Jeksenbi, 26 Mamyr 2024
Tarihtyng bir kýni 6196 1 pikir 4 Nauryz, 2016 saghat 12:43

TALASBEKTING QYZYL DOMBYRASY

Men ol kisini 2007 jyldyng kýzinde kórdim.

Almatydaghy Abay atyndaghy opera jәne balet teatrynda kýishilik dәstýr ókilderining týgeli bas qosqan «Mәngilik saryn» atty kýy keshi ótkizildi. Men sol keshti tamashalaugha bardym. Konsert zalynyng kire berisinde Talasbek aghamyz túr eken. Ol kisini syrtynan jaqsy bilem, jýgirip baryp sәlem berdim. Qabaghy qatuly, әldebir nәrsege renjip túrghany bayqalady. Bizding qoghamda shynayy ónerpazdyng baghasyn berude «biogra­fiyasy kelse de, geografiyasy kelmeydi» degen jaman әdet qalyptasqan. Áriyne, ónerden syrt ortanyng adamyna búl kýndelikti ómirde kezdesetin qayshylyqtyng bir týri ispetti kóringenimen, Talasbektey tútas bir kýishilik dәstýrding ókiline auyr tiygeni kórinip túr. Búl jolghy óner kór­setetin kýishilerding tizimine Talasbek aghamyz engizilmepti. Mine, búl mening Talasbek aghamen alghash jýzdesuim edi.

Uaqyt zymyrap ótip jatty. 2009 jyly Chaykovskiy atyndaghy Almaty muzykalyq kolledjin tәmәmdap, kyrkýiek aiynda Astanadaghy Qazaq últtyq óner uniyversiytetine (búrynghy muzyka akademiyasy) kýishi Janghaly Jýzbaydyng synybyna oqugha týstim. Sýgirding kýilerin Qaratau kýishilik mektebining tikeley múrageri Janghaly aghadan ýirenuding sәti týsti.

Bir qyzyghy, oqu baghdarlamasynda bolmaghandyqtan ba, kolledjde oqyghan 4 jyl ishinde tarih túnghiyghynan tamyr tartqan Bayjigit kýilerinen birde-bir kýy ýiretpepti de, ýirenbeppin. Sóitip jýrgende belgili kýishi, ústazym Múrat Ábughazynyng múryndyq boluymen 2010 jyldyng qazan aiynda Óskemen qalasynda Shyghys Qazaqstan kýilerining I Respublikalyq konkursy ótkizildi. Konkursqa qatysushy kýishilerge arnalghan baghdarlamagha Bayjigitting «Bóken jarghaghynan» bastap birneshe kýii engizilipti.

Talas aghanyng oryndauyndaghy kýilerdi búryn ýntaspadan tyndaghanymyz bolmasa, qoldan kórip ýirenuding qisyny kelmey jýrgen.

Búl kýilerdi alghash notagha týsirgen — kýishi Múrat Ábughazy aghamyz bolatyn. Týsinbegen jerimdi osy kisiden súrayyn dep habarlasyp em:

— Ardabi, Bayjigitting býkil kýilerin tiriltken Talasbek aghalaryng qastaryna bardy ghoy, óz qolynan ýirenbeysinder me? — dedi.

Qúday qoldap, sol jyly, yaghny 2010 jyldyng mamyr aiynda Talasbek aghamyz otbasymen Astanagha kóship kelgen edi. Osy orayly sәtti qoldan jibermeyin degen oimen Talasbek aghagha habarlasyp, kýy ýirengim keletinin aittym.

— Ýige kel, — dedi.

Ýiine bardym. Tәkeng asa jyly jýzben qarsy aldy. Aman-saulyqtan son, júmys bólmesine kirip jayghastyq.

Tórdegi tereze jaqtaghy júmys ýstelining ýstinde jazylghan birneshe qaghazdar men kitaptar túr. Kitap sóresining qarsy aldyndaghy jalghyz kisilik tósekting ýstinde qashaghan pernesi («siy» men «do» dybysynyng arasynda) baylanghan qyzyl dombyrasy túr.

— Dombyrandy al, qay kýidi ýirenging keledi? Qane, tartshy, — dedi.

«Bóken jarghaqty» óz ýirengenim boyynsha tartyp berdim.

— Jaqsy. Biraq, mynau bir-eki jeri bylay shertiledi, — dep kýiding basyn túnshyqtyra bastap, saghagha qaray asa zarly әuendi óksitip, tegeurindi shertisimen qashaghan perneni boylatyp kósilte jónelgende, jýikem shymyr­lap, kókiregime óksik tyghylyp, kózime jas baylandy. Bir jaghynan ózimning kele sala qalyptasqan kýishilerdey, Tәkenning aldynda tartqan «Bóken jarghaghyma» qysylyp ta otyrmyn.

