Beysenbi, 8 Jeltoqsan 2022
Bilgenge marjan 5284 0 pikir 3 Mamyr, 2016 saghat 11:37

LANKESTIK ÁREKETTEN ABAY BOLYNYZ!

Terroristik aktilerdi boldyrmau jónindegi halyqqa arnalghan jadnama

Múqiyat bolynyzdar! Ýiinizding kireberisindegi, aulalarynyzdaghy, kóshedegi bógde zattar men adamdardy der kezinde ózderiniz ghana bayqay alasyzdar.

Qyraghy bolynyzdar! Manaydaghy adamdardyng jýris-túrysyna, orynsyz jatqan iyesiz mýlikter men zattargha kónil audarynyzdar.

Ýilerinizding qauipsizdigin qamtamasyz etinizder: kireberiste  domofonymen temir esik ornatynyzdar, jertóleler, ýy shatyrlary jәne tehnikalyq ghimarat esikterining ashyq - jabyqtyghyn tekserinizder.

Kóliktegi jolaushynyng kýdikti jýris-túrysyn kórip túryp, bayqamaghan synay tanytpanyzdar! Sizder kólikpen jýru qauipsizdigin saqtaugha tolyq qúqylarynyz bar.

Eshqashan, tipti, óte qauipsiz bolsa da, qanday da bir saqtau nemese basqa bireuge beru ýshin bireuding qolynan zat almanyzdar.

Adamdar az (iyesiz) jerde kýdik tudyratyn zatty tauyp alu sizding saqtyghynyzdy әlsiretuge tiyis emes. Qaskóy adam ony bir nәrseden, bireuden qoryqqandyqtan tastay qashuy mýmkin.

Tipti, sizding jarylghysh qúrylghylaryn biletin jeke tәjiriybeniz bolsa da, onymen bir nәrse jasaugha tyryspanyz. Ózdiginen jarylghyshtar óte sezimtal jәne әkki bolyp keledi.

Kýdik tudyratyn zatqa jaqyndamanyzdar, tipti qol tiygizbenizder,      búl - ómirlerinizge óte qauipti.

Balalarynyzgha qauipsizdik sharalaryn: beytanys adammen kóshede sóilesuge, ýide esik ashugha, jerde jatqan iyesiz oiynshyqty alugha, kózge týsken zatqa jaqyndaugha bolmaytynyn jәne t.b. ýiretinizder. 

 

Kýdikti túlghalardy bayqaghan jaghdayda halyqqa arnalghan jadnama

Terrorizm aktilerin dayyndau nemese josparlaudy kuәlandyratyn belgileri

1) siz júmys isteytin nemese ýiding aulasynda, ghimarat ainalasynda (jii baratyn jerinizdi) kýdikti túlghalardyng birneshe ret kórinui, foto jәne beyne týsirme jasauy, sonday-aq dәpterge jazba jasau;

2) qúqyq qorghau organ qyzmetkerlerimen kezdesuden qashu jәne beyne kameradan búltaru әreketteri (basyn týsiru, búrylyp ketu, betin jabu);

3) jer tóle jәne shatyrlargha tehnikalyq qyzmet kórsetuge qatysy joq túlghalardyng kirui;

4) túrghyn jәne әkimshilik ghimarattargha qyzmet kórsetetin personaldar jәne kýzetushilermen beytanys adamdardyng negizsiz baylanysqa týsui, olardan júmys tәrtibi, qauipsizdikti qamtamasyz etu boyynsha sharalar jәne t.b. jóninde mәlimetterdi jinaqtau;

5) bógde túlghalarmen manyzy tómen júmystardy (paket, týiinshek, posylka berip jiberu) iri syiaqygha oryndaytyn túlghalardy izdeui.  

 Kýdikti túlghalardy bayqaghan jaghdayda kelesi is-qimyldy oryndau qajet:  

1)    Ústaugha ózdigimen әreket qabyldamau;

2)    Olar jóninde qúqyq qorghau organdaryna shúghyl habarlau;

3)       Óziniz nazargha týspeu, túlghalardyng sanyn, naqty syrtqa belgilerin, kiyimderin jәne olarda bar zattardy, qoldanuyndaghy avtokólik nomerin jәne markasyn, qozghalys baghytyn belgilep alu.

