Senbi, 15 Mamyr 2021
Janalyqtar 2358 0 pikir 29 Mamyr, 2009 saghat 15:58

Kriminalisting balasyn ketiru kimge kerek boldy?

Órken KENJEBEKOV
Qazaq atom ónerkәsibining qojayyny Múhtar Jәkishev qamaugha alynghanda BAQ atauly týgel eleng etti. Otandyq ta, jatjúrttyq ta. Endi she, bir ózi emes, tórt orynbasary – Dmitriy Parfenov, Asqar Qasabekov, Malhaz Sosoriya, Bauyrjan Ibraevty da qosa alyp ketti. Eki qolgha kisen salyp, ýiin tintigen – Últtyq qauipsizdik komiyteti. Endi bir jornalshylar búlardan bólek keminde bes adamnyng «qoldy» bolghanyn jazdy. Múnyng ishinde Jәkishevting jeke kómekshisi men últtyq kompaniyagha enshiles qúrylymdardyng ýsh basshysy bar kórinedi. Tek Jәkishevti jeke úshaq jaldap, Astana asyrsa, qalghan nókerlerin Almatydaghy tergeu qapasynda qaldyrypty. Aytpaqshy, onyng kóp orynbasarynyng biri – Aydar Qasabekov qazir erkindikte jýrgenge úqsaydy. «Kórinedi», «úqsaydy» degen dolbarymyzdan-aq úqqan bolarsyzdar – qúqyq qorghau mekemeleri әzirge lәm-mimnen әri ketpedi.