Estip ýirengen men kózben kórgenning aiyrmashylyghy jer men kóktey ghoy.

Qúrmetti oqyrman, Talasbek aghamyz jetkizgen Bay­jigit kýilerindegi eskiden kele jatqan әdis-amaldardyng nota jýiesine týse bermeytinin aita ketuimiz kerek.

Jalpy, kýy men nota arasyndaghy qarym-qatynasty qysqasha aita keteyin. Qarapayym tilmen aitsam, mәselen, suret ónerinde «jay syzba» degen bolady. Adamnyng tútas túlghasyn syzbaqshy boldynyz deyik, әueli adamnyng basy (dóngelek formada), denening moyynnan bastap belge deyingi bóligi (bir tik syzyqpen), al eki qol, eki ayaghy (jeke-jeke syzyqpen) ghana beyne­lenedi. Kýidi notagha jazghanda, osy «jay syzba» siyaqty qanqasy ghana beynelenedi de, kýidegi eng kerekti degen dybystyq boyaular, әdis-tәsilder qalyp qoyady.

Qazirgi ónerde izdenip jýrgen jas buyn nege erterekte notagha jazylghan әn-kýilerdi moyyndaghylary kelmeydi (mysaly, Zataevich notagha týsirgen qazaqtyng halyq әnderi)? Nota men әnning týpnúsqasyn salystyrghanda,  aiyrmashylyq ýlken. Onyng sebebi, Zataevichting basqa últtyng ókili ekendiginen búryn, notagha әnning nemese kýiding eng qajetti iyirimderining dәl týse bermeytindiginde. Al jay adam týgili, ónerde jýrgenderding kóbi olay týsinbeydi. Ózining jazghan notasyn týpnúsqa ýntaspadan joghary qoyady.

Osy aiyrmashylyqqa Tәkenning qolynan kýy ýirengende taghy da kuә boldym.

Osy otyrysta 5-6 kýy tartyldy. Bayjigitting kóp tarauly «Aghash at» kýiining eng songhy tarauy «Marshty» tartyp bolghan Tәkeng «mine, osylay», — dedi.

Konkurstyng uaqyty tayaghansha aptasyna ýsh-tórt mәrte baryp, «Bóken jarghaqty» ýirenip  túrdym. Mening qúlshynysyma bastapqy kýnderdegidey emes, Talas aghanyng peyili de arta týsti. Kýidegi әr pernede dybysty sauyp alu (eki pernening arasynda syrghytyp, terbep alatyn әdis) әdisi men qashaghan perneni qalay basu kerektigin shúqshiya, bar yqylasymen ýirete bastady.

Dәl osy jerde adamnyng peyili, rizalyghy turaly basymnan ótken bir qysqa ghana jaghdaydy aita keteyin. Mektepti jana bitirip, arman arqalap Qazaq eline keludi ansap jýrgen kezim. Bir kýni Qazaqstangha shyghugha qújattar tolyq dayyn bolyp, jón-josyq boyynsha auyl aqsaqaldarynan bata alyp, jolgha shyghugha bir shәugim shәy berdik. Ýy toly auyldyng auzy dualy aqsaqaldary arghy-bergini qozghap, ortany qyzdyryp otyr. Bir uaqytta aldygha ýlken tabaq kelip, bata súraldy. Jinalghan aqsaqaldardyng ishindegi jasy eng ýlkeni (esimi, úmytpasam, Sylamghazy) bata berip jatyp, maghan qarap:

— Balam, bilim-ghylym, óner izdep bara jatyrsyn, er-azamat ýiden qyryq adym attaghan song mýsәpir degen bar. Myna sózimdi jadynda berik saqta. Barghan jerinde kimnen, qanday óner-bilim ýirenbes búryn, eng birinshi sol pendening niyetin aluyng kerek, ústazdyng niyetin almay túryp, saghan eshqanday bilim-óner darymaydy, — dep bet sipady.

Mine, әli kýnge deyin sol kisining shynayy batasy, ataly sózi jadymda.

Talas aghagha kýy ýirenuge barghan sayyn ózin jastayynan bauyryna basyp,  kýige baulyghan tikeley ústazy, naghashy atasy Jýnisbay Stambaevtyng kýishiligine tamsana:

— Osy «Bóken jarghaqtyn» saghagha týsetin jerin atam tartqanda asa qayghyly, kýnirentip tartushy edi. Men әli kýnge deyin atamnyng sol dybystaryn ala almay jýrmin, — dep ústazyna degen sheksiz qúrmetin bildiretin.

