Seysenbi, 17 Mamyr 2022
Qogham 6560 0 pikir 1 Nauryz, 2016 saghat 18:34

TARPANDARDY TYRP ETKIZBEYTIN TÁTTIMBET

Ýrjar auylynyng qaq ortasynda ayaghyna saptama etik, basyna púshpaq tymaq kiygen ensegey boyly qazaq kózime ottay basyldy. «Dәu de bolsa, ótkende Astanada shu asaulardyng arynyn basqan Tәttimbet Kәpúly aghamyz osy bolar» dep, kóligine minip ketkeli jatqan jerinde baryp sәlem berdim. Dәl ózi eken. Osylaysha, «Joly bolar jigitting jengesi shyghar aldynan» dep, jýzdesudi ishtey armandap jýrgen aghamyzben kýtpegen jerden kezdestik. Býrkitshiler sayysynyng qat-qabat sharualarymen shapqylap, asyghyp jýr eken. «Bir-eki saghattan keyin kezdesip, kenirek otyryp sóileseyik, bauyrym» dedi de, kóligine minip jýrip ketti. Aytqanynday, saptama etigin sartyldata basyp eki saghattan keyin qasymyzdan tabyldy. 

 

Bir jylda 48 tay ýirettim

Tarpandardy tyrp etkizbeytin Tәttimbet

Ángimeshil ekeni birden bayqaldy. Jylqy jayyndaghy taqyrypqa oiyspas búryn, әueli sonau Mongholiya jerinde, qazaqylyqtyng qaymaghy búzylmaghan Bayanólgey aimaghynda ótken balalyq búla kýnderin saghyna eske aldy. 
-Attyng jalynda, týiening qomynda ósken qazaqpyz ghoy. Jaylaugha shyqqanda, jaylaudan etekke týskende týiening ýstinde kebejede otyratynbyz. Juas týiening qos qaptalyna tórt-besten kishkentay balalardy otyrghyzyp qoyady. Qanday ghajap, mamyrajay zaman edi! Jaylaugha shyghyp bara jatqanda aldynnan bir ýy kezdesse, sol ýiding adamdary airanyn alyp shyghatyn. Qazaqtyng kóshi qanday! Jýkting eng ýstin saryala syrmaqtarmen basyp, sәn-saltanatpen kóshetin edi qazaq ol kezde. Qazaqtyng baylyghy ghoy, búl - syrmaq. Ol uaqta qazirgidey qaly kilemder joq. 
Jylqy balasyna qarshaday kýnimizden ýiir boldyq. Ákem jýirik ústaydy. Bir-bir saydyng basynda bir-eki shaldan jatady. Ózderi solay bólinip alghan. Qúr jatpaydy, attardy synaydy. Alty-jeti jastaghy kezim. Týie jýninen toqylghan kýpi ishigim, basymda senseng eltiri tymaghym bar. Qoynyma qarma nan tyghyp beredi. «Sudy daladan tauyp ishesin. Ákennen qalma» deydi apam jaryqtyq. Sodan shaldyng kózine týspey, bildirmey sonynan erip otyramyn. Qaranghy týsip, shәinekke mosy ilinip, shay endi qaynady-au degen kezde sap etip shygha kelemin. «Oy, әlgi jyndyng kepti» deydi әkemning janyndaghylar. Kýn - qaranghy, qayta quyp jiberetin emes. «Beri kel» deydi eriksiz. «Qaldyryp ketip edim ýige. Saytanday bop sapiyp qay uaqta kelip alghan?!» dep әkem bir úrsyp alady. Óstip jýrip óstik qoy. Shaldardyng әngimesin qúlaqqa qúiyp erjettik. Qazaqilyq, atqúmarlyq sol әkemizden beri qaray jalghasyp kele jatyr ghoy, - dep bastady әngimesin Tәttimbet Kәpúly. 
Ákesinen bir eli qalmaytyn tentek úldyng atqa degen qúmarlyghy, asau ýiretuge degen qúshtarlyghy әuelde qozy-laqqa shalma tastaudan bastalypty. 
-Basqany bilmeymin, jylqyny ózim erekshe jaqsy kóremin. Ákem jaryqtyq ta jylqy dese, ishken asyn jerge qoyatyn. Bir jylqy ketip bara jatsa, әi, aldyndaghy tamaghyn da ishpeytin. Sonday atqúmar adam boldy. Apam Sarlyqtyn, biz Qodas deymiz ghoy, sonyng qylynan shalma arqan esip beredi. Áueli qozy-laqqa shalma tastap ýirendik. Odan auylda búzau toqtatpaytyn boldyq. Qolymyz sodan mashyqtandy ghoy. Sóitip, birtindep jylqygha kóshtik. Altynshyny bitirip, jetinshige baratyn jyly bir jazda 48 tay ýirettim. Ala jazday biyebaudyng basynda taymen arpalystym. Kýnine bir tay ýiretem. Kýzde sabaqqa barghanda ústazymyz: «Jazda ne istedin?» dep súraghanynda: «48 tay ýirettim» dep jazghanym esimde. 
Qúryq tiymegen asaudy qúlaqtan basu - jigitting jigitining ghana qolynan keletin dýniye. Ózim sýitip oilaymyn. Byltyr Astanada asau ýiretuden ótken respublikalyq turnirde Qorghaljynnan әkelingen ylghy qazaqy, jýgen-qúryq tiymegen, minis kórmegen jylqylardy ýirettik. Júrttyng bәri «Mynalar nege kishkentay?» dep súraydy. Tazaqandy jylqy mónkushi me edi?! Ne nәrse shyqsa da, sol kishkentaylardan shyqpay pa? «Jaman aighyr jatyryna shabar» degen sózdi qazaq beker aitpasa kerek. Tay shyqty, boldy, úrghashysy bolsyn, erkegi bolsyn, sauyrlap, ýiirden quyp shyghady qazaqtyng aighyry. Tazaqandy jylqylarda onday bolmaydy eken. Oghan kózim jetti. Óz balasyna da shaba beredi. Sondyqtan Abay atamnyng «Adamnan esti januar» degen sózi tektiligin joghaltpaghan qazaqy jylqylargha qarata aitylsa kerek, - dedi de:
Elik bas, teris ezu, eleng qúlaq,
Ór keude, bóken tanau, qúlan siraq.
Tik baqay, qysqa bitken berik beldi,
Túyaghy kerqúlangha biter túyaq.

