Dýisenbi, 20 Qyrkýiek 2021
Biylik 5116 0 pikir 14 Jeltoqsan, 2015 saghat 14:43

EL men ERDING EREKShE BEYNESIN JYRLAGhAN MÝShÁYRA

 «Aq jol» partiyasynyng úiymdastyrghan Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna arnalghan «El men Er» atty halyqaralyq jyr mýshәirasy ruhymyzdy kótergen zor shara boldy

Ádebiyetimiz ben mәdeniyetimizding ortalyghy bolyp sanalatyn aru qala Almatynyng qaq ortasynda ornalasqan qarashanyraq Qazaqstan Jazushylar odaghynyng Ádebiyetshiler ýiinde Qazaqstan demokratiyalyq «Aq jol» partiyasynyng úiymdastyruymen Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna arnalghan «El men Er» atty halyqaralyq jyr mýshәirasynyng jenimpazdaryn marapattau rәsimi bolyp ótti. Saltanatty rәsimge әdebiyet janashyrlary, ziyaly qauym ókilderi, student jastar men elimizding kóptegen aimaqtarynan kelgen qonaqtar qatysyp, tamashalady. Jazushy Beybit Sarybay jýrgizgen mýshәirada talantty ónerpazdar, qobyzshy Botagóz Menlibaeva, әnshi Ákimbek Asqar әsem әn men tәtti kýiden, aqyn-jyrau Bóribay Orazymbet jyrdan shashu shashty. Jyl basynda jariyalanghan jyr bәigesine elimizding barlyq aimaqtarymen qosa Qytay, Mongholiya jәne ózge de alys-jaqyn shetelderdegi aqyn qandastarymyz qatysugha mýmkindik aldy. «Ólenge әrkimnin-aq bar talasy» dep Abay atamyz aitqanday, balausa jyrlaryn úsynghan jastardan bastap, aty әigili aqyndargha deyin baqtaryn synady búl dodada. On ay boyy ýzdiksiz kelip týsken shygharmalar leginde shek joq. Halyqaralyq dengeydegi atalmysh mýshәira elimiz keninen toylap jatqan Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy merekesi ayasynda ótip otyr.

«MEMLEKETTIGI JOQ HALYQ – JETIM…»

 

«Memlekettigi joq halyq – jetim, jetekshil halyq!» – degen eken kezinde «Alash» partiyasy men «Alashorda» ýkimetin qúryp, oghan jetekshilik jasaghan, halqymyzdyng ardaqty úly Álihan Bókeyhan. Alashtay aty әlemge әigili halyqtyng tarihyn búrmalamaq bolghandar «Qazaqtarda shekara, memlekettilik eshqashan bolmaghan» degen qúityrqy kózqarastan tuyndaghan qisynsyz pikirlerin de aityp qalghan kezder boldy. Olar ózderining tarih atty týpsiz tenizding tobyqtan keler tayaz jerinen әri asa almaytyndyqtaryn ghana kórsetti. Baghzygha barmay-aq, bertingi qazaq handyghynyng qúrylghanyna da besjarym ghasyr ótkeni osynyng aighaghy. Qúdaygha shýkir, biz jetim emes, jetilgen últpyz, aldymyzda ótken abyroyy asqaqtaghan, Úly dalany emin-erkin jaylaghan Alashtyng úrpaghymyz! Býginde Mәngilik el boludy maqsat tútqan, tórtkýl dýniyedegi qauymdastyqtyng qaq ortasynan oiyp túryp oryn alghan, kýsh-quaty eshkimnen kem emes, ózgelermen terezesi teng memleketpiz. Búl turaly osy saltanatty rәsimdi ashqan «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng tóraghasy, Qazaqstan Parlamenti Mәjilisining deputaty Azat Peruashev jan-jaqty aityp ótti.

