Seysenbi, 19 Qazan 2021
Ádebiyet 14281 0 pikir 29 Jeltoqsan, 2015 saghat 10:12

«KEMELDENU ÁDEBIYETI» NEMESE TARIHY TANYM TAMYRY

Shamaly alghysóz

Kórnekti suretker, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty Asqar Sýleymenovting shygharmashylyghy әr qyrynan zerttele bastady. Ol turaly әdebiyettanushy, tilshi, tarihshy, filosof, mәdeniyettanushy, әleumettanushy ghalymdar qalam tartuda. Onyng  әlemi, әsirese,  jas úrpaqtyng da ýlken qyzyghushylyghyn tudyryp keledi. Jәne jastardyng tanymy, taldau jýlgeleri qyzghylyqty.  Sonday sergek jastardyng biri – jas әdebiyettanushy Abdul Rahmanúly Abdulkәrim.

 

Sýleymenovtey suretkerdi  qay qyrynan taldasa da jarasady jәne qajet-aq. Al, Abdul jastyng « ...býgingi kýnge deyin Asqar Sýleymenov әdebiyetining shynayy mәni, onyng syndaghy, jazushylyqtaghy, dramaturgiyadaghy enbekteri bir-birimen baylanysty ekenin bilsek te, jazushy shygharmashylyghynyng tolyqqandy ghylymy negizin, qoghamdyq-әleumettik manyzyn aiqyndap bere alghan joqpyz» deuine әbden kelisuge bolady.  Jap-jas bolyp «Asqar Sýleymenov shygharmashylyghy jayly ortaq, dúrys jәne jýielengen kózqaras qalyptastyratyn zaman kelgeni...» turaly oilanuy jәne  óz tarapynan Asekeng shygharmashylyghynyng geneziysin payymdaugha úmtylghany; sondyqtan da  ózi AS shygharmashylyghy turaly iydeyalyq maqalalar siklyn jazugha bel  bughany jәne izdenis ayasynyng keng ekeni quantady.

«...Asqar Sýleymenov shygharmashylyghy eng aldymen últsyzdanugha qarsy shygharmashylyq, qarsylyq әdebiyeti. Demek, onyng qaynar kózi de últtyq dýniyetanymda, últtyq filosofiyada, salt-dәstýrde, sana-sezimde... Asqar Sýleymenov dýniyetanymynyn, әdebiyetining negizin batystan emes, óz tarihymyzdan, óz filosofiyamyzdan bastau kerek...»  deydi avtor. Múnday pikirler maqala, zertteulerde, auyzeki pikirlerde  biren-saran aitylyp ta jýr.  Biraq, Abdul ózinshe payymdau-tújyrymdarymen  búghan erekshe den qoyyp, nazar audartady.

Kez-kelgen iri suretkerding bolmysy, әsirese, qazaqtay últtyng ókilining shygharmashylyq qúramdasy - ózining jeke ruhany tәjiriybesi; últtyq qúnary, topyraghy jәne әlemdik ruhany aya bolyp keledi ghoy. Asekende de, mysaly, Abaydaghy, Áuezovtegi  siyaqty – óz ortasy, yaghny qazaqy payym-tanym, danalyq jәne  shyghys pen batys  әlemi (әriyne, tek әdeby әlem ghana emes) tolyqqandy bar. Jәne osynyng bәrin Sýleymenov ózinshe, ózgeshe janghyrtyp, jetildiredi.  Sondyqtan da jas zertteushinin  suretker shygharmashylyghyndaghy... «tolyq adam» ilimi turaly oilary, bizdinshe, óte oryndy da sony tújyrym. Abdul AS bolmysyn ýsh birlikte qarastyryp, oilaryn osy arnada damyta týsse -  «Kemeldenu әdebiyeti» deui negizdele týser edi.

Jalpy A.Sýleymenov shygharmashylyghynyng asa ereksheligi – terennen tartatyn genetikalyq kody jәne onyn  jasyryndyghy,  oigha dertip túratyndyqtan da  nebir interpretasiyalargha mýmkindik beretini.  (Jәne bir qyzyghy – óte biografiyalylyghy, biraq, sujettik-sezimdik  arnalardy mýldem jauyp tastaytyndyqtan onysy esh bayqalmaytyny.)  Demek, Abdulday kókiregi oyau, bilimge qúshtar zamanauy jastyng da qúlashyn kenge sermeuine bolady. Talantty jasqa ýlken bolashaq, maqsatty qajyr tileymin.  

Áliya Bópejanova

   

«Kemeldenu әdebiyeti» nemese tarihy tanym tamyry!

 (Asqar Sýleymenov shygharmashylyghy turaly iydeyalyq maqalalar sikly)

 

                      Asqartanudyng baghyty qanday boluy tiyis?

 

«O sebe ustamy nemsa (nekto Eshker): «tekst byl stoli neponyaten,

chto daje v otpechatkah iskaly smysl» (A.Sýleymenov).

 

«Asqartanu» - aty aityp túrghanday, biyikti tanu, qazaq әdebiyetining kóterilgen belesin tanu. Adam ómirining tarihy mәni onyng óz moynyndaghy paryzy men qaryzyn qanshalyqty ótey alghandyghymen de ólshenetin kezder bolady. Mine, keshegi otarlyq jýieni әshkerelep, ómirin últynyng ruhany tәuelsizdikke jetui ýshin arnaghan jazushy Asqar Sýleymenov syndy túlghalarymyzdyng enbegin dәripteu, nasihattau, manyzyn aiqyndap tarihy túghyryna kóteru de bizding ómirlik paryzdarymyz ben qaryzdarymyzdyng biri bolmaq.   

Asqar Sýleymenov shygharmalary turaly bir tújyrym aitqyng kelgen kezde jazushynyng prologtaghy sitatasy býkil oiyndy túqyrtyp ketetini bar.  Degenmen de Asqar Sýleymenovtey múhittyng terenine boylay almasaq ta, tamshysynan tata alsaq, kishi bólshegin bolsa da ortagha salsaq, sәl de bolsa tarih aldyndaghy, túlgha aldyndaghy paryzymyzdy oryndaghan bolmaqpyz. Tek búl oy obiektivti bolsa bolghany. Osy orayda jazushynyng taghy bir sitatasy oiymyzgha oralady: «kez-kelgen qayshylyqta ýsh týrli kózqaras bar: sening kózqarasyn, sening qarsylasynnyng kózqarasy jәne dúrys kózqaras». Maqalamyzdy iydeyalyq dep tanystyrghanymyz da sondyqtan. Asqar Sýleymenov shygharmashylyghy jayly ortaq, dúrys jәne jýielengen kózqaras qalyptastyratyn zaman kelgen siyaqty.