Qús topshy, barys sýbe, jylan bauyr,
Bota kóz, kýdir jota, biyik sauyr.
Keng qúrsaq, jibek sinir, silbisi ken,
Arshyn tós, býrkit qabaq, minezi auyr.

Jez baqay, tesik ókpe, alma moyyn,
Keng saghaqty, serke san, jelkesi oidym. 
Bileulenip búlshyq et bólek bitken,
Arasy alshaq jatyr qalghabaydyn.

Tar myqyndy, tartyq jon, taltaq bútty,
Jaraghany sýmbidey súlu syrtty.
Shashalyghy sinirli, tik tilersek,
Mynnan bireu shyghady múnday jylqy, - dep ólendete jóneldi. Múnyng sonyn ala taghy bir-eki shumaq oqydy. Ákesi Kәp Qúmarúlynyng jazghan óleni eken. 

Tarpandardy tyrp etkizbeytin Tәttimbet

Tәttimbet Kәpúlyn byltyr Astanada túnghysh ret ótken respublikalyq at ýiretu turniyrindegi suretterinen kórgenbiz. Jýgen-qúryq tiymegen, bas bilmeytin tarpandardy qúlaghynan basyp túqyrtyp, tyrp etkizbegen jigit aghasynyng qajyr-qayratyna qayran qalghanbyz. Bir qyzyghy, sol sayysta ózi de asaulardy ýiretuge yqylas tanytyp, úiymdastyrushylargha emeurin bildiripti. «Inim Dәuletkerey men Ramazan Sәttibaev ekeui: «Ey, Tәttimbet, jasyng bolsa 45-ke keldi. Úyat qoy mynauyn» degen song rayymnan qayttym. Áytpese qorqyp túrghan men joq. Ámbe әlgiler taqymgha da tolmaydy eken» deydi 46 jasqa kelse de, qayraty qaytpaghan aghamyz miyghynan kýlip. 
Shu asaulardy jýgen-qúryqsyz, er-túrmansyz ýiretken sayysqa Mongholiyadan da jigitter kelipti. Mongholiyanyng ishki ólkesine, Úlanbatyrgha baryp, ýnemi asau ýiretip, chempion bolyp jýrgen qazaq jigiti Astanada da sol biyikten kórinipti. Múnday sayys elimizde alghash ret úiymdastyrylsa, Mongholiyada osymen tórtinshi mәrte ótkizilip otyr eken. 
-Monghol jylqylary qatty mónkiydi. Men búryndary asaugha jýgen-qúryqsyz minetinmin. 92-de elge kelgende at ýstinde otyryp bos jýrgen basqa atqa arqan tastap jiberip, qarghyp minip alatynmyn. Tipti, sauyryna qolymdy qoyyp, sekirip mingen kezderim de boldy. Qazir jasymyz kelip qaldy ghoy. «Qartayghanda erligindi aitpa» deydi, - dep eske alady asaudy jýgen-qúryqsyz mingen asau kýnderine kóz jýgirtip. 
Búl kisining taghy bir ereksheligi, әdettegidey Nauryz nemese ózge de merekeler, әrtýrli konsertter, qoyylymdar kezinde ghana emes, últtyq kiyimderdi ýnemi kiyip jýredi. Ásirese, qys mezgilinde saptama etigi men púshpaq tymaghyn, qasqyr ishigin ýstinen tastamaydy. 