Alys ta jaqyn Alash! Alys deytinimiz, tarihy tym terende, ghasyrlar qoynauynda jatyr. Ata-babalarymyz jýrip ótken ómir soqpaqtary tym auyr, búralang boldy. Adam aitqysyz almaghayyp kezenderdi basynan ótkerdi. Qansha qaterli de qaraly kezeng bolmasyn elin, jerin syrtqy súghanaq jaulardan saqtap, Mәngilikting otyn mazdatyp, úrpaqtar jalghastyghyn ýzbey býgingi kýnge әkelip jalghay bildi. Jaqyn deytinimiz erkindikti ansaghan ata-babalarymyzdyng basty armany oryndalyp, Tәuelsizdikting tuyn kótergen Qazaq eli qayta týledi. Etek-jenin jinap, shekarasyn bekitip, derbes memleket ekenin moyyndatty әlemge. Aqtandaq tústary arshylyp, qasiyetti, qoynauy baylyqqa toly keng baytaq jerdi mekendegen ruhy biyik, ór halyqty kórealmaushylar men basqynshylar qúpiyalap, qara jerge kómip tastamaq bolghan tarihy qayta janghyryp jatyr. Mәngilikke baghyttalghan sara joldy salyp bergen sol arystarymyzdy ardaqtau keyingi ýrim-bútaqtarynyng aldyndaghy ýlken paryz. Ony óteuding bir joly – basqynshylyqqa negizdelgen kenestik kózqarasty joyyp, tarihymyzdy jana túrghydan tarazylap, ótken Alash arystarynyng esimin qayta janghyrtyp, babalar erligin jas úrpaqqa ýlgi ete nasihattau bolyp tabylady. Búl baghytta az júmystar atqarylyp jatqan joq. Halqymyz biyl Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn keninen atap ótude. Úly dalanyng tól últyn úlyqtaghan úly merekesi Astanadan bastau alyp, elimizding bar aimaghynda layyqty atalyp, tarihy túnghan Taraz tórinde toylandy. Qazaqstan Jazushylar odaghynyng dәp osy Ádebiyetshiler ýiinde «Alash tarihynyng aqiqaty» atty alaman әdeby bәigening jenimpazdaryn marapattau saltanatyna da kuә boldyq. Ártýrli janrda jazylghan ýzdik shygharmalar tarihymyzdy kórkem tilmen kestelep, tól әdebiyetimizdi tolyqtyra týskenin aldymen atap ótkenimiz jón. Alash tarihynyng joghalghan әrbir týiirin tyrnaqtap jinaghan tarihshylarymyz da ter tógip, ayanbay enbek etude. Últ, tarih pen til taghdyry turaly, «Aq jol» partiyasynyng sayasiy-qoghamdyq arenadaghy róli men últ mýddesi jolyndaghy erekshe enbegi jayly әigili aqyn, Tәuelsiz «Tarlan-Platina» syilyghy laureaty, mýshәiranyng Ádilqazylar alqasynyng tóraghasy Israil Saparbay, QR ÚGhA akademiygi, respublikalyq «Qazaq tili» qoghamynyng preziydenti Ómirzaq Aytbayúly, jazushy-dramaturg, Memlekettik syilyqtyng laureaty Dulat Isabekov, jazushy, Halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty Beksúltan Núrjekeev, QR ÚGhA korrespondent-mýshesi, Qazaqstan tarihshylary qauymdastyghynyng tóraghasy, tarih ghylymdarynyng doktory, professor Mәmbet Qoygeldi jәne basqa da ziyaly qauym ókilderi keninen әngimelep berdi. «Aq jol» partiyasy men Qazaqstan Tarihshylar qauymdastyghynyng bastamasymen Qazaq handyghynyng 550 jyldyghana arnalghan medalidarmen Alash arystaryn nasihattaudaghy enbekteri ýshin birqatar tarihshylar, ghalymdar, jazushylar, jurnalister marapattaldy. Ony «Aq jol» partiyasynyng tóraghasy, Mәjilis deputaty Azat Peruashev pen Qazaqstan Tarihshylary qauymdastyghy tóraghasy Mәmbet Qoygeldi saltanatty týrde tabystady.

