Dýisenbi, 24 Qantar 2022
Alashorda 8095 0 pikir 31 Nauryz, 2016 saghat 12:24

QABDESh AGhAGhA JAUAP: AQYN SARA TÓREBAYDAN QALAY JENILDI?

Jazushy Qabdesh Júmadilov aghamyzdyng «Birjan men Saranyng aitysy bolmady, ony jazghan Árip» deui – naghyz aqiqattan attau! Óitkeni, 60-jyldardyng ayaghynda dәl osy taqyrypqa dýrildegen dau ótkeni agha úrpaqtyng esinde shyghar. Aqyrynda, Sәbiyt, Ghabit atalarymyz aralasyp baryp, «ónbeytin daudy óspeytin bala quady» dep toqtatqan edi. Odan keyin de әr jerde shang berip qalady.

 «Aytys» antologiyasynyng 2-tomyna kirgen ataqty aqyn Sara men Tórebaydyng aitysynda óz elining úrysyn batyr dep maqtaymyn dep sózden ústalghan Sara sasqanynan qarsylasyna qayta-qayta «kelimseksin» dep tiyise beredi. Aytysty týgel beruge mýmkindik bolmaghandyqtan Saranyng osy sózderi men Tórebaydyng jauabyn toptamalap, azyraq ýzindi keltireyik.

Sara

...Belgili әielde erke, sal ekenim,

Biledi ýisin, nayman Sara ekenim.

Ataqty sal Birjannan  bata alghanmyn,

Biledi el ólenge ebim bar ekenin.

 

Men bilem Alshyn jeri tar ekenin,

Qonysqa jaghalbayly zar ekenin.

Jýz qyryq ýy jaghalbayly kirme elsin,

Yghynda jýretúghyn Qarekennin.

 

Tórebay

...Men de bilem sening de bar ekenin,

Naymanda aqynsymaq Sara ekenin.

Birjangha on segizde múnyng shaghyp,

Qútylghan Jiyenqúldan jan ekenin.

 

Mәlim ghoy maghan-daghy ýisin, nayman,

Mening de habarym bar әr jaghdaydan.

Arghyn menen qypshaqty kemsitem dep,

Jenilding sýiindik arghyn  Jәmshibaydan.

 

Sara, sen emessing ghoy onsha aqyn,

Birjannyng arqasynda shyqqan atyn.

Kóp sóilep, kók ezu bop shalqy bersen,

Naymannyng shygharasyn jaman atyn.

 

Sara

...Barugha óz eline erinsheksin,

Dauly iske kelgende kónilsheksin.

Menimenen Tórebayym salghylaspa,

Sen kelgen bizding elge kelimseksin.

 

...Kirmesing jaghalbayly zatyng alshyn,

Shapqylaumen kýning ótken netken jansyn.

Eline by bolam dep shirenbe sen,

Bir kezde tórege ergen shabarmansyn.

 

...Órlep ketem men sózdi aitqan sayyn,

Az ghana Alshyn belgili sening jayyn.

Jetisuda kýn kórmey eline qayt,

Osymen aitys bitti, Tórebayym!

Tórebay

...Az alshyn bolsamdaghy shettegem joq,

Ózime ýisin, nayman bettegen joq.

Kórmesten bosqa sóilep sandalasyn,

Attaryn tórelerding erttegem joq.

Jalayyr Shybyndyday qystau berdi,

Qarsy aldy, esh bireui ket degen joq.

Sonyma ýisin, nayman jigiti erdi,

Bәrin de joldas ettim, jek kórgem joq.

 

...Anadan sen tughanda men de tugham,

Men de sendey jasymnan óleng qugham.

Kirmesing dep betime salyq qylma,

Talayyn sendeylerding sózben bugham.

 

Men emes adasatyn el taba almay,

Jýrgem joq baratúghyn jer taba almay.

Jaqsysy ýisin, nayman ótingen son,

Qalyp em sol sebepti elge barmay.

 

         Osy kezde Sara jenilgenin moyyndap, bylay deydi:

Tórebay, sózdi tauyp jenip kettin,

Dauym joq aitar týiir bos ústasyp.

Keshegi on segizding shaghy bolsa,

Keter em ózinmenen qol ústasyp.

Úlyng bolsa bolsa qyz berem, by Tórebay,

Bolayyq qúda ekeumiz, bek dostasyp!

Eki aqyn shynynda da qúdandaly bolady.

