Sәrsenbi, 22 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 5074 0 pikir 30 Mamyr, 2009 saghat 10:49

«KEREGY» – kóne týrki sózi.

Tarih ghylymdarynyng doktory Jambyl Artyqbaev Kereku sózi osy ónirde mýlde bolmaghan Koryakov degenning aty-jóninen tuyndapty degen payymdaudyng teris ekenin ghylymy negizde dәleldep, «Kerekudin» týp tórkini kóne týrki dәuirinen bastau alatynyn  da aiqyn kórsetken. Tarihshy ghalymnyng tújyrymyn qúptay otyryp, Kereku sózine baylanysty týiindeulerin filolog retinde tolyqtyra týsudi dúrys kórdim.
Týrki tilinde ker týbir túlghasynan órbigen sózder kóp-aq. «Kereku» sózi týrki sózdiginde IH ghasyrda kezdesedi. Búl - leksema búdan da búryn payda bolghangha úqsaydy. «Ker» týbir túlghasynan órbigen «kereku» men kerege edinisalarynyng shyghu geneziysi bir siyaqty. 
KEREGY: Týrkmender – «shatyrdy», «kóshpendiler qyshlyq evdi – qyshlyq evdi – «qystyq ýidi» «keregý» dep ataydy. Maqalda bylay dep kelgen: kek kórdi keregy jýzti: Kek kórdi kergý iýdzti – Beynet kórdi, kiyiz ýiin ózi artyp aldy (M.Qashqari. Týrik sózdigi. I tom). 
M.Qashqary KEREGY sózin týrkiler eki týrli maghynada qoldanghanyn jazady: (qysqy ýi, kiyiz ýi). «Ker» túlghasynan «keregý» balshyqtan salghan ýiding qabyrghasy (qúima, jar) jәne «kerege» kiyiz ýiding sýiegi (kerege) tuyndaghan. Jalpy «ker» túlghasyn kóne týrkiler bir nәrsening negizi degen úghymda da qoldanghan. 

Tarih ghylymdarynyng doktory Jambyl Artyqbaev Kereku sózi osy ónirde mýlde bolmaghan Koryakov degenning aty-jóninen tuyndapty degen payymdaudyng teris ekenin ghylymy negizde dәleldep, «Kerekudin» týp tórkini kóne týrki dәuirinen bastau alatynyn  da aiqyn kórsetken. Tarihshy ghalymnyng tújyrymyn qúptay otyryp, Kereku sózine baylanysty týiindeulerin filolog retinde tolyqtyra týsudi dúrys kórdim.
Týrki tilinde ker týbir túlghasynan órbigen sózder kóp-aq. «Kereku» sózi týrki sózdiginde IH ghasyrda kezdesedi. Búl - leksema búdan da búryn payda bolghangha úqsaydy. «Ker» týbir túlghasynan órbigen «kereku» men kerege edinisalarynyng shyghu geneziysi bir siyaqty. 
KEREGY: Týrkmender – «shatyrdy», «kóshpendiler qyshlyq evdi – qyshlyq evdi – «qystyq ýidi» «keregý» dep ataydy. Maqalda bylay dep kelgen: kek kórdi keregy jýzti: Kek kórdi kergý iýdzti – Beynet kórdi, kiyiz ýiin ózi artyp aldy (M.Qashqari. Týrik sózdigi. I tom). 
M.Qashqary KEREGY sózin týrkiler eki týrli maghynada qoldanghanyn jazady: (qysqy ýi, kiyiz ýi). «Ker» túlghasynan «keregý» balshyqtan salghan ýiding qabyrghasy (qúima, jar) jәne «kerege» kiyiz ýiding sýiegi (kerege) tuyndaghan. Jalpy «ker» túlghasyn kóne týrkiler bir nәrsening negizi degen úghymda da qoldanghan. 
Kerege ~ kereký/keregý –sózderi  ger- ~ ker-, etistigine әkeledi jәne tuyndy semantikasy da sәikes keledi. Atalghan etstikting qúramdyq maghynasynda `qong, shatyrdy qúru` týrki., shuv., búdan basqa `keru, jazu, sozu` t.b. siyaqty úghymy bar. Gerege ~ kerege < ger-/ker- +-e-+-ge/-ke jәne kereký ~ keregý < ker- + -e- + -ký > kereký. Ger  «tanymal» formasyn týrik dialektisindegi gere- etistigimen `jabu, jamylu` salystyrugha bolady. (E.V.Sevortyan. Etimologicheskiy slovari turkskih yazykov. –M. Nauka. 1980. – S. 24-25).
Qoryta aitqanda, kóne dәuirde payda bolghan Kereku sózi – HÝSh ghasyrdyng basynda osy ónirge kelipti-mis  delinetin Koryakov degen bireuding qazaqshalanghan aty-jóni eken dep oilaudyng ózi qisynsyz. Al patshazada Pavel Romanovtyng qúrmetine qoyylghan Pavlodar atauyn auystyru mәselesine kelsek, osy jerding kóne dәuirden bergi tarihy atauy Kerekudi eskermey, jana atau izdeuding qajettiligi joq.
Aytmúhamet TÚRYShEV, filologiya ghylymdarynyng doktory (etimolog).

 

Pavlodar qalasy.
«Ertis didary» gazeti
http://www.ertisdidary.ucoz.kz/

 

0 pikir