Óskemendegi konkursta shyghys ónirining arydan qazirge deyingi halyq kompozitorlarynyng shygharmalary tolyghymen qamtylypty. Solardyng ishinde qazirgi Shynjang jerine, tipti, kýlli qazaqqa tanymal Áshim Dýnshiúlynyng «Kenes» kýii de sahnada oryndaldy. Men búl kýidi Áshimning kózin kórip, qolynan ýirengen Shynjang ólkesi Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng ortalyghy Qúlja qalasynda túratyn 90-nan asqan abyz kýishi Kamal Maqayúlynyng óz qolynan ýirengem. Talasbek aghadan kýy ýirenip jýrgen kýnderding birinde osy kýidi tartyp berdim. Ol kisi kýrsinip,  biraz ýnsiz otyrdy da:

— Ne degen sýiekti, ne degen asqaq kýy edi, oi, Alla! Osy uaqytqa deyin nege estimegenbiz, búny sen qaydan ýirendin? – dep súrady.

— Kamal Maqay degen kisiden.

— Ol kisi qazir tiri me?

— IYә, Shynjang ólkesi, Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng ortalyghy Qúlja qalasynda túrady.

— E, e, Ile boyynyng kýishisi de, ordaly kýishi eken, jaryqtyq, — dep ýlken iltipat bildirdi.

Shyghystaghy sol konkursta Talas agha qazylar alqa­synyng mýshesi bolumen birge, jinalghan jas ónerpazdargha sheberlik dәris berdi. Osy ortadan keyin bizding aramyzda shynayy ústaz ben shәkirttik qarym-qatynas bastaldy. Ár apta sayyn birneshe ret baryp ýirenip túrdym.

Qúrmetti oqyrman, esterinizde bolsa, Talas aghanyng 1989 jyly «Júldyz» jurnalynyng №5 sanynda «Dom­byragha til bitse» degen maqalasy jariyalanghan. Dombyra moynyndaghy úmyt bolghan pernelerding qazaqsha ataulary jәne olardyng dybys shygharu әdisteri sonda aiqyn jazylghan. Osy maqalada aitylghan kýy tartu ónerining bayyrghy ýlgilerin Talas aghanyng qolynan kórip, kóp qaytalap, sol qol perne basatyn sausaqtarymdy zorgha qalyp­tastyra bastadym. Talas aghamyz kózin kórgen dalalyq dәstýrding ókilderi, qazirgi dombyra ýirenu baghdar­lamasyna jat kórinetin, bayyrghy qazaqy dybystardy netken sheberlikpen alady desenizshi.

«Bóken jarghaqtan» keyin estigen adamgha jenil, biraq, shyn mәninde zer salyp ýirengen adamgha asa qiyn perne basu әdisimen tartylatyn әigili «Aghash attyn» tórt tarauyn ýirendim. Osy «Aghash at» kýiining birinshi tarauynda bir qaghyspen 3 notany, yaghni, 3 dybysty qatar alatyn әdis kez­desedi. Ásirelep aitty demeniz, alghash ýirene bastaghanymda sausaghym synyp qala jazdady. Biraq, Tәkeng tartqanda qazaqy mәnerdi boyyna әbden sinirgen sausaqtary әr perne sayyn dóngelenip otyrushy edi. Kýishi-dombyrashylar biledi, Talasbek aghamyzdyng jetkizuindegi Tәttimbetting «Molqara» degen kýii bar. Osy kýy oryndala bastaghanda astynghy ishek «miy», «fa», «soli» dybystary arqyly jýretin tamasha buyny bar. Osy jerde tyndaushynyng yndynyn qúrtyp, әttegen-ay degizetin bir tylym dybys estiledi. Men ol dybysty Talasbek aghanyng qolynan kórgenime deyingi dombyrashylardan astynghy «miy» men «fa» dybysynyng ortasyndaghy qashaghan perneni alu әdisi arqyly tartylatynyn kórdim. Sol әdisti men de dúrys dep jýrgem. Al shyntuaytynda, Talasbek agha ol dybysty «miy» men«fa» dybysynyng ortasyndaghy qashaghan perneden emes, «fa» men «fa diyez» dybysynyng arasyndaghy qashaghan perneden alady eken. Áriyne búl dybysty estu týisigi barynsha damyghan, zerdeli muzykant qana esty alady.

