Júma, 17 Qyrkýiek 2021
Biylik 2857 1 pikir 21 Jeltoqsan, 2015 saghat 12:15

«MORALDYQ TÝRMEDEN» RAQYMShYLYQ ALA ALMADY

 

Jeltoqsan kóterilisine keler jyly – otyz jyl. Otyz jyl búryn qyp-qyzyl ordany búzsaq, sol jyly tughandar da orda búzar jasqa kelip qaldy. Qazir Jeltoqsannyng ýnin kóterip, úlyqtaudyng ornyna, auzyn jauyp qúlyptaudy әdetke ainaldyrdyq. Jeltoqsannyng әli kýnge deyin óz qúqyn daulaytyn zany da, statusy da, әlemdik tarihy mәrtebesi de joq.

Meninshe, Jeltoqsannyng ógey kýy keshui – sayasy elitamyzdyng tayazdyghynyng kórinisi. Al ruhaniyatymyz – sonday sayasattyng qúly. Biliktiligi syn kótermeytin tarihshylarymyzdyng búl «oqigha ma, kóterilis pe?» degenning tónireginen asa almay jýrgendigi de sondyqtan. Olar bolghan oqighanyng ózi kóterilis, kóterilisting ózi tarihy oqigha ekendigin týsine almay-aq qoydy. Jeltoqsan mәselesi – qorqatyn is emes, abyroyly is. Qorqudyng ózi adam boyyna demokratiyalyq sana qalyptastyrugha dәrmensiz bilimsizdikten tuady. Qoryqpas ýshin ne isteuimiz kerek? Jәne kimnen qorqamyz?

Búl mәseleni «Qaysar jýrek» qoghamdyq birlestigi úiymdastyrghan bir jiynda tarihshy bir bauyrymyz qazir jeltoqsandy úlyqtamaudyng sebebin últaralyq qaqtyghystyng tútanyp ketu qaupimen baylanystyrdy. Odan әri uaqyty jetkende búl mәsele sheshiledi degenge sayady. Últjandylardyng ózi shiyrek ghasyr búryn osylay deushi edi, әli de oyana qoymappyz.

Toqsanynshy jyldary «temirdi qyzghan kezinde» sogha almadyq. Áli de eshten keshting jaqsy bolaryn eskersek, dereu qimylgha kóshu kerek. Jeltoqsan mәselesin aspandatsaq, otarshyldardyng úrpaqtary tarpa bas salatyn jabayy adamdar emes shyghar. Olar mәselening bayybyna birden jete alatyn jaghdayda bolmasa, olargha arnalghan jobamyzdy әlemdik azattyq tarihyn qayta oqytudan bastayyq. Sóitip, formulanyng alghashqy satysy sheshilse, Jeltoqsan taghlymyn ghylymy túrghyda týsindiruge kóshemiz. Óktem últ әdildik pen jauyzdyqtyn, shyndyq pen súmdyqtyn, beybitshilik pen qasiretting ara jigin ajyrata bilgende ghana jýregine týk bitip, bizdi jarylqap tastamasa da, bargha tәubә dep, sabyrgha keler edi. Osynyng ózi qogham tanushylar men biylik ókilderining sanasyna jetpey jatqan konsepsiya.

Jeltoqsangha memlekettik, halyqaralyq mәrtebening berilmeuining ózi – moralidyq qorlyq. Sondyqtan jeltoqsanshylar eldegi «moralidyq týrmeden» әli kýnge deyin raqymshylyq ala almady. Solaqay sayasat halqymyz ýshin qadir-qasiyeti bolmaghan óktem últtyng qas-qabaghyna qaraymyn dep, óz qyrandaryn sol «qylmysker» atanghan kýiinde pәniyden úzata bastady. Kezinde Qazan tónkerisi sosializmning basyn beri búrsa, Jeltoqsan ony qaytadan әri búrghan edi.

Jeltoqsan úiymdary jyl sanap kóbeyip keledi. Múny keybir sarapshylar bastary birikpeytin shashyrandylyqqa joridy. Múnyng ózi jeltoqsanshylardy kinәlauy azday, sarapshynyng ózining de «qaltyraghan» ishki sayasat pen jalpy qoghamdyq ghylymdardan jәne filosofiyadan habary shamaly ekendigin kórsetedi. Úiymdy kóbeige mәjbýrleytin de biylik. Jeltoqsandy jeltoqsanshylar bólshektemeydi, yqpaldy topqa tәueldi etken sayasy múqtajdyqtar bólshekteydi. Biylik tarapynan kónil jyqpastyqpen Jeltoqsan datasynda ghana kórsetiletin yqylastyng «shapaghaty» barlyq ardagerge jetpegendikten, bir úiymnyng ghana qalqasynda qalmas ýshin, birazy bólinip, basqa úiym qúryp keledi. Jeltoqsandy úlyqtauda mýdde birikkenmen, mýddeni sheshu jolyndaghy pikir men iydeya birikpese, úiym taghy da bólinip, әrkim óz baghytymen júmys isteydi.