Tarpandardy tyrp etkizbeytin Tәttimbet

- Úly dala elining úrpaghymyz deymiz. Úly dalanyng qazaghy qanday boldy? Úly dala qazaghynyng kiygen shapanynyng bir jaq óniri jerge tósenish, bir jaq óniri jamylghy rólin atqarghan. Jaugershilik zamanda soyylmen kóbine tize men shyntaqtan soghatyn bolghan. Saptama etik bir jaghy, soqqydan qorghaghan. Ekinshiden, tizene deyin jauyp túrady, jyly ústaydy. Qazaqtyng kóbi tizeden ketedi ghoy. Men saptama etigimdi mәshiynemen jýrgende de kie beremin. Ýirenip algham. Jay ayaq kiyim kiysem, jel soghady. Mektepke de kiyip baramyn. Dene tәrbiyesinen sabaq beremin ghoy. Mektepke kirgennen keyin krossovkamdy kiyip alamyn. Kóp balalar tandana, tamsana qaraydy, - deydi últtyq kiyimimen kópge ýlgi bop jýrgen keyipkerimiz. 

 

Tumaghan qúlyngha qúda týsken

Tarpandardy tyrp etkizbeytin Tәttimbet

Ong jaqtaghy surette - biyening ishindegi saudagha týsken Kók jorgha at. Ýstinde - Dәuletkerey Kәpúly. Sol jaqtaghy surette - aghasy Rәshiytәli Kәpúly

Tәttimbet Kәpúlynyng atqa degen airyqsha qúmarlyghy әkesinen darysa kerek. Aqyndyghymen, atbegiligimen, ústazdyghymen tanylghan әkesining atqúmarlyghy, jylqyjandylyghy sonsha, tipti, tumaghan biyening ishindegi qúlyngha sauda jasaghan kezderi de bolypty. 
-1982 jyly bolghan oqigha edi búl. 12-13 jastaghy shaghym. Baykól degen kólding teriskey jaghynda otyramyz. Sol kólding jaghasynda, kiyiz ýide dýniyege kelgenbiz ghoy bәrimiz. Osy jyly bir ýlken bәige ótetin bolyp, әkem Kýrentóbel jorgha atyn jaratyp, jarysqa әzirlenip jýrdi. Jarysqa dәl bir kýn qalghanda tanerteng túrsa, bireuler jorgha attyng ayaghyna shege qaghyp ketipti. Múny kórgen әkem kózining jasynyng kól qylyp, qatty qamyqty. Kýreng attyng noqtasyn sheship, qoya berdi de, ózi ýide jatyp aldy. Qúla atty da bosatyp jiberdi. Sóitip, birde-bir bәigeni jibermeytin әkem jarysqa bara almay qaldy. Elding bәri toygha ketip jatty. Sodan әkem bir kýni taugha shyghyp ketti. 15 kýndey ýige kelmedi. Apam jaryqtyq: «әkelering kelmedi ghoy» dep qoyady. Bir kýni keldi. Qasynda kók atqa mingen, qos qaptalyna suyr tendegen, moynyna myltyq asynghan Hamithan degen kisi bar. Shesheme: «Tamaghyndy qamda» dedi. Dastarqan jayyldy. Bir uaqytta әkem ana kisige myng jarym tenge berdi. Sóitsem, әli tumaghan biyening ishindegi qúlyngha sauda jasap kelgen eken ghoy әkem jaryqtyq. Sol bie kelesi jyly qúlyndady. Sol qúlyn keyin talay alamannyng aldyn bermegen ataqty Kókjorgha at (aty – Tayqyzyl – A.Q) boldy. 
Sol kezde el arasyna anyz bop taraghan búl oqigha turaly:
Áke, sen Qojanasyr ekensing ghoy, 
Qúda týsetin qúlyngha tumaghan әli, - dep jazghan Dәuletkereyding óleni bar.
Sol Kókjorgha attyng bizding әulet Mongholiyadan Qazaqstangha kóshken kezdegi kózinen aqqan jasyn kórseniz ghoy. Maldyng bәrin sonda qaldyrugha tura keldi ghoy. Sony keyde eske týsirgende ózimiz de kózimizge jas alamyz, - dep tebirene eske alghan Tәttimbet aghamyz әkesining jaratqan jýirikteri - Alayaq attyng 31, Kók ala jorghanyng 32 ret bәigeden kelgenin, osy eki attyng basyn tughan inisi Dәuletkereyding Mongholiyadan atamekenge arnayy alyp kelgenin aitty. Eki jýirik attyng bas sýiekteri qazir Astanada túr. Úshaqqa salghan kezde ondaghylar: «mynaday tovardy birinshi ret kórip túrmyz» dep qatty tanghalyp, bastaryn shayqaghan kórinedi. Mine, jylqygha degen, ata-baba dәstýrine degen qúrmet osynday bolsa kerek. «Osy jýirikter jayynda «Ákemning túlparlary» degen atpen kitap jazsam ba degen oiym bar» deydi Tәttimbet Kәpúly.
Audan ortalyghyndaghy dәmhanalardyng birinde birer saghat әngimeleskennen keyin «Kókózekke jýr. Dastarqanymyzdan dәm tat» dep ýiine shaqyrdy. Kóz baylanghan kez. Ónkiygen «Djippen» qalyng qargha oranghan alqapty qaq jarghan asfalit jolmen yzghytyp kelemiz.
Baghanaghy dastarqan basyndaghy jylqy jayyndaghy әngime kólikte jalghasty. Keyipkerim әngimening mayyn tamyzyp keledi. Jylqy turaly әngime adamdy jalyqtyrmay ma, әlde aitushy sheber me? «Jәnibek әn salady, Aqseleu tamsanady» degendey, tamsana tyndaymyn. 