ALASh PEN «AQ JOL»  BIR ÚGhYMGhA AYNALDY

Árbir halyqtyn, әrbir últtyng ózindik tarihy men jýrip ótken joly bolary haq. Ol týrli tragediyagha nemese órleu men óristeuge toly bolary da zandylyq. Tamyry tarihtyng terenine ketken qazaq últy da solardyng biri. Taghdyrdyng týrli soqpaqtarynan sýrinbey, sýrinse de jyghylmay ótken qazaq últy tәuelsizdikke qol jetkizip, azat Alash atanyp otyr. Onyng bәri ótken ata-babalar erliginin, solardyng enbegining arqasynda bolghany belgili, olay bolsa olardy úmytugha bizding eshqanday qaqymyz joq. Solay bolyp jatyr da, qazir biz tarihymyzdy qayta tarazylap, Alash aqiqatyn arshyp, jaryqqa shygharudamyz. Oghan әrbir adam, әrbir úiym óz ýlesterin qosyp keledi. Búl rette «Aq jol» partiyasynyng jóni men joly bólek der edik.

Ádilin aitsaq, býgingi kýni Alash pen «Aq jol» bir úghymgha ainaldy desek artyq emes. Partiya ózining baghdarlamasynda elimizde últtyq ústanymmen demokratiyalyq qogham qúru qaghidasyn qabyldap, ózderin Alash partiyasynyng izbasarlary ekenin jariyalaghan jәne sol baghytty berik ústanyp keledi. Partiya atynan Alash arystaryn ardaqtau sharalary turaly týrli úsynystardy deputattyq saualdar arqyly biylikke jetkizushilerding biri bolyp otyr. Bәrin aitpay-aq, songhy әlemdik dengeyde atalyp ótkeli otyrghan Álihan Bókeyhannyng 150 jyldyq mereytoyyn elimizde layyqty, óz dәrejesinde ótkizu turaly pikirin algha tartsaq ta jetip jatyr. Oghan qosa, Alash arystarynyng ómirin zertteu ýshin úiymdastyrylghan ekspedisiyalar da ýlken nәtiyje berdi. «Aq jol» partiyasy tarih aqtandaqtaryn ashu ýshin ghylymy mekemelermen birlesip týrli konferensiyalar ótkizuge múryndyq bolyp jýr. «Qazaq ýni» gazeti de dәp osy jolghyday auqymdy bolmasa da jyr mýshәiralaryn jii ótkizedi. Osynyng bәri qogham ýshin, últ ýshin asa qajet is-qimyldar ekeninde dau joq.  Mysaly, osy mýshәi­ranyng marapattau rә­simin­de sóz sóilegen belgili jazushy-dramaturg Dulat Isabekov:
«Men ózim «Auyl» partiyasynyng qataryndamyn. Jalpy, bizde partiyalar jeterlik. Biraq, dәp osy «Aq jol» partiyasy siyaqty Alash iydeyalaryn shynayy da qyzu qoldap, últtyq ústanymgha berik bolyp otyrghan birde-bir partiyany kórip otyrghan joqpyn. Búl atqarylyp jatqan sharalardyng bәri últ ýshin óte qajet, bolashaghymyzdy, jastarymyzdy tәrbiyeleude óte zor manyzy bar»dep bagha bergeni de sondyqtan bolar.

JÝIRIKTER  JETTI MÁREGE

 