Arada tabany kýrektey tórt jyl ótti. Birde  mynaday bir oqigha boldy. 2014 jyly qantar aiynyng ishinde týngi saghat bir shamasynda Talasbek agha qalta telefonyma qonyrau shaldy. Birdeneden sekem alghanday, dausy shiraq:

— Ardabi, haldering qalay? Men saghan bir qyzyq aitayyn, bir nәrsening sheshimin taptym. 2010 jyly sen maghan Áshimning «Kenes» degen kýiin shertip berip eding ghoy. Shynymdy aitayyn, sol kýy jatsam da, túrsam da qúlaghymnan ketpey, shertiledi de túrady. Men kýy tanityn qazaqpyn. Áruaqtar sezdirdi me, bilmeymin, Áshimning búl kýii sender aitqanday auyldaghy shal men kempirding jay-kýiinen tughan joq. Búl kýide auyr ókinish, ýlken kýres­kerlik ruh bar. Mening sanamda jelbirep túrghan tudyng kórinisi elestedi. Mine, Áshim sol ónirdegi qazaqtyng basy­nan ótken zar-zamandy kórgen adam. Sondyqtan «Kenes» kýii halqynyng kýreske toly ómirinen tuyndaghan, – dep nyq senimmen aitty.

«Kenestin» shyghu tarihy basqa mazmúnda bala kýni­mizden jadymyzgha jattalyp qalghandyqtan, Talas aghanyng búl әngimesine, kýy jýregine jetip, buynyna bekigen son, óner adamyna tәn asqaq sezimmen әserlenip aitqan shyghar dep sonshalyqty mәn bermedim.

Biraz uaqyttan keyin Talas aghanyng aitqany jay ghana boljam emes, kerisinshe, tirisining tilegi, ólisining aruaghy bar sol jaqtaghy (Qytaydaghy) qúlan óristi qazaqtyng ómiri men ónerining basynan keshirgen shynayy tarihy ekendigine kózim jetti. Jay ghana kóz jetkizbedim, naqtyly dәlelimen kóz jetkizdim.

Astanada «Qazaq radiosynda» júmys isteymin. Qazaq­tyng baytaq dalasyndaghy kýishilik mekteptermen qosa, bala jastan kókiregimizge qúiyp ósken Shynjang jerindegi kýishilik ónerdi de tyndarman qauymgha tanystyrsaq degen maqsatpen Beysenbi, Qayraqbay, Áshimderding kýilerin qazaq radiosynyng efiyrinen berip túrdyq.

2014 jyly nauryz aiynyng ayaghy bolatyn, bir kisi qalta telefonyma qonyrau shalyp:

— Siz Ardabiysiz be? Men sizding tartqan kýileriniz ben habarlarynyzdy radiodan tyndap, habarlasyp túrmyn. Esimim – Elshat. Siz mening Áshim atamnyng kýilerin tarttynyz, estip qatty quandym. Keler aptanyng senbi kýni dayyn bolynyz, bizding ýige kelesiz, qalghan әngimeni sol kezde aitamyz, — dep qysqa qayyrdy.

Uaghdalasqan kýni Elshat aghanyng ýiine bardym. Tanysa kele, ol kisining Áshim kýishining nemere inisi ekenin bildik. Yaghni, Áshimning әkesi Dýnshi Tynshy degen kisimen bir tuysady. Dýnshiden — Áshim, Áuelqan, Bәkir degen ýsh úl, bir qyz taraghan. Tynshydan – Bojyqan tuady. Bojy­qannan – Jamalqan, Qambarqan, Myrzaqan, Orazqan taraydy. Meni ýiine shaqyryp otyrghan kisi Myrzaqannyng balasy Elshat eken. Osy Elshattyng әkesi Myrzaqan Ile aimaghynyng Kýnes audanynda 1919 jyly dýniyege kelip, 1940 jyldargha qaray ýsh aimaq әskerining sapynda bolyp, әigili Shyghys Týrkistan respublikasynyng qúryl­ghanyn jәne kýiregenin óz kózimen kórgenderding biri. 1955 jyly Elshattyng 1 jasynda Myr­zaqandar otbasy kenes jerine qonys audaryp­ty. Elshat aghamyz әngime ýstinde әkesi Myr­zaqannyng ýsh aimaq tónkerisine qatysqanyn dәleldeytin Shyghys Týrkistan ýkimetining móri basylghan týpnúsqa kuәlikterimen qosa, 1955 jyly ala kelgen atasy Áshim kýishining foto­laryn (08.04.1954 dombyra ústap týsken fotosuret), 1953 jyly 27 qazanda jaryq kórgen Áshimdi arnayy tanystyrghan Shynjang gazetining týpnúsqasyn qolyma ústatqanda, «Talasbek aghanyng qúlaghyna aruaq sybyrlady ma?» — degen auyr oigha qaldym. Osy uaqytqa deyin Áshim kýileri el arasyndaghy toy-tomalaq, auyldyng alty auyzy bas qosqan jiyndarda shygharylghan degen pikirding mýldem jansaq ekenin tolyq týsindim. Jaratushy mening osy aqiqatqa kóz jetkizetinimdi aldyn-ala sezdirip, Talasbek aghagha ayan bergen siyaqty. Ol kisi dәl tauyp aitqan eken.

