Jeksenbi, 23 Mausym 2024
Qogham 6822 0 pikir 28 Nauryz, 2016 saghat 12:02

SÁKEN SYBANBAYDYNG SYIY

 

laghyna qalaqtay qara tranzistordy japsyryp alyp, futbol komandalary arasyndaghy jarystardyn janalyqtary men tikeley reportajdaryn tyndaudan esh jalyqpaytyn bir adamdy bala kezimde kórip óstim. Qayratty qara shashy aidarlanyp, ózi de ala dopty aldyna salyp quudyn sheberi edi. Túrsyn deytin aghamyz. Túrsyn Shalshyqbaev. Qazir de auylda túrady. Qazir de sol bayaghysynsha: teledidardyn aldyna tize býkse, kóretini – tek futbol. Aytatyn әngimesi de – futbol. Ózimen osy taqyrypta súhbattasatyn adam tabylsa, jany qalmay quanady. Sodan son qaydaghy bir braziliyalyqtyn nemese ispannyn, aghylshyn men almannyn aty-jónin tergep kete beredi deysiz.

Sol Túqannan keyin kórgen birtýrli kisim – osy kisi. Sәken Sybanbay. Jornalshy bola túra telearnalardan taraytyn sayasi, ekonomikalyq janalyqtargha kóz tigip, gazet-jurnaldardan da sonday taqyryptardy oqyp janyqpaytyn ol futbol degen «pәlege» kelgende arbalady da qalady. Arbalyp qana otyrmaydy, qoltyq túsynan qoyyn dәpterin suyryp alyp, týrtinip jaza bastaydy. «Ne jazady eken» dep ilgeride ózine bayqatpay dәpterine ýnilgenim bar. Sondaghysy esep-qisapqa úqsas birdene. «18 minut. Ong qaptal» nemese «Qosymsha uaqyt. 15 minut» degen siyaqty shimaylar. Qúmyrsqanyng izindey shúbyryp týsken úsaq shimaylardan úghatynym az bolghan song ózinen esh nәrse súramay qoya salghanmyn. Al, ol týrtinuining sebebin týsindiruge asyqqan emes. Biraq, ilgeride, Almatyda pәterden pәterge kóship, «qonys toylardan» qolymyz bosamay jýrgen kezderde onyng tәuir televizory bar tanystarynyng ýiin izdep, domalaq dop oiynyn quyp baryp kóretindigine kózim әbden jetkennen keyin, «búnysy tegin tirlik bolmasa kerek» degen baylamgha kelgenmin.

Oygha oralghan song osy rette aityp ótkenimizding artyghy joq shyghar. 1998-99 jyldary jurfaktyng әigili 5-shi jataqhanasynda túratyn mening bólmemde ysqyryghy jer jaratyn televizor boldy. Álgining dauysy әlemet, maqta tyghyp almasanyz qúlaghynyzdyng jaryqshaghyn jaryp jibere jazdaydy. Áytkenmen de ózining beti bәdendi әielding betindey әdemi, jýzindey móldir. Túnyq kórsetedi. «Jas Alashta»  jalandap jýrgen kezimiz.

- Aghay, sizding ýidegi televizor jaqsy kórsetedi, ә? – dep súrady Mәdeniyet bólimining tilshisi Sәken Sybanbay. Biz bir-birimizdi «aghay» dep ataymyz.

- IYә, jaqsy kórsetedi, aghay. Biraq, bir ynghaysyz jeri qúlaghynnyng «qúryshyn qandyryp» ysqyrady da otyrady.

- Oi, ony qoya beriniz. Býgin bir oiyn bar edi, baryp kórsem bola ma?

- Bolghanda qanday. Bólme – seniki. Men býgin Qapshaghaygha ketip barmyn. Pajalysta, jatta ysqyrtyp kóre ber.  Osy әngimening túsynda qasymyzgha bir әriptesimiz tayay berdi. Som deneli, iyqty, jondy azamat. Jasy bizden ýlken. Kez kelgen ortagha kirip ketetin, kez kelgen әngimege aralasa ketetin asa bir jaqsy әdeti bar edi, sol әdetimen: «Ne ghyp túrsyndar, ei?» - dep janymyzgha jetip keldi.

- Myna Sәken ýige kelip televizordan futbol kórsem deydi.

-         Ay, jón eken. Men de futbol dese ishken asymdy jerge qoyamyn ghoy. Men de baryp kóreyinshi. A, Sәken, ekeumiz qatar otyryp kórip, oiyndy talqylamaymyz ba?