Órken KENJEBEKOV
Qazaq atom ónerkәsibining qojayyny Múhtar Jәkishev qamaugha alynghanda BAQ atauly týgel eleng etti. Otandyq ta, jatjúrttyq ta. Endi she, bir ózi emes, tórt orynbasary – Dmitriy Parfenov, Asqar Qasabekov, Malhaz Sosoriya, Bauyrjan Ibraevty da qosa alyp ketti. Eki qolgha kisen salyp, ýiin tintigen – Últtyq qauipsizdik komiyteti. Endi bir jornalshylar búlardan bólek keminde bes adamnyng «qoldy» bolghanyn jazdy. Múnyng ishinde Jәkishevting jeke kómekshisi men últtyq kompaniyagha enshiles qúrylymdardyng ýsh basshysy bar kórinedi. Tek Jәkishevti jeke úshaq jaldap, Astana asyrsa, qalghan nókerlerin Almatydaghy tergeu qapasynda qaldyrypty. Aytpaqshy, onyng kóp orynbasarynyng biri – Aydar Qasabekov qazir erkindikte jýrgenge úqsaydy. «Kórinedi», «úqsaydy» degen dolbarymyzdan-aq úqqan bolarsyzdar – qúqyq qorghau mekemeleri әzirge lәm-mimnen әri ketpedi.
«Sol Jәkisheving kim edi?»- desen, biletinderding bәri birauyzdan «isker» deydi. Kapitalistik top-menedjerge tipti bas kommunist S.Ábdildin de, demokrat Vladimir Kozlov ta «Tart qolyndy Múhtardan!» dep ara týsti. Ony aitasyz, Qayrat Kelimbetov «Samúryq-Qazyna» últtyq әl-auqat qory Múhtardyng maytalman maman ekendigine tittey de kýmәn keltirmeytinin mәlimdedi. Sóitip, bagha bergishterding pikiri Múhtar Erkinúly otandyq biznesting jatyryn jaryp shyqqan tól tuma, talantty top-menedjer degenge kep tireledi. Tatiyana Kvyatkovskayadan basqasy. Búl turaly shamalydan son. Ázirge keyipkerimizding syr aldyrmaytyn syrbaz ekenin aitqan abzal. Syr aldyrmaytyn deytinimiz, osy maqalany dayyndau barysynda ol kisi haqynda «internet-tenizge» neshe sýngisek te, kilobayt-megabayt dýniyelerdi qansha aqtarsaq ta, jaryq berer maghlúmatqa jarymadyq. «Qazatomónerkәsibi» kompaniyasynyng baspasóz qyzmetinen aldyrghan deregimiz de – sanauly sóilem. Soghan qaraghanda, Jәkishev jornalshy aghayyngha jalpyldap súhbat berip, imidj dep iyininen dem alyp, ózine piar jasaumen әlektenbegen sekildi. Oppozisiyalyq basylymdar da ol jayynda «top-menedjer» degen qysqa tirkespen qayyrudy jón kóredi. Bajaylap qaraghan jan Jәkishevting boyynan alghyrlyqty bayqar edi. Jýrisi jyldam, is-qimyly shapshan. Bir sózben  – isting adamy. Býgingi keyipkerimiz 1963 jyldyng 28 mausymynda dýniyege kelipti. Bala kezinde-aq taghdyr oghan bolashaqta sol biznesmenderge qyrghiday tiyetin kisimen tanys boludy jazypty. Akademiyk-dәriger Múhtardyng úly Rahatpen beykýnә balalyghyn bir balabaqshada ótkizedi. Odan keyin – mektep, Mәskeudegi injenerlik fizika instituty... «Qatty denelerding fizikasyna» bas qatyryp jýrgen jasty taghdyr taghy bir «talayly» azamatpen dos qylady. Ol – Múhtar Ábilәzov. Ekeui jataqhananyng bir bólmesinde túrghan desedi.  Áytkenmen, olargha fizik bolu «baqyty» búiyrmapty.  Sebebi Jәkishev 1986 jyly institutty tәmamdasa da, Niuton, Lagranj, Maksvellderding jolyn qumady, keregesi ydyray bastaghan Kenester Odaghyna kele bastaghan biznes zanyn biluge qúmartty. Kәsipkerlikke kiristi. Onyng 1995 jyly Bolat Ábilovting komandasynda Qaraghandy metallurgiyalyq kombinatyn basqarugha kelgeni de bar. Biraq búghan sol kezdegi birinshi viyse-premier, býginde marqúm Vitaliy Mette mýmkindik bermedi. Aytpaqshy, әkesi Erkin Jәkishev otandyq kriminalistikanyng qazyghyn qaqqan mamannyng biri. Endi bir beyresmy derekke jýginsek, Múhtar alghash ret ataghyn sol kriminalistika arqyly shygharghan desedi. Ras, múny naqty maghlúmatpen aighaqtau qiyn. Sonda da... Jәkishev atylghan oqtyng ballistikasyn anyqtaytyn shaghyn qondyrghyny oilap tapqan. Oghan anau-mynau emes, AQSh Federaldyq tergeu burosy qolqa salady, qyzmet úsynady. Ol bas tartady.
Týrli salada tәjiriybe jinaghan Jәkishev 1998 jyldyng qazan aiynda «Qazatomónerkәsibi» últtyq atom kompaniyasynyng tizginin ústady. Ol kelgende kәsiporynnyng qaryzy 43 mln dollar, jaghdayy mýshkil edi. Isker basqarudyng arqasynda uran óndiru jóninen 1999 jyly 13-orynnan tapjylmay túrghan kәsiporyndy 2005 jyly 3-oryngha alyp shyqty. Últtyq ekonomikanyng ústyny bolghan múnay men gazdy yghystyrmasa da, atom ónerkәsibining tamyryna qan jýgirdi, sheteldik investor qaptady, jana ken oryndary ashyldy. Ghalamdyq naryqta súranys artsa, osy salanyng marqasqalary – Kanada men Avstraliyany da basyp ozyp, №1 kompaniya bolamyz dep aryndaghany әli este. 