Sebebin qaranyz, Dýnshining balasy Áshim 1896 jyly tuyp, 1962 jyly dýniyeden ótti. Al Tynshynyng nemeresi ýsh aimaq tónkerisine qatysqan Myrzaqan 1919 jyly tuyp, 1955 jyly kenes jerine ketken. Ketkende de belgili sebeppen ketken, әriyne. Sonda Myrzaqan 40-50 jyldary qolyna qaru alyp, aldynghy shepte bolghan bolsa, sol tústa Áshim de qolyna dom­byrasyn alyp, azattyq ýshin qan tókken asyl erlerding armanyn kýimen kýnirentip jyrlady. Mysaly, Áshimning sol zúlmat jyldarda ómir sýrgen ardager aqyn «Tanjaryqqa arnau» kýii, «Nýsipqan polkovnikke arnau» kýii, «Boztor­ghaydyng shyryly», bir oqighanyng tónireginde tughan jeti taraudan túratyn әigili «Kenes» kýilerining bәri-bәri de sol kezendegi halyqtyng kóz jasynan, kýreskerlik ruhynan tughan eken. Áshim kýishining әuletine qatysty osy derekterdi qolyma alghanda qayran qaldym. Sonymen dereu Talasbek aghagha baryp, mәn-jaydy ait­qanymda:

— Men saghan aittym ghoy, sender aityp jýrgen kýilerding tarihy basqa da, aitar oiy mýldem basqa. Mysalgha,  Áshimning «Kenesin» tartshy, — dedi. Kýidi bastap tarta berip em, әr­bir buynyndaghy aitylar oidy bylay talday bastady:

— Maqtanghanym emes, men ózim kýishi-dombyrashy bolghannan keyin, bir nәrsening sonyna týssem, qaytken kýnde de sol nәrsening sheshimin adaspay tabam. «Kenes» degen kýy qazaqta keng taraghan. Tipti, kenes zamanynda «Kenes» degen kýiler bolghan. Ol kýiler sol kenes zamanyna arnalghan boluy kerek. Sol siyaqty Uәly aghamyz әkelgen kýilerding biri – Beysenbining «Kenes» kýii tamasha, adamgha júghymdy kýi. Biraq, osy Beysenbi men Áshim­ning «Kenesinin» arasynda eleuli aiyrmashylyq bar. Óitkeni, ekeuining beyneleu nysanasy eki bólek. Beysenbining «Kenesi» Altaydaghy biylerding kenesinde, anyghyraq aitsaq, tórt biyding kene­sinde tartylghan kýy deydi. Beysenbining zama­nynda Altaydaghy el ýlken tariyhqa aralasa qoymaghan, mamyrajay tirshilikte otyrghan. El ishi tynysh, azattyq  kýres bastalmaghan kez. Sondyqtan búl kezdegi «Kenes» kýileri el ishindegi kýndelikti bolyp otyratyn jer dauy, jesir dauy siyaqty mәselelerdi beyneleydi. Al myna Áshimning «Kenes» kýii túlghasy óte biyik. Ózim kýishi retinde aitayyn, jalpy, ónerde kóp nәrseni beyneleu óte qiyn. Ádebiyetten mysal keltireyin, shyn suretker beyneleuding tәsilin tabady. Mopassan degen fransuzdyng ataqty jazushysy bar, sol әdebiyette bir tanghajayyp tәsil tapqan. Tabighat kórinisterin beyneleu arqyly adamdy әjualaydy. Bylay qaraghanda, mýmkin emes nәrse siyaqty, biraq, shyn mәninde aitar oiyn dәl beyneleydi. Sol siyaqty Áshim — kýy ónerining shyn suretkeri. Men osy kýidi alghash senen estigennen bastap, bir dertke shal­dyqtym. Yaghni, muzykada adam aitsa nanghysyz mynaday bir qyzyq jaghday bolady. Aytar oiy aryda jatqan, estetikalyq mәni joghary bir әuender bolady. Sol әuen adamnyng sanasyna kirip alsa, shyqpay qoyady. Ol, tipti, sol adam­men kórge birge kiredi. Áriyne, kýimen auyrasyn, Tәttimbetting «Kókeykestisi» de ailar boyy mening basymda jýrdi. Sóitip jýrip ýirendim. Qolyna kýy kóshkennen keyin, uaqyt óte kele, sanadan úmy­tyla bastaydy. Biraq, qolynda túrady, qoldyng ózining sanasy bar, úiyqtap jatyp ta dombyrany tartyp bere alasyn. Men myna Áshimning «Kenesin» tyndaghaly beri, kýndiz-týni basymda shertiledi de túrady. Sonda aruaqtar osynyng júmbaghyn sen ghana sheshe alasyng dep túrghanday bolady. Sonymen tynday-tynday, aqyry, sanamda jelbirep túrghan tudyng sureti shyqty. Sodan baryp týsinip jettim. Búl eshqandayda auyldaghy kempir-shaldyng jay-kýii emes, Áshim Tәttimbetti tyndady ma, bilmeymin, Áshimning «Kenesinin» basy men Tәttimbetting «Bylqyldaghynyn» basy úqsay­dy. Ekeuining әueni bir, yrghaghy basqa. Ony nege aityp otyrmyn. Tәttimbetting «Bylqyl­daghyn­daghy» bastapqy әuen ol saliqalylyqty, kóshe­lilikti beyneleydi. Kýy Qúnanbaydyng sheshesi Zerening kemenger túlgha­syna arnalghan. Al Áshimning «Kenesindegi» aitar oy basqa. Áshimning kýilerindegi beyneleu әdisteri qyrghyzdyng jyrlarynda, Irannyng muzykasynda kezdesetin beyneleuding asa qiyn tәsili sanalady. Yaghni, kýreskerlikke toly ruhty, jelbirep túrghan tudy beyneleydi. Al qazaq kýilerinde adamnyng ókinishin beyneleu asa qiyn. Áshim óz kýilerinde adamnyng ókinishin shertip kele jatyp, auyr kidiris, dybysty sozyp alu tәsili arqyly sheber beynelep otyr. Búl tәsil qyrghyzdyng «Nasihat» degen jyrlarynda, Ázir­bayjan men Irannyng erlik shejiresin jyrlaytyn  «Myrza gýseyin» degen úly kýii bar, sonda osynday tәsil paydalanylghan. Sondyqtan Áshimning «Kenes» kýiining aitar oiy ózi tughan ólkedegi halyqtyng erlik tarihynan syr shertedi.

Bizding qazirgi muzykatanu salasynyng eng olqy jeri, kýy tek osy Qazaqstan jerinde ghana payda bolyp, basqa jerde bolmaghan siyaqty synar­jaq týsinikpen qaraydy. Al ana jaqta (Qy­tayda) ýlken el bar ekenin moyyndaghysy kelmey­di. Biz­ding muzyka zertteu ghylymy, meninshe, búrylyp, sol jaqqa baryp, arnayy zertteuler jýrgizu kerek. Arghy bet, bergi bet degendi qoy kerek. Tek shartty shekara ghana bar, ónerde shek-shekara bolmaydy, — dep «Kenesti» shertip bolgha­nymsha, әrbir buynynyng aitar oiyna toqtalyp, taldap berdi.

Talasbek aghamyzdyng kemenger túlghasy, ústaz­dyq úlaghaty tek maghan ghana emes, tuyp-ósken ólkemning ónerining ishine býkken syryn  osylay ashyp berdi. Sonday-aq, sol kómuli jatqan ónerge qyzmet etuime shynayy jol siltedi.

2013 jyldyng basynda alashtyng ardaqty úly, marqúm Ábish Kekilbayúlynan ózining balalyq shaghy ótken ólkedegi kýy óneri turaly súhbat alghanymda:

— Án bayqús ne kórmedi, byt-shyt qylyp teksin ózgertti, әnge istemegen qiyanat qalmady. Al kýige asa qatty qiyanat jasay almady. Sebebi, qay zamanda da kýiding ishine boylap kirer týsinik, ruh kóp adamnyng qolynan kele bermedi de, kele bermeydi. Myqtaghanda, aty men tarihyn ghana ózgerte aldy. Al zerdesi bar bolashaq jas úrpaq qiyanatqa úshyraghan kýilerding saryn-sazynan, tolyq tartylghan fakturasynan aty men tarihyn týgendep alady. Qay ghasyrda bolmasyn qazaqta sóz aralaspaghan, bylshyl aralaspaghan saf múra­sy, ol — kýy der edim, — dep edi.

