Senbi, 28 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 129213. Jazylghandar — 115384. Qaytys bolghandar — 1990
Qúiylsyn kóshing 5151 0 pikir 18 Mamyr, 2016 saghat 12:21

TAYF TÁUKEYÚLY. KÓSh

Saghat Zaqanqyzynyng «Kósh turaly anyz ben aqiqat» kitabyn oqyghan son, qazirgiden 25 jyl búrynghy kósh turaly jeke oy tolghamdarymdy bildirgim keldi. Sebebi, býginderi kóshti men bastadym degen batyrlar shygha bastady. Ári kósh úghymyn búrmalaushylyq nemese birjaqty sipattaushylyq ta beleng aldy. Mәsele kóshti kim bastaghany da manyzdy  emes. Kóshuge sebep bolghan әser ne edi degende me deymin. Mysaly, «júttan kóshken qútylady, jaudan qashqan qútylady» degen tәmsil bar. Óitse Ata júrt Qazaq eline bastalghan kósh jaudan emes, júttan kóshkenge kóbirek úqsaydy. Anyq aitqanda, ruhany júttan.

Bolashaqta әr qazaq ózining ómir sýrgen elinde týbinde jútyluy, ruhsyzdanuy, dilsiz, tilsizdenui zandy qúbylys emes pe?. Dәlirek aitsaq milliardtan astam Qytaygha 2 million qazaq, 3 million múnghylgha 150 myng qazaq, 30 million ózbekke million shamaly qazaqtar jútylmauy mýmkin be? Shyn mәninde әrbir últ ýshin jalghyz ghana otan boluy zandy. Óitse qazaq halqy ýshin qayda jýrse de tәuelsiz Qazaq eli ghana naghyz últtyq otany bolmaq.

Osynau qazaq atty qaysar da erjýrek halyqtyng jer betinen joyylyp ketpey 21 ghasyrgha aman jetui de osy kóshtin, osy kóshterdi bastaghan naghyz erlerding arqasy ma deysin.

Kóship qonu kóshpeli qazaq tarihynda mәngilik úghym. Mәngilik aitylatyn jyr. Tek bir mysal: Shyghys Týrkistannan Týrkiyagha at basyn tiregen Qaliybek Kәkim, Qúsayyn Tәiji, Soltanshәrip, Bóke batyr, Elishandar bastaghan jankeshti kóshter aitugha onay bolghanymen, kóshushilerding qasiretin týsinu tipti qiyn. Ony qoyyp, Qabdesh Júmadilovtyng «Songhy kóshi» de qazaqtyng eng songhy kóshi bola almady. Osy kóshting soraby óte bere, jarty ghasyrgha jetpey kósh tasqyny sonau Monghol elinen qayta bastaldy. Osynyng bәri qazaq halqynyng kóshpendiliginen emes, óz úrpaghy, olardyng bolashaghy ýshingi kýresining sipaty bolmaq.

Men 1986 jyldan bergi uaqytta Qazaqstangha әredik kelip jýrdim. Qazaq azamattarymen ýnemi kenesip, ashyq, jabyq әngimeden son-aq ata júrtqa degen saghynysh ýdep, erekshe yntyzarlyq payda bolushy edi. Áriyne, ol kezde Qazaqstan Kenes elining shengelinde ekeni belgili. Tuystyq jolmen kelip ketu de auyr bolatyn. 1986 jylghy jeltoqsan kóterilisi óte sala, Shyghys Qazaqstan oblysy, Katon-Qaraghay audanyndaghy qayyn júrtyma keluge viza alu ýshin Mәskeuden eki jyl jauap kýttim. 1989 jyly Almatyda ótetin halyqaralyq aqyndar aitysyna kelu ýshin RSFSR-dyng shekarasynan asyrmay ýsh kýn dalada qonghanymyz sirә úmytylar ma?

Osylardyng barlyghy Qazaqstan qashan ghana derbes el bolar eken degen armangha jeteleushi edi. Osy asyl armanymyz 1991 jyly oryndalyp, «Tәuelsiz Qazaqstan» degen atau tarih sahnasynda altyn әrippen jazylyp, aty әlemge pash etildi. Keshikpey Elbasy Núrsúltan Nazarbaev shet eldegi qazaqtardy ata júrtqa shaqyrdy. Endi ne sóz bar. Tarih saghan mýmkindik bere bere me? Osy kýndi zarygha kýtken Mongholiya qazaqtary on oilanyp, toghyz tolghanyp, yrghalyp-jyrghalmay-aq týp qoparyla qozghaldy. Eger qazaq elinde naryqqa kóshu bes-on jylgha keshikse Mongholiyada qazaq qalmauy da mýmkin edi.