- Maqúl.

Ekeuine bólmeni tabystap men Qapshaghay attandym. Erteninde jolyqtyq.

- Qalay, kóre aldyndar ma futboldy?

- Kórdik.

- Qyzyq boldy ma?

- Qyzyq... qyzyq bolghanda... televizorynyz «ysqyryp», ana kisi «pysqyryp» әbden qyzyqqa battyq. Kýldirip, әngimesining arasyna әzil jýgirtip, beynelep sóileytin Sәken ezu tartty da keshegi doda jóninde aityp berdi.

- Ras, qyzyq oiyn, tartysty doda boldy. Teledidardyng ishinde eki komanda, syrtynda eki adam әbden silikpemiz shyqqansha «dodalastyq». «Futbol kóremin» dep kelgen kisimiz basynda sergek-aq otyrghan. Keyde gýjildep dauysyn shygharyp, qatelesken oiynshylardy sybap tastap, jankýierlik tanytqan. Sóitip otyryp arasynda úiqysyzdyghyn, týn balasy úiqy kórmeytindigin de aitqan. Alayda, azdan song qalghyp-mýlgy bastady. Odan keyin kәdimgi qorylgha basty. Onyng qoryly ýdegen sayyn aqyryndap teledidardyng dauysyn ashyp qoyamyn. Teledidarynyzdyng ysqyryghy yshqynyp, dauysy shyqqan sayyn qoryldyng da berekesi kire týsedi. Úiyqtap jatqan adam tonady ghoy dep, ýstine bir jenil kórpeni jauyp qoyghan edim. Jauyp qoyghanym bar bolsyn, qyzyqtyng kókesi sodan bastaldy. Ana kisi «uff» dep demin ishine tartqanda jamylghy onyng bas ayaghyn týgel jabady. Bólmedegi bar auany molynan qarpyp, qorylmen qosa tynysyn syrtqa aqtarghan kezde myna kóldey kórpeniz kindigining basynda  kózdey bolyp qalady. Mynda – komediya, anda – drama. Búnday tegin qyzyqty qazir tengege tabu qiyn ghoy, aghay. Rahmet sizge.

Televizorymyzdyng ysqyryghy men týshkirigine qaramay futbol ýshin Sәken búdan keyin de kelip jýrdi. Sәti týsip ózi teledidarly bolghan son, dumandy otyrystarymyzdy tastap, futbol kóru ýshin týn jarymynda ýiine ketip qalyp ta jýrdi. Ol – birimizge birimiz elbesip-selbesip, barymyzben bólisip, tanystyghymyz tamyr jayyp, dostyghymyz terendey bastaghan toqsanynshy jyldar edi. Keyin, keyin bolghanda osydan tórt-bes jyl búryn, Sәken futboldan әlem chempionattarynyng tarihy turaly kitap shygharu kópten oiynda jýrgenin aitty. Óitkeni, ala doptyng alamandary ótken jyldardy, sondaghy oiynshylardy, aita qalarlyqtay airyqsha oqighalardy altynshy-jetinshi synyp oqushysy kezinen bastap ýzbey jazyp, jinap keledi eken. Futbol klubtary, ondaghy oiynshylar men jattyqtyrushylar, irikteu oiyndary, iri jarystar bala Sәkenning oqushy dәpterinde tizilip, keyin student Sәkenning juan bloknottaryna, jurnalist Sәkenning qoyyn kitapshalaryna kóshipti. Iske tiyanaqty, derek pen dәiekke úqypty, sәl kýmәndi, dýdәmal fakti kezdesse, sonyng anyq-qanyghyna jetpey qolyna qalam almaytyn syralghy dostyn, talantty jornalshynyng әlem chempionattarynyng jylnamasyn jazyp shyghatynyna men sonda qapysyz sengenmin.

Mine, sol kitap aldymda jatyr. «Ala doptyng alamany». Avtory – Sәken Sybanbay. 640 bet. Taralymy 2000 dana. «Arna-B» baspasynan 2015 jyly jaryq kórgen. Kitaptyng alghashqy beti «Avtordan. Qadirli oqyrman, jany jaysang jankýier!» dep bastalypty. Qara sózding boyyna qan jýgirtip, jan bitirip, oqyghan adamdy eriksiz eliktirip, elitip әketetin qabilet daryghan qarymdy qalamgerding kitaby qúmyrsqanyng izindey bayaghy shúbyrghan shimaylardan týk úqpaytyn biz paqyrdyng ózin futbol deytin siqyrly әlemning qúshaghyna tarta jóneldi. Osy kýni men – «jany jaysang jankýier» bolmasam da, búl kitapty qadir tútatyn oqyrmannyng birimin.