Osy kýnge deyin Asqar Sýleymenov shygharmalary turaly birneshe kitaptyng jýgin arqalay alatyn dýnie jazyldy. Onyng kóp bóligi jazushynyng ómirlik pozisiyasy jәne kóz kórgenderding jazushy tapqyrlyghy, sheshendigi turaly estelikterimen úlasyp jatyr. Jazushy ózinin: «minsiz shygharma jazu onay. Qiyny – ghúmyryndy minsiz shygharmagha ainaldyru» degen pikirining ýdesinen tolyghymen shyqqanyn eskersek, búl qúbylys zandy da bolyp kórinedi. Biraq, jazushynyng ózi aitqanday: «búl jaqsy, búl az!». Sebebi, әdebiyettanu atty ghylym jazushy ómirinen góri onyng shygharmalaryna den qoyady (biografizm mektebi ókilderinen basqalary), sol arqyly jazushynyng әdebiyettanudaghy beynesi jasalyp, әdebiyet tarihyndaghy orny anyqtalady. Búl jaghynan kelgende qinalyp qalatyn tústarymyz joq emes. Sondyqtan Asqar Sýleymenov shygharmashylyghyna arnalghan synshylarmyzdyng taldau maqalalaryn, ghalym Aqjol Qalshabekting «A.Sýleymenov shygharmalaryndaghy kórkemdik izdenis» atty kandidattyq dissertasiyasyn, belgili ghalymdarymyz Jarylghapov Jansaya men Pirәliyeva Gýlziyanyng doktorlyq dissertasiyalaryndaghy taldaularyn saraptap, Asqartanudaghy kelesi baghyt-baghdardy aiqyndau kerek siyaqty. Onyng ýstine býgingi kýnge deyin Asqar Sýleymenov әdebiyetining shynayy mәni, onyng syndaghy, prozadaghy, dramaturgiyadaghy enbekteri bir-birimen baylanysty ekenin bilsek te, jazushy shygharmashylyghynyng tolyqqandy ghylymy negizin, qoghamdyq-әleumettik manyzyn aiqyndap bere alghan joqpyz. Sebebi, ghalym Aqjol Qalshabekting dissertasiyasynda Asqar Sýleymenov shygharmalarynyng janrlyq sipaty intellektualdyq-lingvistikalyq negizde degen tújyrym jasalady, biraq búl «Asqar әdebiyeti» degende jauap qyzmetin tolyq atqara almaydy, intellektualizm tek shygharmanyng j a l p y mazmúndyq-stilistikalyq erekshelikterin ghana qamtitynyn eskersek, iydeyalyq-qúrylymdyq, qúrylymdyq-konseptualdyq, mәdeniy-әleumettik, estetika-filosofiyalyq erekshelikter qarastyrylmay qalady (búl jerde biz jogharydaghy tújyrymnyng teris ekendigin emes, búl úghymnan tys qalghan bólshekter bar ekendigi túrghysynan aityp otyrmyz, yaghny «búl jaqsy, búl az» pozisiyasynda). Al, synshylarymyzdyng әr jyldary jaryq kórgen maqalalary fragmenttik taldaular ghana bolyp, jalpylaugha bara qoyghan joq. Onyng ýstine Asqar әdebiyetin ghalym Jarylghapov Jansaya ekzistensialistik túrghydan týsindirip, ekzistensialistik aghym ókili retinde qarastyrsa, ghalym Gýlziya Pirәliyeva ony psihologiyalyq erekshelikteri túrghysynan zertteydi. Búl jaghday bizge bir jaghynan Asqar әlemin jan-jaqty qyrynan týsinuge mýmkindik bergenimen, ekinshi jaghynan Asqar shygharmashylyghynyng tolyqqandy iydeyalyq mәnin anyqtau qajettiligin tudyrady. Sebebi, jazushy shygharmashylyghynyng biyigin anyqtap sol biyikke әrtýrli qyrynan shyqsaq qana ghylymy jýielikke jetetin, naqty maqsat-mindetterdi anyqtay alatyn siyaqtymyz. Sebebi, Asqar Sýleymenov shygharmashylyghy ýlken múhit deytin bolsaq, ony qalyptastyrghan qanday últtyq arna, әlemdik aghyndar ekenin, geneziysin anyqtamay, býgingi kýngi nәtiyjesin payymdaymyz deu әbestik bolar.

 

Asqar Sýleymenov shygharmalarynyng kilti - «Besin»