Dәl osy kezde men ózim basqaratyn «Múrager» foliklorlyq ansamblimning tolyq qúramymen astanamyz Úlan-batyrda aitys-konsert ótkizuge baryp jatqan kezim edi. Búl kezde Monghol eli naryqtyq damu jolyna týsip qoyghan-dy. Aqshandy ayamasang bәri bitedi. Sondyqtan Astanadaghy eng ýlken oiyn ordasy -myng jarym adamdyq Aq sarayyn jaldap aldym, biylet te sol kezde joq joghary baghamen satyldy. Kórermen zaly tolatynyna senimdi edim. Óitkeni, Múragerding ataghy qazaqtar ýshin bayaghyda tanys bolghan-tyn. Ortalyq teledidar jәne «Ýkili hat» (Zar bichiyg) gazetteri arqyly jarnama berdim. Ózim apta boyy teatr kassasynda otyryp biylet sattym. Kóshege, kórnekti jerlerge afisha japsyrudy, qosymsha biyletter satudy, resmy shaqyrulardy jetkizudi sol kezde auyl sharuashylyghy institutynda oqityn Aqedil Toyshanúly bastaghan studentter  moyyndaryna aldy. 150 jeke shaqyru biyleti sorpa betine shyghar qazaq ziyalylaryna berildi. Jarnamalar tek qazaq tilinde jazyldy. Múragerlerge Toqtamúrat aqyn bas-kóz bolyp, jan-jaqty dayyndyq jasatyp, oiyngha qatysatyn barlyq aqyndardy keltirip, olarmen júmys jasap jatty. Bizding negizgi túraghymyz Nalayhandaghy (Úlan-batyrdan 50 shaqyrym jerde) «Qazaq» qoghamy boldy. Búlar bayaghyda-aq Úlan-batyr-Almaty, Úlan-batyr Taldyqorghan baghytyna jeke vagondar jaldap kóship ketuge dayyndyq ýstinde eken. Bir kýni Hadys dosym  onashada: «Býgin meni Preziydent Ochirbat jeke qabyldap, maghan memlekettik joghary ataq bergeli otyrghanyn әri kóshti toqtatugha yqpal etuimdi bildirdi, dep mening pikirimdi bilgisi keldi. Men: «kóshti toqtatu mýmkin emes. Beretin enbek erin alyp al da, sәl keyinirek kósh, jalpy biz keyinirek qozghalghanymyz dúrys» - dedim. Ol: - «Ataqty maghan da basqalargha da berse búryn qayda qalghan, sonynda qalghym kelmeydi», dep short kesti. Enbek eri bolmasa da soghan tayau, «Enbek sinirgen danqty shahter» ataghyn alyp, omyrauyna altyn belgi qadap, bir top qazaq shahterlerin bastap Qaraghandygha keldi. Kóptegen kedergi, qiynshylyqtardy jenip osy ken ornynan zeynetkerlikke shyqty. Qazir Pavlodar oblysy, Sharbaqty audanynda túryp jatyr.

Sóitip, kóktemning jayma-shuaq kýni mejeli uaqytta aitys-konsertti bastadyq. Jerding shalghaylyghyna qaramay jeke avtobus jaldap, әr týpkirden qazaqtar aghyldy-ay kelip. Oiynymyzdy jeke operatorlargha aqsha tólep týgeldey taspagha jazdyryp aldym. Tipti konsertten song da Sýhbaatar atyndaghy ortalyq alangha sahnalyq kiyimderimizben týsirttim. Qazir jeke arhiyvimde saqtauly, anda-sanda kórip ótkendi eske alyp shýkirshilik etip otyramyn. Ony diskige qazir Astanada túratyn ataqty baluan Aydaubayúly Túrat dosym jasap berdi.

Kórermenderding yqylasy joghary ekeni aitpasa da týsinikti bolar. Aytyskerler negizinen qazaq mәselesin tilge tiyek etti. Ánshi Dalabay men Aygýlding terme, tolghaulary kórermender kónilin dóp basty dep oilaymyn. Keng baytaq monghol elining týpkir-týpkirine taryday shashyrap ketken jastar últtyq til, salt-dәstýrden maqúrymdap bara jatqanyn da aityskerler jasyrmady. Qyzdy-qyzdymen student qyz Amangýlmen aitysta Sýienish:

«.. Ishinde on million biz de barmyz,

Tuymyz jyghylmaytyn el bolayyq!», - deui múng eken kórermender tura aiqaygha basty. Oiyn jýrgizip otyrghan ózim de keremet tebirenis kýy keshtim. Sol kóshti úiymdastyryp jýrgenderding biri Saghat Zaqanqyzy qaryndas sahnagha shyghyp Sýienishti qúshaqtap betinen sýidi. Ashylar úrlyq ashylghan song Toqtamúrat aqyn Mýtaymen (Mýtay qazir Ulanbatyrda túrady, mamandyghy dәriger) aitysynda kóshi-qongha qayta oralyp, búl mәselege jenil qaraugha bolmaytynyn, tuyp-ósken Monghol elinen eshkim jamandyq kórmegenin, quyp jatpaghanyn, jeti ólshep bir-aq ret kesetin tarihy sheshim ekenin eske saldy. Shyn mәninde bizdi eldi kóshiruge astyrtyn ýgitteushiler dep keybireuler úqsa kerek.

