Seysenbi, 25 Qantar 2022
Janalyqtar 3053 0 pikir 29 Mamyr, 2009 saghat 06:30

Gharyshqa qúshtarlyq qarshaday kezden qalyptasady

Jan-jaqty damyghan qaysy bir shet memlekette bolmasyn mektep oqushylary bastauysh synyptan-aq innovasiyalyq tehnologiyalardyng negizindegi ghylymy jetistikterdi jetildiruge júmyldyrylady. Ásirese halyqqa qajetti túrmystyq tehnikalardan bastap aviasiyalyq samolyotter men gharyshtyq zymyrandardyng kishireytilgen núsqasyn jasap, jana ýlgilerdi sporttyq jarystar barysynda synau júmystary jýieli jolgha qoyylghan. Sebebi kәduilgi zymyran modelderining úzaq úshatyn qarapayym týrleri halyq sharuashylyghynda (tauly ónirde qaterli audandardy baqylau, órt oqighalarynyng aldyn-alu men ekologiyalyq monitoring jýrgizu, aerofoto týsiru syndy basqa da baghyttargha) keninen qoldanylady. Endeshe sheteldik fermerler ýshin bau-baqsha men egin alqaptaryndaghy ziyankesterge qarsy uly dәriler shashuda radiomen basqarylatyn “qanatty kómeksheleri” qolghabys kórsetetindigine tandanbaymyz. 
Tarihtyng terenine ýnilsek 1871 jyly Pino esimdi ónertapqysh ózi qúrastyrghan oiynshyq ispettes motorly aeroplandy әuege samghatypty. Odan keyin orys ghalymy N.Jukovskiy Mәskeude 1910 jyly túnghysh ret bayqau ótkizip, 170 metrlik biyikke kóterilgen óz núsqasymen jenimpaz atanghan. Álemge әigili konstruktor Sergey Korolev ta jastayynan osynday ýiirmelerge kóp qatysqan  eken. Demek jalpygha birdey bilim beru baghadarlamasynyng ayasynda sabaqtan tys uaqyttarda úiymdastyrylatyn qosymsha sabaqtardyng bala qúshtarlyghyn oyatyp, qiyalyna qanat bitireri haq.

