Senbi, 15 Mamyr 2021
Janalyqtar 17416 0 pikir 30 Mamyr, 2009 saghat 10:44

ABAYDYNG ALGhAShQY KITABY

«Qazaq aqyny Ibrahim Qúnanbayúghylynyng óleni» atty Abay atamyzdyng alghashqy jinaqqa biyl 100 jyl tolyp otyr. Jinaq 1909 jyly Peterbor qalasynda Iliyas Borganskiyding baspahanasynan basylyp shyqqan.
Jalpy Abay Qúnanbayúlynyng ómiri men shygharmalary jayly mәlimetter úly aqyn dýniyeden ótkennen song baryp qolgha alynghan kórinedi. Búl turaly abaytanushy ghalym Qayym Múhametqanúlynyn  1991 jyldyng 28 tamyzynda «Semey tany» gazetinde jaryq kórgen enbeginen bayqaymyz.  1905 jyly «Semipalatinskiy listok» basylymynda, 1907 jyly «Zapisky Semipalatinskogopodotdela Zapadno-Sibirskogo otdela Russkogo geograficheskogo obshestva» atty basylymda Abaydyng dýniyeden ótkeni jayly «qazanama» (nekrolog) jariyalanghan eken. «Búny istegen adam – Álihan Bókeyhanov» depti jazady Qayym agha.
Odan keyin 1908 jyly Orynborda shyghyp túrghan «Uaqyt» deytin tatar gazeti Abaydyng ómiri, aqyndyq óneri jayly kólemdi maqala basypty.
Abaydyng qazasynan (1904 jyl) keyin tuystary men balalary aqynnyng múrasyn jinastyryp, baspagha әzirleuge kirisken. Sóitip, Kәkitay men Turaghúl 1905 jyly  jazgha salym Abaydyng ólenderin, qarasózderin jinap, týgendeydi. Tapqandaryn  Mýrseyit Bikeúlynyng qolyna berip, әdemilep, kóshirtedi. Eskishe qúsniy-kórkem jazudyng has sheberi Mýrseyit molda arnayy tigilgen qosta otyryp, bir aida jazyp shyghady.

