Dýisenbi, 3 Qazan 2022
Shynnyng jýzi 8182 0 pikir 30 Nauryz, 2016 saghat 13:08

ShYNNYNG JÝZI: HASAN ORALTAY (viydeo)

;feature" type="application/x-shockwave-flash">;feature" />;feature" />

Hasan Oraltay esimi sheteldegi jәne atameken Qazaqstandaghy qazaq balasyna mәlim. Týrkiya, Europadaghy qazaq ishinen suyrylyp shyghyp, shetttegi qazaqtyn ruhyn týsirmey, alysta jýrse de qazaqtyng azattyghy ýshin kýresken Hasan Qaliybekúlynyng "Shynnyng jýzi" habaryna bergen súhbatyn Ábilbashar Iliyasúlynyng úsynuymen jariyalap otyrmyz.

abai.kz

Ómirbayan

Hasan Oraltay Qaliybekúly – belgili jazushy, jurnalist, tarihshy, audarmashy, redaktor, shettegi qazaq diasporasynyng kórnekti ókili, barsha týrik әlemine tanymal qogham qayratkeri, shoqaytanushy, «Azattyq» radiosy qazaq bólimshesining búrynghy basshysy, Alash kósemderining izin jalghastyrushy, on bes kitaptyn, jýzdegen maqalalardyng avtory. 1933 jyly  Qytay Halyq Respublikasy, Tarbaghatay aimaghy, Maylyjayyrda dýniyege kelgen. Ákesi Qaliybek Rayymbekúly 1940-1949 jyldardaghy  Shyghys Týrkistan  últ-azattyq qozghalysy basshylarynyng biri bolghan. Azattyq ansaghan әke múraty qazaqtyng últtyq tilin, dilin, dinin saqtau ýshin qytay kommunisterine qarsy kýrese otyryp, Taklamakan shólin, Gimalay tauyn, Ýndistan, Kashmir jerlerin asa qiyndyqpen basyp, tuystas týrik eli Týrkiyagha qonys tepti.  H.Oraltay da osy kósh qiynshylyghyn әkesimen birge kórdi jәne odan taghlym ala bildi. Ýndistanda aghylshyn tilin mengerdi. Týrkiyada týrik jәne aghylshyn tilderin damytyp, ómir jolyn jurnalist boludan bastaydy. Qazaq halqynyng últtyq bolmysyn, mәdeniyeti men tarihyn týrik oqyrmandaryna tanystyrdy.

Hasan Oraltay kóptegen kitaptardyng avtory. Túnghysh ret 1955 jyly «Gimalay dastanyn» shyghardy. 1961 jyly «Shyghys Týrkistan últ-azattyq  kýresi», 1965 jyly «Ýlken týrikshil aqyn Maghjan Júmabayúly»,  1971 jyly «Abylay han» dastany, 1973 jyly «Alash – Týrkistan týrkilerining últ-azattyq úrany», 1986 jyly «Qazaq týrikteri», «Elim-aylap ótken ómir» (Stambul,1999; Almaty, 2005),  2006 jyly «Elim-aylap ótken ómirden son» t.b. enbekteri jaryq kórdi. Izmirde «Ýlken týrik eli» jurnalyn, «Kommunizmmen soghys» gazetin shyghardy. 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisining aqiqatyn әlemdik dengeyge kóterip, AQSh kongresinde aitqyzdy. 1996 jyldan bastap Almatyda «Mústafa Shoqay» atyndaghy qor qúryp, «Jas Týrkistan» jurnalyn shygharugha basshylyq etti. 1968 jyldan bastap  Germaniyanyng Munhen qalasynda «Azattyq» radiosynda qyzmet atqardy. «Azattyq» radiosyndaghy 28 jyldyq qajyrly enbeginde 8 jyl boyy qazaq bólimin basqardy. «Azattyq» radiosyn útymdy paydalana otyryp, qazaq halqynyng tәuelsizdigi ýshin kýresti. Halqymyzdyng últtyq qúndylyqtaryn, sonyng ishinde Alash iydeyasyn, Alash qayratkerlerining enbekterin nasihattady. «Azattyq» radiosynan Alashorda jetekshilerining shygharmalaryn tanystyrumen qatar olardyng ómirbayan derekteri men shygharmalaryn jinaqtady.

Abai.kz

0 pikir