 

Kýdikti zat tauyp alghan kezdegi túrghyndargha

 arnalghan jadnama

Bilinizder: zattardyng syrtqy kórinisi onyng rasynda nege arnalghanyn jasyruy mýmkin. Jarylghysh zattar ýshin kamuflyaj esebinde әdettegi túrmystyq zattar qoldanylady: sumka, paket, týiinshek, qorap, oiynshyq jәne t.b.    

Tabylghan zattardyng jarylu qaupin kuәlandyratyn, belgileri:

1) kólik manynda, baspaldaqta, pәterde jәne t.b. oryndarda belgisiz týiinshekting nemese basqada bir zattardyng boluy;

2)bóten sumka, portfeli, qorap, basqada zattyn: kireberiste, pәter esiginin, kólikting manynda ózgeshe ornalasuy;   

3) tabylghan kýdikti zattan shudyng shyghuy (saghat mehanizmine, jiyiligi tómen dybysqa tәn).

 

Eger de siz kýdik tudyratyn zat tauyp alsanyz, ol faktini nazardan tys qaldyrmanyz:

1)    qoghamdyq kólikte:

-  zattyng (sómkening jәne t.b.) kimdiki ekenin nemese kim qaldyryp ketui mýmkin ekenin qasynyzdaghy adamdardan súranyz;

- eger iyesi anyqtalmasa, tabylghan zat turaly dereu jýrgizushige nemese konduktorgha habarlanyz.

 

2)    ýiinizding kire berisinde:

- kórshilerden súranyz, mýmkin ol zat solargha tiyesili shyghar. Eger iyesi anyqtalmasa, tabylghan zat turaly dereu qúqyq qorghau organdaryna habarlanyz (tel. 102, 112).

 

3) kóshede, sayabaqta jәne t. b.:

- ainalanyzgha qaranyz, eger mýmkindik bolsa, zattyng iyesin anyqtaugha tyrysynyz. Eger ol anyqtalmasa, qúqyq qorghau organdaryna shúghyl habarlanyz (tel.102, 112);

- zatty bógde adamdardan oqshaulaugha nemese alys aradan zatqa bótenderdi jibermeuge tyrysynyz. Qúqyq qorghau organdarynyng qyzmetkerleri kelgen boyda zat tabylghan uaqyt turaly aqparat beriniz.

 

4) mekemelerde, úiymdarda:

- tauyp alghan zat turaly obekt kýzetshisine nemese әkimshiligine dereu habarlanyz.

Tabylghan zatpen nemese kýdik tudyratyn zattarmen jeke is-qimyl jasaugha tyryspanyz, olar jarylghysh qúrylghylar boluy mýmkin, búl jarylysqa, kóptegen qúrbandyqqa, qiraugha әkelui mýmkin.

 

Ýzildi-kesildi tyiym salynady:

- tabylghan zatty ústaugha, ashugha jәne ornynan qozghaugha, bir jerden ekinshi jerge aparugha, qolgha alugha;

- tabylghan zatty qaltagha, portfelige, sómkege salugha jәne t.b.;

- jerge kómuge nemese olardy su qoymalaryna tastaugha;

- zattardan shyghyp túrghan sym temirlerdi nemese symdardy ýzip tastaugha nemese tartugha, olardy zalalsyzdandyrugha tyrysugha;

- tabylghan zansyz zatty paydalanugha;

- oghan jaqyn aralyqta radio- jәne elektrli - apparattaryn, úyaly telefondardy paydalanugha;

Jarylghysh qúrylghylardyng iske qosyluy nәtiyjesinde  jarylys aimaghynda nemese ghimarattyng qiraghan ýiindilerining arasynda qalghan túrghyndargha arnalghan jadnama

 Eger siz jarylu aimaghynda qalsanyz, esten tanbay, qimylday alatyn halde bolsanyz, en birinshi kezekte týtin men jalyn joq jerge qaray jýruge, enbekteuge tiyissiz.