«Qazaq aqyny Ibrahim Qúnanbayúghylynyng óleni» atty Abay atamyzdyng alghashqy jinaqqa biyl 100 jyl tolyp otyr. Jinaq 1909 jyly Peterbor qalasynda Iliyas Borganskiyding baspahanasynan basylyp shyqqan.
Jalpy Abay Qúnanbayúlynyng ómiri men shygharmalary jayly mәlimetter úly aqyn dýniyeden ótkennen song baryp qolgha alynghan kórinedi. Búl turaly abaytanushy ghalym Qayym Múhametqanúlynyn  1991 jyldyng 28 tamyzynda «Semey tany» gazetinde jaryq kórgen enbeginen bayqaymyz.  1905 jyly «Semipalatinskiy listok» basylymynda, 1907 jyly «Zapisky Semipalatinskogopodotdela Zapadno-Sibirskogo otdela Russkogo geograficheskogo obshestva» atty basylymda Abaydyng dýniyeden ótkeni jayly «qazanama» (nekrolog) jariyalanghan eken. «Búny istegen adam – Álihan Bókeyhanov» depti jazady Qayym agha.
Odan keyin 1908 jyly Orynborda shyghyp túrghan «Uaqyt» deytin tatar gazeti Abaydyng ómiri, aqyndyq óneri jayly kólemdi maqala basypty.
Abaydyng qazasynan (1904 jyl) keyin tuystary men balalary aqynnyng múrasyn jinastyryp, baspagha әzirleuge kirisken. Sóitip, Kәkitay men Turaghúl 1905 jyly  jazgha salym Abaydyng ólenderin, qarasózderin jinap, týgendeydi. Tapqandaryn  Mýrseyit Bikeúlynyng qolyna berip, әdemilep, kóshirtedi. Eskishe qúsniy-kórkem jazudyng has sheberi Mýrseyit molda arnayy tigilgen qosta otyryp, bir aida jazyp shyghady.
Kәkitay men Túraghúlgha úly aqynnyng qoljazbasyn jinaqtap, baspagha dayyndaudy tapsyrghan adam Álihan Bókeyhanov. Álekeng 1915 jyly 18 qantar kýni «Qazaq» gazetine jariyalanghan Kәkitaydin  qazasy jayly  maqalasynda: «...1904 jyly Abay marqúmnyng ólenin kitap qylyp basyndar dep, balalaryna hat jazdym. 1905 jyly shildening ayaghynda Kәkitay Abaydyng qoljazbasyn alyp Ombydaghy maghan keldi. Kәkitay bizding ýide birer júma jatty. Abay, Pushkiyn, Lermontovtyng sózderin birge oqyp mәz-mәiram boldyq. ...1908 jyly Semeyge keldim. Men Semeyde abaqty boryshymdy ótep jýrgende Shәkerim, Kәkitay, Túraghúldar kelip amandasty. Abaqtydan shyqqan song meni Omarbek, Kәkitaylar Qarqaralygha shygharyp saldy...» deydi.
Osy orayda, atalmysh kitaptyng jaryq kóruine jәne dayyndaluyna Shәkerimning de ýlesi bar ekenin dәleldep, jazyp jýrgen ghalym Asan Qayyrbekúlynyng pikirine qúlaq týrsek: 
– Ashyghyn aitqanda, Abaydyng ólenderi men qarasózderin jinastyru isine Shәkerim aralasqan joq. Sebebi, jasy ýlken aghany múnday isten jón biletin inileri  Kәkitay men Turaghúl ózderi bosatqan siyaqty. Nege deseniz, Kәkitay men Turaghúl Abay auylynyng bel balalary. Abaydyng múrasyn týgendeu isi osy eki azamatqa qarasty auyl túrghyndary arasynda jýrgizildi. Ekinshiden, Shәkerimning qystauy men Abay auylynyng arasy qashyq-túghyn. Biraq Abay múrasyn retke keltirip, bólimge bólip, baspagha әzirleu isine Shәkerim aralasqan, -deydi.
Oghan dәlel retinde, әli ghylymy ainalymgha týspegen manyzdy derek Minәsh Árhamqyzynyng 1995 jyly «Abay» jurnalynda jaryq kórgen «Kәkitay» atty maqalasyn kóldeneng tarady. Maqala Kәkitaydyng әieli Biybi әjeyding esteligi negizinde jazylghan.
Osyndaghy Biybi әjeyding esteliginde: tórt kisi (ózi jәne Turaghúl, Shәkerim, Kәkitay) Abaydyng jylyn beremiz dep kerek-jaraq alugha Semeyge keldik depti.  Úly aqyn 1904 jyly 23 mausym kýni qaytys bolghany belgili. Jylyn kelesi 1905 jyldyn   mausym aiynda beredi. Sol sebepti Shәkerimder mamyr aiynda jyldyq beruden bir ay búryn Semeyge kelui shart. Dәl osy kezde Álihan Bókeyhanovta Semeyge jasyryn kelgen. Tegi bәri sóz baylasyp kezikken siyaqty. Óitkeni, Álekenning jogharydaghy «Qazaq» gazetine jazghan maqalasynda: «...5 mamyrda sayasat isin kenesuge men Semeyge búghyp bardym. Shәkerim, Túraghúl, Kәkitaylar әdeyi qalagha kelip, men Kәkitaymen porahodta birge jýrdim» deydi.
Búlar osy basqosuda Abaydyng ólenderin talqylaghan, jiktep, jiliktegen. Biybi әjeyding esteliginde: «Búl kisi kim?» dep súraghanymda, oqyghan aqyldy adam Abay aghanyng ólenderin qarattyq degen» edi deydi.  Búl arada shynynda Shәkerim qajynyng qatysqany bayqalyp túr.
«Ábden dayyndalghan qoljazbany Semeyge Kәkitay alyp ketti» dep jazady Árham aqsaqal ózining esteliginde. Sonymen qatar jol shyghynyna arnap satyp, púl qylu ýshin eki semiz at, eki semiz týieni birge әketkeni aitylady.
Kәkitay osy saparynda Omby qalasyndaghy Álekene barghan. Búl turaly jogharydaghy Álihannyng esteliginde tolyq aitylghan. Ombygha Kәkitay songhy nýktesi qoyylghan dayyn qoljazbamen kelgen. Jinaqta Abay ólenderi 17 bólikke toptastyrylyp, әrbir bólikke jekeley taqyryp («Halyq turaly», «Óleng turaly», «Ózi turaly», «Ghashyqtyq turaly», «Oy turaly» t.b) berilipti. (A.Omarov, «Shәkerim ómirbayany» qoljazba, 91-bet).
«Aqyn shygharmalaryn búlay jikteu shartty týrde bolsa da, taqyrybyna qaray toptap bastyru sol zamandaghy oqyrman qauymgha Abaydyng aqyndyghyn tanytu jolyn jenildetu maqsatynan tughan bolatyn» - dep tújyrym jasapty ghalym Qayym Múhametqanúly marqúm.  («Abaydyng aqyn shәkirtteri», Almaty, 1994jyl, 11-12 b.).
Semeyde kezdesip, birer kýn kónil kóter dostar birge suretke týsedi. Búl suretti kózi kórgen Kәkitaydyng nemeresi Minәsh apay bylay dep jazady: «Sol surette Biybi әjemning bir jaghynda beti boyalghan kisi, taghy bir jaghynda Kәkitay atam, syrtynda Túrash agham, ekinshi jaghynda Kәkitaydyng iyghyna qolyn salyp, Shәkerim atam túr edi» deydi. Á.Bókeyhanovty «halyq jauy» dep jariyalanghandyqtan saqtyq jasap, betin boyap tastaghan kórinedi. Bir әttegen-ayy, búl suret saqtalmaghan, alasapyran zamanda joghalyp ketken.
Qysqasy Abaydyng jinaghyn kitap qylyp bastyru maqsatymen Ombydan Qazan qalasyna kelgen Kәkitay, aqyry qiyandaghy Peterborgha biraq barghan. Áriyne, jol shyghynyn aghayyn-tughandar kóterisken. Peterborgha «200 som qarajat jiberdik» deydi Árham ózining esteliginde.
Tórt jylgha sozylghan shyrghalannan keyin Abaydyng alghashqy ólender jinaghy 1909 jyly basylyp shyghady. Jinaqtyng basqy betinde: “Qazaq aqyny Ibrahim Qúnanbay úghylynyng óleni. Bastyrghan: Kәkitay, Turaghúl Qúnanbayúghlandary. SPB., Vostochnaya elektropechatnya IY.Boraganskoga, 1909” dep jazylghan.

 

Beken QAYRATÚLY
www.massagan.com saytynan

0 pikir