30-jyldary futbolshylardyng jeydesinde nomer bolmaghan.

1904 jyly 21 mamyrda, Parijding tórinde, europalyq jeti elding ókilderi bas qosqan jiynda Halyqaralyq futbol federasiyasynyng (FIFA) qúrylghanynan habardar etip qoyghan avtor bizdi (jankýierlerdi emes, biz siyaqty qatardaghy oqyrmandy, әriyne) esim-soyy belgisiz Rober Geren, Juli Rime, Alen Delone deytin kisilermen tanystyrady. Búl adamdardyng alghashqysy – halyqaralyq dengeydegi futbol chempionttaryn ótkizu iydeyasyn dýniyege әkelse, keyingi ekeui sol iydeyany tabandy týrde iske asyrady. HH ghasyr basyndaghy derekterden maghlúmaty mol avtor sol uaqyttyng mýmkindigin tura kózben kórip otyrghanday etip dәl bergendikten, siz Gerenning avangardtyq oilaryna, Rime men Delonening passionarlyq quatyna tәnti bolasyz. Gerenning FIFA-daghy ornyn az jyldar iyelengenimen, iyegining astyndaghydan әrige úzamaghan aghylshyn Daniel Berly Vulfolldyng tәkapparlyghana, ózimshildigine ókpeleysiz. Alayda, Rime men Delonening iskerliginin, qayratkerliginin, mәmilegerligining arqasynda I chempionat Europada emes, Latyn Amerikasyndaghy Urugvayda ótetin bolyp Barselonada, 1929 jyly 18-19 mamyrda, FIFA-nyng kezekti kongresinde sheshim qabyldanady. «Sol kezdegi baspasózde jazylghanday, «búl sheshimdi zal úzaq du qol shapalaqpen qarsy alady» («Ala doptyn alamany», 9-bet).

Bir chempionatta 13 gol soqqan mergen Just Fonten (Fransiya, 1958 jyl)

«Halyq quanyshy» atanghan әigili Garrincha (Braziliya)

1970 jyl. Germaniya – Angliya – 3:2. Qos sayypqyran – Frans Bekkenbauer men Bobby Charliton

Kitaptyng «Oydan toygha deyin» dep atalghan bóliminde jogharydaghy jayttarmen qosa futboldan әlem chempionatynyng jenimpazyna tapsyrylatyn kuboktyng – «Altyn Niykenin» dýniyege kelui men onyng mýsinshisi Abeli Lefler turaly mәlimet bere ketken avtor búdan keyin túnghysh chempionattyng qyzyghy men qiyndyghy turaly bayandaydy.

Avtordyng jazuynsha, ghalamsharymyzdaghy adamzat úrpaghynyng teng jartysyn teledidargha telmirte alatyn (2010 jyly әlem chempionaty kezinde anyqtalghan maghlúmat) futbol degen qúdiretti oiynnyng tәrtibi, erejesi... iyә, qyzyghy men qiyndyghy Monteviydeoda ótken túnghysh chempionattan bastalsa kerek. Búl chempionatta qaqpagha alghashqy dop soghyldy (Lusien Loran). Chempionattar tarihyndaghy túnghysh 11 metrlik belgilendi. Álemdik dop dodasyndaghy alaghashqy avtogoldyng da avtory anyqtaldy (Manueli Rosas). Peruding Rumyniyamen oiynynda túnghysh ret futbolshy alannan quyldy («Ala doptyng alamany», 16-bet). Túsauynyng kesilip qoyghanyna 5 kýn bolghan chempionattyng ashylu saltanaty jýz myng adam otyryp, tamashalay alatyn su jana «Sentenario» stadiony paydalanugha berildi. «Sentenariodaghy» túnghysh oiynda Urugvay men Peru kezdesip, tartysty oiynnyng taghdyryn bir qoly joq urugvaylyq shabuylshy Ektor Kastro engizgen jalghyz dop sheshti. Úlybritaniyadan AQSh-qa qonys audarghan Bertran Peytnod paragvaylyqtardyng qaqpasyna ýsh dop soghyp, әlem chempionattarynyng túnghysh het-triygin jasady (atalghan kitapta, 17-bet).