Árbir óner tuyndysy biz ýshin jana әlem bolsa, shygharma atauy, kitap atauy sol әlemning kilti bolmaq. «Besin». Asqar Sýleymenovting alghashqy kitaby osylay ataldy. Biraq, nege - «Besin»? Asqar Sýleymenov әlemine boylau ýshin eng aldymen osy týiindi sheshu kerek siyaqty. Al, biz biletin týiindi sonynan bastap sheshedi, yaghny týiinning toqtaghan, ayaqtalghan jerinen sógedi. Sýleymenov 1992 jyldyng 17 nauryzynda Tomas Karleyliding «Qaharman. Payghambar. Muhammed» atty enbegin qazaq tiline audardy. Sonda: «Muhammedting 52-degi kezi; ekindige bet alghan kezi; dostarynyng qatty siyregen kezi» - deydi. («Ekindige bet alghan kez» kýnning tas tóbege kóterilip batugha bet alghan kezi, yaghny múnda orta jastan besinnen) ótip jatqany aityluda). Odan aldynghy, 1987 jyly jazylghan «Tórt taqta - jaynamaz» drama-diologynda: «Rayfiyn: Bәlkim. (Pauza. Shýiilip otyryp saghatyn úzaq búraydy) Myna sardaba túryp qapty. Uaqytynyz qansha boldy? Kempir: Uaqyty nesi? Rayfiyn: Saghatty aitam. Kempir: Bizding saghat - namaz. (Terezege nazar qydyrtady.) Túman sinilim kep qapty ghoy. (Pauza.) Joba - joba. Besinge sýt pisirerdey uaqyt bar» - degen dialog órbiydi. (Múnda da avtor qazaq tanymynda uaqyttyng ólshemin keltirip túr). Ár jyldary jazylghan, jazushy shygharmalarynyng iydeyalyq-motivasiyalyq negizindey kórinis tapqan «Shashylyp týsken tirkesterinde»: «Uaqyt - enedi. Adamgha da, qoghamgha da, memleketke de enedi», - dese, taghy birde: «Sananyng namazdiger kezi, namazsham kezi, qúptan kezi, alakeuim kezi, sәri kezi, shapaq kezi, shanqay kezi, ekindi kezi, besin kezi - bizdegi qaysysy?» - deydi. Osy mysaldardan jazushynyng «uaqyt» turaly filosofiyasyn, onyng qazaq tanymyndaghy ólshemi retinde dinimizdegi namaz uaqytyn alghanyn bayqaymyz. Endi, tikeley «Besin» kitabyna engen, 1968 jyly jazylghan «Besatar» povesinde birinshi jaqpen bayandalatyn «Sәruar» jәne «Sәruar, 1916 j., 8-shilde, besin» dep atalatyn songhy bóliminde: «Aqsaydan kýn aughanda ótkenbiz, al qazir bolsa shóbin júlsang sýt tamar Keregetastyng angharyna besin túna bastaghan eken»,  «Qazir oilap qarasam, ýndemegenim aqyl boldy ghoy deymin;  sebebi mening saual atyp, onyng jauap laqtyrghanynan Tórehannyng jalghyzynyng baylaugha  qalghan basynan jýgen-noqtanyng sypyrylyp qaluy kәdik-ti. Kreygeli sebebi, mini tәulik  jarymnan asyp barady, menen jýgen noqtany sypyryp emes, maghan búghalyq salumen әlek» - degen joldar keledi. Búl taraular  basqa taraulardan erekshe birinshi jaqpen jәne әldeqashan bolyp ótken oqigha retinde bayandalady. Al jogharydaghy sóilemderdi, filologiyalyq taldau jasamay-aq, sәl zer salyp oqityn bolsaq  osy shaqta bayandalyp otyrghanyn bayqamyz. Biz biletin suretker – eng aldymen uaqyt perzenti, óz ortasynyn, qoghamynyng jyrshysy bolghandyqtan, Asqar Sýleymenov te «Besin» konseptualidy-simvoly arqyly óz dәuirindegi otarlyq jýiening betperdesin ashyp berip, otarlandyrudyn-orystandyrudyng jalghasyp jatqanyn jetkizip otyr. Sebebi, jazushy búl shygharmasyn HH ghasyrdyng besininde, yaghny ghasyr mejesi «tәulik jarymynan asyp bara jatqanda» jazdy. (Osy orayda, avtor birinshi jaqqa da basqasha, janasha qyrynan kelgenin eskeru qajet, biraq búl jayly taghy birde jeke toqtalamyz). Asqartanudyng alghashqy qadamy, kórnekti jazushy Ghabit Mýsirepovting «Kitap aty - «Besin», avtory - Asqar» maqalasynda: «Berilgen kórinisterinde mәn bar, serpin bar – әldenelerdi astyrtyn andata ketu bar», - deui de  tegin bolmasa kerek. Osylardan kelip shyghyp Asqar Sýleymenov әdebiyeti, tarihshy Mәmbet Qoygeldi aghamyz aitqanday: «Alashordashylar bastaghan qarsylyq әdebiyetining jalghasy, últtyq ruhany tәuelsizdik әdebiyeti» ekeni dәlendenedi. Búl túrghyda da Alashordashylar әdebiyeti men Asqar Sýleymenov shygharmalarynyng ruhany sabaqtastyghy turaly jýieli ghylymy enbek jasaluy kerek siyaqty.  

 

Neyro-lingvistikalyq baghdarlamalau

Jazushy ózi ómir sýrgen jýidegi shekteulerdi týsine otyryp óz iydeyalaryn generasiyalau ýshin jana joldardy, jana stilistikalyq baghyttardy paydalandy. Sondyqtan da, ghalym Gýlziya Pirәliyeva aitqanday, onyng sóilemderi: «qysqa bolghanmen oqugha auyr, oy men sezim qaqtyghysy mol kýrdeli әlemge alyp keledi». Jazushy ómirge alyp kelgen stiliding ghylymy negizin qalyptastyru býgingi әdebiyettanudyng kýn tәrtibine qoyylugha tiyis. Qoghamda jana úghym payda bolghan kezde, ol úghym belgili bir terminmen týsindiriledi, sol terminge qúndalaqtalady. Asqar Sýleymenovtegi sóilem strukturasynyng mәnin týsindiru ýshin de osynday jana termin qajet etiletin siyaqty.

Osy rette, biz aitqan erekshelikter týsinikti bolu ýshin jazushynyng «Besatar» povesinen ýzindi keltirsek. Mysaly: «mana, syrttan demesen, kóz toqtatyp qaray almap edi – kirgen bette júldyz izdegendey týndikke úlyp túryp alghan aq tóre jarau attay shiraqy kisi eken. Sәruar ú sh y p ornynan túrdy. Kreygeli belin jazghany ma, qos qolyn myqynyna tayanyp ondy-soldy tenselip ketti. Tәrbiyesinde k i sh i d e n aldymen iba, ý l k e n – n e n aldymen saliqalyq kýtip ýirengen jas jigit bútynan búzau ótkendey úzyn siraq ofiyserding myna qylyghynan qatty ynghaysyzdanyp qalyp edi». Qarapayym sóilemder. Ofiyserding bel jazghanyn bayandau nege qajet? Songhy sóilemdi búlay shúbyrtpay-aq: «jas jigit ofiyserding myna qylyghynan qatty ynghaysyzdanyp qaldy» - dese de jetkilikti emes pe?  Búl ýstirt oilanghanda tuatyn saualdar әlbette. Bayqap qarasanyz, avtor qazaq balany, Sәruardy qorlyqqa qimaydy, biraq aqiqattan da attay almaydy, óitse oqushysyn joghaltady, senimnen aiyrylady. Tilmash bolyp isteytin kez-kelgen qyzmetker tóre kelgende ornynan túrady, biraq bir jaghynan namys ketip jatyr. Sebebi, akademik Rabigha Syzdyq aitqanday: ««Besatardaghy» ...oy-sana tartysy – ziyalylardyng ózara pikir talasy emes, últtyq namys pen imperiyalyq óktemdik arasyndaghy arpalys» bolatyn. Osy kezde avtor, ofiyserge ersi is-әreket jasatyp alady da, ony kelemejdep qoyady. Sol sәtte epiytet arqyly bir jaghynan jas jigitti inilik paryzyn oryndap «ibalyq» jasady dep «úshyp ornynan» túrghanyn kómkerip ketip, aqtap alady, al ekinshi jaghynan orys ofiyserin «ondy-soldy tenselgenin» ýlken adamgha jaraspaytyn saliqasyzdyq qylyp túqyrtyp ketedi. «Sóz qúdireti» degen mine osy bolsa kerek. Jazushy sóilemderindegi búl erekshelikterding ghylymy anyqtamasyn jasamas búryn, osy stilige alyp kelgen negizdi, tamyrdy tanyp alu qajet etiletin siyaqty. Biz biletin әdebiyettegi jaghymsyz, antigumanistik is-әreketter oqyrmandy jiyrendiru ýshin, onday is-әreketterden, qylyqtardan aulaq boluy ýshin bayandalady, al jazushynyng búl әreketten sanaly týrde bas tartqany, jana jol izdegeni onyng shygharmalarynan, jogharydaghyday ýzindilerden aiqyn kórinedi. (Jazushy tilmash balany jalbaqaylatyp, qúraq úshyryp ol әreketti jiyrenishti etip kórsete alar edi).