Eger siz jarylys kezinde zardap shekpeseniz, al qasynyzda zardap shekken adamdar bolsa, olardyng jan-kýilerin baghalanyz: tamyry sogha ma, adam esin joghaltqan joq pa? Eshqashan onyng esin mýsәtir arqyly jighyzugha tyryspanyz. Esten tanu – búl organizmning syrtqy әserden qorghanuy. Eger zardap shekken adamnyng synghan jerleri bolmasa (onyng sýiekterin múqiyat basyp kóriniz), ony qyrynan jatqyzynyz. Ol shalqasynan jatsa, qúsyqqa shashalyp, etpetinen jatsa túnshyghyp qaluy mýmkin. Kýre tamyrdan qan ketken (alqyzyl qan shapshyp jatsa) kezde jaraqatty neghúrlym tez, tym bolmaghanda sausaqpen basyp, sodan song jaranyng joghary jaghynan jippen, belbeumen, baumen, beldikpen tanu kerek.

Eger siz ghimarattyng qiraghan ýiindileri arasynda qalsanyz, sayabyrlaugha tyrysynyz. Tereng jәne birqalypty tynys alynyz. Ózinizdi qútqaratynyna ilandyrynyz. Dauystap jәne zattardy soqqylau arqyly adamdardyng nazaryn audarynyz. Eger siz ghimarattyng qiraghan ýiindilerining týbinde qalsanyz, sizdi janghyryq dybys anyqtaghysh arqyly tauyp alu ýshin kez kelgen metall zatty (saqina, kilt jәne t.b.) ondy-soldy qozghap, dybys shygharynyz.

Eger bekituli kenistikte bolsanyz, ottyqty tútandyrmanyz.  Ottegin saqtanyz. 

Qabyrghalardyng qayta opyrylyp qúlauyn boldyrmaugha tyrysyp, abaylap jyljynyz, syrttan soqqan auanyng qozghalysy boyynsha  baghdar ústanyz. Eger mýmkindiginiz bolsa, qolgha ústaugha keletin zattardyng (taqtaylar, kirpishter  jәne t.b.) kómegimen tóbeni bekitiniz, sodan son  kómek kýtiniz. Qatty shól qysqan kezde kishkentay tasty auzynyzgha salyp, sorynyz, múrnynyzben tynys alynyz.

Adamdardy kepilge alghan jaghdaydaghy is-qimyldar boyynsha túrghyndargha arnalghan jadnama

 Adamdardy kepilge aludyng әrbir naqty jaghdayy ózgeshe jәne basqalardan erekshelenedi. 

Sonymen qatar eger siz kepilge alynsanyz: 

1) óz-ózinizge mýmkindiginshe jyldam keliniz, tynyshtalynyz jәne ýreylenbeniz; 

2) eger ózinizdi baylap nemese kózinizdi japsa, boyynyzdy erkin ústaugha tyrysynyz, tereng tynystanyz; 

3) boluy mýmkin qatang synaqqa jeke adami, moralidyq jәne emosionaldy túrghyda dayyn bolynyz. Osy rette adamdardy ústaudyng kóptegen jaghdaylarynda kepilge alynghandardyng tiri qalghandyghyn este saqtanyz. Sizdi bosatu ýshin qúqyq qorghau jәne arnayy organdary kәsiby sharalar qoldanyp jatqanyna seniniz;  

4) eger qashyp kete alatynynyzgha tolyq senimdi bolmasanyz, qashugha tyryspanyz; 

5) terrorister turaly mýmkindiginshe kóbirek aqparatty este saqtanyzdar. Olardyng sanyn, qarulanu dәrejesin maqsatqa say belgileu, dene bitimine, sóileu aksenti men taqyrybyna, temperamentine, ózin ústau mәnerine jәne t.b. syrtqy pishinin sipattaytyn erekshelikterge kónil audara otyryp, barynsha tolyq keskinin jasau. Jan-jaqty aqparattyng sonynan terroristerding jeke bastaryn anyqtauda kómegi tiyedi;