1974 jylghy dop dodasynyng ýzdik oiynshysy Yohan Kroyf (Gollandiya)

1986 jyl. Ziko (Braziliya) men Luis Fernandes (Fransiya)

1990 jyly talay oiynnyng taghdyryn penality sheshti

«Qalaysha? Álemdik dodalardaghy alghashqy het-triktin avtory – argentinalyq Giliermo Stabiyle emes pe?» degen saual tuyndauy mýmkin osy jerde. Ras, keshege deyin әlemdik dop dodasynyn shejireshileri de solay aityp-jazyp keldi. Biraq 2006 jyly futbol statistikasy men tarihyn zertteushiler AQSh – Paragvay matchyndaghy ýsh goldy da qaqpagha Peytnodtyn engizgenin dәleldep shyqty (búryn goldardyn birin Flory soqty delinetin). Múny FIFA da qabyldap, match hattamasyna tiyisti ózgerister engizdi. Al, búl oiyn 17 shildede, demek, Stabiyle ýsh dop soqqan Argentina – Meksika kezdesuinen eki kýn búryn ótkendikten, túnghysh het-trik avtory B.Peytnod bolyp esepteledi. Alayda futbolshynyn ózi әdildiktin saltanat rghanyn sol kýyi kórmey-bilmey ketti. Ol 1974 jyly 65 jasynda qaytys bolghan edi» (atalghan kitapta, 18-bet).

«Ala doptyng alamanynda» jankýier qauymnyng jadyn janghyrtar, jana buyn jas órkenning futbol tarihy turaly bilimin bayytar osynday derekter kitaptyng әr betin paraqtaghan sayyn kezdesip otyrady. 1930 jyldan 2014 jylgha deyingi chempionattar tarihyn qamtyghan kitapty avtor oqyrman ýshin óte tartymdy etip bergen. Aldymen әlemdik dodanyng rettik sany, ótken jyly, ala doptyng alamanyn jasaghan elding aty men stadiondar jәne jýldeger qúramalar jóninde qysqasha aqparat beriledi de, chempionattyng ereksheligi, jalpy sipaty bayandalady. Chempionatta erekshe kózge týsken bas qaharmandardyng esteligi nemese olar turaly shaghyn mәlimetter de «meni oqy» dep kóz tartady. Mysal keltireyik:

«... Atyn sport jylnamasynda mәngi qaldyrghan manyzdy sәt jayynda futbolshynyn ózi keyin bylay degen eken: «Oyynnyn alghashqy minuttarynda qos komandanyn shabuylshylary da alghashqy dopty soghugha úmtylyp, alaókpe bolyp kóp jýgirdi. Biraq bәrinen de menin jolym boldy. 19-minutta bizdin qorghaushylar óristetken bir shabuylda sol qaptaldan әueletip berilgen dopty sekirip toqtattym da, qaqpashynyn on jaghynan zu etkizdim. Ol kezde dop soqqandardy qazirgidey quyp jýrip ttyqtau dәstýrge ainalmaghan-dy. Bir-eki komandalasym arqamnan qaqty da qoydy».

Fransiya qúramasynyn sapynda 10 oiyn ótkizip, 2 dop soqqan L.Loran 97 jyl ómir sýrip, 2005 jyly qaytys boldy» («Ala doptyn alamany», 13-bet).

1998 jyl. Final. Ziynedin Zidan men Roberto Karlos

2002 jyl. Turnir kózayymdary – Senegal men Týrkiyanyng kezdesui

2010 jyl. Germaniya – Ispaniya – 0:1. Karles Puyoli soqqan gol

2014 jyl. Álemdik dop dodasy tarihyndaghy bas súrmergen – Miroslav Kloze (Germaniya)          

 Oqyrmandy jogharydaghyday qyzyqty әngimesimen jelpindirip alghan song avtor oiynnyng nәtiyjelerin jariyalaydy. Sony finalmen qorytyndylanady. Osy nәtiyjelerge, sala qúlash tizimderge, týrli derekterge, sifrlargha qarap otyryp men onyng bir kezderi bekerge týrtinip jýrmegenin bek týsindim. Oiyndardan kóz almay, kóz mayyn tauysyp jazghan dýniyelerining naqtylyghyna ishtey qol soqtym. Avtordyng búnday úqyptylyghy qatardaghy oqyrman biz týgili, sport taqyrybynyng bilgiri Esey Jenisúlyn da kezinde riza etken kórinedi.