Ábish aghamyz aitqanday, tarihy men taqy­ryby ózgeriske úshyraghan Áshim kýilerining shynayy kelbetin týgendeu býgingi bizderge mindet.

Qúrmetti oqyrman, Talasbek aghamen ózim kuә bolghan jәne bir oqighany aita keteyin.

Birde Talasbek agha ústazy Jýnisbaydy taghy eske aldy.

— Atam bir otyrghanda 70-80 kýidi tartyp shyghu­shy edi. Birazyn ýirenip qaldym. Jas bol­dyq. Ol zamanda jazyp alatyn dybys alghysh ta tapshy. Amal qansha, kóp kýiler atammen birge ketti, – dep ókindi.

Atasynyng aruaghy amanattady ma, Talasbek aghamyz Ketbúghanyng «Qaraala beldik moyynda, saugha Shynghys saugha», Tәttimbetting «Alshaghyr-Shaghan» siyaqty әrqaysysy qazaqtyng tarihynan syr shertken kýilerdi qayta tiriltti. Sonday kýilerding biri — Bayjigitting «Kerbalaq» degen kýii. 2013  jyldyng tamyz aiy bolatyn, Talasbek agha habarlasyp:

— Ardabi, týsimde atam maghan Bayjigitting «Kerbalaq» degen kýiin ýiretti, sol kýidi sen tez ýirenip aluyng kerek, – dedi.

Men eki mәrte baryp, tolyq ýirenip aldym. Saryny Bayjigitting «Kókbalaghyna» jaqyndau, әdemi kýi. Dәl osy uaqytta Han Abylaydyng 300 jyldyghy el bolyp toylanyp jatqan. Memle­kettik syilyqtyng laureaty, aqyn Nesipbek Aytúly habarlasyp:

— Ardabi, Qytaydyng Tarbaghatay aima­ghynan Abylaydyn  tikeley  úrpaghy  Bazarbek  Yby­r­ayymúly degen aghang keldi. Qazaq radio­synyng tikeley tolqynynda han Abylaygha baylanysty súhbat bolady. Sen bizben birge baryp, Bay­jigitten birer kýy oryndap ber, – dedi.

Sol súhbatta Talasbek aghadan janadan ýirengen «Kerbalaqty» tartyp berdim. Tәkeng estip, quanyp qaldy.

Sol tarihy sharanyng qarsany bolatyn, bir kýni Tәkeng meni shaqyryp alyp:

— Sen menen Bayjigitting «Aghash atynyn» tórt tarauyn ýirendin. Men, negizi, atamnan búl kýiding bes tarauyn ýirengem. Songhy bir tarauyn qazir úmytyp qaldym. 80-jyldary Almatydaghy Yqylas atyndaghy halyq muzykalyq aspaptary múrajayynda júmys istep jýrgenimde, kýishi Abdul­hamit Rayymbergenov «Aghash attyn» bes tarauyn notagha týsirgen. Men sol notany aldyrayyn, sen úmyt bolghan bir tarauyn ýirenip al, — dedi.

On kýndey uaqyt ótken son, nota keldi. Endi myna qyzyqqa qaranyz, Talasbek agha maghan «Kerbalaq» dep ýiretken kýii — biz izdegen «Aghash attyn» besinshi tarauy bolyp shyqty. Talas agha tek atynan ghana janylghan. Al kýiding tolyq fakturasy notada aina-qatesiz túr. Talas aghagha habarlasyp:

— Siz tek kýiding atynan ghana janylghansyz, maghan ýiretken «Kerbalaghynyz» myna notada «Aghash attyn» besinshi tarauy eken. Oi, Alla! Osy kýiding sizding týsinizge kirip, qayta týle­genine qatty tanghalyp otyrmyn, agha, – dedim.

— IYә, Ketbúghanyng «Saugha», Tәttimbetting «Alshaghyr-Shaghany», osy siyaqty birneshe kýi­lerdi týnning bir uaghynda shyrt úiqyda jat­qanymda atam shertip ýiretip jatady, shynym­dy aitsam, sonda shalbar kiige de ýlgermey, dombyram men kishkene diktofongha әzer jetem. Mine, osylay tirildi búl kýiler. Osy kýiler qayta oralghanda quanghanymnan jylaghan kýnderim boldy. Oghan Zira jengeng kuә. Ózim  de tanghalam, – dedi.