Mýshәira – jyr jarysy. Oghan bәige jariyalap jatatynymyz da jarasymdy. Bәigege balauymyz da tegin emes. Túspaldap ta, astarlap ta, salystyryp ta oidy kórkemdep jetkize alatyn qazaq tilining baylyghyn osydan-aq kóruge bolatyn shyghar. «Óleng – sózding patshasy…» degendey, poeziyanyng jóni mýldem bólek. Qiynnan qiystyrylyp, nebir sóz jauharlary jarqyray týsedi. Bir ólennen bir óleng oza shauyp, sanamyzdy dýbirge bólep, jýrek dýrsilimen úlasyp jatady. Jyr da jarysqa qosar jalyn jelmen jughan túlparmen birdey. Ony da baptay bilu kerek. Sonda ghana myndaghan oqyrmanynyng oiynan oryn alyp, jýreginde jattalyp qalady. «Jýzden jýirik, mynnan túlpar» deydi halyq danalyghy. Búl jolghy mýshәiragha qatysushylar sany az emes, tipti, kóp desek te bolady. Osynyng ózi búl sharanyng manyzyn, tandalghan taqyryp qalam ústaghan qauymnyng kónilinen shyghyp, jyr dodasyna tәuekel etuine basty sebep bolghan siyaqty. Keng baytaq elimizding barlyq aimaqtarynan, tipti, sheteldegi aqyndarymyz da atsalysty. Tәuelsiz «Tarlan» syilyghynyng iyegeri, belgili aqyn Israil Saparbay bastaghan qazylar alqasyna (mýsheleri Serik Túrghynbekúly,  Qazybek Isa,  Darhan Qydyrәli) jýldegerlerdi anyqtau da onay soqpaghan sekildi. Shygharmalaryn joldaghan әrbir aqyn ózining Qazaq handyghynyng 550 jyldyq últtyq merekege, Alashqa degen jýrekjardy jyrlaryn úsynghanyn eskersek, jýirikterdi anyqtau qiyn ekeni de týsinikti. Jarystyng aty – jarys, qaytken kýnde de onyng jenimpazy anyqtaluy qajet. Al onday jenimpazdar az bolmady. Búl atalmysh mýshәi­ranyng joghary dengeyin bayqatady. Sondyqtan dodagha qatysqan 156 aqynnyng 568 shy­ghar­masynyng ishinen 25 aqyngha jýlde berildi. Yaghni, kólemi men kórkemdigi jaghynan biylghy mýshәiralardyng eng ýlkeni deuge bolady.

Bas jýlde  qazylardyng úigharymymen belgili aqyn Ghalym Jaylybaydyn «Qarataudyng   basynan», «Úlytau» tolghaularyna berildi. Han Kerey atyndaghyatalmysh jýldenin kólemi bir million tengeniqúrady. Áriyne, búl kórnekti aqynnyng birinshi jýldesi emes ekenin bilemiz, talay jyr jarystarynda top jarghan-dy. Áytse de songhy 15 jylda mýshәiralargha qatyspaghan eken. Aldynda aitqanymyzday Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy eriksiz qolyna qalam ústatqangha úqsaydy. Ayta keterligi, Ghalym Jaylybay osy alghan jýldege tiyesili qarjygha eki jas aqynnyng jyr jinaqtaryn shygharatyn niyetin jinalghan júrt aldynda jariya etti. Aqynnyng jas daryndargha degen janashyrlyghyn, aghalyq qoldauy men qamqorlyghyn qúptaghan qauym «Jaraysyn!» dep qol soqty. Shynynda da, búl ózgelerge ýlgi bolatynday ýrdisting basy bolghay!

Jәnibek han atyndaghy jeti jýz myng tengelik birinshi jýldege «Bógenbay batyr turaly jyr», «Qomyz abyzdyng Jonon qarasy nemese babalar ruhyna taghzym» jәne t.b. jyrlary ýshin

astanalyq belgili aqyn Azamat Tasqaraúly ie boldy. Qasym han atyndaghy ekinshi oryngha Mongholiyanyng Bayan Ólgey ókili «Jarqa jebe» jyr toptamasy ýshin Súraghan Rahmetúly kóterildi. Onyng qanjyghasyna jarty million tenge baylandy.Tәuekel han atyndaghy ýshinshi jýldeniQostanay qalasynan Serikbay Ospanov«Bógenbay batyr», «Han Kene», «Túrsynbay batyr» dastandary ýshin jәne Esim han atyndaghy ýshinshi jýldeni «Móde qaghan» balladasy men toptama jyrlary ýshin almatylyq Núrlan Ábdibek iyelendi. Jýlde kólemi 300 mynnan.