Naqtylyq degennen shyghady, men biletin Sybanbay әuleti tegis futbol oiyndaryn tamashalaugha qúmar. 2014 jyly Braziliyada әlem chempionaty boldy. Sol kezderi teledidardan futbol kórip otyrghan Ábdighappar aqsaqal men Núrlan (Sәkenning inisi) bәstesip qalady. Qaqpashyny eseptemegende alanda 10 oiynshy bolady ghoy. Bapkerler solardy jasyl alanda әrqalay ornalastyrady, әrkim ózinshe bólek taktika ústanghysy keledi. Biluimshe, bayaghy 50-jyldary 3 qorghaushy – 2 jartylay qorghaushy – 5 shabuylshy degen shema (3-2-5) moda bolghan. 60-jyldary ýzdik komandalardyng kópshiligi 4-2-4 jýiesine kóshken (yaghni, 4 qorghaushy – 2 jartylay qorghaushy – 4 shabuylshy). 70-jyldargha taman shabuylshynyng biri ortanghy shepke jyljyp, 4-3-3 degen tәsil sәnge ainalghan. 70-ting orta sheninen aua 4-4-2 jýiesi birinshi plangha shyqqan. Yaghni, birte-birte shabuylshylar azaya bergen.

Qazir komandalardyng kóbi 4-3-3 nemese 4-4-2 shemasyn ózderinshe týrlendirip, әrqily qoldanady eken. Ábdighappar aqsaqal men Núrlan ekeui qarap otyryp Ispaniya qúramasynyng taktikalyq ornalasu tәsiline baylanysty oy talastyryp qalady emes pe. Aqsaqal aitqan, «ispandar qazir 4-2-3-1 jýiesimen oinap jýr» dep. Yaghni, 4 qorghaushy – 2 tylgha qaraylaytyn jartylay qorghaushy – 3 shabuyldaytyn jartylay qorghaushy – 1 taza shabuylshy. Núrlan aitqan, «joq, olar 4-3-3 jýiesimen oinaydy» dep. Ekeui óz uәjderin әri dәleldep, beri dәleldep, bir-birin moyyndata almaghan. Sosyn «Sәken demalys alyp, auylgha kelsin, tóreligin sodan súraymyz» dep kelisedi.

– Sen ne dedin? – dep súradym әlemdik dop dodasyndaghy keyipkerlerdi dostarynday biletin Ábdighappar aqsaqaldyng úlynan.

– Men aittym: «Negizi, kókemdiki dúrys. Ispaniya 2008 jyly tipti eshkimde joq 4-1-4-1 jýiesimen oinaghan. Sóitip, Europa chempiony boldy. Kóp úzamay olardyng bapkeri auysty da, onyng ornyna kelgen bapker, ózi óte bir saq shal eken, shabuylgha dem berushi bir jartylay qorghaushyny sәl artqa jyljytty – sóitip 4-2-3-1 shemasyna ainaldyrdy. Qazir solay oinap jýr. Biraq Núrlandy da qatty qatelesti dey almaymyn, óitkeni, Ispaniya key oiyndarda (әsirese 2012 jyly) 4-3-3 jýiesin de ishinara qoldanyp jýrdi...

Sóitip, ekeuin de ókpeletpey, «tyghyryqtan jol tauyp» shyqqan ol  men sóz etip otyrghan kitabynda da jankýier atalatyn jamighattyng kókeyindegi san aluan súraqqa qinalmay jauap úsynady. Mysalgha jýgineyik:

III chempionat. 1938 jyl. Braziliya – Polisha kezdesui. «Birinshi taym braziliyalyqtardyn ýstemdigimen ayaqtalsa (3:1), kezdesudin ekinshi bóliginde tura sonday eseppen polyaktar basym týsti (negizgi 90 minuttyn qorytyndy esebi 4:4). Qosymsha uaqytta qarsylastarynan bir dop artyq soqqan (jalpy esebi 6:5) tenbil doptyn tendessiz sheberleri shiyrek finalgha shyqty. Búl oiynda polyak shabuylshysy Ernest Villimovsky qapqagha tórt dop engizip, poker jasady. Keshege deyin jylnamashylar «braziliyalyq Leonidas ta tórt gol soqty» dep jazyp kelgen edi, keyingi jyldary Posso dәuiri turaly derekti filim týsirgen italiyan televiziyashylary shyn mәninde «qara jauhargha» telinip jýrgen goldardyn birin Perasionyn engizgenin dәleldedi. Yaghni, búl oiynda Leonidas «nebәri» ýsh goldyn avtory atanghan. Onyn birin shabuylshy ózinen asyra shalqalay teuip engizse (Braziliyada búl tәsildi «bisikleta», yaghni, «belesebet» dep ataydy), taghy birin tipti... jalanayaq soghypty: óytkeni, oiyn barysynda Braziliya ramasynyn birneshe futbolshysynyn butsysy jyrtylyp, kiige jaramay qalghandyqtan (janbyr yyp túrghan bolatyn), tóreshi olargha jalanayaq oinay beruge rúqsat etken bolatyn. Al Villlimovsky keyin Polishany fashistik Germaniya jaulap alghan son... sol eldin ramasynda da óner kórsetip, 8 oiynda 13 gol soghypty» (atalghan kitapta, 48-bet).

