Jeksenbi, 4 Jeltoqsan 2022
Bilgenge marjan 8191 1 pikir 22 Sәuir, 2016 saghat 10:52

LENINNING AJALY NEDEN BOLGhAN?

Proletariattyng úly kósemi atanghan Leninning ólimi jatqan qúpiya. Sarapshylar Leninning 1919-24 jyldary ishinde belgili aqyndar men oqymystylar, muzykanttar bar barlyghy 3353 adamnyng basyn jútqan «Parijdik ziyalylar qyrghynynyn» qúrbany bolghanyn, ne merez (sifiliys) auruynan ólgenin bile almay qor boluda. Songhy dәiekti Kenes Odaghy qúlaghan song izrailidik zertteushi-dәrigerler dәleldedi.


Lev Troskiy «Leninge u bergen Staliyn» dep jazady. Biraq búl shyndyqqa janaspaydy. Degenmen Leninning azapty ómirden tezirek qútylu ýshin Stalinnen u súratqany ras kórinedi. Múny Leninning hatshy qyzdarynyng biri 60-shy jyldary jazushy Aleksandr Bekke aitypty. Biraq «halyqtar kósemi» u bermegen. Eger Stalin u berse, onda sauysqannan saq kósem kuәgerlerding kózin kóp úzatpay-aq týgel qúrtqan bolar edi. Kim bilipti, bәlkim onsyz da irip-shirip bara jatqan kýn kósemge bireu-mireu u berse, bergen de shyghar. 
Al Leninning basyn jútqan auru ne desek, kenestik dәrigerler kýn kósemning miyn zaqymdaghan merez auruynan ólgenin tisterinen shygharmaugha ant bergen. Qansha jasyrghanmen, Izraili dәrigerleri kenes ókimetining negizin qalaushynyng merezden kóz júmghanyna dәlel-anyqtamany KSRO tarqaghannan keyin da jaryqqa shygharugha tyiym salynghan múraghattan tauyp, әlemge jariyalap jiberdi. 
Resmy anyqtama boyynsha, Lenin aterosklerozdan ólgen dep esepteledi. Biraq Lenindi emdegen 27 dәrigerding tek 8-i ghana kýn kósemning ólimi turaly anyqtamanyng astyna qoldaryn qoyghan. Qol qoymaghandardyng ishinde Leninning jeke dәrigerlerining ekeui bar. 


Jalpy, Lenin jogharyda keltirgen 3353 (ýsh myng ýsh jýz elu ýsh) ziyalynyng basyn jútqan júmbaq ajal shenberining qúryghyna iligip, migha júqqan merez auruyn emigrasiyada jýrgende júqtyrghan degen payymdau bar. Basynda belgili aqyndar men ghalymdardyn, biyshiler men muzykanttardyng basyn jútqan búl júmbaq ajal shenberining arnauly týrde jýiege qoyylghanyn eshkim bilmegen. Tek qana 1923 jyly fransuz jurnaliysi Fransua Engelibrekt sol jyldary týsiniksiz әri qorqynyshty týrde qaytys bolghan belgili adamdardyng bәrining Parij qalasymen qanday da bir baylanysy baryna alghashqylardyng biri bolyp nazar audarady. Olardyng qaysybireuleri Parijde túraqty túrghan, endi bireuleri Parijge kelip ketken nemese Parij arqyly ótken degendey. Osylaysha sol kezdegi gazetterding birinshi betinen týspegen júmbaq ajal shenberi osy jaydy tynbay qozghap otyrghan Engelibrehttyng ózining basyn jútyp baryp, 1924 jyly birjola toqtaydy. Jurnalisting ózi kәdimgi suyq tiiden sol jyly sespey qatqan. 
Al әlgi 3353 ziyalynyng bәrin atap shyghu gazet betinde mýmkin emes, birnesheuin ghana atasaq, ishinde biz sóz qylyp otyrghan Leninnen basqa, Nobeli syilyghynyng iyegeri, jazushy Anatoli Frans, ataqty italiyan әnshisi Karuzo, ataqty italiyan suretshisi Modeliyani, orystyng futurist aqyny Hlebnikov, ataqty akter әri rejisser Vahtangov, nemis filosofy During, Parijdegi ataqty múnaranyng konstruktory Eyfeli, әnshi Janna Shneyder, otbasylyq zergerlik dinastiyanyng negizin qalaushy Faberje, ataqty dәriger ghalym Sharli Laveran, muzykant Luy Jozef Diemer, jazushy Blest Gan, aktrisa Sara Bernar, oqymysty ghalym Leje Lui, ataqty revolusioner IYnessa Armand t.b. ataqtylar bar. 
Eng bilgir dәrigerler de búlardyng kenetten sal bolyp qalghan auruynyng emin taba almaghan, iritip-shirite bastaghan mikrobtyng qaydan júqqanyn týsinbegen. 
Búl júmbaq ajal shenberi oryssha «Parijskiy Mor Elity» degen atpen belgili. «Mor» degen neni bildiredi? 
Mor – Ejelgi Rimdegi ajal qúdayynyng aty. Qazirgi uaqytta búl termin adamdar men januarlardyng belgili bir mekende qysqa uaqytta bauday týsip qyrylyp qaluymen baylanysty qoldanylady. Kórkem әdebiyette ajal oghyn sebetin jaghymsyz keyipkerge qatysty aitylady.
Sonymen, ýsh jarym myngha juyq belgili túlghalar neden, qalay qyrylghan deysiz ghoy? 
Keybir mәlimetter boyynsha, qorqynyshty virus ólgen maymyldardan әdeyi alynghan. Ne desek te, әlgi bәleket konvertke salynyp, múqiyat jelimdelip, 1919 jyldan bastap Parijding ziyalylaryna poshtamen jiberile bastaghan. Onyng sony 3353 belgili túlghalardyng qazasyna әkep soqqan. Olardyng qatarynda Lenin de bar. Asqynghan merez auruynan song Leninning psihikasy búzylyp, jan-tәnin jazylmas dert jalmaghany aitylady.

Tóreghaly TÁShENOV

Abai.kz

 

1 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2257
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1103
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1293