Sóitken Jәkishevting basyna qara búlt 2007 jyldan bastap ýiirildi. Jogharghy Kenesti taratumen atyn shygharyp, ataghyn jayghan Tatiyana Kvyatkovskaya nege ekeni belgisiz, Jәkishevting balaghyna jarmasty. Sol jyly «tiyn-tebenge bola, uran kenishterin saudalap jiberdi» degen eks-deputattyng qozghauymen tekseru jýrgizildi. «Qazatomónerkәsibi» kompaniyasynyng songhy qyzmetkerine deyin tekserdi, aqyrghy faylyna sheyin aqtardy – týk tappady. Esesine, sol jyly  keyipkerimizding keudesine «Qúrmet» ordeni taghyldy. Paradoks. 2009 jyl... osy oqigha aina-qatesiz qaytalanyp otyr. Bayaghy Kvyatkovskaya, bayaghy aiyp. Tek nәtiyjesi ózgesheleu... Múndaghy janalyq – Jәkishevting aty endi Ábilәzovpen qosaqtaldy. Eks-deputatqa salsaq, «ol (Jәkishev) Ábilәzovtyng jaqyn dosy әri bankirding uran kenishterine qol súghuyna kómektesken». Kvyatkovskayanyng «Kýlki kýni», yaghny 1 sәuirde jasaghan mәlimdemesi boyynsha Bas prokuratura tekseru jýrgizdi. Sóitip, Jәkishev aldymen júmyssyz qaldy, artynan qamaugha alyndy. Ornyna beyresmy ortada «teristik kórshining mýddesin kýitteydi» deytin V.Shkolinik keldi. Álgi Kozlov (tirkelmegen «Algha» partiyasy Ýilestiru komiytetining tóraghasy) «Shkolinikting shamasy Jәkishevting jasaghanyn saqtap qalugha da jetpeydi» dep saldy. Onyng ýstine Shkolinikting bir armany – atom kompaniyasyn sheteldikterge, onyng ishinde Resey, Qytay, Ýndistan ne Fransiyagha satyp jiberu ekendigi turaly «sayasy ósek» tarap ýlgerdi. Áriyne, búl aqparatty Vladimir myrza teristedi. Alayda, әlgindey núsqalardyng iske asuy – qiyal-ghajayyp әleminen dep te aita almaymyz.  
Endigi jerde «Jәkishevti «yghystyrugha» ne sebep?» degen saualgha toqtalsaq. Sayasatkeri de, sayasattanushysy da, olardan qalyspaytyn jurnalister de oqighany san-saqqa jýgirtedi, san qily qisyn, bitpeytin boljamdy algha tartady. Sonyng ishinde shyndyqqa meylinshe jaqyndauy osy bolar dep, myna ýsh núsqany tandap aldyq.
1) Jәkishevting basqaruynda otandyq uran óndirisi aimaqtyq geosayasatta basty faktorgha ainaldy. Kanadanyng Cameco, japonnyng Toshiba, fransuzdyng Areva kompaniyalarymen seriktes bola jýrip, tәuelsiz sayasatyn týzey bildi. Byltyrdyng ózinde 8700 tonna uran óndirse, kórshimiz Resey bar-joghy 3 myng tonnany mise tútty. Al ishki súranysy úlghayyp barady. Onyng ýstine, Batystaghy seriktesterimen berik baylanysqan, solardyng menedjmentimen, tehnologiyasymen qarulanghan «Qazatomónerkәsibi» Reseyding basty bәsekelesine ainaldy. Ras, Jәkishevting ózi Mәskeumen baqtalas emes ekenimizdi qadap aitqan. Áytse de qalyptasqan jaghday Kremliding týndigin týrushilerge týrpidey tiii әbden mýmkin. Endi she, Resey әli kýnge deyin urandy kýni jetken shahtalyq tәsilmen alsa, Jәkishev jerastyn shaymalau әdisimen «ghasyr otynyn» óndirdi. Múnyng bәri Kindik Aziyany ózining órisi dep biletin Kremlige jaysyz әser etui yqtimal.
2) Jәkishev-Ábilәzov dostyghy. Shekara kesken bankiyr-oligarh alystan júdyryghyn týiip jatqanda, dýrbeleng biraz adamgha әser etpey qoymady. Ásirese dos-jarangha. Áytpese, T.Kvyatkovskaya hanym songhy shabuylynda «onyng bankirmen baylanysyn» sensasiyalyq dәiek retinde úsynbas edi. Búl jayynda Jәkishev bir súhbatynda «Onda torpaq júldyzymen tughandardy da týrmege toghytayyk. Ábilәzov – júldyznama boyynsha torpaq qoy» dep yzamen jauap bergeni bar. Esterinizde bolsa, osydan bir ay búryn Jәkishev Europagha shyqqanda, oppozisiyadaghy aghayyndar «ol endi qaytpaydy» dep joramal jasap tastady. Bireuler Jәkishev Germaniyanyng bir klinikasyna jýregin teksertti dese, endi biri Ábilәzovti elge qaytaru ýshin dosymen kelisip qaytty desti. Jәkishev elge oraldy, Ábilәzov qaytqan joq. Yaghni, kelisim de bolghan joq, ne kelise almady. Esterinizde bolsa, 2001 jyly Múhtar Ábilәzov týrmege týskende, oghan osy Jәkishev kepil bolghan desedi. Búl joly da Ábilәzovting «artyn jabu» ýshin Jәkishev qúrban boldy-mys. Áriyne, Jәkishevting jeke úshaq jaldap, shetel asuyna jalaqysy jetpey qaldy deuge auyz barmaydy. Osyghan qaraghanda, onyng moralidyq ar-úyaty sol dosy Ábilәzovten, «bir sýiem» bolsa da, artyq bolyp túr-au shamasy.
3) Qarjylyq-elitalyq klandardyng arasyndaghy menshik bólisu. «Qazatomónerkәsibi» siyaqty strategiyalyq mәni bar kәsiporyn – talaydyng kózqúrty. Radikal baghyttaghy oppozisionerler әdettegidey «Múnyng bәri – «Timur Qúlybaevtyng tirligi» dep shulap sala berdi.  Biraq  Qúlybaevtyng klanynan basqa da toptar bar emes pe? Olardyng mýddesi, yqpaly, biylikke әser etu kýshi Qúlybaevtan kem dep kim aitty? Onyng ýstine, keybir derekter boyynsha, Qúlybaev pen Jәkishev – syilas dostar.
P.S. Qarap otyrsanyz, ýsh núsqadan da shyndyqtyng kómeski izi kórinedi. Alayda ony tarazylap-topshylaudy oiy sergek oqyrmangha qaldyrdyq, bireuine basymdyq beruge, ne jauyrynshylyq kuәligimiz, ne tórelik biyligimiz joq. Aytpaqshy, osy maqala jazylyp jatqanda, ÚQK resmy týrde baspasóz bayanyn taratty. Soghan sensek, Múhtar Jәkishev pen onyng serikteri qyzmet babyn asyra paydalanyp, eldegi uran kenishterining ýlesterin offshorlyq aimaqtarda tirkelgen firmalargha búryp berip otyrghan. Aytalyq, Jәkishev 2005 jyly Qyzylorda oblysyndaghy «Mynqúdyq» uran ken ornyndaghy «Sentralinyi» kenishin qaytarymsyz týrde paydalanugha qúqyq berilgen «Keng Dala KZ» atty jeke kompaniyasyn qúrghan jәne «Qazatomónerkәsibi» últtyq kompaniyasynyng basqa offshorlyq kompaniya arqyly «Qyzylqúm» JShS-ning 30% ýlesin paydalanghan. Taghy bir janalyq – 27 mamyrda Núrjan Súbhanberdin men Zeynolla Kәkimjanov bastaghan 25 belgili kәsipker Elbasy Núrsúltan Nazarbaevqa ashyq hat jazyp, Jәkishevke arasha súrady.

