Dýisenbi, 20 Qyrkýiek 2021
Biylik 9528 0 pikir 9 Jeltoqsan, 2015 saghat 13:00

ÚLTTYQ TÁRBIYENING QADIR-QASIYETI

Últ bolashaghy úrpaq, úrpaq bolashaghy últtyq tәrbiyege tәueldi. «Tәrbiyesiz ósken talantqa amal joq» - degen týrki oishyldarynyng úghymyn eskersek, ónegesiz ósken úrpaq últ bolyp qalyptasugha, túlghalanugha dәrmensiz keledi. Sebebi úrpaqtyng kisiligi últtyq sanadan tuady, últtyq sana qashanda jastyng boyynda últtyq tәrbiyemen  qalyptasyp otyrghan.

Qazaq últynyng ómir sýru jolynda elding týsinigine ainalghan úghym ónege. Ónegeni ata babalarymyz últtyng ómirin jalghaytyn dýnie dep týsingen. Agha úrpaq buynnyng tektiliginen tughan qasiyetter, qazaq ziyalylarynyng tarihy, qazaqtyng tәrbiyesi, balagha ýiretken ósiyeti uaqyt óte kele últtyng dýniyesine ainalyp otyrady. Búnyng mәni ómir bolmysyn aqyl biyiginen zerdelep, ómir sýrude últ bolashaghyna sauattylyqpen qaraghan ata babalarymyzdyng ruhany dengeyimen ólshenedi.

Ata baba ónegesi dep qazaq qoghamynyng qalyptasu tarihynan bastap, halyqtyng últ bolyp qalyptasudaghy qasiyetteri men ómir sýru tәsilinen tuyndaghan ruhany qúndylyqtardy aitamyz. Últtyq ónege últ bolmysynyng ereksheligin, tabighatyn, dýniyetanymyn, dәstýri men mәdeniyetindegi danalyqty kórsetip otyrady. «Qazaq ónegesi» úghymynyng mәnine nazar audarghan adamgha aldymenen qazaq últynyng otbasylyq mәdeniyeti men dәstýri, qariyalarymyzdyng úrpaqtyng tileuin tilegen minezi, qazaq balasynyng batyr, erjýrek bolyp eseyetindigi, eldigi, bir sózben aitqanda elding el boludaghy jetistikteri, keyingige ýlgi bolatyn jón silteytin is әreketi (tarihtan) kórinedi.

Qazaq ónegesining bastauy qazaqtyng kóne tarihynda. Saqtardyn, Týrkilerding ómir salty, qoghamy, jauyngerligi, jylqy malyn qadirleytin minezi qazaq ómirinde jalghasty. Qazaq jerinen tabylyp otyrghan kóne dәuirdegi (qazaq últynyng ata tarihynan aqparat beretin) jәdigerler búdan 3000 myng jyl búryn (tipti odan da әri) býgingi qazaq dalasynda ómir sýrgen taypalardyng jylqyny kólik retinde paydalanyp, bie sýtinen qymyz ashytyp, jylqynyng etin jegendigin dәleldeydi. Sonau saqtardan arghy uaqyttan bastau alghan qazaqtyng últtyq azyq týlik ónimderi, ony jasaudyng tehnologiyasy (mal soida ony jilikke bólu, sýt ónimderi jәne t.b.) әli kýnge deyin últ ómirinde jalghasuda. Últtyng kóneden bastau alatyn búnday azyq týlik ónimderin óndiru, paydalanu tehnologiyasymen qatar úrpaqtyng el qorghaudaghy jaumen kýresu tehnikasy taghy bar.

Bala tәrbiyesine erekshe mәn bergen qazaq últy tәrbiyedegi bilimdi balanyng sanasyna jetkizetin óner týrlerin shygharghan. Besik jyry, әngime, ertegi, qiyal ghajayyp ertegilerdi balagha әngimelep beru qazaqtyng bala tәrbiyesindegi erekshe oryn alatyn ústanymy. Ertegi әngimelerdi balagha qazaqtyng ýlken adamdary әngimeleydi. Bala balagha ertegi ýiretpegen, ananyng balagha aitqan besik jyry balanyng jan dýniyesine tildin, meyirimning ruhyn úyalatatyn dýniye. Ata-ananyng meyirimine bólenip, olargha jaqyn ósken bala otanyna, dәstýrine jaqyn ósedi.

