Júma, 30 Shilde 2021
Biylik 3634 0 pikir 29 Jeltoqsan, 2015 saghat 10:00

MÚSYLMANDAR RADIKALIZMMEN KÝRESUI TIYIS

Fethullah Gýlen әlemge әigili fransuz basylymy «Le Monde» gazetinde jariyalaghan maqalasynda ekstremizm jәne lankestikpen kýresu mәselesinde halyqaralyq qauymdastyq pen músylmandargha manyzdy mәlimdeme jasady. Islamnyng atyn jamylyp jasalyp jatqan lankestik әreketterding músylmandardy bóten kórsetip jatqany әri islam jayly teris pikir qalyptastyrudy terendete týsetinin eskertken Gýlen terrorizmning dinnen emes ekendigin atap ótti.

Fethullah Gýlen býgin «Le Monde» gazetinde jariyalaghan maqalasynda: «Biz músylman retinde óz problemamyzdy sheshuimizge jol bermegen ailakerlikpen jasalghan teoriyalargha jýginbey, ózimizge esep beruimiz kerek. Boyymyzdaghy ozbyrlyqqa beyimdik, kýsh kórsetu, qoghamda jastardyng eleusiz, eskerusiz qaluy jәne bilim beru jýiesinde tepe-tendikting joyyluy sekildi sebepterge baylanysty qoghamymyz totalitarly sanadaghy toptardyng ózderine adam tartuyna jol beretindey kýige jetti me?» — dedi.

Europadaghy músylmandardyng ekstremistik aghymdarmen kýres mәselesinde eki ese belsendi boluy qajettigin algha tartqan Gýlen: «Qanday qiyn jaghdaygha qaramastan, músylmandar óz memleketterimen tyghyz baylanysta bolyp, dindesterining qoghammen etene aralasuyna ýles qosuy tiyis», — dedi. 

Fethullah Gýlenning Parijdegi lankestik әreketke baylanysty «Le Monde» gazetinde jariyalaghan «Músylmandar, senim-týsinigimizge syny túrghydan taldau jasayyq» atty maqalasynyng tolyq núsqasy mynau: 

 

ShYNAYY IMANdylyq KÓrinisi — ADAM ÓMIRIN QORGhAUdA 

 

IShIM men sol sekildi terroristik úiymdardyng jantýrshiktirerlik әreketterinen qalay shoshyn-ghandyghymdy aitugha tilim barar emes. Búl toptardyng lankestik әreketterin jýzege asyru barysynda ózderining adasqan iydeologiyalaryn dinning atyn jamylyp jasaulary bir jarym milliard músylmandarmen qosa meni de qatty qynjyltady. Músylman retinde bizding mindetimiz,  bir jaghynan, adamzatty búl terrorizm degen zúlmattan qútqaru ýshin barshamen iyq tirestirip birge júmys jasau, ekinshi jaghynan, dinimizding pәk kelbetine jaghylghan qara kýieni ketiruge tyrysu.

Shynayy imannyng ólshemi jalang úrandar nemese syrtqy keskin-kelbette emes, barlyq әlemdik dinderding negizgi ózegi adam ómirin qorghau jәne әrbir adamdy qúrmet tútu sekildi ústanymdargha degen múqiyattylyqta.

Músylmandar retinde terrorister jaigha tyrysatyn totalitarlyq iydeologiyadan ýzildi-kesildi bas tartyp, onyng ornyna bauyrmal, kóptýrlilikti baylyq dep qabyldaytyn týsinikti qoldauymyz kerek. Biz ýshin últymyzdan, dinimizden búryn adamdyghymyz birinshi orynda túrady jәne múnday taghylyq әreketterding kesirin negizinen adam ruhaniyaty tartady. Parijde ajal qúshqan fransuz azamattary, bir kýn búryn Beyrutta ómiri qiylghan Livannyng shiittik músylmandary, Irakta da atalmysh lankesterding qolynan qaza tapqan sýnny músylmandardyng barlyghy eng aldymen adam. Jany auyrghan әrbir adamnyng jan jarasyn jazugha úmtylyp, dinine de, últyna da qaramastan qúrmet tanytyp, onyng qayghysyn jenildetuge tyryspayynsha, órkeniyetting algha jyljuy әste mýmkin emes.

 

MÚSYLMANDAR QULYQPEN JASALGhAN TEORIYaLARDAN BAS TARTYP, ÓZDERIN IShTEY ESEPKE TARTUY TIYIS

 

Biz músylman retinde óz problemamyzdy sheshuimizge kedergi keltirgen  ailakerlikpen jasalghan teoriyalardan arylyp, ózimizge bylay esep beruimiz kerek: Aramyzda oryn alghan zorlyq-zombylyqqa degen beyimdik, kýsh kórsetu, qoghamda jastardyng eleusiz, eskerusiz qaluy әri tepe-tendikke qúrylghan bilim beru jýiesining kemshilikti boluy sebepterimen elderimiz totalitarly sanadaghy toptardyng ózderine adamyn tartuyna ynghayly kýige jetti me? Negizgi adam qúqyqtary men bostandyqtaryn, qúqyqtyng artyqshylyghy men barshagha bauyrmaldyghyn qalyptastyra almaghandyghymyz ýshin keybir qarausyz jandardyng ýmitsizdikke týsui men týrli izdenisterge baruyna jol berdik pe?

