Seysenbi, 19 Qantar 2021
Talqy 9564 0 pikir 1 Mamyr, 2016 saghat 21:13

JER KODEKSINE ENGIZILETIN ÓZGERISTER

1. Jerdi jeke menshikke kim satyp alady?

Birde bir sheteldik Qazaqstan jerining bir santiymetrinde satyp alugha qúqyghy joq. Tek qazaqstandyqtar ghana auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy jerlerdi jeke menshikke satyp alugha qúqy bar, birinshiden, jenildetilgen baghamen (50%), jalgha berilgen jerdi 10 jylgha úzartumen jәne ekinshiden auksion arqyly satyp alugha qúqy bar. Sheteldikter ýshin búnday norma jýrmeydi. Mynany eskertkimiz keledi, auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy qazirgi ainalymdaghy 100,8 mln ga jerding 1,3 mln ga jeri Qazaqstan azamattarynyng jeke menshiginde, al   99,5 mln ga jer jalgha berilgen. Búnday jerlerde әrtýrli egistik, maylyq, daqyldyq, jemdik, kókónistik –baqshalyq jәne ónimdik daqyldar ósiriledi jәne búnday jerlerde mal sharuashylyghymen  jәne et-sýt óndirisimen shúghyldanady. 2015 jyldyng qorytyndysy boyynsha auylsharuashylyghy ónimderining kólemi aqshalay týrinde 2,7 trln. tengeni qúrady.

99,5 mln ga jerding  sheteldikterge  65 myng ga jeri ghana berilgen  – búl shamamen 0,06% — onyng ózi jalgha berilgen. Atap ótken jón, onyng eng kóp  bóligi  -45 myng ga – birlesken kәsiporyndargha jalgha berilgen, olardyng ýlesin qazaqstandyqtar tikeley iyelik etedi. Mysaly, Aqmola oblasynda 2010 jyly  amerikandyq Global Beef kompaniyasymen (kapitaldyq ýlesi 15% ) «KazBeef Ltd» JShS birlesip qúryldy. Kәsiporyn jer telimining kólemi 154,8 myng ga, onyng ishinde: egistik -13,2 myng ga, shabyndyq — 141,6 myng ga.

 Kompaniya elimizde alghashqylardyng biri bolyp túqymdyq taza angus jәne gereford maly túqymdaryn alyp kele bastady, sóitip sapasy joghary et óndirisining tolyq siklin qúru jolyn bastady. Biyl 2015 jyldyng qorytyndysy boyynsha joghary sapaly 2014 tonna et eksporttaldy. Qazir kәsiporynda 85 — ge juyq adam júmys isteydi, olardyng ishinde birde bir sheteldik joq.

Sonday-aq, Soltýstik –Qazaqstan oblysynda qytay investorlarynyng qatysuymen   may daqyldaryn óndirisi men qayta úqsatu boyynsha pilottyq kooperativti qúru iske asyryludy. Atalghan joba klasterlik jolgha qoyylghan, ol  12 myng ga  jer kóleminde may daqyldaryn ósiru jәne ony ósimdik mayyn qayta óndeu ýshin may ekstraksiyalau zavodynyng qúrylysy salynbaqshy. Barlyghy kooperatiyv  9 auylsharuashylyghy óndirushilerining basyn qosady.

Jalgha berilgen jerlerding keybir ónirler boyynsha  jerdi taratuy mynanday: Aqtóbe oblysynda  — 29 myn. ga, Jambyl oblysynda – 13,5 myn. ga,  Aqmola oblysynda – 8,6 myng ga.

Al reseylikter bolsa 10 236 ga jalgha beredi, Qytay reziydentteri  — 282 ga, OAE — 859 ga, Týrkiya — 7 ga jәne taghy basqalargha jalgha berilgen.

  1. Zannama qanshalyqty jerdi jeke menshikke alu ýshin sheteldikterding ainalyp ótuining  mýmkindikterin eskere me?

Zannamada auylsharuashylyghy maqsatyndaghy jerlerdi jeke menshikke satyp alugha tiym salghan, sonday-aq    sheteldikterge  salynghan  shekteulerding ainalyp ótu  tetikterin de  eskeredi.