Sayasy úiymdardy kýshtep biriktiruge әrekettenuding ózi – sayasy sauatsyzdyq. Demokratiyaly qoghamda úiym kóbeygen sayyn, ózara bәseke kýsheyedi de, halyqshyl iydeyasy men iskerligi jaghynan myqtylary jenip shyghady. Álsizderi ne joyylady, ne ózinen kýshtige sonda ghana toptasady. Ekinshiden, úiym kóbeyse, Jeltoqsan kóbirek nasihattalyp, el ishinde bedeli artady.

Ár dengeydegi әkimning orynbasarlary jylma-jyl jeltoqsanshylardyng eti tirilerin tizimdep jinap, dóngelek stol kezdesulerin ótkizedi. Ardagerlerding basym bóligi shaqyrylmay, armanda qalsa, tarih ýshin jantalasyp jýretin bizding ózimiz aiqay-shumen sol kezdesulerge keyde kiremiz, keyde kire almaymyz. Kirsek, bayandamagha dayyndalyp kelgen biz sonshalyqty sauatsyzbyz ba? Álde ataghy bar ghalymdy sóiletu bedel me? Jylda bir tarihshyny shaqyryp, jauyr әngimeni qaytalaumen uaqytymyzdyng kóbin zaya ketiredi. Álgilerde Jeltoqsannyng halyqaralyq tarihy manyzyn aighaqtaytyn tyng úsynys ta joq.

«Qaysar jýrek» qoghamdyq birlestigi ótkizgen dóngelek stolda bir tarihshy bauyrymyz: «Jeltoqsan turaly kitap jazyp qajeti joq», – deydi. Onyng oiynsha, múraghaty joq kitaptyng bәri dәlelsiz.

Múraghat Qauipsizdik komiytetining qolynda bolsa, oghan qaramay azayyp bara jatqan ardagerlerding estelikterin kitap etip qúrastyrugha osynday tarihshylar da, biylik te qarsy bolsa, Jeltoqsan tarihy tiridey qúrdymgha ketpey me? Jeltoqsandy kezinde Mәskeu «qazaq últshyldyghynyng kórinisi» dep, tómendetkisi kelse, әlgi jiynda sayasatker Dos Kóshim de ekinshi qyryna mәn berip, múnyng býgingi kózqarasta ong bagha ekendigin rastady. Búl dúrys.

Al jeltoqsanshylardyng kóbi Jeltoqsannyng baghasyn toqsanynshy jyldardaghy alasapyranda «anau bergen, mynau bergen» deuden aspay keledi. Olardyng núsqap otyrghandary alanda bolmaghan, komissiyagha nemese Konstitusiyalyq sotqa qatysyp, bolmasa basqa da joldarmen syrttay topshylap jýrgen ziyaly qauym ókilderi. Jeltoqsannyng baghasyn olardan búryn biz, jeltoqsanshylar bergenbiz. Jeltoqsannyng baghasyn bilmesek, alanda úrandamas edik. Al mening otyz jyl búryn bergen bagham tómendegidey:

...Búl jay oqigha men kóterilisten de asyp týsetin, on bes odaqtas respublika jәne on alty sosialistik memleketten qúralyp, marksizm tilinde bes qoghamdyq-ekonomikalyq formasiyanyng biri atanghan sosialistik jýiege qarsy jasalghan túnghysh sayasy tónkeris nemese betbúrys bolghandyqtan, onyng aitylmay jýrgen ghalamdyq tarihy manyzy da osynda. Basqa sosialistik elderdegi kóterilister ekonomikalyq talaptarmen ghana shekteldi. Múnday betbúrystyng geosayasy jaghynan tek Qazaqstanda boluyn týsindireyik. Jeri de, halqy da kóp, tarihta әlemdi baghyndyrghan órkeniyetting oshaghy – Euraziya desek, Europa, Aziya kontiynentterining arasyn dәnekerlep, materikting qaq ortasynda jatqan eng ýlken últtyq qúrylym – osy Qazaqstan Respublikasy. Sondyqtan kóp últtyn, etnostardyn, tilderdin, qyryq qúrau dinderdin, europeyd, aziat syndy nәsildik belgilerding formasiya zanymen qisynsyz sәikestirilip, Bermudtyng úshtaghanyna ainaldyrylghan túsy da – osy Kenester Odaghynyng «koridoryna» ainalghan bizding jer edi. Sәikespeytin himiyalyq elementterding reaksiyagha týsui jarylysty jaqyndatsa, Mәskeu Plenumynyng sheshimi sony jyldamdatatyn katolizatorgha ainaldy. Jeltoqsan kóterilisi sosialistik jýie ezgisine jútylyp bara jatqan barlyq etnostar ýshin tәuelsizdikke baghyttalghan demokratiyalyq yqpaldy oyatty.