Adamzat tarihynda túnghysh ret medisina ghylymynyng negizin salghan Ibn-Sina balagha alghashqy tәrbiye, em ananyng ýnimen beriledi degen. Shynymende tarihymyzgha ýnilsek qansha qiynshylyghy mol uaqytty basynan ótkizgen qazaqtyng әr bir adamynyng ómirge sauatty qarap, qoghamnyng auyrtpalyghyna tózimdilik tanytqandyghyn jasyru mýmkin emes. Búnyng sebebi balanyng jan dýniyesine tereng dengeyde kónil bólgen qazaq tәrbiyesinde jatyr. Jogharyda aitqanymyzday jyrdaghy ónegeni jastayynan tyndap ósken bala ómirge qúshtar keledi, ol ýshin ómirding búryshyndaghy әr bir qiyndyq aqylmen sheshiletin, erik jigermen jeniletin, tózimmen ótiletin nәrse. Jýsipbek Aymauytov aitqanday, «Adamnyng ózin tanuy, óz jolyn tabuy óte qiyn. Búl qiyndyq әsirese jastardyng basynda: olar tәjiriybesiz, olar kónili, oiy qúbylmaly, tolqymaly, sondyqtan ózin synay almaydy. Ómir joldary tarauly. Jastar toqsan joldyng torabynda: qay jolgha týserin bilmey, daghdarady. Eger jazatayym bolyp, teris jolgha týsip ketse, ómiri ókinishi ketpeydi» [1. 2 b.] Adam ózin synau ýshin oghan ómirden sabaq ýiretetin tәjiriybe, bilim qajet. Al qazaqtyng balagha ýiretken tarihy dýniyelerinde, ertegilerinde, anyz әngimelerinde ómirding tәjiriybesi men bilimi mol.

Qazaqtyng últtyq tәrbiyesinde kónil bólingen nәrselerding biri úrpaqty tazalyqqa, úqyptylyqqa, enbekke baulu. Besik qazaq últynyng úrpaqty tәrbiyeleudegi negizi qúraly. Besikte jatqan balanyng tynysh úiyqtaytyndyghyn, besikte terbelgen balanyng my qan tamyrlarynyng dúrys әri tez jetiletindigin qazaq erte týsingen. Besikten bastap, el ómirine bala ómirimen jalghasatyn qazaq tәrbiyesinde qazaqtyng iydeyasy jatyr. Ol el bolu iydeyasy. El bolu ýshin el isine qyzmet etetin adam er boluy qajet. Er minezdilik adamdy maqsatyna jetkizedi, er minezdi әr bir adamnyng isi últ mýddesine baghyttalsa elding ruhy ósedi. Sondyqtanda qazaq balagha er minezdilikti ómir arqyly ýiretken. Qazaq balalary 5-7 jasqa kelgende taygha minip, atqa shabudy qatarlastarynan ýirengen. Taygha minip jarysu, atpen ang aulau, at ýstinde jýrip últtyq oiynnyng týrlerin mengeru balany eptilikke, qaruly bolugha, jinaqylyqqa baghyttaydy. Sebebi attyng ýstinde otyrghan adam jinaqy, iykemdi bolady. Ol kezdegi qazaqtyng mingen aty әriyne qazirgidey emes, asau jylqy, qazaq asau minetin bolghan. Qazaq balasy jylqydan asaudy tandap ýiretetin bolghan.

Jastayynan el ómirimen balany tanys qylu, el túrmysyn, el túrmysyndaghy elding bolmysyn, dәstýrin balanyng sanasyna jetkizu ata- ananyng tektiligi, búl dәstýr úrpaqty tektilikke baghyttaydy. Sebebi tektilik qazaqy tәrbiyening negizgi kýshi. Últynyng tól qúndylyqtaryn jastayynan sanasyna sinirip ósken bala últtyq sanamen eseyedi. Últtyq sanamen eseygen qazaq túlghalarynyng ómirinen úghynatynymyz últtyq tәrbiyemen ruhy jetilgen jastar bolashaghyna elining mýddesi túrghysynan qarap, últynyng taghdyryna ara týsetin, iygiligine qyzmet etetin túlgha dengeyine jetedi.

Alash ziyalylary aitqanday, әr adam últtyng mýshesi. Sondyqtanda ol adam óz zamanynda aldymenen memleketine qyzmet etui tiyis. Qogham ómirindegi әr bir adamnyng is-әreketi dúrystyghymen elge payda әkelmek. Ózining «Jan jýiesi» enbeginde Jýsipbek Aymauytov osy mәseleni taldaghan: «Ár adam әleumetke mýshe bolghandyqtan әleumet isine kómektes bolugha mindetti. Kómektes bolu ýshin óner tandau qajet.