Eger de sheteldikter jeke menshigine jalghan neke arqyly qulyghyn asyryp jerdi satyp alugha tyryssa, JShS ýlesin satyp alu arqyly nemese  ekinshi naryqta jerdi satyp alghysy kelse әdilet organdary búnday jaghdaylardy  tirkeu ýshin  qabyldamaydy.

Zang túrghysynda, búnday tirkeusiz jer qúqyghyna iyelikte tuyndamaydy.

Sonymen, әdilet organdaryndaghy tirkeu rәsimderi arqyly sheteldikter ýshin belgilengen shekteulerding saqtaluyn baqylaydy.

Sonymen birge, zannamalyq shekteu turaly sheteldik azamat jәne әleuetti satyp alushy notariusqa kelisim jasaugha kelgende de biledi.

Memleket notariustyng tiym saluyn, olardy jauapkershilikke tartumen belgilegen. Búl kezde kelisimderding qúqyqtyq saldary bolmaydy.

  1. Qoghamda sheteldikter jerge jeke menshik qúqy bar qazaqstandyq zandy túlghanyng ýlesin satyp alu jolymen jer telimderin aluy mýmkin degen qauip bar. Búl solay ma?

Búl mәseleni eki jaqty qaraugha bolady.

Birinshisi. Eger de sheteldik satyp alatyn ýles 50%- ten asatyn bolsa, onda búnday zandy túlghanyng jer telimderi  ýsh aidyng ishinde alynugha jatady nemese jer paydalanu (jalgha beru) qúqyghy qayta hattaluy qajet.

Búl talapty oryndamaghan kezde, Ákimdik jer telimderin memleketke qaytaru turaly shaghym beredi.

Memleket óz kezeginde búnday faktilerdi aqparattyq jýielerding birlesken is qimyly arqyly anyqtaytyn bolady, onday aqparat zandy túlghalar ýlesining mólsheri jәne barlyq zandy túlghalar  – jer telimining iyeleri turaly aqparattan túrady.

Eger de jeke menshiginde jer qúqyghy bar zandy túlghalar anyqtalghan kezde, sheteldikterding ýlesi 50%-ten  assa, búl aqparat әkimdikte  jerdi alu ýshin, jer telimin jalgha beru qúqyghyn qayta qarau  nemese sotqa  ony qaytaru jóninde shaghym boyynsha júmys isteuge  jiberiletin bolady.

Ekinshi. Eger de sheteldikting ýlesi 50% -ten kem bolsa, zandy túlgha ýshin eshtene bolmaydy.

  1. Eger desheteldik 50% -ten kem ýles satyp alghan bolsa, búnday zandy túlgha shekteudi ainalyp ótpey me?

Búl kýmәndi seytsek deymin.

Azamattyq kodekske sәikes, búnday sheteldik – zandy túlgha iyesi onyng mýlkine, onyng ishinde jer telimine de qúqyghy bolmaydy, tek  jarghy kapitalyndaghy ýles qúqyghyna ghana iye.

Basqa sózben aitqanda, búnday jer telimderining  iyeleri  sheteldik azamat  emes, zandy túlgha – bizding zang boyynsha qyzmetin jýzege asyratyn jәne osy jerde salyq tóleytin Qazaqstan reziydenti bolyp tabylady.

Eger de sheteldik  qatysushylar qúramynan shyqqysy kelse jәne ózining jer ýlesin alghy kelse, oghan onday mýmkindik joq, óitkeni ol jer qúqyghyn tirkey almaydy.

Búl jaghday — zandy túlgha qatysushysy júbaylar bolyp, onyng bireu sheteldik bolghan jaghdaygha da qatysty.

Búl kezde aksionerlik qogham siyaqty úiymdyq –qúqyqtyq nysany ereksheliginde eskergen jón. AQ ýlester, barlyq mýlik naryqta erkin ainalym aksiyalary, baghaly qaghazdar týrinde, olar birjalarda satyluy jәne satyp alynuy mýmkin.