Konsert bastalardan jarty saghat búryn qolynda fotoapparaty bar bireu maghan kelip: «Qazaqtar  osy teatrda bas qosatyn bolypty» deydi, osy ras pa, dep biraz bopsalady. Onymen qoymay sizding suretinizdi alyp, qazir dereu shygharyp әkelip bereyin, dedi. Men: - búl ansambldi ókimet qarjylandyrmaydy, sondyqtan tek aqsha tabu ýshin jýrgen erikti toppyz, onsyz da biyleting bar eken, qajet bolsa suretimdi konsert barysynda týsirgening dúrys bolar edi – dedim. Sóz yrghaghynan qazaq tilin biletin azamat ekeni bilinip túrdy. Tek búl joly ghana emes, bizding konsertke әrbir jerde kýdikpen qaraytyndar bar ekenin jogharyda aitqanmyn. Kelisilgen eki saghat uaqyt asugha taqady. Zaldan Ónerhan degen jigit sahnagha shyghyp kelip bizge ólenmen rahmet aitty da Qazira aqyndy aitysqa shaqyrmasy bar ma! Bir tenge berip jyrlatyp, myng tenge berip qoyghyza alsaqshy. Naghyz qyz ben jigit aitysyna ainalyp, bir jaghynan kórermenderding qolpashy men kótermeleui bar, ekinshi jaghynan eki aqyn da shabyttary sharyqtap tizgin tartugha kelmey, tebingiden ter tókken jýiriktey kósildi-ay dersin!

Jalpy men konsert jýrgizgende әrkez kórermenning auanyn baghushy edim. Óitkeni bizding baghdarlamamyz halyqtyng bayyrghy óner týri bolghandyqtan, bir ghana qalyptan shygharmay ústaugha kelmeydi. Árbir ónerpaz kәsiby әrtis bolmaghandyqtan, olargha shamaly erkindik te qajet bolady.

Osy konsert bizding Úlan-batyrdaghy, tipti Mongholiyadaghy aqyrghy sharamyz boluy mýmkin ekenin eskerip, sahnadan quylyp shyqqansha jalghastyrudy niyet ettim. Milisiya kelip, sahnany bosatuymyzdy talap etken kezde ghana baqanday ýsh saghat bolypty. Kórermenderge kósh kólikti boluyn aityp, alla qalasa tamyzda Taldyqorghanda jolyghyp qaluymyz mýmkin ekenin aityp qoshtastyq. Óitkeni tamyz aiynyng 25-de Taldyqorghan oblysynda ótetin Qarakerey Qabanbay batyrdyng 300 jyldyq merey toyynda ótetin halyqaralyq aitysqa Qazira men Sýienishke shaqytru kelip qoyghan edi.

 

***

Úshyp aimaqqa kelsek, múnda da gu-gu, kóshi-qon sayasatynyng qazany qaynaghanda qaqpaghyn aspangha atady.

Aytpaqshy, astanagha attanardan búrynyraq bólimshening basshylary auysyp, keybir aqynsymaqtar Múragerdi ózining bas paydasyna ainaldyrmaq boldy. Oghan men jol bermedim. Sonda da olar әnshi Sherikbay men aqyn Qabdyjәleldi aldap shygharyp alyp, keyin laqtyryp tastady. Áriyne, búlary Múragerdi qúlatu, ishten ydyratu edi. Biraq biz ansambldi saqtap qaldyq, qatarymyzdy jas әnshi Tәshken qyzy Aygýl, jas aqyn Sýienishpen tolyqtyrdyq.  

Keshikpey Taldyqorghan oblysyna attandyq. Múnda bizdi qarsy alghan oblystyq qazaq tili qoghamynyng basshylary kóshting aldy kelip qoyghanyn habarlap ýlgerdi. Aytys aqyny Japarhan meni ertip Kirov audanyna kóship kelgendermen jolyqtyrdy. Qoshtasqaly birer ghana ay bolghan Hentiy aimaghynyng Qoyandy (Chandagan) súmynynyng adamdarymen jylap kóristik. Ishinde memlekettik sanlaq shopan M. Janәbil bar. Eki-ýsh jyl búryn Berh shahtasynda túratyn qazaqtargha bara jatyp Jәkeng jibermey, Múragerlikterge arnap aqsarbasyn soyyp bir kýn eruletkeni bar. Ýy mýlikterin artqan poyyz әli kelmepti. Ýileri kelgenderin qyrgha malgha shygharyp jiberipti. «Jetisu» qonaq ýiine kele jatqan jolda kóshting taghy bir bóligimen kezdestik. Bar dәuletin bir shabadan nemese syrtyn boyaghan aghash qobdigha salyp, auzyn monghol qúlyppen bekitip, jayau shúbyryp, azyp-tozghan júrtty kórgende ishing ezilip, enirep jylaghyng keledi. Japarhan el azamaty ghoy, úyalyp ketti. Aytaqyn Búlghaqov pen Japarhan ekeuin men bir jyl búryn Ólgeyge arnayy shaqyryp, kezdesu aitys ótkizip, shamamyzsha syi-siyapat jasap, orystyng shekarasynan asyryp salyp qaytqanmyn. Japykeng tek túrmay bastyqqa barayyq dep ýlken darbazasy bar bir ýige ertip keldi. Shamasy bastyqtyng әieli boluy kerek bir әiel adamgha sóilesken song meni shaqyrdy.