Bas jýldelerden basqa aqyndargha arnauly syilyqtar berildi. Kólemi jýz myng tengeden túratyn taghy da 20 syilyq tabystaldy. Arnauly syilyqtargha ie bolghandar:

  1. Áz-Tәuke han atyndaghy syilyq – Talghat Eshenúly (Astana qalasy)
  2. Haqnazar han atyndaghy syilyq – Erkin Alash (Astana qalasy)
  3. Salqam Jәngir han atyndaghy syilyq – Áliya Dәuletbaeva (Atyrau oblysy)
  4. Abylay han atyndaghy syilyq – Yrysbek Dәbey (Almaty qalasy)
  5. Qaztughan jyrau atyndaghy syilyq – Bauyrjan Qaraghyzúly (Astana qalasy)
  6. Jiyembet jyrau atyndaghy syilyq – Quanysh Talap (Batys Qazaqstan oblysy)
  7. Búqar jyrau atyndaghy syilyq – Gýlimay Ábishqyzy (Aqtóbe qalasy)
  8. Aqtamberdi atyndaghy syilyq – Nazgýl Berdiqoja (Qyzylorda qalasy)
  9. Kenesary han atyndaghy syilyq – Talapbek Tynysbek (Almaty qalasy)

10.  Qarasay batyr atyndaghy syilyq – Saghynysh Namazshamova (Taldyqorghan qalasy)

11.  Alatau batyr atyndaghy syilyq – Bauyrjan Álqoja (Almaty qalasy)

12.  Bógenbay batyr atyndaghy syilyq – Bayghozy Serik (Aqmola oblysy, Ereymentau audany)

13.  Qabanbay batyr atyndaghy syilyq – Dinara Mәlik (Almaty qalasy)

14.  Er Jәnibek batyr atyn­daghy syilyq – Kóben Asqar (Qytay, Altay qalasy)

15.  Rayymbek batyr atyndaghy syilyq – Ahat Áshuúly (Astana qalasy)

16.  Qojabergen jyrau atyndaghy syilyq – Gýlbaqyt Hasenova (Almaty oblysy)

17.  Ýmbetey jyrau atyndaghy syilyq – Baltabek Núrghaliyev (Atyrau qalasy)

18.  Maghjan Júmabayúly atyndaghy syilyq  – Batyrhan Sәrsen (Týrkistan qalasy)

19.  Iliyas Esenberlin atyn­da­ghy syilyq – Janatbek Túr­ghyn­bayúly (Jambyl oblysy)

Búghan qosa últ mýddesi men Alash taqyrybyn túraqty kóterip kele jatqan respublikalyq «Qazaq ýni» gazeti deÁlihan Bókeyhan atyndaghy ózining arnayy jýldesin taghayyndaghan bolatyn. Búl jýz myng tengelik arnauly jýldeni almatylyq aqyn Tólegen Mellat jenip aldy. Arnayy syilyqty «Aq jol» partiyasy tóraghasynyng orynbasary, Halyqaralyq Alash syilyghy laureaty, Halyqaralyq S.Esenin atyndaghy syilyq – «Altyn Kýz» ordeni iyegeri,  «Qazaq ýni» gazetining preziydenti, kórnekti aqyn Qazybek Isa óz qolymen tabys etti.