Búl kezde sheteldikke tiyisti aksiya ýlesin baqylaudyng qajettiligi joq, óitkeni tipti aksiyanyng 100% iyesi sheteldik aksionerding ózi de  jerdi ózining menshigine ala almaydy.

Aytylghandardy týiindey kele, auylsharushylyghy maqsatyndaghy jerlerding jeke menshik qúqy tek qazaqstandyq kompaniya qúqyghynda ghana bolady jәne ol qatysushy qúramynan shyqqan kezde  jer telimimen emes aqshalay týrde tólenetin zandy túlgha ýlesine ghana qúqy bar.

  1. Jerdi kim jalgha alady?

Jana jer zannamasy boyynsha sheteldikterge konkurs arqyly beriletin bolady. Ýkimet oblystyng әrbir audany boyynsha sheteldikter ýshin bir adamgha beriletin jerding eng tómengi mólsherin bekitedi. Mysaly, Aqmola oblysynda, Shortandy audanynda – búl  1000 ga. Konkurs erejesi bylay, әleuetti jalgha berushi mindetti týrde jerdi paydalanu josparyn tapsyru qajet. Memleket konkurstyng ótuine kepildik beredi. Eger de sheteldik bizding talaptardy búzatyn bolsa, biz olarmen jasalghan kelisim — kontrakty búzugha  jәne olardan jerdi alyp qonggha qúqymyz bar. Auyl sharuashylyghy jerlerin tiyimdi paydalanu erejelerimen Siz myna silteme boyynsha: http://adilet.zan.kz/rus/docs/V1500011549 tanysugha bolady

  1. Memleket jerdi qaytaryp alugha qúqyly ma?

IYә, qaytaryp alugha qúqyly. Eger de, jer maqsaty boyynsha paydalanylmasa, mysaly, jer óndelmese, jerding ýstinde ónim óndirilmese, onda memleket jerdi qaytaryp alugha qúqy bar.

Ekinshiden, sapagha jýrgizilgen baqylaudyng kórsetui boyynsha, eger jer tiyisti tәsilmen paydalanylmasa (tyiym salynghan himikattar qoldanylsa), nәtiyjesinde jer qúmgha ainalady. Jerdi sonday-aq, jyrqyshtar mekendegen jaghdayda da alyp tastalady. Búl sharalardyng barlyghy jerding jeke menshikte nemese jalda boluyna baylanyssyz qoldanyla beredi.

  1. Qazaqstan azamaty jerdi satyp, nemese jalgha ala ma?

IYә, alady. Qazaqstandyqtar ýshin erekshe jenildik jaghdaylary qarastyrylghan: jalgha berilgen jerdi 10 jylgha deyin úzartylghan merzimde jarty baghasyna satyp ala alady. Al sheteldikter ýshin múnday ereje qarastyrylmaydy.

  1. Qazaqstandyqtargha nemese sheteldikterge jalgha berilgen jer olardyng jauapkershiliksiz paydalanu әreketinen tozugha  jәne tyiym salynghan himikattarmen ulanugha úshyrasa, jalgha berilgen jerge ne bolady? Búl jaghdaydy  kim jәne qalay baqylaugha alady?

Pesisidter tizimine resmy engizilmegen himikattardy paydalanugha Qazaqstan zannamasy tyiym salady.  Auyl sharuashylyghy ministrligining agrohimiya qyzmeti men  Ákimdikterding jer inspeksiyalary jer qyrtysy men onyng jaghdayyn ýnemi baqylauda ústaydy.

Zannamany búzghan jaghdayda jerdi qaytaryp alugha deyingi qatang sharany qoldanady.

Jer zannamasyn saqtau jónindegi Ákimdikterdegi baqylau organdary tarapynan agroónerkәsipterdegi keshenderge tiyesili jer telimderine tekseruler jýrgizildi.  2015 jyly jәne 2016 jyldyng birinshi toqsanynda jýrgizilgen tekseruler auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy 263,9 myng ga jerding tiyimsiz paydalanylghanyn anyqtady.