Tarpandardy tyrp etkizbeytin Tәttimbet

...On jasqa kelgen atta oimaqtay min bolmaydy. On jas jylqynyng naghyz babyna keletin shaghy. Biz qúnanynda, dóneninde bәigege qosyp jatamyz. Tay men qúnandy jarystyramyz. «Attygha erip jayaudyng tany aiyrylypty» degendey, sodan keyin tolyq jetilmegen jylqy qoltyghyn da sozady, ókpesin de óshiredi. Juan attyng aty – juan at. «Bestisinde belin shesh» dep qazaq beker aitpaydy. Bestisinde qazaq jylqyny jarysqa qospaydy. «Bestining betinen saqta» deydi. Múny nege aitady? Bes jas - jylqynyng mýsheli. Mýshelinde zoryqtyrugha, qinaugha bolmaydy. 
...Jýirik atty baptaugha eki-eki jarym aiday uaqyt qajet. Áueli etin qatyrasyn. Meyizdey bop qatqan jylqy eshqashan arymaydy. Albaryndy jylqylar tez aryqtaydy. Taghy bir eskerer dýnie - semiz jylqyny arqandaugha bolmaydy. Múnday jylqy qozghalmay túrghannan keyin býiirdegi qazyny denege jinap, topqazy bop qalady. Qazy ýstige qaray jinalghannan keyin tynys aluy qiyndap, jylqy shaba almaydy. Qazaqtyng «Ói, sening atyng topqazy bop túr. Shappa» dep jatatyny sondyqtan.
... Jylqy - óte nәzik, sezimtal januar. Minis berui qalay ýiretuine, baptauyna baylanysty. Jýirik atty da sportshy sekildi tәrbiyeleu kerek. Ýnemi shynyqtyryp otyru qajet. Mysaly, býgin 3 shaqyrym jýrsen, bir kýn tynyqtyryp alyp, 5 shaqyrym jýru kerek. Sóitip, qosyp otyrsan, tang atqannan kesh batqansha, qansha shapsa da, shaldyqpaytyn, sharshamaytyn bolady. Sosyn jylqynyng ashy terin, batpaq terin alu qajet. Atqa jemdi de kóp beruge bolmaydy. Qany búzylady. 
...Qysta jýirik atty toyyndyrghan lәzim. Jilik mayyn aghartu qajet. Jilik mayy ýzdikken jylqy shappaydy. Qystay demalyp túrghany jón. Arasynda minip qoy kerek, biraq shappaysyn. Ara-túra arpa berip qoyasyn. Odan keyin súlymen qayyrasyn. Súly atqa kóp kýsh bermeydi, syrtyn ghana súlulaydy, jýrekting mayyn alady. Jýrekte may bolsa, jylqy shappaydy. 