Áriyne, taptyq ezgi kýsheyse, sosializmge úqsas bir formasiyanyng qaytyp oraluy da mýmkin. Oralghan jaghdayda onyng da mazmúny jaghynan últtyq boluyn qalaymyz. Yaghni, iydealisterdi materialisterding teristeui de situasiyadan tughan qoghamdyq qúbylys. Sondyqtan «pәlsapalyq spiralidy» әlemdik tartylys zanynyng tabighy sipattamasy arqyly ózimizde jalghastyryp, әlem ýshin janashyl zayyrly qoghamnyng kóshin bastaugha da mýmkindigimiz bar. Qoghamdyq tensizdik adamdar arasyndaghy tensizdikten, adam arasyndaghy tensizdik tabighy tensizdikten bastau alady. Sondyqtan pәniyding ózi – tensizdikterding otany bolghandyqtan, onyng damu zandylyghyna eshbir formasiya ýstemdik ete almaydy.

Áytse de, tabighy erekshelikting aiqyn sipattamasy týisigimizge últtyq belgiler arqyly bayqalsa, últtyq-demokratiyalyq baghyttaghy halyqaralyq ymyrany qalyptastyratyn jana jobamen ainalysugha men de kiristim. Eger sayasatymyz – orysqa, ekonomikamyz – qytaygha, ruhaniyatymyz – arabqa tәueldi bolsa, sanamyzdy shektegen ruhany dәrmensizdik ýlken qauip-qaterlerge ghana soqtyratynyn sezinetin uaqyt jetti. Jeltoqsan ardageri shyn ardager bolsa, el men jerdi barlyq yqpaldan qorghauy tiyis. Búl úzaq әngime.

Qazirding ózinde sayasy bagha, qúqyqtyq mәrtebe beretin Jeltoqsangha qatysty zandy aitpaghanda, memlekettik til, din, keden, kóshi-qon turasyndaghy jәne basqa da últaralyq qatynastardy rettep, ózara tútastyqty saqtaytyn, әleumettik-ekonomiklyq shekaramyzdy anyqtaytyn zandardyng tolyqqandy dengeyde bolmauy el tәuelsizdigin qorghaugha keri әserin tiygizedi. Al Jeltoqsan statusyna qatysty zandy neden bastaytynymyzdy bilmesek, ghalamtor arqyly ótken ghasyrda tәuelsizdik alghan barlyq memleketterding is-tәjiriybesinen keregimizdi alyp, óz elimizding geosayasy erekshelikterine say ortaq tújyrym jasayyq.

Kósh jýre týzeledi. Búl mәseleni týbegeyli sheship, onyng tarihy mәnin anyqtau ýshin jәne yqpaldy status belgiletu ýshin búrynghyday qoghamdyq komissiyadan góri, memlekettik komissiya jasaqtalghany әldeqayda tiyimdi. Onyng jetekshi toby – qoghamdyq úiymdar, al atqarushy toby – memlekettik qúzyrly oryndar bolsa, júmys ta jýre bastaydy. Óitkeni búl sharany memleket qarjylandyrsa, tiyisti oryndardy óz isine esep beruge mәjbýrleydi.

Jeltoqsandy búl dengeyde baghalay almaytyn yqpaldy toptar ýshin baghalaudyng eng onay joly – jeltoqsanshylardyng ózderin baghalap, olardyng әleumettik jaghdayyna kómektesip, materialdyq múqtajdyqtaryn sheshuge atsalysu. Múnda baspana, jer, tegin emdeu jәne qarjylay kómek mәselelerin sheshu basty orynda túrady. Men qúrylys júmystarynda jýrip, alghashqy ýy kezegine 1982 jyly túryp, Almatynyng otyzdan artyq ghimaratyn salugha qatysyp, otyz jyl degende 2012 jyly ýy aldym. Ol azday, maghan birneshe dәleldi qújattar kómektesti. Onyng biri – úsaq bala-shaghany baghyp otyrghan joldasymnyng «Altyn alqasy».