Ótken jyly  187 menshik iyesi men jerdi paydalanushylargha jer zannamasyn búzghandyghy ýshin eskertuler berildi, onyng ishinde 171 subekti 169,5 mln. tenge kóleminde aiyppúl týrindegi әkimshilik jauapkershilikke  tartyldy.

2016 jyldyng birinshi toqsanynda 7 menshik iyesi men jerdi paydalanushylargha jer zannamasyn búzghandyghy ýshin eskertuler berildi, onyng ishinde  5 subekti 106 myn. tenge kóleminde aiyppúl týrindegi әkimshilik jauapkershilikke  tartyldy.

  1. Jer qansha túrady?

Jer telimining naqty qúny bazalyq stavkagha sәikes anyqtalady, jәne búl jónindegi aqparattarhttp://adilet.zan.kz/rus/docs/P030000890 saytynda ornalasqan.

Jer telimi jaghdayynyng sapasyna, ornalasqan jerine, sumen qamtyluyna, qyzmet kórsetu ortalyghynan alys-jaqyndyghyna jәne t.b. baylanysty bazalyq stavkagha týzetu koeffisiyenti qoldanylady.

Mysalygha, jer telimi eldi mekennen, infraqúrylym nysanynan alystaghan sayyn, koeffisiyenti de  tómendeydi.

Árbir jer telimining jeke-jeke qúny bekitiledi.

Jer telimining qorytyndy baghasy auksion arqyly anyqtalady.

  1. Bir adam qansha jerdi satyp ala alady?

Bir әkimshilik audannyng shenberinde auylsharuashylyq maqsatynda jeke menshikke jәne jalgha beriletin jer telimining eng tómengi shekti kólemi bekitildi. Jer telimining eng tómengi shekti kólemi turaly aqparatty adilet.kz. saytynan alugha bolady.

  1. Eger qazaqstandyqtar auksionda jerdi satyp alyp, ony sheteldikke qayta satugha qúqyghy bar  ma?  

Joq, sata almaydy. Búghan zannamamen tyiym salynghan.

  1. Auksiondar men konkurstar ashyq әri әdil ótedi degenge kýdigimiz bar. Osy baghytta qanday sharalar jýrgizilude?

Satudy úiymdastyrudyng tәrtibi zanmen naqty bekitilgen, auksion – azamattar ýshin, konkurs – sheteldikter ýshin jýrgiziledi.

Satudy úiymdastyrudyng tetigi jerdi bólude jemqorlyqqa jol bermeydi. Ótkiziletin auksiondar óz kezeninde jariyalylyqty,  әleuetti satyp alushylardyng arasyndaghy jaryspalyqty jәne ashyq bәsekeni qamtamasyz etedi.

  1. Elimizdegi sheteldikterding júmys kýshining ýles salmaghyn kim baqylaydy? Birlesken kәsiporyndardy qúruda sheteldikter barlyq júmys ornyn iyemdenip alady degen qauip  joq emes.

Qazaqstangha sheteldik azamattardyng kelui turaly mәlimetti songhy 5 jylda Qazaqstangha kelushi sheteldik azamattardyn  sany әli ózgere qoymaghandyghymen   tolyqtyryp ótkim keledi. Jyl sayyn bizding respublikamyzgha orta eseppen týrli maqsatta bir millionnan artyq sheteldik azamattar keledi (tirkeledi). Búlar turister, issaparmen kelushiler, studentter, júmysshylar jәne t.b. Olardyng basy bóligi  (80-90%) – TMD elderining azamattary.

Qazaqstandaghy sheteldik júmysshylardyng qyzmeti kvota arqyly retteledi, yaghny ýkimet qaulysymen bizding elimizge tabys tabu ýshin kelgen sheteldikterding eng jogharghy sany belgilenedi.  Búl kvota ekonomikalyq belsendi túrghyndardyng 0,7%-nan asyp ketpeydi. Mysaly, 2016 jyly kvota 63 myng adamdy qamtidy. Ótken jyly da  kvota mólsheri jogharydaghy kórsetkishpen shamalas boldy, 2015 jyly 32 myng adamgha elge kiruge rúqsat  berildi. Sonymen, kvotanyng 50% iygerildi.