Áyel: - Bastyq salqyn dush qabyldap jatyr, әneu jerde kýte túryndar dep alysyraq aghash sәkini núsqady. Azdan song úzyn sýlgi oramal men sýrtingen, qozy qarny búltighan bastyq entigin azdap basqan song salqyndatqan qarbyzdy kertip jey otyryp sharuamyzdy Japarhannan estip:

«Osylardyng aldy kelgeli bir ay boldy, malgha shyghyndar basqa júmys joq desem, baspanamyz әli kelgen joq, dalagha qalay jatamyz dep miz baqpaydy. Dәl men shaqyryp kelgendey. Osylardyng babyn taba almay-aq qoydym» - degeni. Solay bauyrym, elge el qosylyp jatyr ghoy degen tittey týisik bolsa ghoy, talay tonmoyyndardy kórsem de dәl mynaday bastyqty kezdestirmegen sekildimin.

...Búlar eng alghash ata júrtqa kósh búidasyn jetkizip, mandayy tasqa tiyse de qayyspay enbek ete jýrip, úrpaqtaryn oqytyp, búl kýnderi ansaghan armandaryna jetken naghyz kóshbasshy, eniregen erler bolatyn. Kóshken júrtynda qorasymen qoylary, órisinde ýiirimen jylqysy qalsa da enbekqorlyghynyng arqasynla kóshe jýrip ornyqqandar. Osylardyng kóbi qazir Astana tónireginde, Qaraótkel, Qoyandy auyldarynda, bayaghydaghy Kirovtyng diyrektorynyng ýiinen on ese әdemi, saltanatty ýiler salyp alghan. Chandgandyqtar men qatar Úlanbatordan kelgen aqyn Qamayúly Jýkelding Jetisu qonaq ýiinde «Kóshe-kóshe búl Kerey júrtta qaldy» dep jylamsyraghany da әli esimnen shyqqan joq.

Erteninde aitysty negizgi úiymdastyrushy qazaq tili qoghamynyng bastyghy (atyn úmytyppyn) bizdi oblystyq partiya komiytetining 2 әlde 3 hatshysy qaryndasymyzgha tanystyryp mәn-jayymyzdy bilgen song osy ólkege kóship kelgen tuystaryng bolsa aparyp keleyik, tartynbay aitynyzdar, degen song men Kerbúlaq audanyna, Qazira aqyn Qapal arasanyna jol tartty.

Mening qaryndasym Shaymar men kýieu balam Kókey Haju-ulaan degen kómir shahtasynan kóship Kerbúlaqqa kelipti dep estigen edim. Shamasy eki jaghy 500 shaqyrymday jol jýrip qyz-kýieudi eki kýnge syiystyryp kórip qayttym. Haju ulaanda alyp BelAZ mashinasymen kómir tasyp túrghan eki shofer birge kóship kelip, biri atpen biri kók esekpen qoy baghady eken. Ýy deytin baspana joq. Eki adam әreng syyatyn, temirden toqyp jasaghan, kýrke sekildi birdenege týneydi eken. Súqpyttaryn kórip qorlanyp qayttym. Bastyqtary aparyp tastap, qaytyp bas kórsetpepti. Búlardyng ýi-kýileri poyyzda tonalyp, kiyim-kesheksiz qalypty. Aytulary boyynsha qystaugha 250 shaqyrym jol jýrip qoydy aidap aparamyz desedi. Olar kelesi, 1992 jyly qashyp Sayaqqa kelip toqtapty. Sol jyly taghy da baryp qaytqan edim. Búrynghy jyldaghyday emes, bos qalghan kóp qabatty ýilerge ornalasyp, mamandyqtary boyynsha júmys jasaydy eken. Qazir de sonda, úldaryn úyagha, qyzdaryn qiyagha qondyrghan, aq saqaldy,  sary tisti saliqaly jasqa kelgen qariyalar men әjeler bolyp zeynettik ghúmyr keshude.