 

Eline, Batysqa qaytpay qalghan Tórebaydyng ózi emes, ata-babalary. Jәne ol oqigha keshegi «Aqtaban shúbyryndydan» keyin bolghan. 1726 jyly kóktemde Sәmekemen birige Edil qalmaghyn taghy bir ret shauyp alghannan keyin, Ábilqayyr ontýstik pen shyghystaghy qazaq jerin jaudan azat etuge birjolata kirisedi. Ol Kishi jýzden әrqaysysy on jigitke tatityn 20 myng sarbazyn ertip keledi. Manghystaulyq adaylar janqiyarlyq erlik pen ózegin suyryp  berer bauyrmashyldyqtyng tendessiz ýlgisine toly sol zamandy «Sauran ainalghan» dep ataydy. Segiz arys Adaydyng Múnalynan shyqqan, Ábilqayyr qolynyng bas sardary Shotan batyrdyng atynda Arqada kól men ózen, al, hannyng óz atynda birneshe jer - tau, jal, búlaqtar bar...

1726 jyly Ordabasydaghy jiynda  Ábilqayyr han qazaqtyng Bas qolbasshysy, al Qanjyghaly Bógembay batyr onyng orynbasary bolyp saylanghany belgili. Alghashqy shayqas Ordabasy tauynyng eteginde ótken. Badam stansasynan keyingi Birlik auyly men búrynghy Mamaevka, býgingi Kóltoghan aulynyng arasyndaghy úzyn jotadaghy qaptaghan ýlken tómpeshikter – sol kezden qalghan bauyrlastar ziraty. Búdan song «Qalmaqqyrylghan» men «Anyraqayda» jonghardyng belin syndyrghan qazaq qoly 1730 jylgha qaray óz jerin Balqashqa deyin azat etedi. 1730 jyly Qaldan-Serenmen (Sevan Rabdan 1727 j. qaytys bolady) bitim jasasqan song Ábilqayyr Edil qalmaqtarynyn, orys kazaktary men bashqúrttardyn, týrikpender men Hiuanyng shabuylyna kýnde úshyrap otyrghan eline qaytady. Onymen birge Kishi jýzding jigitterining qaytqany qaytady, qaytpaghany «taghy bir 3-4 jyl shydasaq, jonghardy týgel quamyz ghoy» dep qalyp qoyady. Biraq, soghys tabany kýrektey  jiyrma bes jylgha sozylyp ketedi...

Mine, osy kezde kórsetken erlikteri ýshin batystan kelgen batyr bauyrlaryna Úly jýz ben Orta jýz ortalarynan oiyp oryn beredi. Áli kýnge deyin Qazyghúrttan Altaygha deyin oidym-oydym Kishi jýz rularynyng auyldary otyr. Olardyn  keybireuleri tipti 25 ata Kishi jýzding qay bóligine jatatynyn da úmytyp qalghan. Ber jaqtaghy atalaryn ghana aita alady. Sinisip ketkenderi de joq emes. Altaydaghy shyqqan tegin úmyta almay, úmytqysy kelmey jýrgenderi ózderin «nayman-tamamyz» dep ataydy. Jogharydaghy aitysta Tórebaydyng «Jaqsysy ýisin, nayman ótingen son, Qalyp em sol sebepti elge barmay» dep otyrghany – osy. Kýnin kóre almay qanghyp kelgen kelimsek te emes, kirme de emes, ýisin, nayman jaqsylary ózining ata-babalarynyng erligin baghalaghanyn, baghalaghandyqtan ortalarynan oiyp oryn bergenin aityp otyr. 

Búl aitys «Birjan men Saranyng aitysy bolmaghan, Birjan Jetisugha kelmegen, ony jazghan Árip, «Aq ýige andyp basyp kirdi bireu, sipalap keregeni jýrdi bireu, keshikpey izdegenin tura tauyp, etegin aq kóilekting týrdi bireu...» dep bastalar óleng bar emes pe, tura osy ólende ne aitylsa, 35 jasar Árip pen 18 jasar Saranyng arasynda sonyng bәri boldy deymiz» dep kitap jazyp, ekeuin ashyna etip qoyghan Qabdesh Júmadilov aghamyzdyng jansaq pikirine qarsy basty dәlel. Biraq, «Tórebay men Saranyng aitysyn da Árip jazghan ba?» degen súraqqa kelgende  Qabekenning ýni shyqpay qalatyn әdeti bar. Mýmkin, osy joly jauap berer?..

Ómirzaq AQJIGIT

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6003
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7659