Jeltoqsanshylardy elge tanytu arqyly dәuirlik qantógisterdi bastan ótkizip, sonyng týpkilikti nәtiyjesi retinde kelgen tәuelsizdikting qadir-qasiyetin úrpaqqa jetkizip, patriottyq ruhty oyatu ýshin, tegin memlekettik aqparat qúraldary, onyng ishinde jeke arna bolmasa da, respublikalyq teleradio arnalarynan beriletin túraqty baghdarlama jәne tegin gazet ashyluy qajet. Men jalaqy aludyng ornyna, jolym bar, basqa bar, aiyna bir adamnyng jalaqysyn qaltamnan shygharyp jәne ózge jeltoqsanshylardyng da aqshasyn qosyp, «Jeltoqsan aqiqaty» gazetin shygharyp, ony 14 oblystyng ziyalylary men respublika basshylyghyna tegin ýlestirgen edim. Basqa gazetterding bir betin birneshe adam dayyndasa, men gazetting býkil 12 betin jalghyz ózim jazyp, tehnikalyq júmystaryn da atqardym. Óitpesek, marqúm bolghan jeltoqsanshylarymyzben birge Jeltoqsan tarihy da óship barady. Últtyq televiziya arnasyn basqarugha basqa top kelip, olarmen pikirles bola almaghanym ýshin júmystan qysqaryp, ýide ekeumiz birdey júmyssyz otyrghanymyzgha da on bes jyldan asyp barady. Júmyssyzdar qataryna aiqau-shumen tirkelsek, sonynnan shyraq alyp jýrip, shygharyp tynady. Jeti balanyng jәrdemaqysynyng jalpy qúny on eki myng tenge. Júmys istemesen, qosalqy jәrdem aqy bermeydi. Sondyqtan әskery komissariatta «povestka» taratushy bolyp eki ay júmys istep edim, odan da shygharyp jiberdi. Aylyq jalaqysy otyz bes myng tenge bolatyn.

Aqparat qúraldaryna qayta oralayyn desen, keybiri jolatudan qoryqsa, keybirining ishtarlyghy, keybirining qoldaghy jobany úrlap, ózinmen qosh aitysatyn jiyendigi kóldenendep túrady. Endi biri óz ústanymyna kýshtep baghyndyrghysy keledi. Qysqasy, jeltoqsanshylardyng әleumettik jaghdayyna mysal bir mening basymnan-aq tabylady. Qazir mening densaulyghym júmysqa jaramsyz. Býginde Qalqaman auruhanasynda em aludamyn...

Mәselege kóshsek, Jeltoqsan kesheni men tarihy múrajayyn ornalastyrugha Almaty qalasynan jer berudi súraymyz. Qazaqstan tarihynyng kóp tomdyghyna engizu ýshin Jeltoqsan mәselesin qayta saralap jinaqtaytyn bolsa, onyng redkollegiya qúramyna búl mәselemen ainalysyp jýrgen biz siyaqty jeltoqsanshylardyng biri kirui kerek. Jәne onyng ghalamdyq manyzyn qújattandyru ýshin, Qazaqstan birqatar halyqaralyq úiymdardy da paydalanghany abzal.

Ótip jatqan jyldardyng birin «Jeltoqsan jyly» atandyryp, qalalarynyng kórnekti jerlerine «Jeltoqsan kóterilisine – 30 jyl» degen jazu ilince iygi. Jәne búrynghy «oktyabridin» nasihattaluy siyaqty ol jazu barlyq gazetting mandayshasynda boluy kerek. On altynshy jylghy últ azattyq kóterilisti shekteusiz nasihattaghan «oktyabri» ghúrly da órisimiz qalmady. Qazir eki kóterilisting jaghdayy da syn kótermeydi. Endi Jeltoqsan tarihynan syr shertetin suretti alibomdar men kitaptar, audio, beyne taspalar shygharyp, ortalyq múrajaygha sol kezdegi jeltoqsanshylar men olargha zәbir kórsetkenderding qúral-jabdyqtaryn jinastyryp ótkize bastaghan jón.

Ótken jyly aqyn, sazger jәne Jazushylar odaghynyng mýshesi retinde elu jas mereytoyyma arnalghan shygharmashylyq keshimdi Jastar teatryna keng kólemde qaryzdanyp, halyqqa tegin ótkizdim. Qalalyq Mәdeniyet basqarmasyna kómek súrap jazghan eki aryzymnyng birine ghana telefon arqyly «Kómektese almaymyz» degen jauap aldym. Afisha shygharugha da shamasy jetpegen búl mәseleni әkimning orynbasarymen kezdesude de aityp edim, әkimshilik tanymal adamdargha ghana kómektesetindigin aitty.