Qazira menen bir kýn búryn kelipti. Ony shet elden kelgen ýlken bastyq eken dep estip jergilikti basshylar jol boyyna shashlyq pisirip, duhovoy orkestr oinap qarsy alypty. Ol da tuysyn kórip emen-jarqyn bolyp keldi. Ertengi kýni Mәskeude tamyz tónkerisi bolghanyn estidik. Keshinde elbasy Núrsúltan Nazarbaev teledidardan sóilep, halyqty eshbir alandamay tynyshtyq saqtaugha shaqyrdy. Barlyq gazetterde oqigha syryn ashyq bildirgen habarlar jazyldy:

Mysaly, orystyng Jogharghy kenesining basshysy Yanaev mynaday mәlimdemesinde býy deydi:

Gorbachevting densaulyghyna baylanysty ary qaray júmysqa jaramsyz bolghandyqtan barlyq biylikti óz qolyma aldym. Tómendegi mindetterdi tiyisti mekeme, ministrlikter men vedomstvolar mýltiksiz oryndasyn:

  1. Shekara týgel jabylyp, syrttan eshkim kirmesin, syrtqa eshkim shyqpasyn.
  2. Kóshege toptanyp, miting ótkizuge tyiym salynsyn. t.b. 8 týrli qatang eskertu berildi.

Gazetti oqyghanda, әiel adam ghoy, Qazira elge qayta almaytyn boldyq-au dep jylap jiberdi. Men: - onsyz da kóship kelgeli otyrmyz ghoy, odan da kýieuin, Búlanyndy shaqyryp alsanshy dedim, qaljyndap. Rasynda ýreyli habar edi.  Ýshinshi kýni armiya generaly Yazov atylyp ólip, Elisin Gorbachevti Qyrymdaghy qamauynan bosatyp alyp, qylmyskerler әshkere bolyp degendey aqyry qayyrly ayaqtaldy.

Sonymen, hosh, Taldyqorghannan 300 shaqyrym qashyqtyqtaghy Ýigentas degen jerge aitysqa bardyq. Onda da kóship kelushiler qaptap jýr. Qoyandynyng Sezhan aqyny, múghalim әri әnshi, әri aqyn Shynasyl, Nalayhannan baluan Saqidyng úly Baltabay óz shamalarynsha biri óleng oqyp, biri zodog, shudag kiyip kýresip degendey, toygha óz ýlesterin qosty. Aytystyng bas jýldesin Oraldyq Qatimolla iyelenip, bizding aqyndar da, arnauly syilyqqa ilinip, kónil hosh tarastyq.

Osy sapardan qaytqan jolda men qayyn júrtyma soghyp, Óskemende bir aptaday ayaldap, Qaton-Qaraghay audanynyng mәdeniyet ýiining diyrektorymen eki elge kezektesip birikken konsertter ótkizip túrugha kelisip edim. Shyghys Qazaqstan oblysy bizge eng jaqyn shekaralas jer. Men búdan búryn da bir ret kelip ketkem. Talantty aitysker aqyn әri әnshi Abash Kәkenov te osynda bolatyn. Ony kópten tanimyn, ýnemi kezdesip jýremiz.

Jәne jeke basymnyng sharuasy retinde orta mektepti altyn medalimen bitirgen úlym Esjandy el kórsin, jer kórsin dep әdeyi ertip jýrgenmin. Ynghayy kelse Óskemenning Uniyversiytetine tastap keteyin degen maqsat ta bar edi. Ol oqu ornynyng prorektory qazaq jigit jón biletin azamat eken. Bir tórti joq attestatyn kórgen son: - qayda túryp oqidy? – dedi. Men: osynda tughan naghashysy bar, ol ýiden kelip oqidy, tek mektebinizge alyp qalsanyz boldy, ózim kelesi jyly kóship kelemin dedim. Prorektor әldekimmen telefon arqyly sóilesti de: «qazir shetel adamyn oqytatyn zang joq eken, әueli kóship keliniz, sodan song úlynyzdy bógetsiz qabyldaymyz» - dep sendirdi. Elge aman-esen jetsek, jyl shygha atajúrtqa at basyn búrugha ózime-ózim sert berip elge qayttyq.