Árbir óner belgili minez qasiyetin tileydi. Onday qasiyet bolmasa qyzmet jemisti bolmaydy. Belgili bir ónerge arnalyp, beyim bola tughan adamda onday qasiyet anyq bayqalady...» [1. 2 b.]. Qiynshylyghy mol zamanda ómir sýrgen qazaq balasy ýshin ómir jolyndaghy óner týrleri boydaghy qasiyetpen, qabiletpen elge qyzmet etu. Batyrlar, aqyndar men jyraular, sheshender, kýishiler osy jolmen ómir sýrgen qazaq jastary. Jýsipbek Aymauytov qazaq tarihyndaghy últ taghylymyn zerdeley otyryp onyng boyyndaghy iydeyany, ózi ómir sýrgen qoghamdaghy qazaq jastaryna, býgingi bizderge úsynady. Ár zamanda óner týri ózgerui mýmkin, qansha ózgergenimen sol ónerdi, bilim ýlgilerin, ghylymdy mengeruge qajet adam boyyndaghy qasiyet bireu, minez ózgermeydi. Tarihtaghy últ pen últ túlghalarynyng minezi joghalmaydy kerisinshe uaqyt ótse de, zaman ózgerip, zang men óner týrlense de onyng qúndylyghy men qajettiligi arta týspek.

Qazaq ómirinde qasiyeti mol dýnie shanyraq. Qazaqtyng shanyraghy tarihta óz qasiyetin kórsetti, shanyraqtyng ayasynan shyghyp qogham ómirine kýsh beretin әdep ýlgileri el ruhynyng tazalyghy. Shanyraq zәulim ýiding shatyry emes, ol qazaqtyng kiyiz ýiin bekitip túrghan nәrse. Shanyraq bolmasa ýy qúralmaydy, ýiding barlyq bóligi shegesiz, sylausyz, tireusiz shanyraqqa bekiydi. Qazaq kiyiz ýiding qúrylymy men otbasylyq ómirding qúrylymyn qatar surettegen. Qazaqta shanyraqtyng biyik әri berik bolu úghymy bar. Babadan atagha, atadan balagha, baladan nemerege auysyp otyratyn otbasylyq tәrbiye, dәstýr, mәdeniyetting simvoly osy shanyraq. Sondyqtanda qazaq shanyraqty qúrmettep, taza ústap ony jalghastyru dәstýrin úrpaghyna jýktep otyrghan.

Kiyiz ýi, ýiding shanyraghy qazaq últynyng memleketshildik sanasynyn, eldik ruhynyn, tәuelsizdik iydeyasynyng simvoly.

Kóshpeli el túrmysynyng ruhy qazaqtyng qasiyetti dýniyelerinde. Olar shanyraq,  besik, dombyra, at ýstindegi er, qamshy, nayza. Búlardy úrpaq qansha ghylymy men tehnikasy damyghan uaqytta ómir sýrse de úmytpauy qajet. Ata babalarymyz últtyng negizgi múrasy jerdi (úlanghayyr dalany) at ýstinde jýrip qorghasa, qazaq erlerining at ýstinde kóz ilmegen kýnderi az bolmaghandyghy úrpaqa belgili.

Qazaq úghymynda balanyng jan dýniyesi men dene bitimining dúrys ósuine jaghday jasau ata-ananyng mindeti. Qazirgi uaqytta qogham ómirinde ata-ananyng tәrbiyesimen qosa balagha ýlgi ónege ýiretetin ústaz bolyp otyr. Ústazdyng mindeti balanyng qoghamdyq kózqarasynyn, azamattyq talghamynyng qalyptasuyna, izdenuine baghyt beru. Ahmet Baytúrsynov, «Qazaqsha oqu jayynan» atty maqalasynda bylay degen: «...bir nәrseni istegende, sol isti istey biletin adam istese, shapshang da, jaqsy da isteydi. Búl jalghyz qol isi emes, my isinde de solay. Mal baghatyndar mal baghuyn jaqsy bilerge kerek, el baghatyndar el baghuyn jaqsy bilerge kerek. Bala oqytatyndar bala oqytuyn jaqsy bilere kerek. Bala oqytuyn jaqsy bileyin degen adam, әueli balalargha ýiretetinin aldymen ózi jaqsy bilerge kerek, ekinshi, balanyng tabighatyn bilip, kónil sarayyn tanityn adam bolargha kerek. Ony biluge balanyng tughannan bastap, ósip jetkeninshe tәnimen qatar aqyly qalay kiretin jolyn bilerge kerek. Balanyng isine, týsine qarap, ishki halinen habar alarlyq bolu kerek...

...bolystyq ta, biylik te, halyqtyq ta oqumen týzeledi. Qazaq isindegi neshe týrli kemshilikting kóbi týzelgende oqumenen týzeledi» [2. 252 b.]. Oqu balany ómirge iykemdeytin nәrse, sondyqtanda oqytushy balagha bilim beru aldynda qoghamgha jauapty adam. Oqu sapasy oqytushynyng biliktiligi men oqu jýiesining balanyng jaghdayyna qayshy kelmeuinde. Oqytushy ústaz el men balanyng jaghdayyn qatar zerdelep, qatar bilip otyratyn adam boluy qajet degen alash ziyalylarynyng sózi býgingi uaqytta da ózekti.