Qúrmetti oqyrman, men múny nege aityp otyrmyn. Talasbek aghanyng sózimen aitsam, eseymegen kýii qartayghan, «oqygham joqtar» tek әdebiyetting manayynda ghana jýrgen joq. Olar ónerdin, naqtyraq aitsaq, kýishilik-әnshilik ónerding tónireginde de jetip-artylady. Jas bolsam da talay pysyqtardy kórdim. Talasbek aghanyng tirshiliginde syilas dos, qimas shәkirt bolyp, aghalap-jaghalap, óz paydalaryna keregin alghan song nemese ala almay,  kózi ketken son, «búl Talasbek bәrin oidan shygharghan, onday kýy bolmaghan», — degen arzan auyz sózdi sapy­ryp, jer basyp jýrgender qanshama. Al mening aityp otyrghandarym, «Alla taghalanyng aq jo­ly, Payghambardyng haq joly» demey-aq qoyayyn, shәkirt bolghan az-kem uaqyttaghy óz kózimmen kórip, imanday úiyghan shyndyghym.

Talasbek aghamyzdyng el bile bermeytin jәne bir qasiyeti – dombyra jasaudyng sheberi edi. Óz auzynan estigenim, qazaqtyng jeztanday әnshileri keshegi Jәnibek Kәrmenov, Mәdeniyet Eshe­keevter Tәkeng jasaghan qalaq domyrany únatyp ústaghan. Bala kýninde auyldyng abyz qart­tarynyng dombyrasynyng ýni jýreginde qalghan­dyqtan shyghar, qazaqy dybys izdep, kóbinde shyghys pen Arqa ónirindegi eski ýlgilerge negizdep, qalaq dombyralardy jasaghan. Bizge belgili sheberlerding dombyralaryna úqsamaytyn bir ereksheligi, Talasbek agha jasaghan domby­rasynyng qaqpaghyn shanaq jaghynan japqan. Yaghni, dombyrasynyng aldynghy bet qaqpaghy shanaq jaghynan bastap oiyp (shauyp), biteu kýiinde shygharylyp,  bet qaqpaqtyng ornyna jabylatyn taqtayshany shanaq jaghynan jauyp otyrghan. Mine, osynday әdispen jasaghan dombyrasy Almatydaghy Yqylas atyndaghy halyq muzykalyq asaptary múrajayynyng qoryna alynyp, 2016 jyldyng 30 nauryz kýni «Kýishi, jazushy Talasbek Ásemqúlovtyng dom­byrasy — múrajay sahnasynda» degen  taqy­rypta ýlken konserttik kesh negizinde salta­natty týrde múrajay qoryna tabys etilmekshi.

Osy orayda Yqylas atyndaghy halyq muzykalyq asaptary múrajayynyng atqaryp jatqan iygi júmystarynyng bir parasyn aita ketudi jón kórdik. Qazaqtyng ruhany ómirine óshpes enbek etken, Ózbekәli Jәnibekovting bastamasymen 1981 jyly qúrylghan múrajay qory, Tәuelsizdikke deyingi jyldarda kóptegen tarihy qúndy últtyq aspaptarymyzben tolyq­qany barshanyzgha belgili. Al 2015 jyl­dyng sony­na qaray múrajay basshylyghy­nyng shynayy jana­shyr­lyghymen qazaq ónerining marqasqa­lary Sәduaqas Balmaghambetov, Uәly Bekenov, Dәnesh Raqyshev, Jaqsylyq Myr­qaev, Bazara­ly Mýptekeev siyaqty  túlghalardyng óz qolymen ústaghan aspaptary múrajay qoryna alyndy. Talasbek Ásemqúlovtyng dombyrasy da osy iygi isting arqasynda óz ornyn tapty.

«Izdelushi әruaq qansha mýbәrәk bolsa, Alla Taghala onyng izdeushisin de sonday qúdyretti etip jaratady» degendey, Talasbek Ásemqúlov ja­ra­tu­shy syilaghan qazaq ruhaniyatynyng naghyz joqtaushysy edi. Bizding aityp otyr­ghanymyz, Tәkenning shynayy kelbetining bir ghana qyry. Al Tәkenning shynayy bolmysyn, bergeninen bereri kóp, әli jaryqqa shyqpaghan (10 tomnan kóp) jazbalarynan bilemiz dep, zerdeli oqyrmannyng kýtip jýrgeni haq.

Ardaby Mәuletúly, kýishi-zertteushi

"Almaty aqshamy" gazeti

1 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2347
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2690
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2937
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1771