6) әr týrli belgiler boyynsha óziniz otyrghan (qamalghan) oryndy  anyqtaugha tyrysynyz;

7) mýmkindiginshe terezelerden, esikterden jәne adam úrlaushylardyng ózderinen alysyraq, yaghny qúqyq qorghau organdary belsendi sharalar qabyldaghan jaghdayda (ýi-jaygha shabuyl, mergenderding qylmyskerlerdi kózdep atuy jәne t.b.) neghúrlym qauipsiz jerge ornalasynyz;

8) ghimaratqa shabuyl jasaghan jaghdayda qoldy jelkenizge qoyyp, edenge etpettep jatudy úsynady; 

9) eger shabuyl jasaghan jәne basyp alghan kezde Sizben әdepkide (Sizding jeke basynyzdy anyqtaghangha deyin) yqtimal qylmysker retinde birqatar dóreki is-әreketke barsa, ashulanbanyz. Sizdi tintui, qolynyzgha kisen saluy, baylauy, emosionaldyq nemese jeke basynyzgha jaraqat jasauy, tergeuge aluy mýmkin. Búl tәrizdi jaghdaylargha týsinistikpen qaranyz, shabuyldaushylardyng múnday әreketteri (barlyq adamdy týpkilikti sәikestendirgenge jәne shynayy qylmyskerlerdi anyqtaghangha deyin) dәleldengen. 

Adamdy úrlaushylarmen ózara qarym-qatynas:

1) agressivti qarsylyq kórsetpeniz, shalt jәne qauip tóndiretin qimyl jasamanyz, terroristerdi ózderi oilastyrmaghan is-әreketterge iytermelemeniz;

2) mýmkindiginshe adam úrlaushylarmen tikeley kózben arbasatyn baylanystan qashynyz;

3) bastapqydan - aq (әsirese, birinshi jarty saghatta) adam úrlaushylardyng barlyq búiryghyn jәne ókimin oryndanyz;

4) passivti yntymaqtastyq pozisiyasyn ústanynyz. Sabyrly dauyspen sóilesiniz. Basyp alushylardyng ashu-yzasyn tudyruy mýmkin  dúshpandyq reng men is-qimylgha shaqyratyn jek kórushilik sezimin bildiruden qashynyz;

5) ózinizdi sabyrly ústanyz, búl rette óz abyroyynyzdy saqtanyz. Ýzildi-kesildi qarsylyq jasamanyz, biraq ózinizge óte qajetti jaghdayda sabyrmen ótinish jasaudan qoryqpanyz;

6) atalghan jaghdayda qatty kýizeluden qozghaluy mýmkin  densaulyq kinәratynyz bolsa, búl turaly ózinizdi ústap otyrghan adamdargha sabyrly týrde jetkiziniz. Qalyptasqan jaghdaylardy eskere otyryp, birtindep ózinizding jay-kýiinizdi jaqsartugha baylanysty ótinishter dengeyin arttyrugha bolady.

Kepildik jaghdayynda úzaq bolghan kezde:

1) uayym, abyrju jәne asyp-sasu sezimining oryn aluyna jol bermeniz. Aldaghy synaqtargha ózinizdi oisha dayyndanyz. Aqyl-oy belsendiligin saqtanyz;

2) ashynu sezimining payda boluynan qashynyz, ol ýshin óz-ózinizdi sendiruding ishki resurstaryn paydalanynyz;

3) jaghymdy nәrseler turaly oilanyz jәne sonday jaghdaylardy eske týsiriniz. Uaqyt ótken sayyn sizdi bosatu mýmkindikterining arta týskenin oilanyz. Sizdi dәl qazir bosatu ýshin barlyq mýmkindikterding jasalyp jatqandyghyna  seniniz. 