Osyghan baylanysty, kvota otandyq enbek naryghynda kórinis tauyp otyrghan  tapshylyqty jongha,  enbek naryghyna bilikti júmysshylardy tartudy kózdeydi.  Olardyng tek 2054 adamy auylsharuashylyq júmystary ýshin keldi.

  1. Qazaqstan jerin jalgha alushy sheteldik jer paydalanushy ózining otandastaryn birlesken júmysqa tarta ala ma?

Qazaqstanda sheteldik júmys kýshin júmysqa tartu memlekettik jylsayynghy kvotamen shektelgen jәne tek ghana bilikti júmysshylargha taratylady.  2016 jyly  kvota 63 myndy adamdy qúrady jәne qazaqstandyq júmysshylar sanynyng 0,7%-nan aspaydy. Sheteldikterding bizding elimizde bolu rúqsattarynyng jaramdylyghy jyldan aspaydy, merzimi ótken kezde olar Qazaqstannan ketedi

Búdan basqa, sheteldik júmysshylardyng sany osy nemese ózge kәsiporynda júmys jasaytyn júmysshylardyng jalpy sanynyng 10% — nan aspauy qajet. Búl norma tek qana júmys berushilerge taratylady.

  1. Bizding týsinuimizshe, qazaqstandyqtar ýshin jer – sakraldy taqyryp. Dәl qazir ony jalgha beru nemese satu mәselesi basty mәsele emes. Jer – búl ana. Ana eshqashan satylmaydy jәne eshkimge jalgha berilmeydi.

Bәrimizge belgili, jer-ana baylyghymyz, al enbek — onyng әkesi! Enbek jәne jer – baylyqtyng qaynar kózi. El ónimdi kóbirek óndirgen sayyn bayy týsedi. Baylyqtyng qaynar kózin óndiristen izdeudin  qajettiligi tuyndauda. Qazaqstan auqymdy auylsharuashylyq resurstaryn iye.  Bizding elimizding jer qory 272,5 mln. gektardy qúraydy. Búl bizding bagha jetpes últtyq baylyghymyz, ókinishke oray, kýni býginge deyin osy últtyq baylyghymyzdy tiyimdi paydalana almay otyrmyz. Jyldar boyy jerlerimiz óndelmey, aramshópter basyp, degradasiyagha úshyrauda. Enbek etu jәne jerdi óndeu arqyly jer elimizding shyn mәnindegi  baylyghy men  dәuletine ainalady. Osy maqsatty jýzege asyru ýshin jerimizde aldynghy qatarly әlemdik tehnologiyalarmen jabdyqtalghan ózimizding ýlken-ýlken sharuashylyqtarymyzdy órkendetuge barlyq jaghdaylar jasaymyz

  1. Zandamalyq normalardy endiru kezinde qazaqstandyqtar búryn jalgha alghan jerlerinen aiyrylyp qalmaydy ma?

Qabyldaghan zannamada búryn jerdi jalgha alyp paydalanushylardyn  qúqyghy búzylmaydy.

Jalgha alghan jerlerin dәl qazir satyp al dep eshkim kýshtemeydi. Jalgha alu merzimining ayaqtaluyna deyin erkin paydalana alady.

Sonymen birge, jer paydalanushynyng búryn jalgha alghan jer telimin jeke menshigine 50% jenildikpen satyp alu qúqyghyn beredi. Búdan basqa, atalghan sommany 10 jylgha úzartylghan merzimmen rәsimdep, tóleuge bolady.

(2015 jyldyng 2 qarashasyndaghy QR Zanyna sәikes «Qazaqstan Respublikasynyng Jer kodeksine ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly»,  Jer kodeksining 171 — baby).