Oqyrman bayqap otyrghan bolar, biz kitaptyng әli bastapqy betterinde jýrmiz. Búnyng ózindik sebebi bar. Sebebi, 1930-1960 jyldar aralyghyndaghy chempionattardyng tarihynda talas tudyratyn jayttar әredik kezdesip túrady eken. Al bizding avtorymyz sonyng aq-qarasyn týgel tekserip baryp kitabyna engizgen. «1958 jylghy әlemdik dop dodasy sport tarihynda erekshe oryn alady. Múnyn sebebi: búl, birinshiden, shyn mәninde futbol taktikasyna tónkeris әkelgen turnir boldy, ekinshiden, oiyndardyn mazmúndylyghy jaghynan búghan deyingi birinshilikterdin bәrinen asyp týsti, ýshinshiden, osy chempionattan bastap barlyq oiyndar teledidardan kórsetile bastady» degen derek bar kitapta (102-bet). Álemdik dodagha teledidar «aralasqan» song baryp chempionattar shejiresi dúrys týzile bastaghan. Biraq búl teledidargha deyingining bәri qate nemese qate tústary kóp degendi bildirmeydi. Óitkeni, sonau 1930 jyldan bastalghan alamannyng tarihyn jurnalister qauymy hatqa týsirip, reportajdar jazyp qaldyrghan. Sәken Sybanbay sol zamandardaghy gazetterding qiyndylaryn qiystyryp, «kónekóz» plenkalardy qayta qarap, «júmyr jerdegi tenbil dop» (S.Berdiqúlov) oiyndarynyng jylnamasyn jasaghan әlemdegi әriptesterining enbegine sýiense, al ózi qara tanyghannan keyingining bәrin ýtir-nýktesin qaldyrmay jazyp otyrghan.

Sonday enbekting jemisi – «Ala doptyng alamany». «Álemdik futbol toyynyn býkil tarihy men statistikasyn jiliktep túryp shaghyp, qolynyzgha ústatyn qazaqsha dýnie búghan deyin bolghan emes. Yaghni, dәl býgin bizdin futbol әuesqoylary atalghan әydik jarys pen onyn jaryq júldyzdary turaly óz ana tilinde túshymdy maghlúmat ala almay, baspasóz ben ghalamtordyn tam-túm aqparatyna ghana aldanyp otyr. Sondyqtan biz osy olqylyqtyn ornyn toltyrudy maqsat túttyq», – deydi avtor kitapqa kirispe sózinde.

Bizdinshe, S.Sybanbay myrza kitapta uәde etilgen maqsatyna tolyq jetken. Qolyna qalam alyp, sóz ústaghan jazushynyng múratyn ghasyl eter kitaptyng dýniyege kelui – ilude bir talanttyng ghana peshenesine jazylady. «Ala doptyng alamany» – Sәken Sybanbaydyng qalamynan tughan sonday kitap. Avtordyng enbegin aqtaghan, múratyna jetken kitap. Kitapty futboldan әlem chempionattarynyng tarihy, jylnamasy, shejiresi, tipti, ensiklopediyasy dep te baghalauymyzgha bolady. Europa reporterlerining salqynqandylyghy men qazaq tilining kestelikórkem órneginde órilgen kitap mazmúny qazaq balasynyng kókjiyek tanymyn keneytip, әlem futboly, jalpy әlem turaly týsinigin kemeldendire týserine kәmil senimdimiz.

Áriyne, biz «Ala doptyng alamanyn» týgeldey әngimelep beruge mindetti emespiz jәne ol qajet te emes. Óitkeni, búl – Sәken Sybanbaydyng syiy. Ol syidy qadirli oqyrman, jany jaysang jankýier ózinshe tamashalap, ózinshe iyelenui kerek.

Suretter "Ala doptyng alamany" kitabynan alyndy.

uren QUAT

Abai.kz

0 pikir