 

Túlpardyng toghyz týri

Tarpandardy tyrp etkizbeytin Tәttimbet

Ákesining qasynda kóp jýrip, aqylyn kóp tyndap, jylqynyng qyry men syryna әbden qanyqqan Tәttimbet Kәpúly ayaghyna jem týsken attardy ózi emdeydi eken. Attyng ayaghynan ghana emes, qúiryghynyng úshynan da, tandayynan da qandy ózi alady. Ayaghyna jem týsken jylqynyng belgisi jem týsken ayaghyn kósip nemese jiyi-jii sýrine beretin kórinedi. 
Jylqynyng talaq degen de auruy bar. Onday kezde jylqynyng kókbauyryna syrtynan biz shanshu kerek. Tәttimbet Kәpúlynyng aituynsha, attyng kókbauyry ong jaqta, biyeniki sol jaqta bolady. 
-Qazaq siyrgha ashulanghan kezde «qarasan kelgir», jylqygha «talaghyng týskir» dep qarghap jatady. Talaq bolghan jylqynyng kókbauyry isinip ketedi. Biz shansysan, aman qalady. Men shanshy alamyn. Ákemning ýiretkenderi ghoy, - deydi atbegi. 
Jastayynan san alamanda bәigege shapqan keyipkerimiz naghyz jýirik atta syn bolmaytynyn, olpy-solpy keletinin aitady.
Ákesi Kәp Qúmarúly «Yrghayly jartas» atty kitabynda: 

Oydy qystap, qyr kýzep,
Saqtanghan jel ótinen.
Qysyr sýti boy týzep, 
Arda emip jetilgen –
Sýt jýirikter kelipti.

Jaz jiberip, kýz minip,
Apay tósti jaylaghan.
Jilik mayy ýzdigip,
Aryp jony taymaghan –
Et jýirik te kelipti.

Qysqa moyyn, arshyn tós,
Kýdirge shapsa mayrylmas.
Ári myqty, әri mes,
Alty ay minse arymas –
Múz býirek te kelipti.

Qyl saghaqty sandalger,
Sylang ayaq, kerim sal.
Shamasy bar әudemjer,
Súnghaq moyyn, nәzik bel –
Úshqyryng da kelipti.

Saba qúrsaq, salma tós,
Jazyq sauyr, tartyq bel,
Keng mandayly, keshkil bas,
Jelip ketse jetpes jel –
Kýdiring de kelipti.

Serke sandy, qoy býirek,
Kýdir jota kýrenshe,
Ári juas hәm jýrdek –
Tyqyrshymas mingenshe –
Sandalyng da kelipti.

Qyzdyra almas әudemjer,
Qúlja moyyn tónirek,
Qazan sauyr, qaqpan bel,
Jelik ketse jetpes jel –
Shombalyng da kelipti, - dep jýirik atty 9 topqa bóledi.

Jylqygha qatysty yrymdar men tyiymdar

*Jýirik atpen otar qoydyng aldynan shauyp shyghugha bolmaydy. Attyng baghy, meseli qaytady. 
*Jýirik atpen qasqyr soghugha da bolmaydy. Qasqyr soqqan jýirikting bәigede joly bolmaydy.
*Jýirik atpen qashaghan qumaydy.
* Áyel adamdy jýirik atqa mingizbeydi.
*Kýzdikýni toyynghan jylqyny qatty quugha bolmaydy. Qazysy aiyrylyp ketedi.

 