• «Jas qazaqtan» jalqy saual

ÚQK – ayaghyn shalys baspaytyn organ

Múhtar TINIKEEV, Mәjilis deputaty:
«Múhtar Jәkishevke qatysty ÚQK naqty sheshim shyghardy. Yaghny búl iske qatysty qanday da bir saual qoydyng ózi artyq. Óitken sebebi, ÚQK – ayaghyn shalys baspaytyn organ. Onyng qatelesui óte-móte siyrek kezdesedi. Ózim bolsam – Múhtargha eshqanday da qatysym joq adammyn. Sondyqtan onyng istegen isi men taghdyry turaly pikir aitu qiyn. Men qazaqstandyq qúqyq qorghau organdarynyng oghan qatysty dúrys sheshim shygharatynyna senemin».

Jәkishev biliksizdik tanytty

Egori KAPPEL, Mәjilis deputaty:
«Mening oiymsha, Múhtar Jәkishevting tútqyndaluynan qanday da bir sayasy astar izdeuding qajeti joq. Óitkeni Qarjy polisiyasy ekonomikalyq qylmystardyng basy qyltiyp shyghyp túrghanyn jariya etti. Sonymen birge «búl – biyliktegi klandardyng arasyndaghy «soghys» dep aitugha da kelmeydi. Sebebi Múhtar Jәkishev qansha óz salasynyng mamany bolsa da, búl júmysty atqara almady. Bizding biylik  «Qazatomónerkәsiptin» aldyna qyruar mindetter qoyyp otyr. Búl – milliondaghan qarjy ainalatyn sala. Syn saghatta Múhtardyng ózi de, komandasy da kәsiby dengeyin kórsete almady. Yaghny isi algha jyljymaghan son, qyzmetinen bosatyldy. Sonynan qylmysy jariya boldy. Bar bolghany – osy».

 

 

Jazyp alghan Tólen TILEUBAY, Astana

0 pikir