IYә, jylgha juyq jalghasyp, jalpaq júrttyng keudesin dýbirge bólegen jyr dodasy da mәrege jetti. Jyrsýier qauym, jýregi Alash dep soqqan qazaq halqy ýlken bir merekenin, aituly sharanyng kuәgeri bolyp, bir jasap qaldy. Jýrekke jyly tiyer jyr ghana emes, ata-baba ómirinen sabaqtap syr tartqan tarihtyng da jana bir qyrlary ashylghany anyq. Búl joly da jyr mýshәirasy ýzdik shygharmalar arqyly ózimizding tól әdebiyetimizge jana bir serpin berip, qorjynyn tolyqtyrghanyn da aita keteyik. Mәsele bir ghana jýlde kóleminde emes shyghar, onyng manyzynda bolar. Bayqap otyrghandarynyzday jiyrma bes jýldening bәrine qazaq handary men batyrlary, jyraularynyn, ataqty Alash azamattarynyng aty berilgen. Osynyng ózi әrbir aqyndy arqalandyryp, jana jyr jazugha jeteleydi dep senemiz. Jýlde alghan-almaghanyna qaramastan atalmysh mýshәiragha qatysqan jýzdegen aqyndarymyzdyng bәrin ata-baba ruhy qoldap, qalamdaryna quat bersin degen shynayy tilegimizdi bildirgimiz keledi.

 

ÚLTTYQ ÚSTANYM  BIZDING BASTY ÚRANYMYZ BOLU KEREK

 

Atalmysh mýshәiranyng últ ýshin bereri kóp dep aityp jatyrmyz. Al, últ mәselesi bir ghana sayasatpen, bir ghana ekonomika nemese tәuelsizdikpen shektelmeytini belgili. Onyng basqa da asa qajet tústary jeterlik. Últ bolghan song onyng mәdeniyeti, әdebiyeti, tarihy da tórt búryshtyng birinde túrugha tiyisti. Qazaqy salt-dәstýrlerimizdi qayta janghyrtyp, últtyq erekshelikterimizdi ózgelerding aldynda pash etu de manyzdy is. Sonyng bәrin keshegi kýnge qarap, ata-babalar salyp ketken ozyq dәstýrlerden izdemeske bolmaydy. Óitkeni ol keshegisiz býgin, býginsiz ertengi kýn bolmaytynynday, eshqanday dau tughyzbaytyn aqiqat. Jasyratyny joq, Batys dep dalbalaqtap ketetin kezderimiz de bar ghoy. Aytuly Batystyng maqtauly jetistikterining bәri birdey bizding últtyq jaratylysymyzgha say kele bermeytinin de eskergen lәzim. Mine, osy tústa bizding әdebiyetimiz ben ónerimiz kómekke kelu kerek. Ol ýshin osy atalmysh salany damytugha basa kónil bólgenimiz abzal. Materialdyq qana emes, ruhany baylyqtarymyzdy baghalay bilgenimiz, sony boyymyzgha sinire alghanymyz dúrys. Dәp osy jerde osy saltanatty rәsimde akademiyk Ómirzaq Aytbayúly aghamyzdyn:  «Alash arystarynyng esimin janghyrtu – jaqsy is. Sol arystarymyz tek qana sayasatpen ghana ainalyspaghan, últynyng bilimin, ónerin, әdebiyeti men mәdeniyetin jetildiruge birinshi kezekte kónil bólgen. Biz últtyng alghashqy belgisi bolyp tabylatyn bir ghana til mәselesin sheshudi shegindirip, kesheuildep kelemiz. Tilsiz últ ta joq ekenin bizding sheneunikter eskere bermeydi. Mysaly, osy Azat Peruashev pen Senat tóraghasy Qasymjomart Toqaevqa «Ana tilin qashan jetik mengeresinder?» dep eskertu jasaghan kezim bolghan-dy. Olardyng ekeui de maghan uәde berip, aitqanynda túrdy. Qazir olar ana tilinde erkin sóilep, qazaqsha bayandamalaryn da jap-jaqsy jasap jýr. Joghary lauazymdy ózge shendiler osy eki azamattan ýlgi aluy kerek» degen rizalyq bildirgen pikiri oryndy boldy. Áriyne, últtyq iydeyalar men ústanymymyz mýldem joq dep auzymyzdy qúrghaq shóppen sýrtuge bolmas. Dәp bizding kók dónendey jýirik kónilimizdegidey bolmasa da, ilgerileushilik bar. Jaqynda ghana qazaqtyng últtyq aitys óneri әlemdik dengeyde tanylyp, resmy týrde tirkelgeni mәlim. Biz bar jaghynan damyghan halyq bolugha tiyistimiz. Biraq, bir nәrse anyq, qansha jerden damyp ketsek te ózimizding últtyq ústanymymyzdy úmytpaugha mindettimiz. Ol bizdi adastyrmas baghdarshamymyz ispettes jarqyrap túruy kerek.