Múny týsinu ýshin Asqar Sýleymenovting dýniyetanymdyq qaynaryn qazbalasaq. Eng aldymen jazushy qazaq qoghamyndaghy tanymdyq dengeydegi toqyrau prosesin zayyr úqty. Sondyqtan da últtyq psihologiyanyng qazirgi qalpy jayly: «eki ghasyrdyng jýzi molynan ótti – biz ózi úrannyn, búiryq bop jetken úrannyng etnosy bop aldyq; alyp keldin, baryp kelding etnosy bop aldyq; bolys bolghan Kýlembay siyaqty sonymyzdy jәne maqtan tútar bop aldyq. Tuasy, ózi j ú m s a p ýirenbegen, ózinin     j ú m s a l gh a n y n  óner dep úghady; mayysqaq Qaratay bolsa bir jón, jorgha Júmabayshylap, tizgin tilep qúldyraghandy baq dep, baqyt dep úghady» - deydi. Taghy birde: «Jazmysh deseng jaydaq, yumor bop shyghady. Dúrysy: biz (qogham) oqyghan, bizdi (qoghamdy) oqytqan qisynnyng ózinde me deysin. Ne oqydyq, ne oqytty?». Qazirgi markenting zandarymen kelisetin bolsaq, «jarnamanyng jamany bolmaydy». Avtor jaman qylyqty jarnamalaudan bas tartyp, «sýringenin sekirgendey kórsetuge» tyrysatyn siyaqty. Búl rette jazushymen kelispeu qiyndau. Sebebi, búl psihologiyanyng tamyryn, ruhany bastauyn «Besatar» povesinde Sәruardyng ishki monologymen bylay dep jetkizedi: «Sәruar, maza qashqan osynday bir sәtte, Kreygeliding qolyndaghy biylik pen myltyqty ózime berse ne ister em dep qalyp edi. Ózinen biraq súsy súmdyq úlyqqa myltyq kezenip, biylik aitarlyq dәt tapqan joq. Kreygelige janaghy bir әzirde órkesh-órkesh sóz aityp, bilem-bilem ashu kórsetkenin úmyta bastaghan Sәruar oghan nagan kezengendi tәtesining saqalyna jarmasqanday beyjosyq, beymýmkin әreket dep tanydy. ..Ózi, kózining jetken jerine deyin sharlap, biligining batqan jerine deyin boylap qarasa, búl el Kreygelidey múz janar ofiyserding aldynda qúrday jorghalap ótken. Gimnaziyanyng tórt klasyn tauysqanda oqyp shyqqany da osy - qúrday jorghalau. Gimnaziyanyng aydarlap bergen taghylymy da osy - qúrday jorghalau». Bayqaghanymyzday jazushy shygharmadaghy «sóilemderding avtonomdy» ómir sýrip, iydeyalogiyagha qyzmet etetinin, onyng últtyq sanagha keri әserin kórip, tamyryn sezip otyr, óz tuyndysy arqyly olargha taghy bir dәlel tauyp bermeuding jolyn izdeydi. Ol jol onyng ózindik erekshe stiyli boldy. Onyng «qysqa bolghanmen oqugha auyr» sóilemderi - biz ýshin jana dýniye. Ol óz kezeginde oqyrmannan jinaqylyqty, zeyindi talap etedi. Oqyrmangha rasionaldyq-emosiyanaldyq әser etuge tyrysady, yaghny avtordyng sóilem qúraghanda oqyrman sanasyn, oghan qanday aqparat baratynyn da eskergenin kóremiz. Osy orayda qazir jedel damyp kele jatqan, sóilemnin, sózding tikeley adam taghdyryna, sanasyna әserin zertteytin neyro-lingvistikalyq baghdarlamalau dep atalyp jýrgen ghylym salasy eske týsedi.

Neyro-lingvistikalyq baghdarlamalau (NLB) (oryssha neyro-lingvisticheskoe programmirovanie (NLP) - búl psihoterapiya men praktikalyq psihologiyanyng 1970 jyldary payda bola bastaghan bir salasy, әzirshe akedemiyalyq ortada moyyndala qoymaghan. NLB negizinen sóz arqyly adam sanasyna әser etu, yaghny qarym-qatynas kezindegi sóz qúdiretin zertteydi, tiyimdi sóilem qúru joldaryn qarastyrady. Asqar Sýleymenovting búl ghylym salasynan habardar bolghandyghy turaly derekter joq jәne әngime de búl jayynda emes. Ángime biz jogharyda aitqanday jazushynyng shygharmalaryndaghy erekshelikterding ghylymy negizin jasau, anyqtau, týsindiru býgingi әdebiyettanudyng kýn tәrtibine kóterilip otyrghandyghy. Osy qyrynan kelgende Asqar Sýleymenovting sóilem qúru erekshelikterin osy ghylym salasynyng prizmasynda zerdeleu qajet siyaqty.