Jorgha bolatyn jylqy jeti kýnge deyin ayaqtanbaydy

Tarpandardy tyrp etkizbeytin Tәttimbet

1986 jyly jazda Mongholiyanyng Bayanólgey aimaghynda qatty janbyr jauyp, su tasypty. Janbyr basylghannan keyin júrt aghysy qatty Qobda ózenining aralynda qalyp qoyghan jylqylardy aidap kelu ýshin Hauannyng Fayzollasy degen suda balyqsha jýzetin jigitti júmsaydy. Aralgha jetken Fayzolla jylqylardy bir-birlep sugha qaray aidaydy. Sugha aldymen týsken saqa biyeler qúlyndaryn qorghashtap, iyegining astyna alyp, ózderi ózenning aghys jaghyna shyghyp, jaghagha shyghyp jatady. Bir mezette sugha týsken qulyq biyening qúlynyn aghys aghyzyp ala jóneledi. Osy kezde tortóbel aighyr kómekke úmtylady. Aghyp bara jatqan qúlyndy quyp jetip, tanauymen jantalasa jaghagha qaray iyteredi. Jarqabaqqa jaqyn kelgenimen, ózenning tereng iyirimi jaghagha shyghugha boy bermeydi. Osy kezde adam aitsa sengisiz oqigha oryn alady. Tortóbel aighyr qúlyndy jelkesinen tistep alyp jaghagha laqtyrady. Sóitip, ózinen taraghan qúlyndy aman alyp qalady. 
-Búl – shyn bolghan oqigha. Bayanólgey aimaghyndaghy Qobda ózenining Shejik degen jerinde bolghan. Ondaghy júrt әli kýnge deyin anyz qylyp aitady. Múny nege aityp otyrmyn? Býgingi kýni biz óz úrpaghymyzgha osy jylqy qúrly, mal ekesh mal qúrly meyirim tanyta almay, dәrethanagha tastap, kólikting terezesinen laqtyryp jatqan joqpyz ba? Qúlyny ýshin janyn qiigha deyin barghan aighyrdyng әreketi aliyment tólemey qashyp-pysyp jýrgen әkelerge ýlgi emes pe? Osynyng bәrin oilasan, myna jalpaq jalghangha syimay ketesin. «Ish qazanday qaynaydy, kýreserge dәrmen joq», - dep keshegi taqym toltyryp at minip, auyz toltyryp sóz aitudy mәrtebe sanaghan qazaqtyng býgingi úrpaghynyng úsaqtalyp, qatygezdenip ketkenin qynjyla jetkizdi. 
Birde bir ýiir jylqy joghalypty desedi. Ile-shala qughynshylar da joghalghan jylqynyng sonynan izge týsedi. Olardyng arasynda bir jauyrynshy bolghan eken. Jauyryngha qarap otyryp aitypty deydi: «Búlar toqtamaydy. Ishinde men sekildi bir jauyrynshy-baqsysy bar. Bir aqyl aitayyn. «Tegis attarynnan týsip, attaryndy teris taghalap, teris erttep mininder» deydi. Serikteri aitqanyn búljytpay oryndaydy. Sonda jylqyny aidap bara jatqan jigitterding ishindegi jauyrynshy: «Qaytyp ketti búlar. Bir qysyrdyng tayyn soyyp, osy jerde damyldayyq» deydi jauyrynyna kóz salyp, kónili jaylanghanday bolyp. Alayda búl quanyshy úzaqqa sozylmaydy. Qysyrdyng tayyn endi jegeli jatqanda qughynshylar ýstinen kep týsedi. Sonda qughynshylardyng attaryn teris taghalap, ertoqymdaryn teris erttep mingeni әlgi jauyrynshygha teris týsken eken. Qaytyp ketti dep oilaghan. Osy әngimeni aityp bergen Tәttimbet aghamyz: «Qazir jauyryngha, aigha, kýnge qarap boljaytyn múnday adamdar joq deuge bolatyn shyghar. Qazaq mal sharuashylyghymen bite qaynasyp ósti ghoy. Óle jatqan qazaghyng kýnning jauatynyn, aua-rayynyng búzylatynyn, ay men kýnning qoralanyp, qúlaqtanghanyn jaqsy bilgen. «Ay qoralansa, aiyryndy sayla, kýn qoralansa, kýregindi sayla deydi qazaq. Kýn qoralansa, kýn suytady, ay qoralansa, kýn jylynady. Qar jauady. Qazir internet degen bәleni tauyp aldyq qoy. Búrynghy әjelerimiz qayda, atalarymyz qayda? Bәrin aityp otyratyn. Ol kisiler de azayyp ketti. «Esik aldynda tóbeng bolsa, erttep qoyghan atpen ten, auylynda qartyng bolsa, jazyp qoyghan hatpen ten» degen zamannan ketip baramyz ghoy. Mәpelep ósirgen әke-shesin qarttar ýiine aparyp tastaydy. Anda aparyp tastaydy, mynda aparyp tastaydy. Qarap túrsan, sonyng bәri sheneunikter, oqyghan-toqyghan azamattar, - dep qúny kete bastaghan qúndylyqtarymyzgha qatysty da oiyn bildirdi. 