  1. Men auylda túramyn jәne jer satyp alghym keledi. Búl ýshin men ne isteuim kerek?

Birinshiden, aqparattar leginen habardar bolyp, habarlandyrulardy qadaghalap otyru qajet. Ákimdikter auksionnyng ótui turaly habarlandyrulardy auksion ótkiziletin kýnnen kýntizbelik  on bes kýn búryn  keshiktirmey jariyalaydy. Auksiongha satylugha qoyylghan jer telimderi turaly habarlandyrulardy oblystyq merzimdi basylymdardan, әkimdikting arnayy sayttarynan, Eleketrondyq ýkimet platformasynan tabugha bolady.

Auksiongha qatysu ýshin mindetti týrde әkimdikke ótinish beru qajet.

2016 jyldyng 1 shildesinen qazaqstan azamattary ýshin 1,7 mln. ga auylsharuashylyq jerin auksiongha shygharu josparlanyp otyrghanyn úmytpanyzdar.

  1. Men – kәsipkermin. Men jerding sapasy jәne ony ne ýshin paydalanu qajettigi turaly aqparattardy qaydan alsam bolady?

Auksiondy ótkizu turaly habarlandyru jer telimi turaly, sonday-aq, sapaly sipattamalary men jerdi paydalanudyng maqsaty turaly  mәlimetterdi qamtuy qajet.

  1. Qazaqstangha auyl sharuashylyghy ýshin sheteldik investisiyalardy tartudyng qajettiligi nede? Biz óz jerimizdi ózimizi iygere almaymyz ba?

Otandyq auyl sharuashylyghymyz belsendi damuda desek te, bizding elimizde әli de bolsa  iygerilmegen ýlken әleuetter bar. Mysaly, Qazaqstanda 147 mln. ga jayylym bar jәne  siyr etin tútynushy eki iri elmen shekaralas. Búl  2014 jyly 4 mlrd. AQSh dollaryna siyr etin satyp alghan Resey men Qytay.   Osynday әleuetti tútynushylargha biz bar mýmkindikterimizdi paydalana almay otyrmyz.

Búghan sebep nede? Basty sebep – joghary óndiristik qarjy shyghyndarmen, ótimdiligining ýlken merzimmen baylanysty auyl sharuashylyqtaghy investisiyanyng jetispeushiligi, auylda auylsharuashylyq ónimderin qayta óndeu men saqtaudy qamtamasyz etetin infraqúrylymnyng joqtyghy, osy salagha sәikes mamandardyng ketui.

Óz kezeginde investisiyanyng jetispeushiligi birinshi mynadan kórinedi, salanyng tómen tehnikalyq jabdyqtaluy (auylsharushalyghy tehnikasy parkining 80% tozghan).

Ekinshiden, qarjylandyrudyng tómendigine baylanysty kóptegeni sharualar tynaytqyshtardy qoldanbay jerding qúnarly qyrtysyn búzady.

Sonymen birge, qazaqtar tarihtan belgili  bilikti malshylar bolghan jәne fermerler býginde búl salanyng búrynghy әleuetin qalpyn keltirude. Búghan investisiyany tartu osy baghytty qarqyndy damytugha alyp keler edi.

Sonday-aq auylsharushalyghyna kelgen investisiyalar 2015 jyly 167,0 mlrd. tengeni qúrady, búl ónerkәsipke kelgen investisiyalardan 23 ese tómen. Sondyqtanda sheteldik kompaniyalardy agroóndiristi damytugha tartu jana agrotehnologiyalardy, auylsharuashylyghy tehnikalaryn, dәndik túqymdardy, tynaytqyshtardy jәne taghy basqalardy engizuge mýmkindik beredi.

Biz qazaqstandyqtar, ózimizding otandyq auylsharaushylyq ónimderin, óz jerimizde ósken: et, jemis jiydek, kókónisti  paydalanatyn bolamyz. Al sheteldik kompaniyalar bizge salyq tóleytin bolady, júmys oryndaryn qúratyn bolady, auyldyng infraqúrylymn jaqsartady, bizding júmyskerlerding biliktiligin arttyrugha kómektesetin bolady. Biz azyq- týlik qauipsizdigin  qamtamasyz etuge, importty almastyrudy tómendetuge, sonday-aq eksporttyq әleuetti arttyrugha tyrysuymyz qajet.