Jan-jaqty damyghan qaysy bir shet memlekette bolmasyn mektep oqushylary bastauysh synyptan-aq innovasiyalyq tehnologiyalardyng negizindegi ghylymy jetistikterdi jetildiruge júmyldyrylady. Ásirese halyqqa qajetti túrmystyq tehnikalardan bastap aviasiyalyq samolyotter men gharyshtyq zymyrandardyng kishireytilgen núsqasyn jasap, jana ýlgilerdi sporttyq jarystar barysynda synau júmystary jýieli jolgha qoyylghan. Sebebi kәduilgi zymyran modelderining úzaq úshatyn qarapayym týrleri halyq sharuashylyghynda (tauly ónirde qaterli audandardy baqylau, órt oqighalarynyng aldyn-alu men ekologiyalyq monitoring jýrgizu, aerofoto týsiru syndy basqa da baghyttargha) keninen qoldanylady. Endeshe sheteldik fermerler ýshin bau-baqsha men egin alqaptaryndaghy ziyankesterge qarsy uly dәriler shashuda radiomen basqarylatyn “qanatty kómeksheleri” qolghabys kórsetetindigine tandanbaymyz. 
Tarihtyng terenine ýnilsek 1871 jyly Pino esimdi ónertapqysh ózi qúrastyrghan oiynshyq ispettes motorly aeroplandy әuege samghatypty. Odan keyin orys ghalymy N.Jukovskiy Mәskeude 1910 jyly túnghysh ret bayqau ótkizip, 170 metrlik biyikke kóterilgen óz núsqasymen jenimpaz atanghan. Álemge әigili konstruktor Sergey Korolev ta jastayynan osynday ýiirmelerge kóp qatysqan  eken. Demek jalpygha birdey bilim beru baghadarlamasynyng ayasynda sabaqtan tys uaqyttarda úiymdastyrylatyn qosymsha sabaqtardyng bala qúshtarlyghyn oyatyp, qiyalyna qanat bitireri haq.
Alghashynda kópshilikting qyzyghushylyghymen beyresmy týrde úiymdastyrylghan jarystardyng sony әlemdegi mýddeli memleketterdi ortaq maqsatqa biriktiretin últtyq ýrdiske úlasty. Nәtiyjesinde zymyran sýlbisin (modeli) úshyru mәselesimen tikeley halyqaralyq aviasiya sportynyng federasiyasy derbes ainalysuda. Óitkeni kórnekti qúrastyrushy ghalymdar ózderining jobalaryna talantty jas tehnikterding izdenisterindegi tiyimdi tústaryn paydalanady eken. Búl – bayqonyrlyq múghalim Ahmetullaev Amanjoldyng payymdy pikiri. 
Negizgi mamandyghy boyynsha injener energetik ol 1986-1997 jyldary Aral qalasyndaghy jas tehnikter stansiyasynyng radio-elektro tehnika ýiirmesining jetekshisinen diyrektorlyq lauazymyna deyin jogharylap, audangha aty shyqty. Alayda qarjy tapshylyghy men basqa da qiynshylyqtardyng kesirinen irgeli újymnyng eriksiz taratyluyna baylanysty biraz uaqyt bos jýruine tura kelgenin qaytersiz. Býgingi tanda júldyzdy qalashyqtyng Abay Qúnanbaev atyndaghy №5 qazaq orta mektebinde enbek tehnologiyasy pәninen dәris oqyp jýr. Songhy jeti jyldan beri qúramyna qyryqtan astam әuesqoy balany biriktirgen raketa modelderi ýiirmesin basqarady.
- 2002 jyly búl topty jasaqtauyma jergilikti Halyqaralyq Gharysh Mektebining (MKSh) diyrektory Dmitriy Shatalovtyng zor yqpaly boldy. Óitkeni ondaghy oqushylar sol kezde sporttyng osy týrine airyqsha den qoyyp, talay tartystarda aldyna jan salmay jýrgen edi. Býginde bizding balalar jergilikti orys jәne qazaq mektepterindegi qarsylastarynyng bәrin basyp ozyp, suyrylyp algha shyqty, -  deydi Amanjol Aytjanúly óz sózinde. – Qanday qiyndyqtargha kezeksem de әrqashan qoltyghymnan demegen qalalyq bilim beru basqarmasy bastyghynyng orynbasary Jolmyrza Qúlmaghanbetúly men mektep diyrektory Amanjan Ámenúlyna aitar alghysym sheksiz. Óitkeni qarapayym qazaqtyng perzentteri últymyzdyng oiy úshqyrlyghyn  tórtkýl dýniyege tanytugha mýmkindik aldy.      
Myna qyzyqty qaranyz, bir ghana shaghyn núsqa otyzgha juyq mayda bólshekterden túrady. Jasalu jolyn jetik mengergen zerek balghyn qolyndaghy ýlgisin on kýnde tolyqtay qúrastyryp shyghuyna bolady. Biraq asqan tózimdilikti talap etetin búl beynetke ekining biri shyday bermeydi. Sondyqtan shyghar atalmysh mekteptegi oqushylardyng bastapqy bәti bәsensigen.
Alayda reseylikter túnghysh jasandy jer serigining úshyryluynyng jarty ghasyrlyq merekesine oray Aziya elderining birinshi bәsireli bәigesin әlemge әigili ailaqta ótkizu jónindegi sheshimning qabyldanuyna bastamashylyq tanytty. Dmitriy Vladmirovichtin  úsynysymen qasiyetti abyz baba mәngilikke damyl tapqan jer kindigi Jetiasar aimaghyndaghy halyqaralyq dәrejedegi dýbirli doda erejesine “Qorqyt Ata” kuboghy birauyzdan engizilip, byltyr ýshinshi ret jýirikterge jýlde ýlestirdi. Jarys jaldyq sipattaghy ónirde jarasymdy jalghasyn tauyp keledi. Bayqonyrdaghy basshylar qonaqtargha qashan da jayly jaghdaylar jasaugha beyil. 
Shynynda kórshi biylik budjetten bólingen qomaqty qarjymen qysqa merzimde qaladan 10 shaqyrym qashyqtaghy Tashkent-Mәskeu avtotrassasy men “Saturn” ólsheuish keshenining ortasyndaghy suy qúrghaghan kólding tabanynan arnayy lageri  qúrylysyn  salyp shyqty. Onda zymyran modelderin úshyratyn plasdarm, palataly qalashyq, jyljymaly ashana, tóreshilerding orny men әr elding tuyn kóteretin túghyrlar qoyylghan. Tynymsyz jýrgizilgen dayyndyqtardyng nәtiyjesi shyghar sol 2002 jyly talantty shәkirtteri jergilikti jarysqa túnghysh qatysyp, ekinshi jәne ýshinshi qatardan kóringen edi.