1992 jyly kósh mәselesi shegine jetti. Ishki ólkeden jol tappaghandar aimaqtaghy tuystaryna jetip qosylyp kóshu jaghyn qarastyryp, әrkim ózinshe baghyt izdep sandaldy. Dәl sol kezde Amantay Toyshybayúly bastaghan jastardyng «Attan» jasyryn úiymy kóshken elding Qazaqstannyng dәl qay ólkesine ornalasuy kerek ekenin eskertip, jetken song jastar neden saq, alys boluyn qadap aitumen boldy. Ony ózderining astyrtyn dayyndagha ýnparaqtaryn kóshening kórnekti jerlerine japsyru arqyly iske asyrdy. Endi oilasam ol jastar Qazaqstannyng «Azat» qozghalysymen baylanysta bolghangha úqsaydy. Bir kýni aimaq әkimshiligining ýlken zalynda kósh turaly keleli jiyn ótti. Jiyndy aimaq basshysynyng orynbasary Qabyl jýrgizip, kóptegen ziyalylar ókili qatysyp, qazirgidey bet-betimen kóshuge bolmaytynyn, halyq iyesiz emes, kóshting sony tozghyn bolady desti. Ásirese Sayran Qadyrúly: - Qazir Qazaqstan shyn mәninde orystyng yqpalynan tolyq shyqqan joq. Arada bólek elding shekarasy bar, adamdardyng barghannan keyingi ómirine, olardyng qauipsizdigine eshbir kepildik joq. Sondyqtan bey-bereket kóshui dúrys emes, dep oryndy uәj aityp, úsynys jasap edi, elirgen halyq Sayran qajyny týtip jep qoya jazdady (Sayran Qadyrúly halyqaralyq qatynas jaghynan maghúlmaty bar, Saud Arabiyasynda elshi bolghan azamat). Sen kóshke qarsysyn, dep shýilikti. Sóitip halyq bir týiinge kele almay, aqyry әr auyldan qonys shalushylar tartu-taralghylaryn alyp Qazaqstangha qaray aghyldy. Sol kezdegi MHR-dyng Preziydenti Ochirbat halyqpen kezdesu jasap, býy dedi: «Sizder mongol jerinde tuyp óstinizder, aqysyz bilim alyp, әrkim mamandyghyna say әr salada enbek etip, elimizding órkendeuine eleuli ýles qosyp kelesizder. Sizderdi eshkim quyp otyrghan joq. Jeke últtyq aimaqsyzdar, osynda ósip órkendedinizder, jyly oryndarynyzdy suytpanyzdar. Búrynghy kóshkenderden kórgen tarihy ashy sabaq bar. Jaqsylap oilanynyzdar, Halyqaralyq adam qúqyghy turaly konvensiyagha qarsy kelmeymiz, al Qazaqstangha kóshem deushilerge bóget te bola almaymyz. Alayda, maldarynyz Monghol elining dәuleti bolghandyqtan, qorasymen aidatyp syrtqa mal jibermeymiz» dep kesip aitqany esimde.

Osy Ochirbatpen 2014 jyly jazda elge barghanymda kezdeysoq kezdesip, ótkendegi kóshi-qon jayynda pikirleskenim bar-dy.

Mongholdarda diny nanymmen tabynatyn on әlde on eki ataqty taugha elbasy jarlyghymen jylyna bireuine bir ret tәu etip túratyn sheshimine oray 2014 jyly Batys Mongholiyadaghy Besboghda tauyna tәuap etu úigharylypty. Búl ataqty tau Qazaqstan, Qytay, Mongholiya ýsh elding shekarasynyng týiilisken jeri. Qazirgi Bayan-Ólgey aimaghynyng aumaghyna kiredi. Osylaysha qazirgi Preziydent Elbegdorj, Mongholiyanyng túnghysh Preziydenti Ochirbat, aimaq basshysy Dәrmen, ataqty baluan Sýhbat, eki retki memlekettik syilyq iyegeri sazger Jansannorov, Preziydent әkimshiligining basshysy Sagaan, Úly hural deputaty Bәkey qatarly, úzyn sany 19 adamnyng qúramymen Besboghdagha tәu etip kelgen ýshinshi kýni tikúshaqpen mening tughan jerim Sengel súmynynyng Syrghaly jaylauynda otyrghan mening әkemning ýiine qonaqqa keldi. Dәl osy kýnderi men әkemning qara shanyraghynda otyrghan inim Halifa Tәukeyúlynyng ýiinde әielimmen demalyp jatqan kezim edi. Dәl uaqyty 7-aydyng 9-10 kýnderi. Elbasy Elbegdorj 1990 jyldary Mongoldyng tónkerisshil partiyasyn qúlatyp biylikke kelgen janashyl demokratiyalyq partiyanyng liyderlerining biri bolatyn. Tek tolyq bir tәulik birge bolyp, әkemning dastarhanynda qatar otyryp estelik retinde suretke týskenimdi aitsam da jetkilikti. Olargha ýsh kiyiz ýy arnayy tigilip, qazaqy dәstýrmen qonaqasy berilip, el basyna inim ózining qúla qasqa jýiirigin mingizdi.

Al Ochirbat guay ekeuimiz shamalas bolghandyqtan qúrdas adamdarsha erkin sóilestik. Auyldan attanar aldynda Syrghalymnyng әsem tabighatyna, ainaday jarqyraghan kól betine qarap túryp: - Mynaday jer jannatyn qalay tastap kettinder? – dedi. Men, biz tastap ketkemiz joq. Búl jer bizding ata-babamyzdyng bayyrghy mekeni, mýmkin, keyingi bir uaqyttarda úrpaqtar qaytyp kelip meken etpesin kim boljay alady, - dedim de: - eger sol  kezde bizderdi jibermeymiz deseniz bar biylik qolynyzda edi ghoy, adamgha emes malgha talasqanynyz esinizde me? – dep qaljyndaghan boldym. IYә, solay, qúrdas, ol bir tarih qoy ózinshe, dedi de, odan da estelik bolsyn suret aldyrayyq dep menimen fotogha týsti. Degenmen sol bir jinalysta aitqan Ochekenning bir sózi taghy da esimde qalypty: «múnda balalarymyz monghol bolyp ketedi dep Qazaqstangha kóship barghan keybireulerding balalary orys tilindegi mektepterde oqidy eken. Qazaqsha oqymaghan song qanday aiyrmashylyq bar?» degen edi. Rasynda múnday jaghday orystanghan auyldarda bolghanyn nesin jasyramyz. Namysqa tiyetin sóz emes pe?! Ekonomikalyq ahual auyr, naryqqa kóshken, el basyna kýn tughan sol bir kezenderde qatarynan 2 ret preziydenttik taqqa otyryp, Monghol elin tyghyryqtan alyp shyqqan Ochirbattyng beti temirden de qalyng dep kelemejdegen jas demokarttargha yryq bermegen, býgin sol kezdegi demokrattargha atqosshy bolyp jýrgen Ochirjav guay osy kisi.