Sonymen katar Qazakstanda jerdi  himizasiyalaudyng tarihy tómen dengeyinde jәne jaqyn mandaghy naryqtyng tólem qabilettiligine baylanysty kórinetin organikalyk ónimdi óndiru ýshin qolayly sharttar jasalghan.

2015 jyldyng ayaghynda bizder organikalyq ónimdi óndiru turaly zang qabyldadyq. Osy zang organikalyq ónimning jýiesin qalyptastyrugha jәrdemdesuge jәne halyqty joghary dengeydegi ónimmen, al óndirushini әdil baghamen qamtamasyz etuge kómektesedi.

Sonymen qatar onyng ghalamdyq alghysharttary da bar.

Birinshisi, ol halyqtyng ósimi. Halyq sanynyng ósimi turaly boljamdargha sәikes, 2050 jylgha qaray tamaq ónimin 60%-dan kóp, al damushy elderde qazirgi kólemnen 2 ese kóp óndirudi qajet etedi.

Ekinshisi, halyqaralyq auylsharuashylyghynyng әleueti dengeyining tómendeuinen  tamaq ónimi defisitke úshyrauy mýmkin.

Sondyqtan da, Qazaqstan әlemdegi  tamaq ónimining túraqtanuy men jaqsaruyna baylanysty manyzdy ról oinamaq.

Álemding tәjiriybede auyl sharuashylyghyna bólingen aqy- púldyng ótimdiligi minimum 10 jyldy qúraydy. Al búl óndiristing әri qaray damuyna úzaq jyldar qajet.

Mysaly sheteldikterge jerdi jalgha beru Reseyde- 49 jyl, al Birikken Arab Ámirliginde- 99 jyldy qúraydy. Búl teginnen tegin emes.

  1. Azamattyq alu mәselesi ( jalghan nekeler, Qazaqstan Respublikasynyng azamatymen nekelesken túlghalardyng azamattyq aluy jәne olardyng jer ýlesin aluy)

     Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyna: Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda keminde 5 jyl túraqty túryp kele jatqan túlghalar nemese Qazaqstan Respublikasynyng azamatymen nekelesken túlghalar (eng kemi 3 jyl) qabyldana alady.

Atalghan norma Qazaqstan Respublikasyny «Azamattyq turaly» Zannyn  16 babyna sәikes rettelgen.

Eger de, sheteldik azamat azamattyq alu maqsatynda Qazaqstan Respublikasynyng azamatymen jalghan nekege túratyn bolsa, onyng azamattyq alu mәselesi joyylady.

Búl Qazaqstan Respublikasynyng zannamasynda naqty bekitlgen. Atap aitqanda, Qazaqstan Respublikasynyn «Azamattyq turaly» Zannyn  6 tarmaghy, 21 baby: «Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn aluyna negiz bolghan Qazaqstan Respublikasynyng azamatymen nekesin sot jaramsyz dep tanysa».

  1. Auyl sharuashylyq jerlerine jeke menshik qúqyghyn engizu úzaq merzimdi jalgha beruge qaraghanda onyng nәtiyjeli qoldanylyp jatqany qanday obiektivti kórsetkishtermen dәleldengen?

Jeke menshik jeri bar adam mindetti týrde óz jerine jauapkershilikpen qarap, ony qoldanady jәne jeri arqyly tabys tabady. Alayda, jerdi jalgha alyp, ol ýshin mardymsyz aqsha tólegen Qazaqstan azamattary ( ortasha eseppen 200 tg/ga) , jerge qamqorlyq túrghysynan qaramaydy.

Auyl sharuashylyghyna inventarizasiya jýrgizu nәtiyjesinde 2012-2014 j.j.) 7,4 mln.ga  aumaghynda 19,2 myng qoldanylmaghan jer uchaskileri bar ekendigi anyqtalghan.Sonymen qatar, topyraq qúnarlyghynyng dengeyining tómendegeni anyqtaldy.