4) ózinizge túraqty ainalysatyn bir is (dene jattyghulary, kitap oqu, ómir turaly estelikter jәne t.b.) tabynyz. Dene jәne intellektualdyq is-qimyldyng tәuliktik kestesin belgileniz, olardy qatang әdistemelik tәrtippen oryndanyz;

5) kýshinizdi saqtau ýshin, tipti únamasa jәne tәbetinizdi ashpasa da bergen taghamnyng bәrin jeniz. Osynday qysyltayang jaghdayda tәbetiniz ben salmaghynyzdyng joghaluy qalypty qúbylys bolyp tabylatyndyghyna den qoyynyz.

 

Psihologiyalyq ornyqtylyqty saqtau kepildegi adamdy qútqarudyng manyzdy sharttarynyng biri. Múnda oydyng aiqyndyghyn saqtaugha, jaghdaydy dәlme-dәl baghalaugha mýmkindik beretin jaghymsyz әserler men kýizelisterden oqshaulaytyn kez kelgen amal-әdister tiyimdi. Kelesi erejelerdi úghyp alghan paydaly:

1) atalghan jaghdaylarda qolayly dene shynyqtyru jattyghularyn jasanyz, kem degende, denedegi barlyq búlshyq etterdi kezek-kezek shiryqtyrynyz jәne bosansytynyz;  

2) barlyq jaghdaylarda autotrening pen meditasiyany qoldanu óte paydaly, olar óz psihikandy baqylauda ústaugha kómektesedi;  

3) ishinizden oqyghan kitaptarynyzdy, ólenderinizdi, әnderinizdi   esinizge týsiriniz, jýieli týrde әr týrli dereksiz problemalardy  (matematikalyq esepterdi shygharynyz, shetel sózderin esinizge týsiriniz jәne t.b.) oilap alynyz. Sizding aqyl-oyynyz júmys isteui kerek.

4) eger mýmkindik bolasa, qolynyzgha týskenning bәrin, tipti onyng mәtini sizge mýldem qyzyqsyz bolsa da oqynyz. Sonday-aq jazghandarynyzdy qaytyp alatynyna qaramastan, jazuynyzgha da bolady. Aqyl-esti saqtaugha kómektesetin osy ýderisting ózi manyzdy.  

5) Bolyp jatqan jaghdaylardy jýreginizge jaqyn almay,  syrttan qaraugha tyrysynyz, sonyna deyin isting sәtti ayaqtalatynyna seniniz. Qorqynysh, toryghu men selqostyq – búl ýsheui sizding negizgi jauynyz, onyng bәri – óz ishinizde jatyr.  

Evakuasiyalau turaly aqparat alghan kezdegi túrghyndardyng is-qimyldary jónindegi jadnama

 

Eger siz qauipsiz jerge kóshirudi bastau turaly aqparatty  ýiinizde estiseniz:

 

1) aua-rayyna qaray kiyininiz, qújattarynyzdy, aqshalarynyzdy, baghaly zattarynyzdy alynyz;

2) elektrdi, gazdy, sudy ajyratynyz, peshtegi (alau oshaqtaghy (kamiyn) otty sóndiriniz;

3) kóshu kezinde qariyalargha jәne auyr nauqastargha kómek kórsetiniz; 

4) kireberis esikti qúlypqa jabynyz; 

5) ghimarattan shyghynyz jәne kóshirushining komandasyn oryndanyz, tastap ketken ýi-jaygha jauapty adamdardyng rúqsatynan keyin ghana qayta oralynyz.

Eger siz qauipsiz jerge kóshiru turaly aqparatty  júmys ornynyzda estiseniz:

1)  asyqpay jәne dýrlikpey júmys qújattarynyzdy seyfke  nemese kiltpen jabylatyn ýstel jәshikterine jinanyz;

2) ózinizben birge jeke zattarynyzdy, qújattarynyzdy, baghaly zattarynyzdy alynyz;  

3) úiymdastyru tehnikalaryn, elektr qúrylghylaryn sóndiriniz;

4) esikti kilttep jabynyz jәne kóshiru tәsilinde belgilengen baghytpen jýriniz; 

5) ghimarattan shyghynyz jәne kóshiru basshysynyng komandasyn oryndanyz.

 Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2588
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1667
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1846