Almaty qalasynda kelesi jyly ótkizilgen respublikalyq bayqauda Ondasov Marat esimdi oqushy jeke jetistigimen daralanyp, alghashqy chempion atandy. Halyqaralyq sayysta (2005) auyspaly “Bayqonyr kubogyn” jetinshi ret iyemdegen olardyng búl qúndy dýniyening óz enshilerinde qaldyryluyn az ghana uaqytta biyik belesti baghyndyrghandarynyng naqty dәleli dersin. Shәkirtterin jenisti jolgha jetelegen úlaghatty ústaz sol jyly Mәskeu qalasyndaghy әlem etapy kubogynda S9A (rotoshut) synaghy sәtinde qarsylastarynyng bәrinen basym týsip, óz oqushylaryna ýlgi-ónege kórsete bildi. Bayqonyrdaghy bayqau barysynda S6A (lenta striymeri) jәne S12A (әmbebap) týrleri boyynsha daralanghan jogharghy kórsetkishin taghy qosynyz. Sonday-aq ol songhy eki jyldan beri jankýier qauymgha qazaqstandyq qúrama komandanyng bas bapkeri retinde tanyla bastady. Demek jetekshiligindegi jastardy ýiretumen qatar elimizding әr aumaghynan keletin ýmitkerler ýmitining aqtaluyna da ýlken ýles qosyp jýrgeni dausyz. Onyng ýstine ózi qúrastyrghan núsqanyng búrynnan qalyptasqan ýlgisindegi úshu tetigin barynsha qattyraq ainaldyrugha kómektesetin qozghaltqysh búiymdy oilap tapqan janashyldyghy jәne bar. Aldynghy jyly arnayy shaqyrtumen atyraulyqtargha master klass ótkizse, byltyr Pavlodardan ótinish týsipti. Ghylymnyng ghajayyby men siqyrly sportty bir arnagha toghystyrghan óreli ónerding shynayy janashyryna ainalghan atpal azamattyng eren enbegin әriptesteri әdil baghalap, halyqaralyq dәrejedegi sport sheberi ataghyna úsynypty. Tiyisti qújattar resmy oryndar arqyly rәsimdelude eken.
2007 jyly Aziya qúrlyghynyng ashyq birinshiliginde “Qazaqstannyng sport masteri” Ahmetullaev Shynghys pen Júmabaev Danabek jәne Saqypov Súnghat ýsheui chempion atansa, otandyq sportshylar sapynda óner kórsetken kezde komandalyq esepting qorytyndysymen qatysushy 17 memleketting ókilderi arasynda reseylikterden keyin ekinshi oryngha kóterildi. Olardyng búl jenisi elimizding abyroyyn asqaqtatyp qana qoymay Syr ónirining de mereyin tasytqany anyq. Byltyr qyrkýiek aiynda jaldyq sipattaghy ónirde jýzdesken raketa modelin úshyrushylardyng dýniyejýzilik IX jarysynda taghy da talassyz top jaryp, auyspaly “Bayqonyr kubogyn” ekinshi mәrte iyelendi. Al qarashanyng 4-11 aralyghynda Tashkent qalasynda úiymdastyrylghan Ózbekstan Respublikasy Últtyq aviasiya sport kubogynan (NASK) birinshi orynmen oralghany da ózgeshe olja. Olar endi aldaghy Álem etapy kubogy men Aziya chempionatynda eshkimge ese jibermeu ýshin qyzu әzirlikke kiriskenin kórdik. Búny 2010 jyly Slovakiya memleketinde ótkiziletin bayraqty bәsekede bas jýldeni qorjyngha salugha jasalghan qarymta qadam retinde baghalaugha da bolar bәlkim.           
A.Ahmetullaev әngimelegen irili-úsaqty jiyrmagha juyq kubok pen medaldyng tarihyn saudyrata sanap shyqpasaq ta eng negizgilerin úsynudaghy basty maqsat – siyrek kezdesetin kәsipting qúpiyasyna qanyq maytalman mamannyng ozyq tәjiriybesin ortagha salu. Sebebi mektepterde janalyqqa jany qúmar óskeleng úrpaqty ozyq tehnikalar men zamanauy tehnologiyanyng qúpiyasyna baulityn pәnder terendetile oqytylmaydy. Alys auyldardy aitpaghanda iri qalalardan ýiirmeler úiymdastyru da onay sharua emes synayly. Súrastyra kele Qyzylorda qalasy men Qazaly audanynda ghana shaghyn toptar bar ekendigin anyqtadyq. Qalghandary qu shóppen auyz sýrtkizgendey. Osynday olqylyqtardan keyin jyl sayynghy jarystargha oblystyng abyroyyn qorghaytyn birde-bir adamnyng qatyspaghanyna ókpeleuimiz oryndy ma?  
Mәselening mәn jayyn saralaghanymyzda salalyq Ministrlik pen Últtyq gharysh agenttigi tarapynan ortaq maqsatty kózdeytin birlesken týrdegi túshymdy tújyrymdama týzilmegendigin bildik. Ras respublikalyq oqu-әdistemelik ortalyghy jyl sayynghy júmys jospargha sәikes úshaq, keme, avtomobili jәne zymyran modelderin jasau boyynsha bayqau ótkizip keledi. Shygharmashylyq sharanyng sporttyq tehnika týrlerining damuyna jәrdemdesumen birge tauday talap iyelerin qoldaugha baghyttalghany da quantady. Biraq búl azdyq    
Adamzat aqyl-oyynyng myqty mýmkindikterining jiyntyghy ispetti gharysh salasyna mamandanugha úmtylghan qazaqtyng órshil úl-qyzdaryna qarsy kenestik kezende kóptegen kedergiler qoyylghanyn bilemiz. Endeshe qazirgi kezding kelensizdikterine kimdi kýstanalauymyz kerek? Tәuelsizdikting túsynda últtyq tele-radio efiyrimiz arqyly qalyng kópshilikke nasihataluy tiyis tanymdyq túrghydaghy qyzyqty habarlar týgili ay sayyn jaryq kóretin “Zerde” jurnalynan ózge qazaq tilindegi baspa ónimderin tappay  jýrsek.    
- Sabaq barysynda paydalanugha qajetti qosymsha kóptegen mәlimetter jýieli jariyalanatyn reseylik “Modeliist konstruktor”,“inyy tehniyk”, “Tehnika molodeji” syndy merzimdi basylymdardy túraqty jazdyrtyp alugha mәjbýrmin. Modelder jasaugha qajetti qarapayym qatyrma qaghazdan bastap týrli tehnikalyq súiyqtargha qosa jipter men jenil aghashtar bәri-bәri kórshimizden әkelinedi, - dep aghynan jaryldy Amanjol agham. – Búl elde jastardyng jigerin janityn úzaq merzimdegi biregey baghdarlama ayasyndaghy arnayy mektepter de kóbeyip keledi.