Saraptama kórsetkendey zannamanyng búzyluy kóbinde jalgha berilgen jerdi paydalanu nemese paydalanbau kezinde tuyndaydy.Óitkeni jerdi jalgha alushy túlghanyng basty maqsaty -tabighy resurs retinde jerding qúnarly bóligin ekspluatasiyalau bolyp tybylady.

Qazirgi jerdi jalgha alushylardyng birazy jerdi adal paydalanbaydy jәne jerdi óndeu kezinde qazirgi tehnologiyalyq mýmkindikterdi  qarastyrmaydy.

Osyghan oray, Últ josparynyng 35–shi qadamynda auylsharuashylyq jerlerin tiyimdi paydalanu maqsatymen olardy naryqtyq ainalymgha engizu qarastyrylghan.

  1. Qazaqstan Respublikasynyng azamatymen nekege túrghan shetel azamaty iyemdengen jerding menshik iyesi bola alady ma?

Zanda naqty bólip kórsetlgendey: Auyl sharuashylyq jerlerge  jeke menshing qúqyghy Qazaqstan Respublikasynyng azamatyna ghana beriledi, al jalgha alu qúqyghy – shetel azamatyna beriledi.

Sondyqtan nekelik qatynastar jerge qatysty qúqyqtargha yqpal etpeydi.

Qazaqstandyq erli-zayyptylar ajyrasqan jaghdayda (zayybynyn),  jekemenshiginde jer bóligi qalady, al, shet eldik azamatta — jalgha alumen shekteledi.

Eger jerdi shet eldik qarjygha qatysy barlar jerdi menshikke alghannan keyin birikken— satyp alushy kompaniyalardyn  ýlesi 50 payyzgha deyin óse me?, eger ol jer kepil retinde shet eldik bankte túrsa?
         23. Auylsharuashylyghyna qatysushylardyng bolashaq taghdyry qalay bolmaq: a) eger keyin olardyng menshigine satyp alugha qatysuy sheteldik kapitaldyn, birlesken kompaniyalarda-satyp alushylar deyin keneytiledi ýlesin 50 payyz; b) eger olar figurirovati kepil retinde sheteldik bank?
        Jer kodeksining 24 babyna sәikes zandy túlghalardyn  jarghylyq kapitalynda  sheteldikter ýlesi  50 payyzdan  astam bolsa, onda auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy jerlerdi tek  25 jylgha jalgha alugha mýmkindigi bar.

Eger,  zandy túlghanyng shet eldik qoryna qatysuy (ýlesi) úlghayghan jaghdayda, Jer Kodeksining 66 babyna sәikes jer uchaskesi shettetilip, nemese jalgha alu qúqyghy ýsh ay merzim ishinde qayta rәsimdelui tiyis.

Eger kórsetilgen eandy talaptar oryndalmaghan jaghdayda jergilikti atqarushy organ jer uchaskesining ornalasqan jeri boyynsha sot organdaryna  jer telimin memleket menshigine ótkizu jónindegi shaghymyn jiberedi.

Eger, qazaqstandyq jer telimi shet eldik bankke kepildikke qoyylghan jaghdayda, shet eldik bank jerdi menshigine alugha qúqyly emes.
Anyqtama:  Jer kodeksining 24 babyna sәikes  (  2016 jyldyn  1 shildesinen  bastap engizilgen ózgeriske sәikes), sheteldik túlghalar auylsharuashylyghyna qatysty jerlerdi 25 jylgha jalgha alyp, tek qana uaqytsha qoldanugha qúqyly.

Múnday jaghdayda da Jer kodeksining 66 babynyng 1 tarmaghyna sәikes shet eldik túlgha ýsh ay ishinde jerdi iyelikten shygharugha talaptanyp nemese jer qúqyghyn qayta rәsimdeu kerek. Búl taldaptar oryndalmaghan jaghdayda oblystyng jergilikti atqarushy organy, respublikalyq manyzy bar qalalar, astana, audandar, oblystyq dengeydegi qalalar jerdi ornalasqan aumaghyna baylanysty qaytaryp alugha shaghym týsire alady.

Abai.kz

0 pikir