Seysenbi, 28 Mausym 2022
Biylik 5378 0 pikir 28 Nauryz, 2016 saghat 15:59

QAZAQSTANNYNG ENDIGI «TAUARY» QAZAQ QYZDARY BOLGhANY MA?

QAZAQ QYZDARYN «KÓNILDES» ETIP KÓRSETKISI KELGENDER ZANG ALDYNDA  JAUAP BERUI TIYIS!

Qazaqstandyq júmyssyz jýrgen boyjetkender 300 myng tengege bola basshysynyng kómekshisi әm kónildesi bolugha kelisken,- dep jazady «Korrespondent» sayty.

Arnayy tәjirbie jýrgizgen belsendiler saualnamasynyng qorytyndysyna sýiensek, qazaqstandyq boyjetkender kýn kóris qamy ýshin basshysynyng ong qoly bolyp qana qoymay, orayy kelse, «ong jambasyn» da úsynugha dayyn ekendikterin kórsetken-mys.

Masqara bolghanda, kólenkeli biznes biykeshteri arnayy qyzmetteri ýshin qansha tenge alatyndyqtaryn da jasyrmaghan.

Jaqynda ghalamtor jelisinde júmyssyz jýrgen biykeshterding arnayy kastingke kelip, sýrensiz súhbat jasaghan beyne jazbasy payda boldy.

Qazaqstandyq qyzdardyng betperdeli jýzderin qaralau maqsatynda arnayy úiymdastyrylghan búl kastingte beytanys әiel júmys izdep kelgen jas qyzdarmen syrlasyp otyryp, súhbat jýrgizgen. Ár qyzben jeke-jeke sóilesip, 50 jastan asqan basshysyna kómekshi qajet ekenin jәne ol qyzmetker basshymen birge issaparlargha shyghyp, tipti kónildesi bolu kerektigin aitqan. Al arnayy «kónildestik» qyzmetteri ýshin jalaqyny júmys izdep kelushining ózi belgileuin súraydy.

Súmdyq bolghanda, qysylyp-qymtyrynlmaghan qyzdardyng  keybiri «ózgeshe qyzmetteri» ýshin 250-300 myng tenge jalaqy jetkilikti ekenin aitqan.

Aytpaqshy, múnday masqara әngimelesuge tek qyzdar qatyspaghan. Júmyssyz jýrgen jigitter de kónildes bolu turaly úsynysty estigen.

Mysaly, beyne jazbada bayqaghanynyzday, júmys izdep kelgen jigit basshynyng kónildesi bolugha ýzildi-kesildi qarsy bolghan. Tipti ol júmys úsynushy taraptyng  million tenge kólemindegi jalaqy men pәter, kólik beremiz degen úsynysynan da bas tartqan.

Viydeony jýktegenderding mәlimetinshe, olar qazaqstandyq jastardyng basshylarymen intimdik qatynasqa degen kózqarastaryn bilu maqsatynda әleumettik eksperiyment jasap kóripti. Nәtiyjesinde әngimelesuge kelgen 25 jastyng 60 payyzy júmys berushi taraptyng talabymen kelisken.

Taqyrypty túzdyqtau

Qazir qazaqstandyq әm әlemdik BAQ-ta qazaq jigitterin ashyq týrde azghyndyqqa iytermeleu әm qyzdaryn masqaralau sayasaty jýrip jatqanday elesteydi keyde.

Búlay dep bajaylauymyzgha sebep jetkilikti. BAQ-ta tek qazaq qyzdaryna qatysty negativti, súryqsyz aqparattar órip jýr. Mysaly, «әr qytay qazaq qyzymen ashyna bolyp jýr», «Aqtóbede mektep jasyndaghy oqushy qyzdar jezókshelikpen ainalysuda», «qazastandyqtardyng 64 payyzy mektep jasynda jynystyq qatynasqa týsedi» syqyldy aqparattar órip jýr.

Álemdik BAQ-tyng aldynda әdeyi  qazaq qyzdarynyng etegin ashyp, ylyqtyryp otyrghan basqa-basqa emes, ózimizding ishimizdegiler.

Áu degende súlulyghyna tamsanyp, Sәbiynәni qazaq qyzynyng býgingi bet-beynesi etip kórsetken Qytay shyn mәninde Sәbinagha zәru me edi?! Joq, qazaqta Sәbinadan ótken keremet súlular da jeterlik. Búl jerde Sәbinanyng súlulyghy әngime emes, Qytay memleketining qyryq million erkek jynystysyna qazaqtan әiel tauyp beru sayasaty býrkemelenip jatyr. «Qazaqstangha barsandar qyzdaryn ózderi qoyyndaryna salyp beredi» degen ýgit-nasihatynyng jemisin kóru ýshin qytay erkekterine jappay: «Osynday qyzdardy qoyyndaryna salyp jatasyn» degeni, qansha bay qytaydyng silekeyin shúbyrtty desenizshi. Qay ata-babamyz óz qyzdaryn sheteldikterge kórsetip maqtanghan edi, olar tauar ma edi? Qazaqstannyng «TAUARY» endi qazaq qyzdary bolghany ma? Osydan keyin, qyzdarynyz qylyghyn joghaltyp jatsa, ózgege shamdanbanyz. Sondyqtan, qazaq qyzdaryn «kónildes» etip kórsetkisi kelgender Zang aldynda jauap berui tiyis!

"Vkontakte" jelisindegi toptyng osy  jobasy myna jerde jariyalanghan: http://vk.com/wsc_pranks

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

0 pikir