 

Jazushy filosofiyasynyng últtyq negizi

Sóz joq, Asqar Sýleymenov jan-jaqty bilimdi adam. Álemdik filosofiyalyq ilim jauharlarynyng barlyghymen derlik habardar bolghan adam. Eshqanday filosofiyalyq traktat jaza qoymasa da, kórkem shygharmalaryndaghy filosofiyalyq týiinder, dýniyetanymdyq negizder birneshe kitaptyng jýgin arta alatynday auqymdy ekeni dausyz. Osy rette: «Jazushy qanday әdebiy-filosofiyalyq aghym ókili? Dýniyetanymdyq kózqarasy qanday?» degen siyaqty saualdyng tuatyny anyq. Jauap izdep kórsek.

Ghalym Jarylghapov Jansaya aghamyz ózining doktorlyq dissertasiyasynda Asqar Sýleymenovti batystyq ekzistensializmning ókili retinde qarastyrady.  Dәlel retinde «Besatar» povesining iydeyalyq-filosofiyalyq sheshimi qyzmetin arqalaghan detalidi keltiredi. Yaghni, «Ajal saparyna dayynbysyn?» dedi ol, - joq dedim men - Atylarymdy sәskede ghana bilsem qaytip dayyn bolmaqpyn?» «Aqymaqsyng - dedi ol, - aqymaqsyn. Adam, sebebi, ajalgha ómir boyy dayyndalugha kerek; Adamnyng ghúmyry, sebebi, jalghyz sәtke – ajal sәtine dayyndyq» - degen, ekzistensializmning týpki mәnin ashyp beretin «ólim» konseptisi,  ajalmen betpe-bet kelu sәti suretteletin sәtti keltiredi. Jazushynyng eng tanymal shygharmarsynyng ekzistensialistik kózqaraspen sheshim tapqany oy toqtatugha túrarlyq. Biraq «Besatar» povesi osymen bitpeydi, múnymen bastalmaydy da. Odan bólek Asqar Sýleymenov shygharmashylyghy da «Besatarmen» bastalyp, «Besatarmen» ayaqtalmaydy. Sol sebepti, belgili bir jazushyny qanday aghymnyng ókili retinde qarastyrsaq ta, jekelegen detalidargha emes, jalpy shygharmashylyghyna zer saluymyz kerek siyaqty.

Aldymen jalpy ekzistensializm degenimiz ne ekenine toqtalsaq. Ekzistensializm - adam ómirining mәni, onyng túlghalyq bolmysy jayly batys filosofiyasyndaghy irrasionalistik baghyt. Negizgi zertteu obiektileri «ekzistensiya», yaghny ómir sýruding qarapayym naqtylyghy, shynayy ómir sýru degen siyaqty súraqtardyng ainalasyndaghy úghymdar bolyp tabylady. Al, «shynayy ómir sýru degenimiz – kýndelikti ómirmen tyghyz baylanysty, óz basynyng sezimi men tileginin, senimi men qauiptiliginin, tәjiriybesi men ýmitinin, óz qamy men múqtajdyghynyn jiyntyghy negizinde is-әreket jasaghan adamdardyng e k z y s t e n s y ya retinde tirshilik etui». Ekzistensializm filosofiyasyna tәn taghy bir erekshelik ol «shekaralyq jaghday». «Shekaralyq jaghday» adam tirshiligine ózining birtútastyghyn, ózgermeytindigin, ayaqtalghanyn týsinuge kómektesedi. Qysyltayang jaghdayda, ólim qaupi tughanda, t.s.s. ózining rólin, paydaly is-әreketin shyn mәninde tereng týsinedi.

 Endi osy aitylghandar Asqar Sýleymenov shygharmashylyghynda qanday kórinis tapqanyn saralap kórsek. Negizgi dәlel «Besatar» povesinen alynyp otyrghandyqtan biz de osy shygharma kóleminde pikir qozghasaq. Aldymen, moyyndau kerek,  «Besatar» povesinde ekzistensiya kórinis tapqan, biraq ol batystyq ekzistensiya siyaqty jeke túlghalyq, individtik dengeyde qalmaydy, kóbine últtyq bolmysqa, jalpy qoghamdyq mәnge talpynady. Sebebi, «Besatar» povesindegi Sәruar batyrlyghy, namysy, ómirlik mәni ekzistensializmdegidey «shekaralyq sәtte», ólimmen betpe-bet kelgen kezde emes, odan aldyn, Kreygeliding «mamyq mәmlesine» aldanyp, tek óz әkemdi qútqarsam boldy, el júrttyng mún-zaryn moynyma arqalaghan emespin, onday qauqarym da joq dep, «ómir - ata, namys - bala», sol sebepti ómir ata basymen, balanyng - namystyng qanjyghasyna baylanbauy kerek degen ústanymdy jútyp otyrghan, kónip otyrghan kezde sol Kreygeliding kishkentay oqys qimylynan tughan bolatyn. Eng sheshushi sәt Kreygelding «tórdegi qayqy qylyshty» alyp «doghal erkekting bala júbatqanynday qos alaqanyna sap salmaqtap kórdi de tyrnaghyn jonyp bayqady», sonsong «Aytsam aitty deysing ghoy. Bunt nendi alghan senderdin. Qyngha búqqan qylyshtaryna deyin tórshil taghy da» - dedi, mini osy situasiya Sәruardyng býkil ómirining astan kestenin shyghardy, kózqarasyn, dýniyetanymyn ózgertti, últtyq namysyn oyatty. Jazushy Sәruardyng osy kýii arqyly sol kezdegi býkil qazaqtyng kýiin, últ-azattyq kóterilisining bastau negizin, qaynar kózin bayandap otyr. Sebebi, er jigitting soghysqa qatyspay, qaru-jaraq berilmey, tek tylda enbek etu ýshin ghana maydangha shaqyryluy, almas qylyshty tek tyrnaq jonu ýshin ghana qynynan shygharghanday qorlyq edi, namysqa tiiding eng soraqy týri edi. Sondyqtan da últ-azattyq kóteriliske shyqqandardyng eng alghashqy talaptary: «qolymyzgha qaru berip, soghysqa qatystyratyn bolsa ghana baramyz» degen talap bolatyn. Demek, jazushy batystyq ekzistensializm siyaqty jeke adamnyng bolmysy, mәnin emes últtyq ruhtyng qaynaryn, últtyq bolmysty ashugha talpynghanyn kóremiz.