Zeynolla ABAJAN

qazaqun.kz

«QAZAQ HANDYGhYNA 550 JYL» MEDALYMEN MARAPATTALGhAN ZIYaLY QAUYM ÓKILDERI

 Israil Saparbay. Aqyn, Tәuelsiz “Tarlan-Platina” syilyghy laureaty

Dulat Isabekov. Jazushy-dramaturg. Memlekettik syilyqtyng laureaty

Beksúltan Núrjekeúly. Jazushy, Halyqaralyq Alash syilyghy laureaty

Ómirzaq Aytbayúly. Ghalym, Últtyq Ghylym akademiyasy akademiygi

Rafael Niyazbek. aqyn, Sheshenstannyng halyq qaharmany, Sheshenstan memlekettik syilyghynyng laureaty

Serik Túrghynbekúly, Halyqaralyq Alash syilyghy laureaty

Marat Toqashbay. “Preziydent jәne halyq” gazeti bas redaktory, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri

Talas Omarbekov, tarih ghylymynyng doktory, professor

Álibek Asqarov, jazushy, Memlekettik syilyqtyng laureaty

Baqyt Sarbalaúly, synshy, Halyqaralyq Alash syilyghy laureaty

Kenjeghaly Myrjyqbaev, әnshi, Qazaqstannyng Enbek sinirgen qayratkeri

Qaly Sәrsenbay, “Almaty aqshamy” gazetining bas redaktory

Saghatbek Medeubek, QazÚU jurnalistika fakulitetining dekany, filologiya ghylymy doktory, professor

Qazybek Isa, Aqyn,  «Aq jol» partiyasy tóraghasynyng orynbasary, Halyqaralyq Alash syilyghy laureaty, Halyqaralyq S.Esenin atyndaghy syilyq – «Altyn Kýz» ordeni iyegeri

Sharafiddin Ámir.  jazushy, “Egemen Qazaqstan”  gazeti bólim redaktory

Bauyrjan Jaqyp, QR ÚGhA korrespondent mýshesi, filologiya ghylymynyng doktory, professor

Qadirbek Qúnypiyaúly, aqyn, “An-Arys” baspasy bas redaktory

Qúltóleu Múqash. “Qazaq ýni” gazeti bas redaktory

Dәuren Quat, jazushy, “Abay.kz” portaly bas redaktory

Áset Myrzaev. Densaulyq salasy ýzdigi, el aghasy

Zeynolla Abajan. “Qazaq ýni” gazeti bas redaktorynyng orynbasary

Álimjan Sabyrjanúly – “Qazaqstan” últtyq arnasy “Apta.kz”  baghdarlamasynyng avtory. Astana q.

Berik Beysenúly. “Ayqyn” gazeti bas redaktorynyng birinshi orynbasary

Jayna Slambek – telejurnalist

Ómirjan Ábdihalyq, jazushy, “Abay.kz” portaly shef redaktory

Serik Joldasbay – Qamshy.kz

Geroyhan Qystaubaev, últ patrioty, qogham qayratkeri

Auyt Múqiybek – jurnalist, zertteushi. Astana q.

Berik Abdighaliy – tarihshy, sayasattanushy

Sәbit Baydaly – Aq jol QDP-nyng ortalyq kenesining hatshysy

Maksim Rojiyn – telediktor

Núrlan Havday – Habar arnasynyng redaktory. Astana q.

Núrserik Jolbarys – Baq.kz

Jandos Baydilda – El.kz

Edil Anyqbay – qazaq radiosy jәne t.b.

 

Abai.kz

0 pikir