... Jyl shygha songhy ret Nauryzda alaman aitys jýrgizgen song júmystan óz ótinishimmen bosadym da kóshuge dayyndaldym. Aghayyn tuysym, qayyn júrtym, qúdanyng qúdasy degendey 72 otbasyna qonys izdep jolgha shyqtym. Orysqa jolatpa, tek qazaqy jer bolsyn degen song tura Torghaygha tarttym. Qazaqy jerden Semeyding Abyralysyna barghandardyng keybiri qashyp-pysyp qayta barghany qúpiya emes-ti. Endi bireuler «qanghyp qaldyq, jetkizip alyndar» dep zarlay bastaghan. Sondyqtan mening Torghaygha tura tartuym sodan edi. Arqalyqta halyq aqyny, aitysker Qonysbay Ábilovti syrttay arqa tútqanym da ras edi. Tura osy jigitti tauyp, jónimdi aitqan son, isim onyna basyp jýre berdi. Ózi bas kóz bolyp qadaghalap otyrdy. Sóitip Arqalyq audanyna 30 otbasy, Amantoghay audanyna 42 otbasy ornalasatyn bolyp, adamdar tizimin, mamandyghyn egjey-tegjeyli tapsyryp, sovhoz diyrektorlaryna betpe-bet sóilesip, kelisken son, elge baryp buynyp-týiinip otyrugha uaghdalasyp qayttym. Kelisken uaqytta Torghaydyng kamazdary da jetti. Baspanalarymyzdy tiyep berip, әr sovhozdyng baratyn ýilerining jýkterine jauap beretin adam qosyp, ózimiz úshaqtyng kezegin kýttik. Men óz aghayyndarymmen Alua kensharyna 20 otbasyna shart jasap, otyratyn ýiine, tipti adam basynyng júmysyna deyin kelisip, Aytjanov degen diyrektormen uaghdalasyp qaytqam. Aluagha baratyn 20 otbasynyng jýgine 5 jigit ertip jibergenim aqyl bolypty. Bir ay búryn baryp, otyratyn ýilerimizge jóndeu jasap, jýkterimizdi ýige kirgizip, júmysqa ornalasyp, eldin, jerding ynghayyn birshama bilip ýlgiripti.