Ekinshi, «Besatardaghy» iydeyalyq-filosofiyalyq qorytyndy qyzmetin atqarghan «Adamnyng ghúmyry, sebebi, jalghyz sәtke – ajal sәtine dayyndyq» degen tújyrym da jeke individtik qyzmette emes, qalyng boyau jәne konseptualdyq simvoldardyng astarynda, býkil últtyq maghynada, býkil qazaq ataulygha qatysty aitylyp otyr. Avtor búl qorytyndygha jaydan-jay kelmeydi, oghan barlyq keyipkerlerdi, oqyrmandy jetelep alyp keledi. Eng aldymen Kreygeliding sanasyna: «Búlardyng jylqysy, jeliske joq demesen, shabysqa kelgende, des bermesting ózi. Qos tanauyn anar siyarday ghyp ainaldyryp ap emingende Orlov pen Rostovtan qolqalap әkelgen úzyn siraq arghymaqtardyng shang qauyp qalghanyn jeksenbi jarystarda talay kórgen» - degen oy jýgirtedi. Keyin, Tórehannyng tabighattyng minezi turaly kózqarasyn bayandaydy: «Tórehannyng shilde dese, shildening qapyryghy dese qany qarayatyny da osy. Berdenkening dýrsilin qyr asyrmay jútyp qoyady, pәderine nәlet. Shirkin, eshki týshkirikting ózin janghyrtyp alyp ketetin qauystyng qyzyl shúnaq ayazy bolar ma deydi. Ayaz bolsa, qashyp atysqan, kórinbey atysqan tórt-bes jigitting sonynan shatqal-shatqalgha eminip erip kelgen qalyng karatelidi laqsha baqyrtyp shyqshyttan atugha da mýmkindik bar eken. Ayaz joq byraq: al onyng esesine, kiyiz kómey, manqa maqau qapyryqtyn túnyp túrysy mynau»; Odan song osy eki konseptualdy simvoldardyng sheshimin Tórehandy, Sәruardyng qamalatynyn esitkende, oilantyryp qoyyp, tapqyzady: «Ne shara biraq? Basqa týsken eken kórip alady da. Áytpese Qazyghúrttyng aq mayy kilkigen aq qymyzyn tang asyryp iship otyrghanda el basyna osynshalyq apat tóner dep kim oilaghan. Neni kórip alady sonda? Apyr-au, osy elding týbine kórip alam jetpep pe edi, bir Allanyng ózi saqtar jetpep pe edi; auyp kelip asyndy iship, tabaghyndy tepken jendetting qymyz kekirip túryp mandayynnan shertkende qol qusyrghanyn, qol qusyra bergening jetpep pe edi? Neni kórip alasyng sonda? El aibaty kóp erding irkes-tirkes aidalyp ketkenin be?». Syrttay qaraghanda keltirilgen ýsh mәtin de bir-birine qatysy joq ýsh әlem siyaqty, biraq terenine boylasaq bir-birining tikeley jalghasy ekenin kóremiz. Eng aldymen Kreygeliding jylqy turaly oiy, qazaq jylqysynyng jeliske joqtyghy, shabysqa, yaghny ashyq kýres, tikeley taytalasqa beyimdigi nege aitylyp otyr? Búl jerde avtor qazaq jylqysy arqyly qazaqtyng óz bolmysyn tanytyp otyr. Sebebi, «qazaq jylqy minezdi», «qazaq jylqy tektes» degen tirkesterdi kóp estiymiz, onday qazaqtyng da tarihy uaqyt pen kenistikte «jelis» yaghny birqalypty soghyssyz beybit damityn kezenderge beyim emes ekenin, tikeley shabysta, soghysta eshkimge des bermeytindigin aityp otyrghan siyaqty. Odan keyingi Tórehannyng «jazghy maqau qapyryq» pen «qysqy ashyq ayazdy» bayandaghany osy oidy tolyqtyryp túrghan siyaqty. Sebebi, tәueldilikting týr-týri bolghanday, soghystyng da týr-týri, ashyq týri (әskeri, sayasi, ekonomikalyq), jasyryn týri (iydeyalogiyalyq, aqparattyq) bolatynyn bilemiz. Osy eki konsepsiyanyng týiinin, osyghan alyp kelgen sebepti de avtor dóp basyp tabady. Qazaqtyng bodan memleketke ainalyp qalghanyn «jaybaraqattyq», «nemqúraylyq», «kórip alamyz» degen syndy kertartpa minezderden kóredi. Endi, avtor osy jaghdaydan shyghu jolyn Sәruargha tapqyzady, ol jol: «Ajal saparyna dayynbysyn?» dedi ol, - joq dedim men - Atylarymdy sәskede ghana bilsem qaytip dayyn bolmaqpyn?» «Aqymaqsyng - dedi ol, - aqymaqsyn. Adam, sebebi, ajalgha ómir boyy dayyndalugha kerek; Adamnyng ghúmyry, sebebi, jalghyz sәtke – ajal sәtine dayyndyq» - degen tújyrym bolatyn. Múny últtyq dengeyge kóteretin - tәuelsizdik ýshin kýres bir sәtke de toqtamaytyndyghy bolmaq. Búl iydeya әsirese býgin óz manyzyn tauyp otyr. Sebebi, mәngilik el bolamyz desek tәuelsizdik ýshin (yaghny ajal sәtine, tәueldilikke úrynbau ýshin)  mәngilik kýresuimiz qajet, soghystyng ashyq jәne jabyq (ayaz ben qapyryq) týrlerine tótep beruimiz qajet, halyqymyz jeliske de, shabysqa da dayyn bolyp, «kórip alamyz» degen siyaqty kertartpalyqtan ada boluymyz tiyis. Áriyne, búl mening jeke interpretasiyam bolghandyqtan, menimen kelispeseniz, Asqar Sýleymenovting prologtaghy óz sózin aityp, jogharydaghy tújyrymdy túqyrtyp kete salu týk emes. Ózim de ózime osyny aityp qansha toqtau saldym, «joqty aityp ketken joqpyn ba?» dep qayta-qayta osy detalidardy oqyp kórdim. Biraq, sonda da búl tújyrymdy ortagha saludy jón kórdim, búghan eki adamnyng pikiri týrtki bolyp, aitugha mәjbýr etti.