Jeltoqsan kóterip jatqan halyqtyq mәseleden alshaq jýretin «tanymaldardyn» shoshandauyna kim mýmkindik berdi? Taghy da tәuelsizdik. Keybir óner túlghalary keshegi Jeltoqsanda «Nam goriko!» dep, gazet arqyly hat jazyp, bizdi qorlady. Biraq olardyng jolynda әrqashan da jasyl sham janyp túrady.

Respublika dengeyindegi as-jiyndargha biylik tarapynan shaqyrylghan shygharmashylyq birlestik ókilderine arnayy kólik bólinip, qúrmetti qonaq retinde kelse, olarmen qúqy birdey Jeltoqsan birlestikteri taghy da jetim balanyng kýiin keshedi. Rayymbek audanyndaghy Múqaghaly toyyna barugha biylik tarapynan kómek bolmaghan son, ózderi bala-shaghanyng auzynan jyryp aqsha jinap, kiyiz ýi, dastarhan úiymdastyryp, mal soyyp, toy qonaqtaryn kýtisti. Múnday sharada esep joq.

Reseyding búrynghy astanasy Petrograd «Revolusiya besigi» atanghanda, qazaqtyng búrynghy astanasy Almatyny «Azattyq pen demokratiyanyng oshaghy» dep nege atamaymyz? Almaty turaly qayta-qayta shyghyp jatqan dәu suretti kitaptardyng bir betin Jeltoqsangha qiigha nege qorqamyz? Sol kitaptardy әkimshiliktegiler úyalmay, jeltoqsanshylargha syilyq ornyna berip qútylady. Tarihty jasyrghan kitap ýshin dalagha aqsha shashyp ne qajeti bar? Qalagha onsyz da shashylyp jatqan aqsha qaydan shyghyp jatyr?

Kóp elding patshalary tәuelsizdik kýreskerlerin qabyldap, qoshemet kórsetedi eken. Al bizdegi sport pen óner júldyzdarynyng mandayyna ghana jazylghan múnday mýmkindik azattyq әkelgen qaharmandar ýshin – qúr qiyal. Tәuelsizdik bolmasa, sol sport pen óner júldyzdarynyng erkin kósiluine kim mýmkindik beredi? Myndaghan dollar súrap, halyqty mensinbeytin keybir óner júldyzdaryna «Halyq әrtisinen» góri, «Baylardyng әrtisi» degen ataq layyqty.

Ekinshi dýnie soghysyndaghy 98 qazaqstandyq Kenes Odaghy batyrynyng qazir 20-sy da este qalmasa, Jeltoqsanda sottalghan 99 batyrdyng birazy jyly sóz de estimey, baqilyq bolyp ketti. Ánshige de, dәrigerge de, tipti genaralgha da, gharyshkerge de búiyryp jatqan «Halyq qaharmany» ataghy tәuelsizdik jolynda jastyghynyng jarqyraghan túsyn temir tordyng ar jaghynda ótkizgen jýzge juyq qaharmandarymyzgha da kóptik etpes edi.

Ony qimasaq, «Jeltoqsan qaharmany» degen ataq shygharayyq. Jeltoqsandy marapattaytyn eshkim qalmaghan son, «Jeltoqsan aqiqaty» birlestigine óz úsynysymdy ótkizip, «Jeltoqsan ardageri» medalining shyghuyna týrtki boldym. Onyng alghashqy danasyn sol birlestik el basyna joldady.

Endi osynyng da óteui bar shyghar. Otyz jyldyq merekede Jeltoqsan jinalysyna qatyspaytyn qala әkimderinen góri, jeltoqsanshylar ómirinde bir kórip qalugha yntyq bolghan patshanyng keluin kýtemiz. Eldik sharagha el basynyng qatysuy – Jeltoqsandy baghalaudyng alghashqy satysy bolmaq. Erligimizdi ghalamgha baghalatu ýshin – әueli ózimiz baghalauymyz shart. Kóterilisti birinshi bastap, Tәuelsizdikti sonynan jariyalap jatqanymyz siyaqty, kesh te bolsa, aitylghan mәseleni ayaqsyz qaldyrmayyq.

Amanghazy KÁRIPJANÁULETI,

jeltoqsanshy, aqyn, Qazaqstan Jastar odaghy

syilyghynyng laureaty

«Obshestvennaya pozisiya»

proekt «DAT» №44 (315) ot 17 dekabrya 2015 g.

1 pikir