Qazaq balasynyng jigerli, ómirge sauatty qarauynyng negizgi sebebi tarihta halyq ústazdary biyler, jyraular boldy. Últtyng danalyq mektebining ústaz túlghalary jastardy qoghamdyq ómirge tәrbiyelep otyrghan. Alash ziyalysy  H. Dosmúhamedúly bylay dep jazady. «halyqtyng qúlqy, minezi, oiy zamanyndaghy әdebiyetinen bilinedi. Ádebiyet – halyqtyng týrli qimyldarynyng ainasy... Osy әdebiyetti tekserip otyrsaq, qazaqtyng ótkendegi  qúlqy, minezi, zamanyndaghy kýiinishi, sýiinishi, arasynda bolghan týrli әleumet qimyldary anyq seziledi.  Zamanymyzdaghy týrli qimyldardyng jaman-jaqsy minezderding qúr óz-ózinen  payda bolmay, ótken zamanmen tamyrlasyp jatqany bayqalady»[3. 107 b.]. Ádebiyetting halyq arasynda ómir sýrui ýshin mәdeniyet boluy qajet. Mәdeniyetting týpki maghynasy jan men ar tazalyghy jәne sodan tuyndaytyn ruh minsizdigi. Qazaq últynyng bala tәrbiyesi jandy jetildiru isi dep aitsaq,  odan jogharyda aityp ótkenimizdey el, tariyh, jer, ruhany ómir, bolashaq turaly bergen biliminin, ýlgi etken ósiyetining filosofiyasyn kóremiz. Besikten bastap, qogham ómirine aralasqangha deyin balagha ýiretilgen dýniyeler men qazaq danalarynyng ruhany mektebinde halyqqa ýiretiletin danalyq tәjiriybeleri bir birine qayshy kelmegen.  Otbasynda ýiretilgen tәrbiye, óner, bilim balanyng últ ziyaly retinde qalyptasyp, bilim aluyna yqpal etken. Bir sózben aitqanda qazaq últy bala tәrbiyesinde onyng boyynda qabilet, zerektik, zeyin, este saqtau, týsinu, qabyldau, payymdau, bayandau, oilau syndy qasiyetterding qalyptasuyna erekshe mәn bergen. Osy qasiyetterdi ómir tabaldyryghyn attaudaghy balanyng negizgi qúndylyghy, tәrbiyening qazyghy dep týsingen. Halel Dosmúhamedúly aitqanday, «Qazaq balasyn tәrbiyeleude dybystyq yrghaqtardyng basty oryngha  shyghuyna, sirә, halyq әdebiyeti men halyq әuenderining keng tynylyp, damuy jәne qazaqtardyng ómirding kez kelgen jaghdayynda  óleng shygharyp, әn aituy bir sebep bolsa kerek»[3. 16 b.]. Kez kelgen jaghdayda ómirding bolmysyn beyneleytin suryp salmalylyq, aqyndyq, kýishilik, sheshendik qazaqtyng birligin saqtap, ruhyn nyghaytqan. Úlanghayyr dalany úrpaqqa miras etudin  basty mәni dil men tilding tútastyghynda, dәstýr men dinning bir әri taza boluynda.

Jan men tәn saulyghy, sol arqyly adamnyng densaulyghyn qamtamasyz etu qazaqtyng últtyq tәrbiyesindegi basty oryngha ie mәsele. Sebebi on eki mýshesi sau, aqyldy adam mekleketine payda әkeledi. Qóz úshyndaghy jaudy jazbay tanyghan qazaq batyry aldymenen aqyl men kýshting iyesi, onyng on eki mýshesining saulyghy el mýddesi isining atqaryluyna demeu boldy. Búdan úghynatynymyz әr bir adamnyng jeke basyn qorghap (tәrbiyelep), dúrys ómir sýruinin, enbekqorlyghynyng nәtiyjesinde memleket kýsheyedi, qogham kýshti bolady. Memleket tәuelsizdigining negizinde el bolmysynyn, últ ruhynyn, halyq birligining jatqandyghyn osydan aq bayqaymyz. Búghan mysaldy әriden izdeuding qajeti joq, qay dәuirde bolmasyn jastarymyz últtyq tәrbiyening qasiyetin jete týsinui qajet.

Ádebiyet:

1. Jýsipbek Aymauytov. Jan Jýiesi / Leninshil jas. 14 –shi Qazan, 1989 j.

2. Ahmet Baytúrsynov. Aq jol: Ólender men tәrjimeler, publ. maqalalar jәne әdeby zertteuler / Qúrastyrghan R. Núrghaliyev. – Almaty: Jalyn, 1991 - 464 b.

3.  Dosmúhamedúly H. Tandamaly. – Almaty: Ana tili, 1989 - 384 b.

Sәrsembin Ýmbethan Quandyqúly, filosofiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz

0 pikir