7-aydyng 12 kýni «AN-24» úshaghymen Óskemenge 4 saghat ayaldap, jan-jaqty tekserilip bolghan song «YaK-40» úshqyr úshaghymen týn ortasy aua Arqalyq әuejayyna qondyq. Ay búryn jýzdesip ketken oblys, audannyng basshy qyzmetkerleri saltanatpen kýtip aldy. Shaghyn konsert oinap, qoshamettep qasiyetti Torghay topyraghyna, Aqan, Jaqandardy, Amangeldi Jangeldindi, Ábdiqapar handy, Keykini, bergisi Núrqan aqyndy, Syrbay, Ghafudy, Qaynekeydi, odan bergi ataqty satirik Seyitti, Qonysbay Ábildi, Sarany, Jadyra Ormanshinany, býgingi aimanday aqyn, Torghayym dep shyryldaghyn Aybek Qaliyevterdi tughyzghan qasiyetti ólkege osylaysha ayaq basyp, qarashanyraqtyng tórinen biraq shyqtyq. Búl jaqtyng qazaghynyng týri de, tili de, adamdarynyn, әsirese әiel zatynyng ibalyghyna tәnti boldyq. Tez sinisip kettik. Enbekke jaramdy barlyq adam túraqty júmysty boldy. Mektebi audandy qoyyp oblysqa әigili eken. Diyrektory Marat Tókenov 4-5 adamdy mektepten júmysty boldyrdy. Bizden 80-ge juyq júmys kýshi qosylyp kenshar júmysyna ýlken ýles boldy. Tiyesili kómekterin de aldyq.  Onyng óteuin enbegimizben qaytardyq dep oilaymyn. Tórt jyldan song Torghaygha kelgen oralmandardy Baltalygha jinaytyn oblys әkiminen sheshim shyqty. Baltaly Qima audanyna qaraytyn kenshar eken. Ysqaq aghay muzyka mektebine, men Mәdeniyet ýiining rejisserligine oblystyng sheshimimen tura núsqaldyq. Bizding alansyz enbek etip sinisip ketuimizge oblys әkimi apparatynan bastap, kóshi-qon komiytetining dúrys kózqarasy, jergilikti el azamattarynyng ystyq yqylasy zor boldy. Ásires, qanday da bir qiyndyq basymyzgha týsken kezde ruhany jәrdem berip, keybir ozbyrlardan esemizdi qaytarghan Qonysbay Ábildi, satiriyk-jazushy Seyit Kenjeahmetovti, Mәdeniyet basqarmasynyng bastyghy Núrikamal Seyitjanova qaryndasymyzdy kýni býgin qúrmetpen eske alamyn. Ayaghy auyr kelgen kelinderden tughan Alua, Torghay, Arqalyq, Keykibatyr, Elaman, Jaqsylyq, Aughan esimdi úl-qyzdarymyz búl kýni otau iyeleri bolyp ketti. Audan, auylymyzdyng әr salaly sharuashylyghyna shamamyzsha ýles qostyq. Aghamyz Saqit úly Qabdyn aghay qúran qary dindar adam edi. Halyqty imandylyqqa shaqyryp, yqpal etse, malshylardyng baqqan maly, qysy-jazy qondy boldy. Eki-aq jylda 12 shofer, 8 mehanizator bizden shyghyp kenshardyng shóp brigadasyn óz moynyna aldy. Mektepte ýsh adam múghalim boldyq. Barlyq balalar oqyp kelgen mektepterin ary qaray jalghastyryp, lezde sinisip, jersine bastadyq. Birtindey naryqtyq ekonomikagha kóshkendegi el jaghdayy onsyz da belgili, aldymen oblys, sodan song audan taratylghan song ishki kóshi-qongha biz de ilindik. Ne kórsek te halyqpen birge kórdik. Jana Astanany saghalap, júmys izdep jastar ketti degendey. Men Qima audanynda qalyp Mәdeniyet ýiinde rejisserlik istep túryp, aldymen ornym qysqaryp, sonynan 600 tenge zeynetaqyny qanaghat etuge tura keldi. Er kezegi ýsh ret demekshi ýshinshi ret te Atbasar audanynyng Amantay auylyna kelip 6 jylday Mәdeniyet ýiine syrttay enbek etip, saraydyng bastyghy Tatiyana Samarodovna hanymmen birigip Abylaydyng 300, Baluan Sholaqtyng 150 jyldyghyna oraylastyrylghan mәdeny sharalargha rejisserlik jasap, konserttik baghdarlamalargha qatysyp, óner kórsetip, kóptegen bayqaulardyng diplomanty atandym. 2008 jyly «Oralmandardyng 15 jyldyghy» Qoyandyda belgilenip, Astananyng Jastar sarayynda bolghan konsertte ózimning negizgi repertuarym Iliyas Jansýgirovtyng «Qoyshy men aiyrplan» әngimesin oryndadym. Sahnagha songhy shyghuym ótken jyly Jenisting 70 jyldyghyna arnalghan konsert boldy-au deymin. 2015 jyldyng qysynda densaulyghyma baylanysty Qoyandydaghy otaularyma keldim. Songhy jyldary jazghan jyr toptamalarym «Syrghalym» degen atpen Ulaan-bator qalasyndaghy «Kitabiy» baspasynan shyqty. Ómirim men enbek jolymdy bayandaytyn esteligimdi jazu ýstindemin. Ghúmyr jetse maqsat kóp-aq. Kýni býgin tughan halqyma ónerimmen qyzmet etudemin. Azdy-kópti enbegimdi MHR-da eleusiz qaldyrghan joq.

  1. MHR-dyng ónerine enbek sinirgen qayratker.
  2. Kentey (Hentiy) qalasynyng qúrmetti azamaty.
  3. MHR men Qazaqstan Respublikasy Teatr qayratkerleri odaghynyng mýshesimin. Biraz orden, medalidarym bar.

Ólgey qalasyndaghy qazaq radiosynyng altyn qorynda balalargha arnalghan ertegiler toptamasy, ýlkenderge arnalghan kórkemsóz jiyntyghy, barlyghy saghattan astam repertuarlarym bar.

Bes balanyng әkesimin. Ata júrtta bir qyz úzatyp, eki kelin týsirdim. Úrpaqtarym jana astana – Astanany kórkeytip, órkendetuge óz ýlesterin qosyp, el qatarly ómir sýrude.

Astanadaghy Qazaq radiosynyng shet elderge habar taratatyn «Shalqar» arnasymen syrttay shygharmashylyq jasap, Mongholiya qazaqtarynyng óner, mәdeniyet salasynyng kórnekti ókilderin nasihattaytyn materialdar dayyndap beremin.

Endigi arman Qazaq elining tolyq tәuelsizdigin kórsem deymin.

Tayf Tәukeyúly

2016 jyl. Astana. Qoyandy.

Abai.kz

0 pikir