Bizde de quantarlyq qadamdar barynan habardarmyn. Núrsúltan Ábishúly daryndy jastargha memlekettik qamqorlyq jasaluyn basty nazarda ústaydy. Bayqauymsha balalardyng tehnikalyq damu ýderisine qyzyghushylyghy kýshti. Almaty men Aqtóbe jәne Qaraghandy qalalaryndaghy yntaly shәkirtter sanynyng arta bastauy osy sózime dәlel. Úl-qyzdarymyzdyng qarym-qabiletin úshtap, beyimdiligin arttyratyn syndarly sәtte kelip jetken synayly. Atqarushy organdar halyqaralyq grant taghayyndap, materialdyq bazany kýsheytui qajet. Qaltaly kәsipkerler da qarap qalmaghany jón. Sonda ghana elimizdegi túnghysh high-tech industriya nysanyn kindik Aziyadaghy intellektualdy ortalyqqa ainaldyratyn otandyq ghalymdardyng jana buynyn qalyptastyra alamyz.

“Alatau IT City” aqparattyq tehnologiyalar parki arqyly nanokristaldyq úntaqtardy paydalanudyng nәtiyjesinde gharyshnama ghylymynyng kókjiyegin keneytetin ghalamdyq jobanyng ertengi avtory býgingi bayqonyrlyq balghyndardyng biri bolmasyna kim kepil?! Al әzirge olar Halyqaralyq Gharysh mektebi basshylyghynyng qarjylay qoldauyn qanaghat tútyp jýr. Qazaqstandyq qúrylymdardyng qashan jәne qanshalyqty kómek kórsetetindigi beymәlim.

 

Núrlan  MERALY, jurnalist. Bayqonyr qalasy.

 

 

 


0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6059
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7771