 

TERRORDY LAGhYNETTEU JETKILIKSIZ

 

Parijde oryn alghan songhy qayghyly oqigha bizge mynany taghy bir ret úqtyrdy: dinmen baylanysty etip kórsetilgen búl qanqúily jarylysty din ghalymdary da, qatardaghy músylmandar da týbegeyli laghynettep, qaralauy kerek. Alayda qazirgi  jaghdayymyzda múny tek laghynettep qana qoy jetkiliksiz. Músylman elderde terroristerding jas buyndy qatarlaryna qosu әreketterine qarsy memlekettik mekemeler, diny kóshbasshylar men azamattyq qogham úiymdary — barshasy birigip, parasatty týrde kýres jýrgizu qajet. Terroristerding jastardy óz qataryna tartuyna jol ashatyn býkil faktorlardy baqylap, qoghamdy tútas qamtitynday jobalar úiymdastyru kerek.

Qoghamymyzdaghy qarausyz jýrgen jastardy erterek anyqtap, qauip-qaterlerge úshyrauyna jol bermey, otbasylaryna kenes әri ózge de qyzmettermen qoldau bolatynday sharalaryn jýrgizu kerek. Ózimiz azamaty bolyp tabylatyn memlekettermen  dostastyqta bolyp, terrorizmmen kýresu jóninde josparlar jasalatyn jiyndarda pikirlerin aituy kerek. Jastarymyzgha demokratiyalyq jolmen óz pikirlerin aita biludi ýiretuimiz qajet. Mektepterde  erte jastan demokratiyalyq qúndylyqtardyng ýiretilui keleshek úrpaqtyng sanasynyng dúrys qalyptasuynda aitarlyqtay manyzdy.

Tarihta múnday tragediyalardyng sonyn ala әsirekeri reaksiyalar tuyndaghan.  Músylmangha qarsy, dinge qarsy aitylyp jatqan sózder, memleketterding músylman azamattaryna birynghay qauipsizdik túrghysynan ziyan tiygizui mýmkin. Europa músylmandary beybitshilik pen tynyshtyqta ómir sýrudi qalaydy. Qiyn jaghdaylargha qaramastan, músylman azamattar óz memleketterimen tyghyz baylanysta bolyp, jauapkershilik alyp, dindesterining qoghamgha anaghúrlym sinuine sebep bolatynday bauyrmal sayasat jýrgizuine ýles qosuy tiyis. Osylay әreket etu arqyly biz músylman retinde islamdyq týsinigimiz ben is-tәjiriybemizdi zamanymyzdyng talabyna qaray  qayta kóz jýgirtip, ózimizge synmen qarauymyz kerek. Búl islamy dәstýrden qol ýzu emes, kerisinshe mýlt ketken jerlerimizding bayybyna baru jәne ony der kezinde týzetip, sәlәf-salihinder sekildi Qúran men sýnnetting ruhyn, ózegin qayta qolgha alu degen sóz.

 

DINDEGI RADIKAL PIKIRLERDI ALASTAtUYMYZ KEREK

 

Diny derekkózderimizding әr jerinen ýzip-júlyp, negizinen búrmalap, basqa maqsattargha qoldanu ýshin jasalyp jatqan pikirlerdi tazartuymyz kerek. Músylman ghalymdar, oishyldar men ziyalylar dinning qaynaryna birtútas qaraugha shaqyruy kerek. Ótken dәuirlerde sayasy jәne diny ústanymdardyng arasyndaghy kelispeushilikter men ýzdiksiz jalghasqan qaqtyghystar kezinde berilgen ýkimderge qayta kóz jýgirtkenimiz dúrys. Keybir negizgi senimderding boluy dogmatizmge jatpaydy. Músylmandargha kezinde renesans syilaghan kózqaras erkindigin dinning ózegine adaldyq tanyta otyryp qayta jandandyrugha jol ashyq, ol mýmkin әri qajetti. Qattylyq pen qatygezdikke sebep bolyp otyrghan radikalizm jәne terrorizmmen tek osynday jaghdayda ghana tiyisinshe qarsy túra alamyz. 

 

ÓRKENIYETTER EMES, ADAMZAT ÓRKENIYETI MEN VARVARLYQ ÓZARA QAQTYGhYSUDA

 

Ókinishke qaray, oryn alghan songhy oqighalardyng izin ala key jerlerde «órkeniyetaralyq qaqtyghystar» teoriyasynyng qayta qozghalghanyna  qatty qynjylamyn. Búny eng alghash shygharghandar kóregendikterinen be, әlde aldaghy jospar retinde algha tartty ma, bile almadym. Biraq myna jaghday anyq, býgin osynday nәrse aitu terroristik úiymdardyng ghana mýddesine jaraydy. Mynany naqty aitqym keledi: kóz aldymyzda bolyp jatqan oqighalar býkil adamzattyq órkeniyet pen varvarlyqtyng qaqtyghysy. 

 

TERRORISTERMEN KÝRESTE MÚSYLMANDAR ShEShIMNING BIR BÓLIGIN QÚRAUY TIYIS

 

Músylman retinde bizding jauapkershiligimiz — qanday auyr jaghdaylargha tap kelsek te, sheshim jolynyng bir bóligin moynymyzgha aluymyz kerektigi. Músylmandardyng qúqyghy men bostandyghyn qorghau әri senimi qanday bolsa da barlyq adamdardyng tatulyq pen beybitshilikte ómir sýruine ýles qosqymyz kelse, sayasi, ekonomikalyq, әleumettik jәne diny qyrlarymen terrorizm problemalaryna kónil bóluimiz kerek. Jeke ómirimizde ýlgili jan bolu arqyly diny kózderdegi radikaldy tújyrymdardy qabyldamay, jatsynyp, búl pikirlerding jastargha әser etpeuin qadaghalap, olargha demokratiyalyq qúndylyqtardy erte bastan ýiretip, terrorizmmen jәne soghan bastaytyn totalitarlyq iydeologiyalarmen kýresuimiz kerek.

Tәrjimalaghan – Aydos Qarsabaev 

Abai.kz

 

0 pikir