Birinshisi, kórnekti jazushy Ghabit Mýsirepovtin: «Basqa bir jazushy, mýmkin, jazalaushy ofiyserding bes adamdy qabattastyryp qoyyp oq nesheuin tesip óter eken dep atqanyna ondaghan bet berer edi. Asqar oghan qyzyqpaghan» degen pikir bolatyn. Eng aldymen sanagha kelgen súraq: «nege qyzyqqan sonda?» Adamdardy ayausyz, eshkimning basyna kirip shyqpaytynday, jauyzdyqpen atqanyna, kóp kónil bólmey, qay-qaydaghy bir jylqynyng shabysy men jelisin bayandaudyn, qart shaldyng «ayaz ben qapyryqty»  salystyrghanyn nege sonsha tәptishtegenin týsinbeysin. Osy júmbaqtyng sheshimi de jogharydaghy konsepsiyalarda jatqanday kórinedi.

Ekinishisi, akademik Rabigha Syzdyqtyn: «Besatardaghy» ...oy-sana tartysy – ziyalylardyng ózara pikir talasy emes, últtyq namys pen imperiyalyq óktemdik arasyndaghy arpalys» - degen pikiri. «Besatardaghy» әrbir monologtyng ózinde últtyq sana men imperiyalyq sananyng astyrtyn kýresi sezilip, kórinip jatady. Áriyne, әrqaysysynyz óz keudelerinizdegi aqiqat tarazysyna salyp, qaytalap oqyp kórip, pikirimizdi qoldau-qoldaumanyzdy da ózderiniz sheshesizder, sebebi bizding jogharydaghylardy aitudaghy maqsatymyz óz oiymyzdy sizderge artyp, sizderdi de sonday oilasyn degen maqsat emes, tek qana әdebiyetting qoghamdyq-әleumettik mәnine tereng boylaugha talpynys qana bolatyn. Sebebi, «Besatardyn» - últtyq mәdeny maqtanyshymyzgha ainalatyn dәuiri kelgen siyaqty.

Asqar Sýleymenovting  batystyq ekzistensialisterden eng basty ereksheligi de onyng últtyq bolmysqa den qoyghanynda. Moyyndayyqshy, qúraldy paydalanyp óz dýniyetanymyn tanytu bar da, sol qúraldy ayasynda túryp dýniyeni tanu bar. Búl ekeui eki әlem. Asqar Sýleymenov ekzistensiyany paydalanyp óz iydeyasyn jetkizdi, ekzistensializm ayasynda túryp әlemdi tanugha, tanytugha talpynghan joq. Demek, ol ekzistensializmning ókili emes. Eger, belgili bir aghymnyng artyqshylyghyn paydalandy dep sol aghymgha jatqyzatyn logikagha sýiensek, Asqar Sýleymenov eng aldymen simvolizm ókili bolmaq onda. Olay emes ekeni bәrimizge aqiqat qoy. Odan bólek Asqar Sýleymenov tanymynyn: «jana memleketke, qatty búlqynyp, baltyr qayrat kórsetip shider ýzip kórmegen tay memleketke, psiho-fizikalyq astary qat-qabat diplomatiyanyn, ..AQSh-tyng adam pravosyn últ pravosynan joghary qongy jýrmeydi. Jastyghyna qosa óz territoriyasynda ózi tilenip jýrgen elding ústanary: el azat bolmay - meyli Dostoevskiy bop ketsin - er azat emes. Adam provosynyng primaty taza últtyq qúrylymda jýredi» - degen oiynan da, onyng batys ekzistensializmi siyaqty taza individualistik jәne sonyng arqasynda barynsha pessimistik formadan әldeqayda ózgeshe, әldeqayda biyik, jalpyhalyqtyq, jalpyúlttyq tanym ekenin kóremiz.

 

Sonymen, Asqar Sýleymenov shygharmashylyghy ne turaly?

Asqar Sýleymenov intellektualdyq-lingvistikalyq aghymnyng arnasyna syimaydy eken, ekzistensialist emes eken, psihologizm onyng bir qyry ghana eken, synshylar fragmentalidy taldau ghana jýrgizipti, sonda Asqar Sýleymenov әdebiyetinin, fenomenining qazaq tarihyndaghy, әdebiyet tarihy men teoriyasyndaghy orny qaysy, Asqar Sýleymenov әdebiyeti degende aldymen ne aityluy qajet, ne eske týsui qajet, onyng shygharmashylyghy, әdebiyeti ne turaly?