Attyng syryna qanyq azamat ózi de jýirik jaratady. Jaqynda qomaqty qarjygha jartylay tazaqandy jorgha satyp әkelipti. Jorgha demekshi, jorghanyng da júrt bilmeytin qyry men syry kóp eken. 
-Jorgha – óte sezimtal, kirpiyaz januar. IYesining ayalap, mәpelep mingenin qalaydy. Jorgha óz iyesining minez kórsetip, tizginin bir silkigenining ózin ýsh jylgha deyin úmytpaydy desedi. Myqty jorgha bolatyn jylqy tughan kezde ýsh-tórt, keyde jeti kýnge deyin ayaqtanbaydy. Keybireuler múny jamandyqqa joryp, «kem tughan eken» dep bilmestikpen bauyzdap tastap jatady. Qatty jorgha bolatyn jylqy jeti kýnge deyin eki adym ala almay, enesin qasqyr sekildi aldynghy eki ayaghymen túryp emedi eken. Ayaqtary maymaqtau keledi. Mәselen, әkem tumay jatyp qúda týsken qúlyn tughan kezde ýsh kýnge deyin ayaqtanbay, artqy eki ayaghyn kótere almady. Jorgha degeniniz - jylqynyng kemtary. Eki jylqynyng biri jorgha bola bermeydi. Siyrek kezdesedi, - deydi ózi de taypaltyp jorgha mingendi jaqsy kóretin keyipkerimiz. 
Jylqyny bir kisidey biletin Tәttimbet Kәpúly atty dәl әkesindey kýtip, baptay almaytynyn jasyrmay aitty. «Ótirik aitugha bolmaydy. Ákemning at kýtisi, at minisi bólek bolatyn. «Balam, adamnyng dәuiri jýretin, tasy órge domalaytyn kezderi bolady. On jylday jaratqan jýirikterim bәigenin, analaryng - Egeuhannyng aitystyng aldyn bermegen shaqtardy bastan ótkerdim» dep otyratyn edi әkem. Osy sóz oiyma jii orala beredi. Ákem birde Bayanólgey aimaghynyng 20 jyldyghyna Alaayaq at pen kók ala jorghany bәigege apara jatady. «Tangha jaqyn kózim ilinip ketken eken. Alaayaq at ta tórt ayaghyn sirep túryp demalyp jatyr edi. Erteninde - bәige. Týsimde Alaayaq attyng mandayyna kýn týsip túr eken. Sony kórip, oyanyp ketkenimde, Alaayaq at dýr silkinip, ornynan tik túryp, kisinep jiberdi de, rauandap atyp kele jatqan kýnge qarady» deytin edi әkem sol ghajayyp oqighany tandana eske alyp. Bәige attyng bir belgisi tang rauandap atyp kele jatqanda tannyng arayyna jәne keshke alaulap kýn batyp bara jatqan kezde qos qúlaghyn tigip, kýnning shapaghyna qarap túratynynda ekendigin aitady atbegi. Jylqynyng kózinen jas aghyp, jylaytyn kezi de bolady. Ákesining ayaghyna shege qaghylghan kýreng jorghasy keyde bәigege qosylmay qalghan kezderde iyesining ýzengidegi ayaghynyng basyn qyrshyp, «meni bәigege qospadyn» degendey minez kórsetip, shamyrqanyp, ýzengini qarsh-qarsh shaynaydy eken.
Ayta bersek, jylqynyng estiligin kórsetetin oqighalar kóp. Qanshama shaqyrym, tipti, basqa memleketten tughan jerine qaytyp kelgen jylqylar jayynda da estigenbiz. Biraq biyening ishinde ketken qúlynnyng tughan jerine qaytyp keluin estuiniz bar ma? 
-Biyening ishinde ketken qúlyn da tughan jerin izdeydi. Búl -jylqynyng tughan jerine degen erekshe qúrmeti. Bir mysal aitayyn. Shәueshekte bir basyna 700-800 jylqy bitken baydyng ýiirining syrtyna bir besti at kelipti deydi. Qaraydy, eni bólek, tanbasy bólek. Bay shoshyp qalyp, bas jylqyshyny shaqyrtypty. «Mynau qonyr besti neghylghan jylqy? Mening tanbam joq. Biraq mening jylqyma týstes» deydi bay. Sonda qart jylqyshy: «O-o-o, bayeke, osydan bes jyl búryn osy ýiirden bir baytaldy úrlap ketip edi. Mynau sonyng ishinde ketken qúlyn, tughan topyraghyna tartyp, ózining ýiirine kelip, qosylyp túrghany ghoy» depti. Mine, jylqynyng qasiyettiligi, estiligi, tektiligi, - deydi jylqy balasynyng júrt kóp bile bermeytin taghy bir syryn ashqan keyipkerimiz. 

