. Soghys bolghan jerde ayaushylyq bolmaytyny taghy belgili. Ol ýshin Shynghys handy jazghyru әbestik. Al, Jend qalasy da mongholdargha óz erkimen berildi. Ol jerge biyleushi bolyp Aly Qoja Buhary taghayyndaldy [7, s. 200].

Odan әri soghys qimyldarynyng qalay órbigeni әlemge qanday ózgerister әkelgeni tarihtan belgili. Ras, ol soghysta san myndaghan adam ólip, milliondaghan halyq japa shekti. Ol qyrylghan halyq ishinde týrikter de boldy. Biraq barlyq jerde halyq oghan qarsy túrghan joq. Ony qoshemetpen qarsy alghan jerler de, "Allanyng qaharyn oryndaushy" dep qaraghandar da boldy. Qazir tarihta Shynghys hannyng zúlymdyghy, qatygezdigi turaly kóp aitylady. Biraq tarihtan aty óship bara jatqan týrki memlekettiligin qayta qalpyna keltirgeni turaly eshkim auyz ashqysy kelmeydi. Shynghys han qúrghan imperiyanyng kópshilik jerine týrkiler iyelik etti. Týrki memlekettigi qayta boy týzedi. Joshy úlysy óz dәuirinde әlemdik derjavagha ainaldy. Sondyqtan әli kýnge deyin týrki halyqtary Shynghys handy óz biyleushimiz dep esepteydi. Ol turaly týrki tilinde jazylghan shygharmalardyng barlyghy ony tek jaqsy qyrynan suretteydi. Biraq, ókinishke oray, ol shygharmalardyng eshbiri Shynghys han tarihyna qatysty jazylghan enbekterde eskerilgen emes.

Qoryta aitqanda, Shynghys han Týrki memlekettigin qayta qalpyna keltirdi. Sol túlghanyng enbegining arqasynda týrki dýniyesi jeke halyq retinde jer betinde ómir sýru mýmkindigin aldy. Búl onyng adamzat tarihyndaghy basty missiyasy boldy. Týrki dýniyesi óz damuynyng jana satysyna ayaq basty.

Paydalanylghan әdebiyetter:

  1.  Kómekov B. E. . Gosudarstvo kimakov, IX-XI vv. po arabskim istochnikam
  2.  Bartolid V.V Obshie raboty po istoriy Sredney Azii. Raboty po istoriy Kavkaza y Vostochnoy Evropy. Sochiyneniya. T.2, ch.1. Moskva:  Izdatelistvo vostochnoy liyteratury, 1963. -1020 s.
  3. Bartolid V.V. Turkestan v epohu mongolskogo nasshestviya. Sochiyneniya. T.1. –Moskva: Izdatelistvo vostochnoy liyteratury, 1963. -760 s.
  4. Muminov Á., Jandarbek Z. Maulana Safy ad-din Orúng Qoylaqy. Nasab-nama. –Týrkistan: «Múra», 1992. -42 b.
  5. Volin S. Svedeniya arabskih istochnikov IX- XVI vv. o doliyne reky Talas y smejnyh rayonah // TIIAiE. Tom VIII. –Alma-Ata: Izd. AN Kaz. SSR, 1960. –S72-92.
  6. Klyashtornyy S.G., SultanovT.I. Letopisi trehtysyachaletiy. –Almaty: «Rauan», 1992. -375 s.
  7. Rashid ad-diyn. Sbornik letopiysey. T.I. kn.2. –M.oskva-Leningrad: Izdatelistvo AN SSSR, 1952. -315 s.
  8. Ómirәliyev Q. Ata tarihymyzgha ýnilsek // Qazaq Ordasy, № 3, 2003. –S 17-26.
  9. Qojaev M. Otyrardyng qysqasha tarihy. –Týrkistan: «Miras», 1998. -68 b.

Zikiriya Jandarbek

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2432
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2752
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3227
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1831