Asqar Sýleymenov shygharmashylyghy eng aldymen últsyzdanugha qarsy shygharmashylyq, qarsylyq әdebiyeti. Demek, onyng qaynar kózi de últtyq dýniyetanymda, últtyq filosofiyada, salt-dәstýrde, sana-sezimde. Bayqap qarasaq, onyng әrbir shygharmasynda búl erekshelikter aiqyn kórinedi. Mysaly, jazushynyng ýsh kólemdi shygharmasy «Situasiya», «Besatar», «Adasqaq» povesterin alayyq. Ýsheuindegi negizgi keyipker, obiekt «Bektúrov», «Sәruar», «Birjan» siyaqty kózi ashyq, ziyaly qauym ókilderi, tegin adamdar emes. Biraq, ýsheui de, avtordyng suretteui boyynsha, qazaq tanymyndaghy iydealdar, tolyq adamdar emes. Ghalym Áuezhan Qodar aitqanday: «ol ózining keyipkerin әigili Dante shygharmasyndaghyday «tozaqtyng toghyz shenberinen» ótkizedi, kóp illuziyadan aryltyp, kóp nәrsege kózin ashady», sonyng nәtiyjesinde kemel obraz, tolyq adam jasaydy. Sonau Ál-Farabiyden bastalghan aqyldy jýrek basqaruy kerek degen ústanymnyn, Abayda kórinis tapqan «tolyq adam» iliminin, Asqar Sýleymenov shygharmalarynda qaytip jýzege asqandyghyn, sol tolyq adamgha jetu jolyn kóremiz, onyng mýmkin ekendigine kózimiz jetedi. Sebebi, ol keyipkerlerin taza realistik qalypta, barlyq artyqshylyqtarymen, kemshilikterimen qabyldap alady da, әrtýrli situasiyalargha salyp, oqigha sonynda shynayy romantikalyq, qazaq tanymyndaghy iydeal beyneni, tolyq, kemeldengen adamnyng obrazyn jasaydy, adam kýsh-jigerinin, ar-úyatynyn, jyly jýregining jenetinine sendiredi, adamnyng jenetinine sendiredi. Mysaly, «Situasiya» povesindegi Bektúrov jas jazushy, synshy oqighanyng sonyna deyin moralidyq-gumanistik ústanymdaryn jútyp qoyyp, eski tanys-bilistik, jerlestik siyaqty mayda úghymdardyng ainalasynda jýredi de, oqighanyng sonynda kelip, barlyq las aila-amaldardy, ótirikti, jalang jaghympazdyqty, bos maqtandy kórip olardan jiyirkenedi, jarylady, ol eng aldymen ózin jenedi, sebebi sol jerde ýndemese de oghan eshkim eshtene dey almaytyn edi, salqyn aqylgha salsa qayta Serjannyng raqmet-yrzashylyghyna kenelip qalatyn edi, dosyn da joghaltpas edi, biraq ónerge degen, onyng qoghamdyq-әleumettik, últtyq manyzyna degen jýrektegi ar-úyat sezimi jenip shyqty, sóitip jyly jýrektin, suyq aqyldy jenip, ony núrlandyrghanyn kóremiz. Jazushynyng basqa povesterindegi keyipkerlerding de osynday halderdi basynan keshirgenin, osyghan úqsas jayttardan ótkenin bilemiz. Kerek deseniz, jazushynyng «Situasiya» degen ataudy qoldanuynda da ýlken mәn jatqan siyaqty. Sebebi, adamdy qarapayym uaqyt ólshemi, kýnder, ailar, jyldar ósirmeytindigine, kemeldendirmeytindigine býgingi kýnde jasy birtalay jerge jetip jas balanyng әngimesin aityp jýrgender tiri dәlel bolsa kerek, qayta kóbine adamdardyng belgili-bir ómir tauqymenin kórip, qiyn situasiyalargha týsken song kóp oilanyp, on-solyna bagha bergenin, óskenin, kemeldengenin kórip jatamyz. Osydan kelip shyghyp adamdy jyldar emes, situasiyalar ósiredi degen tújyrymnyng dúrystyghyna kózimiz jetkendey bolady.

Bir jaghynan, jogharyda joqqa shygharghan ekzistensiyamyzgha da kelip túrghan siyaqty, biraq onday emestigine taghy da dәlelder jetkilikti. Eng aldymen ekzistensializmge nege úqsaytynyna keletin bolsaq. Ekzistensializm jogharda aitqanymyzday irrasionalizmning bir tarmaghy bolyp keledi. Al, irrasionalizm degenimiz shyghys filosofiyasynyng batystyq kórinisi bolyp tabylady. Negizinen aqylgha, yaghny rasionalizmge qarsy tughan aghym bolyp tabylady. Qysqasha qayyrghanda: «Irrasionalizm degenimiz paydagerlik aqyldyn, tәjiriybelik oilaudyng tanymdyq mýmkindikteri shekteuli dep sanaytyn jәne ruhanilyqty, sezimdi, týisikti, qiyaldy dýniyetanymnyng negizi dep esepteytin, rasionalizmge qarama-qarsy tanym jýiesi. Azamattyq qoghamdaghy qarym-qatynasta adamgershilik, izgilik jәne ýndestik, jeke adamnyng kemeldenui - irrasionalizm tanymynyng negizgi týp qazyghy». Demek, biz aityp otyrghan Asqar Sýleymenov әdebiyetining ekzistensializmge jaqyndaytyndyghy, úqsastyghy osymen dәleldenedi. Biraq, Asqar Sýleymenovting olardyng birjaqty individualistik baghytyn jaqtamaytyndyghy, últtyq bolmysqa den qoyghandyghy turaly aityp ketken bolatynbyz. Odan bólek jәne eng manyzdysy batystyq irrasializmning negizgi týp-tamyry shyghysta, qazaq dalasynda, sonau әlemning ekinshi ústazy sanalghan Ál-Farabiylerden bastau alatynyn eskeruimiz qajet. Sondyqtan da, Asqar Sýleymenov dýniyetanymynyn, әdebiyetining negizin batystan emes, óz tarihymyzdan, óz filosofiyamyzdan bastau kerek siyaqty.

A.Baytúrsynovtyng : «men kórkem dýniyening qúndylyghyn onyng qanday iydeyany negizge alghandyghymen emes, adamnyng jan dýniyesine, sezimine qalay әser etuine baylanysty baghalanuy kerek degen kózqarasty jaqtaymyn» - degeni de, osy orynda ýlken mәnge ie bolyp otyr, tipti, búl ústanymdy últtyq óner filosofiyamyzdyng negizi retinde de qabyldasaq bolatynday. Onyng ýstine býgingi neyrofiziologiyanyng songhy jetistikteri boyynsha anyqtalghanday, adam belgili-bir is-әreketti  istemey, jay ghana kóretin bolsa, sanada sol is-әreketti istegendegindey neyrondardyng qozghalysy bayqalady eken. Demek, Ahmet Baytúrsynovtyng shygharmanyng kótergen iydeyasy emes, onyng qanday әser etetini, qanday sezim tudyratyny manyzdy degen oiynyng ghylymy negizi bar ekenin  kóremiz. Sondyqtan da, Asqar Sýleymenov kemeldikke jetuge bolatynyn, jýrektin, ondaghy gumanistik sezimderdin, aqyldy, paydakýnemdikti, nemqúraylyqty jenuge bolatynyn dәleldeui, ony oqyghan adamdardyn, ol oqighany elestetken adamdardyng sanasynda sol prosesting jýrgenin, sol әreketti jasaghanday neyrondardyng qozghalysy bolghandyghyn, әdebiyettin, jazushynyng óz maqsatyna jetkendigin kóremiz.

Jogharydaghylardan kelip shyghyp, «Asqar Sýleymenov әdebiyeti qanday әdebiyet, onyng shygharmashylyghy ne turaly?» - degen saualgha, «Onyng әdebiyeti adamnyng jenisi, adamgershilikting jenisi, adam kýsh-jigerining jenisi turaly. Onyng shygharmashylyghy adamnyng kemeldenu prosesi turaly. Al, onyng әdebiyeti «kemeldenu әdebiyeti» - der edik.

Siz ne deysiz?

Abdul Rahmanúly Abdulkәrim, magistrant

Abai.kz

 

 

0 pikir