 

Tarbaghataygha aqsandap barsan, qaqshandap qaytasyn

Yzghytyp kele jatqan kólik kilt toqtady. «Ótip kettik pe, ei?» deydi әngimelesushim jan-jaghyna kóz salyp. «IYә, ne bop qaldy?» deymin men týkke týsinbey. «Álgi mening torym bar ghoy» deydi. Sóitsem, býrkitti qolgha týsiru ýshin tor qúryp qoyypty. Kólikten týsip, qalyng qardy ombylap torgha bardyq. Bayghús qara tauyqty terisi sypyrylghan týlkining ýstine baylap otyrghyzyp qoyypty. «Myna tauyq tonyp, ólip qalmay ma?» deymin tauyqqa qarap janym ashyp. «Ólmeydi, jemin sap qoygham» dedi de, jaybaraqat kóligine qaray bettedi.

Tarpandardy tyrp etkizbeytin Tәttimbet

Qara tauyqty qap-qara týnning qúshaghyna qaldyryp, Kókózekke qaray bettep kelemiz. Dalanyng saf auasy sergitti me, әlde dýrildegen kólik kónilge jelik bere me, Tәttimbet aghamyz su tógilmes jorghaday týrli taqyrypta saual qoydyrmay-aq kósile, sheshile sóileydi. Sóilegende de, Ghabeng (Ghabit Mýsirepov) aitpaqshy, betaldy sóilemeydi, detalimen sóileydi. Birese jylqy, birese anshylyq, birese tabighat jayynda oy tolghaydy. 
-Áy, Shveysariya ne kerek? Týrkiya ne kerek? Tarbaghataygha kep, bir júma atqa minshi. Sening ómiring sol ghoy. Álgi bir aitysta aitylghanday, aqsandap kelsen, qaqshandap qaytatyn, sarayyndy ashatyn, sharshauyndy basatyn, sanandy sergitetin jerding júmaghy ghoy, búl - Tarbaghatay. Tarbaghatayda nebir dýniyeler jatyr. Kýltegin kezindegi jazbalar deysiz be, tanbaly tastar deysiz be? Bir sayyna kirip ketsen, әi, Shveysariyany ózim kórgem joq, ózimizding Shveysariya ghoy, búl - Tarbaghatay. Shybynsyz jaz. Anyng bar, angyng bar, arqaryng bar. Basqa ne kerek, ei? - dep tughan jerin tamsana әngimelep kele jatqanda Smaghúl Sәduaqasovtyng Shyghys jayynda tebirene aitqan sózderi esime týsti. 1922 jyly «Órten» gazetine jariyalaghan «Qazaqstan» atty tanymdyq maqalasynda: «Saryarqanyng kýnshyghys ontýstigi ór eldegi airyqsha túrghan bir jer. Ol Zaysan, Óskemen uezderi. Ar jaghynan Altay tauy, Tarbaghatay, ber jaghy Ertis, Zaysan, Marqakól degen әdemi kólder bar. Búl manaydyng әdemiligi Europadaghy Shuetsariya taularynan anaghúrlym ilgeri. Shuetsariya ózine Shuetsariya, Qazaqstannyng ishinde Altaydan әdemi jer joq. Altay – jerding júmaghy, Altay – bizding jer. Altayda bolghan adamda arman joq!» dep tebirengen eken alashtyng ardaqtysy. Rasynda, Shyghys Qazaqstannyng Shuetsariyadan qay jeri kem?! 
Tәttimbet Kәpúly Ýrjar audanynyng Kókózek auylynda túrady. Sondaghy orta mektepte deneshynyqtyru pәninen sabaq beredi. Jýirik at qana jaratpaydy, býrkit te ústaydy. Teri iyleydi, at taghalaydy, qamshy, ómildirik, qúiysqan, jýgen óredi. Tandy tangha úryp qissa-dastan aitatyn óneri de bar. Jaqynda oblys tarihynda túnghysh ret Ýrjar audanynda ótken býrkitshiler sayysyn úiymdastyrugha da úiytqy bolghanyn bireu bilse, bireu bilmes. Úly Múhannyng Álkey Marghúlangha qarata aitqan «Bir ózi bir akademiya» degen әigili sózi eriksiz eske týsedi. Ataqty jazushynyng búl sózin bir boyyna san ónerdi syidyrghan Tәttimbet Kәpúly sekildi azamattargha aitsa da, jarasatyn sekildi. 
Júbayy Naghy Ápiya da on sausaghynan óner tamghan sheber. Alasha toqidy. Qúraq kórpe tigedi. Qysqasy, búl әulet turaly bir maqala emes, bir kitap jazugha bolady. Búl maqalamyzda Tәttimbet Kәpúlynyng atqúmarlyghyna, jylqyjandylyghyna ghana toqtalugha tyrystyq. Ózge de qyrlary jóninde aldaghy uaqytta sóz qozghala jatar. 
P.S. Belgili akter Bekjan Túrys byltyr Almatyda ótkizgen keshinde «Qazaqtyng ishinen qazaq izdep jýrmin» dep aitqan edi. Shalghay auylda jatsa da, últtyq ónerge qylau týsirmey, salt-dәstýrimizdi kózining qarashyghynday saqtap kele jatqan Tәttimbet Kәpúlyn kórip, tildeskennen keyin akter izdegen qazaqtyng ishindegi qazaqpen jolyqqanday boldym. 

Azamat Qasym

Shyghys Qazaqstan oblystyq "Didar" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1045